2-21-3487/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. november 2021

Tsiviilasja number

2-21-3487

Tsiviilasi

Erika Tehnikova hagi Baltmaker OÜ vastu

töötasu,

puhkusehüvitise

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

428 eurot 89 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Baltmaker OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Baltmaker OÜ (registrikood

14458458), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne

Värvimann

Vastustaja (hageja): Erika Tehnikova (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei

Desjatnikov

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Baltmaker

OÜ

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 22. juuni 2021. a otsus

muutmata.

3. Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtus

Baltmaker OÜ kanda.

4. Määrata Erika Tehnikova menetluskulude

suuruseks

ringkonnakohtus

eurot

(käibemaksuta).

5. Mõista Baltmaker OÜ-lt Erika Tehnikova

kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 240

eurot (käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Erika Tehnikova (töötaja, hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse

Baltmaker OÜ (tööandja, kostja) vastu saamata jäänud töötasu 470 euro 50 sendi (neto),

puhkusehüvitise 4 euro 82 sendi (neto), hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel

1919 euro 52 sendi (neto), sisenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 5. novembrist 2020

kuni 25. novembrini 2020 eest 13 euro 7 sendi (neto) ning viivise alates 26. novembrist 2020

võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 ning § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni väljamõistmiseks.

Töövaidluskomisjon rahuldas 4. veebruari 2021. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/3033/20

hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 392 eurot 30 senti,

puhkusehüvitise 21 eurot 17 senti, viivise ajavahemiku 5. novembrist 2020 – 25. novembrini

2020 eest 3 eurot 98 senti ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

Kostja esitas 5. märtsil 2021 maakohtule taotluse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile

esitatud avaldus hagina osas, milles töövaidluskomisjon avaldaja nõuded rahuldas.

2. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 1. septembril 2020 täistööajaga kostja juurde tööle. Kostja

survestas hagejat tegema ületunnitööd, seega töötas hageja vähemalt 60 tundi nädalas. Hageja

töötasu suuruseks on 39 eurot 91 senti (bruto) päevas. Kostja maksis 2020. a septembri töötasu

hageja arvelduskontole. Kostja jättis 2020. a oktoobri töötasu 807 eurot 90 senti (neto) välja

maksmata. Kuigi pooled leppisid suuliselt kokku töölepingu lõppemises poolte kokkuleppel,

esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 4. novembril 2020.

Kostja ei taganud hagejale nõuetekohaseid töötingimusi: puudus vesi ja tualeti kasutamise

võimalus, koht puhkepauside pidamiseks (puudus tool istumiseks). Kostja kohtles hagejat

ebaväärikalt. Kuna kostja ähvardas kohelda hagejat nagu hageja kolleegi, siis tunnetas hageja

reaalset ohtu oma elule ja tervisele.

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja asus kostja juurde tööle

maalrina poolte vahel 1. septembril 2020 sõlmitud töölepingu alusel töötasuga 700 eurot (bruto)

kuus, millele lisandub tükitöö alusel arvestatav tulemustasu. Alates 16. oktoobrist 2020 hageja

enam tööle ei ilmunud, mille kohta tegi kostja hagejale hoiatuse. Hageja keeldus hoiatust

allkirjastamast.

Hageja esitas 30. oktoobril 2020 töölepingu ülesütlemise avalduse, märkides töölepingu

lõppemise kuupäevaks 29. oktoobri 2020. Hageja edastas 4. novembril 2020 töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse kolmes versioonis.

Hageja väide septembris 2020. a töötasu 1237 euro 21 sendi saamise kohta ei vasta tõele. Lisaks

ülekantud töötasule nõudis hageja töötasu maksmist sularahas. Kostja maksis 8. oktoobril 2020

hagejale sularahas täiendavalt 120 eurot Kalda tee 8 lae pahteldamise eest ning 829 eurot Ihaste

objekti tööde eest. Hageja kinnitas raha saamist oma allkirjaga. Hagejale maksti septembris

2020. a töötasu välja kokku 1999 eurot (neto).

Hageja tegi tööd oktoobris 2020. a kuni 15. oktoobrini. Pärast seda hageja enam tööle ei

ilmunud. Hagejal tekkis õigus saada oktoobri 2020. a eest töötasu 350 eurot. Puhkusehüvitis

ning töötasu oktoobris 2020. a töötatud aja eest on hagejale välja makstud. Kostja ei ole

hilinenud hagejale töötasu väljamaksmisega, ei ole survestanud hagejat tegema ületunnitööd

ega ole hagejat ebaväärikalt kohelnud. Hagejal oli võimalik kasutada kõrvalobjektil olevat

tualetti ning vahetada riideid tööobjektile tellitud konteineris. Hageja ei ole ületunnitööd teinud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 22. juuni 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

töötasu 392 eurot 30 senti (neto), puhkusehüvitise 4 eurot 82 senti (neto), sissenõutavaks

muutunud viivise ajavahemiku 5. novembrist 2020 kuni 25. novembrini 2020 eest 3 eurot 98

senti (neto) ning viivise VÕS § 94 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõuetelt alates

26. novembrist 2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 360 eurot (käibemaksuta) ning

mõistis menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus jättis kostja taotluse riigilõivu

tagastamiseks rahuldamata.

Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel 1. septembril 2020 sõlmitud tööleping lõppes

TLS § 85 lg 1 alusel 30. oktoobril 2020. Pooled vaidlevad selle üle, kas töötaja töötas

ajavahemikul 16. – 23. oktoober 2020 ning kas 2020. a oktoobri töötasu on kostja poolt

hagejale nõuetekohaselt välja makstud. Hageja väitel tegi ta tööd kuni 23. oktoobrini 2020

(kaasa arvatud) ning soovib saada kokkulepitud töötasu. Kostja selgituste kohaselt tegi hageja

oktoobris 2020 tööd kuni 15. oktoobrini ning pärast seda hageja enam tööle ei ilmunud.

Kui hageja 16. oktoobril 2020 enam tööle ei ilmunud, siis oleks olnud kostjal mõistlik pöörduda

esimesel võimalusel hageja poole selgituste saamiseks. Hageja väitel ei ole kostja talle

kirjalikku hoiatust teinud. Kostja on 28. oktoobril 2020 pöördunud hageja poole sooviga

töösuhet jätkata (I kd, tl 130, tõlge tl 131). Ka kostja vastusest ülesütlemisavaldusele ei nähtu,

et kostja oleks heitnud hagejale ette töölt puudumist. Kostja on teinud hagejale kaks hoiatust

pärast hageja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse esitamist. 1. novembri 2021. a hoiatuses

heidetakse hagejale ette tööle ilmumata jätmist alates 16. oktoobrist (I kd, tl 124) ja 4. novembri

2020 hoiatuses põhjuseta puudumist alates 1. novembrist (I kd, tl 21).

Ei ole eluliselt usutav, et kostja, kes seletas hagejale töölepingu lõpetamise korda ja tähtaegu

ning esitas kaks hoiatust, ei oleks hageja poolt tegelikult tööle ilmumata jätmise korral teda

varem kui 1. novembril 2020 korrale kutsunud ega tema poole mõistliku aja jooksul selgituste

saamiseks pöördunud.

Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et hageja 16. oktoobril 2020 enam tööle ei ilmunud.

Hageja tegi kostjale tööd kuni 23. oktoobrini 2020 ning sellest tulenevalt on tal tekkinud

õiguspärane ootus saada töötasu ajavahemiku 1. oktoobrist kuni 23. oktoobrini 2020 eest.

Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt nägi tema hagejat objektil vaid ühel korral septembri alguses.

Tunnistaja

ütlused

ei

tõenda,

et

hageja

ei

töötanud

perioodil

16. – 23. oktoober 2020. Tunnistaja märkis, et 16. – 23. oktoobril 2021 oli objektil tihe periood.

Seega on usutav, et tunnistaja tegeles objektil eelkõige oma tööülesannete täitmisega.

Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt ei näinud ta hagejat vaidlusalusel perioodil oma ehitatavas

majas töötamas. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta objektil vähemalt ülepäeviti ning Tartus

viibides külastas objekti mitu korda päevas, tavaliselt pärast lõunat ja õhtul. Tunnistaja ütlused

ei tõenda usutavalt asjaolu, et hageja perioodil 16. – 23. oktoober 2020 objektil tööd ei teinud.

Kostja kinnitas, et hageja graafik oli vaba ning ta võis vahepeal objektilt ära käia, samuti on

hagejal töölepingu seadusest tulenevalt õigus puhkepausidele. Tunnistaja ei viibinud objektil

eesmärgiga jälgida kostja töötajate tööaega.

Töövaidluskomisjoni toimikus on R.S. kirjalik seletus, mille kohaselt R.S. kinnitab, et hageja

töötas Ihastes aadressil Hobuseraua 30 asuval ehitusobjektil maaler-krohvijana ajavahemikul

1. septembrist kuni 23. oktoobrini 2020. R.S. teab seda, sest töötas samal ajal kõrvaloleval

objektil (I kd, tl 120). Täiendavalt on hageja töötamine kuni 23. oktoobrini 2020 tõendatud ka

hageja vande all antud ütlustega.

Kostja leidis, et hageja poolt objektil mitte töötamist tõendab hageja pangakonto väljavõte ja

Exceli tabel sisseostude kohta kaubanduskeskustes ja tanklas (I kd, tl 167). Hageja väite

kohaselt oli pangakaart terve pere kasutuses. Maakohus leidis, et pangakaardi kasutamisest

paaril korral päevas ei ole järeldatav hageja poolt nendel päevadel mitte töötamine.

Töölepingu p-ist 3.1. nähtub, et hageja töötasu suuruseks oli 700 eurot (bruto) kuus, millele

lisandus tulemustasu (I kd, tl 28 pöördel). Töölepingu p-i 3.2. kohaselt oli tööandjal õigus

maksta töötajale sõltuvalt töötaja töö tulemuslikkusest preemiat või lisatasu vastavalt tööandja

juhatuse otsusele.

TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada töötaja tööaja arvestust. Kostja poolt

esitatud tunnitabelis ei ole töötatud tunde kirjas (I kd, tl 88). Kuna hageja arvelduskonto

väljavõttest ei selgu, kes on hageja pangakaardiga makseid ja oste sooritanud, siis pangakaardi

väljavõtet ei saa võtta aluseks hageja tööaja kindlaksmääramisel. Samuti ei saa hageja tööaja

kindlakstegemisel võtta aluseks tunnistajate A.K. ja A.A. selgitusi, kuna hageja tööaeg oli

paindlik ning seetõttu ei pruukinud ta olla vastaval hetkel tööl, kui tunnistajatena ülekuulatud

isikud objektil viibisid. Tunnistajate ütlused ei toeta kostja enda poolt allkirjaga kinnitatud

hageja töömahtusid septembris 2020 (I kd, tl 88). Kostja on pidanud arvestust üksnes hageja

poolt tehtud tööde mahu osas, mitte aga tööaja osas. Seega ei ole kostja oma kohustust tööaja

arvestuse kohta täitnud. Tuginedes R.S. selgitustele (I kd, tl 120) ning hageja poolt varasemalt

teostatud tööde mahule, leidis maakohus eluliselt usutavaks, et hageja tegi kostja juures

töötades ületunnitööd ka perioodil 15. – 23. oktoober 2021.

Arvestades, et kostja ei ole hageja tööaja arvestust esitanud, lähtus maakohus hageja poolt

esitatud töötatud töötundide mahust, mille kohaselt töötas hageja kostja juures iganädalaselt

vähemalt 60 tundi. On eluliselt usutav, et töötempo ja -maht oktoobris olid samasugused, nagu

need olid septembris. Hageja töötas oktoobris 2020. a päevas 12 tundi (60/5=12) ning tegi seega

igal päeval 4 tundi ületunnitööd (12–8=4). Kokku tegi hageja oktoobris 2020. a ületunnitööd

68 tundi (4*17=68).

TLS § 44 lg 7 kohaselt maksab tööandja ületunnitöö hüvitamisel rahas töötajale 1,5-kordset

töötasu. Seega teenis hageja oktoobris 2020. a välja töötasu 946 eurot 18 senti (bruto)

(700/22*17=540,90; 5,96*68=405,28; 540,90+405,28=946,18). Kostja on välja maksnud

hagejale oktoobri 2020. a eest töötasu 337 eurot 40 senti (neto). Arvestades, et hageja teenis

välja töötasu 946 eurot 18 senti (bruto), s.o 729 eurot 70 senti (neto), on kostja poolt jäänud

hagejale välja maksmata töötasu 392 eurot 30 senti (neto) (729,70–337,40=392,30). Maakohus

ei arvestanud siinjuures netosumma kindlakstegemiseks maksuvaba tulu, kuna puuduvad

tõendid, et hageja oleks esitanud kostjale avaldust maksuvaba tulu rakendamiseks.

Hageja nõuab puhkusehüvitise 4 eurot 81 senti väljamõistmist. Töölepingu p-i 4.1. kohaselt oli

hageja iga-aastase põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva (I kd, tl 28 pöördel). TLS § 68 lg 1

kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Kuivõrd töösuhe kestis 1. septembrist kuni

23. oktoobrini

2020,

siis

teenis

hageja

välja

põhipuhkuse

4,06

kalendripäeva

(53*28/365=4,06). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks vormistanud töölt

puudumiste kohta puhkuseavaldust või palgata puhkuse avaldust, millest saab järeldada, et

hagejal oli olemas kostja nõusolek töölt puudumisteks. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et

kostja oleks töösuhte kestel hagejale puudumisi ette heitnud, millest järeldas maakohus

täiendavalt, et hageja puudus töölt kostja nõusolekul.

Kuna hageja teenis ajavahemiku 1. september kuni 23. oktoober 2020. a eest välja töötasu

kokku 1779 eurot 70 senti (neto) (1050+729,70=1779,70), siis oli hageja keskmiseks

kalendripäevatasu suuruseks 33 eurot 57 senti (neto) (1779,70/53=33,57). Seega on hagejal

õigus puhkusehüvitisele 136 eurot 29 senti (neto) (4,06*33,57=136,29). Kostja maksis hagejale

välja puhkusehüvitise 115 eurot 12 senti (neto), seega on kostja jätnud hagejale töösuhte

lõppedes välja maksmata puhkusehüvitise 21 eurot 17 senti (neto) (136,29–115,12=21,17).

TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tööandja oleks pidanud puhkusehüvitise välja

maksma hiljemalt töösuhte viimasel päeval 30. oktoobril 2020. Kuigi hagejal oleks olnud õigus

saada puhkusehüvitist suuremas summas, kui ta nõuab, on kohus seotud nõude piiridega

(TsMS § 439). Hageja puhkusehüvitise nõue 4 eurot 82 senti (bruto) on põhjendatud.

Kostja on 2. detsembril 2020 kandnud hagejale üle 452 eurot 52 senti (neto) selgitusega

„Oktoobrikuu töötasu ja puhkusetasu“ (I kd, tl 90). Viivise arvestamine ajavahemiku

5. november 2020. a kuni 25. november 2020. a eest summalt 865 eurot 99 senti (neto)

(729,70+136,29=865,99) on põhjendatud. Hagejal tekkis õiguspärane ootus viivise saamiseks

nimetatud ajavahemiku eest 3 euro 98 sendi (neto) ulatuses ning viivise seadusjärgses määras

saamiseks põhinõudelt alates 26. novembrist 2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi

tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tunnistajate ütlusi ning teinud

neist ekslikud järeldused. Tunnistajate ütlustest nähtub, et tunnistajad käisid objektil peaaegu

igapäevaselt ja maja omanik käis kohal isegi mitu korda päevas erinevatel aegadel ning

vaidlusalusel perioodil (16. – 23. oktoober 2020) hageja enam objektil ei viibinud ja oma

tööülesandeid ei täitnud. Maakohus hindas poolte poolt esitatud tõendeid ebavõrdselt. Hageja

vande all antud selgitused ei ole usaldusväärsed.

Maakohtu väide, et kostja kinnitas, et hageja graafik on vaba, on ekslik. Kostja andis hagejale

mõistlikku vabadust puhkepausideks, ent hageja tööaeg oli fikseeritud töölepingus ja

moodustas 8 tundi päevas.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud R.S. kirjalikku seletust. Isiku poolt töövaidluskomisjonile

esitatud kirjalik seisukoht ei oma kohtumenetluses tõenduslikku väärtust ning see ei ole

käsitletav tõendina TsMS-i mõttes. Ei ole selge, kes on R.S., kas ta kõrvaloleval objektil töötas.

Töövaidluskomisjoni istungil selgus, et tunnistajana komisjoni istungil üle kuulatud ning varem

kirjaliku seletuse andnud hageja tuttav Aleksandr Turovski ei koostanudki ise väidetavat

seletuskirja, vaid selle koostas hageja ise või tema volitatud isik ja esitas siis tunnistajale

allkirjastamiseks. Seega on ilmne, et R.S. samuti ei ole selgitust ise koostanud, vaid see on

koostatud hageja poolt.

Kostja pöördus hageja poole selgituste saamiseks ja palvega tulla tööle tagasi ja teha objekt

lõpuni. Kostja oli hagejast sõltuv objekti valmimisel ning kostja huvi ei olnud hagejaga

töölepingut üles öelda, vaid saada objekt tähtajaks valmis. Asjaolu, et pärast 15. oktoobril 2020

tööle mitteilmumist palus kostja korduvalt hagejat tööle tagasi tulla ja objekt lõpuni teha,

tõendab ka hageja esindaja kohtuistungil antud selgitus, kus ta kinnitab, et tal paluti tööle jääda.

Hoiatuse tegemine töötajale töökohustuste rikkumisel on tööandja õigus, mitte kohustus.

Tööaja arvestuse pidamine on vajalik eelkõige olukorras, kus tegemist on summeeritud

tööajaga või ületundide tegemisega. Tavapärase 8-tunnise tööpäeva puhul ei ole tööandjal

kohustust tööaja arvestust pidada. Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja pangakontode

väljavõtteid ning teinud neist ekslikke järeldusi. Hageja ei saanud ületunde teha, kuivõrd ta ei

viibinud piisavalt objektil. Hageja tegeles tööajal muude asjadega, mistõttu ei olnud tal

füüsiliselt võimalik ületunde teha. On eluliselt usutav, et isik kasutab oma pangakaarti ise ja ei

anna oma pin-koode teistele isikutele. Seega on ekslik maakohtu järeldus, et pangakaardi

väljavõtteid ei saa kasutada hindamaks, kus hageja tööajal viibis. Töötaja tööpäeva

paindlikkusele vaatamata pidi ta töötama 8 tundi päevas. Tunnistajate ütlustega on tõendatud,

et hageja ei viibinud objektil hommikul, päeval ega lõunal. Poolte vahel puudus kokkulepe

ületundide tegemiseks.

Hageja esitas taotluse enda vande all ülekuulamiseks hilinenult. Maakohus kohtles pooli

ebavõrdselt, kuulates hageja vande all üle istungil, kus kostja seaduslik esindaja isiklikult ei

viibinud. Olukorras, kus kohus leidis, et on põhjendatud kuulata vande all ära üks pool isiklikult

ning teine pool vaidles sellele taotlusele vastu, oleks kohus pidanud üle kuulama kas mõlemad

pooled isiklikult või jätma hageja taotluse rahuldamata. Kui hageja oleks esitanud taotluse

õigeaegselt, oleks ka kostja saanud esitada enda osas vastava taotluse ning kostja seaduslik

esindaja oleks tulnud isiklikult kohtuistungile. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite kohtu

tegevusele hageja taotluse rahuldamisel TsMS § 333 alusel, ent kohus jättis selle rahuldamata.

Maakohus rikkus menetlusõigust, võttes menetlusse hagiavalduse nõuetele mittevastava

avalduse. Kostja esitas sellekohase vastuväite TsMS § 333 järgi, kuid maakohus jättis selle

rahuldamata. Vastuväite rahuldamata jätmise määruses leidis maakohus, et hagi puudused on

võimalik kõrvaldada menetluse jooksul, ent hageja neid menetluse jooksul ei kõrvaldanud.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

kostja kanda.

8. Hageja ja kostja sõlmisid 1. septembril 2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel alustas hageja

tööd kostja juures alates 1. septembrist 2020. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle

selle üle, et pooltevaheline tööleping lõppes 30. oktoobril 2020.

Poolte vahel on apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, kas hageja tegi tööd ja sealhulgas

ületunnitööd perioodil 16. – 23. oktoober 2020 ning kas sellest tulenevalt on hagejal kostja

vastu töötasu ja puhkusehüvitise nõue. Kostja väitel ei ole hageja teinud tööd alates

16. oktoobrist 2020.

9. Töölepingu p 1.5. kohaselt asus hageja tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 tundi päevas

ja 40 tundi nädalas. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenesid tehtava töö

vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis.

Kostja leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe

ületunnitöö tegemises.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esindaja möönis

maakohtu istungil (II kd, tl 12 pöördel), et hageja peab tõendama, et kostja puudus töölt

perioodil 16.–23. oktoober 2020. Maakohus selgitas pooltele, et tööaega tõendatakse üldjuhul

tööaja arvestuse tabelitega või töötamise registri väljavõttega. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu selgitusega.

Vastavalt TLS § 28 lg 2 p-le 4 on tööandja kohustatud pidama tööaja arvestust. Vaidlust ei ole

selle üle, et kostja hageja suhtes tööaja arvestust ei pidanud. Kostja esindaja väitel oli hagejal

tööaja suhtes päeva lõikes vaba graafik (II kd, tl 12 pöördel), mistõttu ei peetud tunnipõhist

arvestust.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja poolt tööaja arvestuse pidamise kohustuse täitmata

jätmist, hageja poolt septembris tehtud töö mahtu (I kd, tl 88) ning septembri eest tasutud

töötasu, mis on mitmekordselt suurem, kui lepingus kokku lepitud, on ka usutav hageja poolt

ületunnitöö tegemine oktoobris ning maakohus lähtus õigesti hageja poolt esitatud tööaja

arvestusest.

Kostja on pidanud arvestust üksnes tehtud töö mahtude osas, mitte aga töötatud aja osas. Seda

kinnitab ka hageja tunnitabel/tööleht 2020. a septembri kohta (I kd, tl 88). Kuivõrd kostja ei

ole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust ega pidanud tööaja arvestust, on töötajal raske

tõendada, et ta tegelikult oli tööl. Kostja väited R.S. kirjaliku selgituse ebausaldusväärsuse

kohta on oletuslikud ning tõendamata. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et

menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse

tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253

mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu

12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või

kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seega on

dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 tähenduses mh nt ka töövaidluse asjaolude

selgitamiseks kogutud dokumendid ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate

ütlused (vt Riigikohtu 25. novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-10961, p 11.3) ning neid

tuleb hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.

Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus hindas ebaõigesti tunnistajate ütlusi, millega

kostja tõendas enda väiteid hageja tööle ilmumata jätmise kohta.

Maakohus kuulas ära kostja tunnistajad A.K. ning A.A.. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda

see, et tunnistajad ei näinud hagejat objektil ajal, mil nemad sattusid objektile, et hageja ei ole

vaidlusalusel perioodil objektil tööd teinud. Kumbki tunnistaja ei käinud objektil igapäevaselt

(II kd, tl 13). Tunnistaja A.A. ei viibinud objektil kogu tööpäeva, vaid käis seal aeg-ajalt.

Tunnistaja A.A. kinnitas, et igat päeva ta täpselt ei mäleta (II kd, tl 13 pöördel). Tunnistajad ei

viibinud seega objektil pidevalt ning nende ütlused ei tõenda kostja väiteid hageja objektilt

puudumise kohta.

Muid tõendeid hageja tööaja arvestuse kohta ei ole kostja poolt menetluses esitatud.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tunnistajate ütlustega on hageja töölt puudumine

tõendatud.

Kostja lepinguline esindaja kinnitas maakohtu istungil, et hagejal oli mõistlikult paindlik tööaeg

(II kd, tl 14 pöördel ja tl 15 pöördel). Seega on maakohus õigesti tuginenud asjaolule, et kostja

kinnitas, et hageja graafik on vaba. Vastupidised apellatsioonkaebuse väited on vastuolus kostja

enda poolt antud ütlustega.

Asjas ei ole tähtsust ka kostja väidetel hageja pangakonto väljavõtte ebaõige hindamise kohta,

kuna hageja tööaeg ei olnud täpselt määratud. Pangakonto väljavõte ei tõenda hageja töölt

puudumist. Hageja sai omal äranägemisel objektilt ära käia või lubada pereliikmetel oma

pangakaarti kasutada.

Kostja enda väited kuupäeva osas, millal hageja väidetavalt tööle enam ei ilmunud, on

vastuolulised. Kostja heitis 1. novembri 2020. a hoiatuses, s.o vahetult pärast töösuhte

lõppemist, hagejale ette töölt puudumist alates 16. oktoobrist 2020 (I kd, tl 124), kuid

4. novembri 2020. a hoiatuses (I kd, tl 50), s.o vaid 3 päeva hiljem, heitis kostja hagejale töölt

puudumist alates 1. novembrist 2020. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ilmunud alates 16.

oktoobrist 2020 tööle.

Üldjuhul on töötaja töösuhtes nõrgem pool ning maakohus tõlgendas olukorras, kus kostja

rikkus enda kohustust pidada tööaja arvestust, õigesti olukorda hageja kasuks, lähtudes hageja

poolt esitatud tööaja arvestusest.

Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid väljamõistetud töötasu, puhkusehüvitise ega viivise

arvestuse osas. Maakohtu otsustus on tasude väljamõistmisel järgitav.

10. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses muuhulgas sellele, et kostja esitas maakohtu tegevuse

peale vastuväited hagiavalduse menetlusse võtmisel ning hageja vande all ülekuulamise

taotluse rahuldamisel. Maakohus jättis kostja vastuväited rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vastuväiteid lahendades seadust rikkunud.

Maakohtul oli õigus lugeda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ja selle täpsustus TvLS § 58

lg 5 järgi hagiavalduseks. Kuigi maakohus möönis 22. märtsi 2021. a määruses (I kd, tl 241–

242), et hageja ei ole märkinud hagi hinda ega soovitud menetluse liiki (kas on nõus kirjaliku

menetlusega või soovib asja arutamist kohtuistungil), ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist

selliste puudustega, mis takistaks hagiavalduse menetlusse võtmist. Just kostja taotles asja

läbivaatamist hagimenetluse korras.

Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt esitas kostja kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele

hageja vande all ülekuulamise taotluse rahuldamisel TsMS § 333 alusel, ent kohus jättis selle

rahuldamata. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole kostja esindaja selgelt väljendatud

vastuväidet esitanud. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kostja esindaja teatanud, et vaidleb

taotlusele vastu või esitab vastuväite kohtu tegevuse peale TsMS § 333 alusel (II kd, tl 14).

Protokollist ei nähtu, et maakohus oleks vastuväidet lahendanud.

Ringkonnakohus selgitab, et poole vande all ülekuulamine ilma vastaspoole nõusolekuta on

lubatav TsMS § 2681 järgi kohtu algatusel juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda

vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Maakohus kuulas hageja vande all üle

üksnes töötamise perioodi puudutavas küsimuses. Ringkonnakohus möönab, et hageja esitas

taotluse enda vande all ülekuulamiseks hilinenult, kuid selle taotluse rahuldamine ei venitanud

menetlust ning kostja õigusi ei ole rikutud. Kostja soovis hageja töötamise perioodi tõendada

tunnistajate ütlustega ning maakohus on kostja soovitud tunnistajaid üle kuulanud. Kostja ei

taotlenud enda juhatuse liikme vande alla ülekuulamist.

Kostja esindaja leidis maakohtu istungil et kui hageja soovib anda vande all ütlusi ja kohus

rahuldab selle taotluse, siis ei näe ta põhjust istungit edasi lükata.

10. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning

maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 240

eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud

(TsMS § 175 lg 1). Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning

esindaja poolt apellatsiooniastmes hageja esindamisele kulutatud aeg 2 tundi vastab tsiviilasja

keerukusele ja materjalide mahukusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke