3-20-2496/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2496

Haldusasi

Gerüst OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.09.2020

maksuotsusele

nr

12.2-3/050969-14

ja

12.11.2020

vaideotsusele nr 6-1/4719-3 perioodil mai-august 2019 tehtud

tehingutelt täiendavalt määratud tulumaksusumma 4635,54

osas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Gerüst OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Martin Kruus

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Källi

Vallner

Asja läbivaatamise vorm

10.11.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2021, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 01.09.2020.a. maksuotsusega Gerüst OÜ-le täiendava

maksukohustuse maksustamisperioodide mai, juuni ja august 2019 eest kokku 59 935,16 eurot.

MTA leidis maksuotsues, et Gerüst OÜ ei ole tegelikult kontrollitaval perioodil soetanud kaupu ja

teenuseid A.K Hooldus OÜ-lt ning Euro Trev OÜ-lt.

3-20-2496

2(6)

2. Gerüst OÜ esitas maksuotsuse suhtes vaide. 12.11.2020.a. vaideotsusega rahuldas Maksu- ja

Tolliamet vaide osaliselt ning tunnistas maksuotsuse kehtetuks Euro Trev OÜ-ga tehtud

tehingutega seonduvalt. A.K. Hooldus OÜ-ga perioodil mai-august 2019.a. tehtud tehingute osas

jättis Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse muutmata (tulumaks summas 4 635,54 eurot ning

käibemaks summas 10 200,72 eurot).

3. Maksu- ja Tolliameti ettepanekul muutis Gerüst OÜ vabatahtlikult täiendavalt 2019.a. maikuu

käibedeklaratsiooni. Seega ei ole pooltel täiendavaid vaidlusi maksustamisega seonduvates

küsimustes osas, mille Maksu- ja Tolliamet 12.11.2020.a. vaideotsusega 01.10.2020.a.

maksuotsuse tühistas.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 14.12.2020 Gerüst OÜ kaebus MTA 01.09.2020 maksuotsuse

12.2-3/050969-14 ja 12.11.2020 vaideotsuse nr 6-1/4719-3 osaliseks tühistamiseks A.K Hooldus

OÜ-ga seotud tehingutelt määratud tulumaksu osas.

5. Tallinna Halduskohus võttis 15.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

MTA.

6. MTA esitas vastuse kaebusele 02.02.2021.

7. Asja lahendamiseks toimus kohtuistung 10.11.2021.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja ei nõustu 01.10.2020.a. maksuotsuses ja 12.11.2020.a. vaideotsuses esitatud

seisukohtade ja põhjendustega osas, mis seonduvad A.K. Hooldus OÜ-ga teostatud tehingutelt

(osutatud teenused) arvestatud tulumaksu.

9. Maksuotsuses on maksuhaldur tellingute puhastamise ja remontimise teenusega seonduvalt

kantud kulud lugenud ettevõtlusega mitteseotud kuluks üksnes seetõttu, et maksuhalduri hinnangul

ei ole kaebaja suutnud tõendada asjaolu, et viidatud teenuste tegelik osutaja oli A.K. Hooldus OÜ.

Maksuhaldur on maksumenetluses kogutud andmete põhjal jõudnud järeldusele, et A.K. Hooldus

OÜ-l puudus reaalne võimekus kirjeldatud teenuseid osutada. Eelnevast on maksuhaldur jõudnud

omakorda järeldusele, et vaidluse esemeks olevaid teenuseid osutas kaebajale teadmata kolmas

isik, mitte A.K. Hooldus OÜ.

10. Kaebajale jääb maksuotsuse põhjal arusaamatuks, missugustest asjaoludest lähtuvalt pidi

kaebaja suutma hinnata A.K. Hooldus OÜ tegelikku suutmatust tellingute puhatus- ja

remonditeenust osutada. Vastavad tööd teostati isikute poolt, kes esitlesid ennast A.K. Hooldus OÜ

esindajatena. Arved teostatud tööde eest väljastati pärast tööde teostamist ning kaebaja tasus need

ülekandega A.K. Hooldus OÜ pangakontole. Kaebaja kontrollis üksnes asjaolu, et A.K. Hooldus

OÜ on kehtiv äriühing ning omab kehtivat registreeringut käibemaksukohustuslaste registris. Isegi

kui kaebaja mõistliku hoolsuskohustuse alasse jääks siiski kohustus tuvastada teenuse osutaja isik

põhjalikumalt ning kaebajal pidi tekkima mõistlik kahtlus, et teenuste osutajaks on muu isik, ei saa

vastav asjaolu kaasa tuua tulumaksukohustust vaid üksnes keelu arvestada arvetel näidatud

sisendkäibemaksu.

11. Maksuhaldur

tugineb

vaidemenetluses

(vaideotsuse

punktid

19-21)

varasemale

kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb kuludokumentidel kajastatud umbmääraste ja üldsõnaliste

teenuste osutamise korral maksukohustuslasel tõendada, milles täpsemalt vaidlusalused teenused

seisnesid ja kuidas oli nende kasutamine seotud kaebaja majandustegevusega. Käesoleval juhul ei

ole vastav küsimus siiski aktuaalne. Maksuotsusega on maksuhaldur tuvastanud, et arvetel

kajastatud tellingute puhastamis- ja remonditeenust kaebajale osutati ning see oli kaebaja

majandustegevuses vajalik. Vaidluse all saab käesoleval juhul olla seega üksnes küsimus sellest,

kes vastavat teenust kaebajale osutas.

3-20-2496

3(6)

12. Juhul, kui teenuseid, mille saamise suhtes poolte vahel vaidlust ei ole, osutas A.K. Hooldus OÜ

asemel tegelikkuses kolmas teadmata isik, on ainetu asuda seisukohale, et teenuse eest tasutud

summade näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Juhul, kui teenuseid osutasid

tegelikkuses kaebuse esitaja töötajad või töötajate registris registreerimata isikud (n.ö. must

tööjõud), tuleks vastavad kulutused maksustada tööjõumaksudena, mitte ettevõtlusega mitteseotud

kuluna. Samas peab kaebaja vajalikuks selgitada, et maksuhaldur ei ole asjas kogunud

mingisuguseid tõendeid ega esitanud isegi väiteid selle kohta, et tellingute puhastus- ja remonditöid

teostasid kaebaja enda töötajad või nö. „mustalt palgatud tööjõud“. Kaebajal puudusid selliste

tööde teostamiseks töötajad. Maksuhaldur on menetluse käigus võtnud kaebaja juures tegutsenud

töötajatelt selgitused. Töötajate selgitused ega ka ükski muu asjas kogutud tõend ei viita sellele, et

tellinguid puhastanud ja remontinud isikud olid kaebaja töötajad. Kaebajal puuduvad võimalused

tõendada, et tellingute puhastus ja remonditöid vahetult teostanud isikud ei olnud kaebaja töötajad.

Kaebaja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, mida ei esinenud. Selliseid kahtlusi ja väiteid tuleb

tõendada maksuhalduril.

13. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses tõendanud ega põhistanud ka kaebaja võimalikku

majanduslikku huvi, mis kaasnes osutatud teenuste eest kaebaja rahaliste vahendite väljaviimises

kolmandale teadmata isikule (eeldades, et teenuseid ei osutanud tegelikkuses A.K. Hooldus). Kui

esitatud arvetelt sisendkäibemaksu arvestamisega seonduv majanduslik huvi on mõistetav, siis

rahaliste vahendite ülekandmisega A.K. Hooldus OÜ arvelduskonto kaudu teadmata kolmandale

isikule ei tekkinud kaebajale mingisugust majanduslikku kasu isegi, kui sellised tehingud tegelikult

aset leidsid. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses tuvastanud mingisuguseid seoseid teenuse

tegelike osutajate ja kaebuse esitaja juhtorgani liikmete vahel. Selliseid seoseid ei olegi võimalik

tuvastada, kuivõrd selliseid seoseid ei eksisteeri. Eelnevast tulenevalt on täielikult tõendamata

majanduslik huvi, mis ajendas kaebajat ettevõtlustegevusest rahalisi vahendeid välja viima.

Kaebaja hinnangul on vastav asjaolu aga vältimatuks eelduseks kulutuste maksustamisele

ettevõtlusega mitteseotud kuludena.

14. Täiesti meelevaldne ning kaebajat igasuguse põhjuseta süüstav on eelnevast tulenevalt ka

maksuhalduri järeldus, mille kohaselt on kaebaja teadlikult osalenud isikute grupi poolt

kooskõlastatult toime pandud maksupettuses. Kõik asjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele,

et kaebaja juhatuse liikmete ja A.K. Hooldus OÜ juhatuse liikmete ning omanike vahel puudusid

igasugused seosed. Kaebaja hinnangul on võimalik, et A.K. Hooldus OÜ juhtorgani liikmed on

toime pannud maksurikkumise või maksupettuse, kuid kaebajaga seotud isikutel puudub selles

igasugune roll. Kaebajani ei ole tehtud väljamaksed kunagi tagasi jõudnud, mistõttu puudub

igasugune alus kahtlustada kaebajat võimalike maksurikkumistega seonduvalt.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb kaebusele vastu. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja

vaidlustanud

maksuotsust

osas,

milles

MTA

leidis,

et

kaebaja

kajastas

alusetult

sisendkäibemaksuarvestuses A.K. Hooldus OÜ arveid. Kuigi kaebaja on vaidlustanud tulumaksu

määramise terves summas 4 635,54 eurot, siis kaebuse väited keskenduvad põhjustele, miks

kaebaja hinnangul ei olnud tulumaksu määramine õigustatud väljamaksetelt, mis tehti A.K.

Hooldus OÜ-le teenuse osutamise arvete alusel.

16. Vastustaja leiab, et maksuotsus on vaidlustatud osas õiguspärane ning puudub alus selle

tühistamiseks. Kuna kaebaja enamjaolt kordab juba maksumenetluses ning vaidemenetluses

esitatud väiteid, siis vastustaja jääb kontrolliaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses toodud

seisukohtade juurde ning palub kohtul neid asja lahendamisel arvestada.

17. Kokkuvõtvalt vastustaja mõistab, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kontrollitaval perioodil

A.K. Hooldus OÜ-le viimase arvete alusel teinud kontrolliakti lk 4 tabelis 2 näidatud makseid.

Samuti ei peaks olema vaidlust selles, et A.K. Hooldus OÜ ei olnud tegelikkuses väljamaksete

aluseks olnud arvetel märgitud kaupade müüjaks/teenuste osutajaks, sest kaebaja ei ole

3-20-2496

4(6)

maksuotsust vaidlustanud osas, milles maksuhaldur ei lubanud samal põhjusel vastavaid arveid

kajastada kaebaja sisendkäibemaksu arvestuses. Erinevalt kaebajast on vastustaja aga endiselt

seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et A.K. Hooldus OÜ ei olnud arvetel märgitud kaupade

müüjaks/teenuste osutajaks, sh esineb põhjendatud kahtlus kaebaja osalemisest maksupettuses.

18. Kaebuses ei ole toodud uusi asjaolusid, mis veenaks, et maksuhalduri järeldus oleks ebaõige.

Jättes maksuotsuse A.K. Hooldus OÜ arvetega seonduva sisendkäibemaksu arvestuse muutmise

osas vaidlustamata on ka kaebaja sisuliselt nõustunud maksuhalduri järeldustega kaebaja

teadlikkusest väidetavate tehingute tegelikest asjaoludest.

19. Nõustuda ei saa kaebaja mõttekäiguga, et olukorras, kus väidetavalt soetatud teenuse osutajaks

on kolmas teadmata isik, on ainetu asuda seisukohale, et teenuse eest tasutud summade näol on

tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Vastupidiselt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et

kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei

ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud

rahaks ning täies ulatuses maksustada.

20. Kuna käesoleval juhul ei ole usaldusväärselt selgunud, kes A.K. Hooldus OÜ asemel võis

väidetavalt soetatud teenuste tegelikuks osutajaks olla, siis on kaebaja poolt tehtud väljamaksete

tulumaksuga maksustamine igati põhjendatud. Tehtud väljamaksete tulumaksuga maksustamise

õiguspärasust ei väära ka väide, et tõendatud ei ole see, et tellingute remont- või puhastustöid

oleksid teostanud kaebaja enda töötajad või nö „mustalt palgatud tööjõud“. Vastupidiselt see

omakorda kinnitab, et väidetavate teenuste tegelikke osutajaid ei ole usaldusväärselt õnnestunud

tuvastada. Lisaks on muuhulgas asjakohane vaideotsuse punktis 20 toodud arutluskäik, et kaebaja

tehtud väljamakseid võib käsitleda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena ning neid maksustada

tulumaksuga ainuüksi juba sel põhjusel, et A.K. Hooldus OÜ teenuste arvetel-aktidel on kajastatud

teenuse sisu ja mahtu abstraktselt, umbmääraselt ja puudulikult viisil, mis ei võimalda nende

saamist kontrollida.

21. Ekslik on ka kaebaja väide, et väljamaksete ettevõtlusega mitteseotud kuluna maksustamise

vältimatuks

eelduseks

on

maksuhalduri

poolt

tõendamine,

mis

ajendas

kaebajat

ettevõtlustegevusest rahalisi vahendeid välja viima. Vastavat eeldust ei tulene ei seadusest ega

kohtupraktikast.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

22. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun siinjuures

maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165

lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele esitan põhjendused alljärgnevalt.

23. Arvestades kaebuses toodut ja kaebaja esindaja poolt kohtuistungil antud selgitusi (helisalvestis

al 10:00:47 ja 10:02:28) vaidlustab kaebaja MTA 01.09.2020 maksuotsust ja 12.11.2020

vaideotsust osas, mis puudutab kaebajale täiendava tulumaksukohustuse määramist A.K Hooldus

OÜ-le makstud tasudelt seonduvalt teenuste osutamisega. Kaebaja ei vaidlusta maksuotsust ja

vaideotsust kaebajale määratud käibemaksu osas ning tulumaksukohustust osas, milles

maksukohustus on määratud kaebaja poolt A.K Hooldus OÜ-lt soetatud kaupadelt arvestatud

käibemaksusummalt. Samuti ei vaidle kaebaja vastu maksuotsuses tuvastatud faktilistele

asjaoludele, seega on tegemist põhimõttelise õigusliku vaidlusega seonduvalt tulumaksu

määramisega teenuste eest tasutud summadelt olukorras, kus on tekkinud kahtlus, et arvel märgitud

isik ei võinud olla tegelik teenuse osutaja (al helisalvestus 10:03:21).

24. Kaebaja leiab, et olukorras, kus MTA ei ole tegelikult vaidlustanud teenuse osutamise fakti,

selle vajalikkust kaebaja ettevõtluse tarbeks ega seadnud kahtluse alla ka hinna vastavust, on

põhjendamatu maksustada erinevalt kaebaja poolt soetatud kaupu (mille puhul tulumaks määrati

üksnes tasutud käibemaksusummalt) ja teenuseid (tulumaks määrati teenuse eest makstud summalt

tervikuna). Kaebaja osundab, et MTA on tuginenud käesolevas asjas Riigikohtu otsusele asjas 3-

3-20-2496

5(6)

3-1-33-14 p-le 15.2, aga viitab omakorda otsusele asjas 3-3-1-60-11. Viimati mainitud otsus aga

käsitleb tervikuna tegelikult kaupade maksustamist ning Riigikohus on punkti 33 teises lõigus

obiter dictum korras esitanud nn ääremärkuse, mis ei saa edasise praktika mõttes olla siduv. Ometi

on sellele nn ääremärkusele õiguspraktikas järgnevatel aastatel tuginetud (helisalvestis 10:05:35).

Kaebaja seisukohalt ei ole arusaadav, miks reaalselt saadud kaupu ja teenuseid tuleb maksustamise

aspektist käsitleda erinevalt. Kui äriühing on soetanud kauba ja maksnud selle eest turuväärtusele

vastava hinna, võib senise praktika kohaselt makstud summa kanda ettevõtlusega seotud kuludesse,

samas teenuste soetamisel seda võimalust ei ole.

25. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et MTA ei ole selles asjas seadnud kahtluse alla

teenuse saamist ja selle vajalikkust kaebaja ettevõtluse tarbeks, ent on nii kontrolliaktis kui

vaideotsuses viidanud (kontrolliakti p 2.1.5. alap b) 5 ja vaideotsuse p 15 ) sellele, et käesoleval

juhul ei ole arvete alusel võimalik kontrollida teenuse mahtu ja hinna kujunemist. Seega ei ole õige

kaebaja väide, et MTA ei sea kahtluse alla teenuse eest tasutud hinda (helisalvestis al 10:12:48).

Sellest tulenevalt on MTA ka teenuste eest tasutud summadelt tulumaksu määranud. Käesoleval

juhul ei ole kontrollitav, mis mahus kaebaja võis teenust saada, kui suures osas kaebaja

ettevõtlusest välja läinud raha läks väidetava teenuse tarbeks ja kas selle summa saajad on

omakorda maksukohustuse kandnud.

26. Maksuotsuses on tulumaksukohustuse õigusliku alusena TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3. TuMS § 51

lg 2 p 3 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt tuleb tasuda tulumaksu,

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise seaduse § 4 p 2 kohustab

dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja sama seaduse § 6 lg 5 p 4 sätestab nõude, mille

kohaselt peab raamatupidamiskirjendis olema majandustehingu lühikirjeldus. Raamatupidamise

seaduse § 7 lg 1 järgi kinnitab majandustehingu toimumist raamatupidamise algdokument, milles

peavad olema samas avaldatud loetelule vastavad andmed, sealhulgas tehingu majandusliku sisu

kirjeldus (p 3) ja tehingu arvnäitajad (p 4). Maksukorralduse seaduse § 57 lg‑te 1, 2 ja 3 järgi tuleb

maksukohustuslasel pidada raamatupidamisarvestust, kusjuures arvestus peab olema korraldatud

nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest, samuti

maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest.

27. Maksuhaldur on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja maksuarvestuse aluseks võetud arved

ei vasta tulumaksukohustuse (ega ka käibemaksukohustuse) määramisel arvetele kui

algdokumentidele esitatavatele nõuetele. Kohtupraktikas on rõhutatud, et teenuse kirjeldus on

piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise

kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse

mahu usutavust (vt nt kohtuasjades nr 3-3-1-81-12 (p 11), 3-3-1-57-13 (p 13) ja 3-3-1-65-13 (p 20)

tehtud otsused). Kõrvuti asjaoluga, et maksuhaldur on teinud kindlaks, et arvetel pole märgitud

tegelik teenuse osutaja, ei võimalda A.K Hooldus OÜ arvetel märgitud andmed kontrollida teenuse

mahtu ja selle hinnastamist ning seega makstud summade seotust kaebaja ettevõtlusega.

28. TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. Riigikohus on

otsuses asjas 3-3-1-60-11 p 32 viidanud, et, "ettevõtlusest välja viidud" tähendab seda, et kauba või

teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete

tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse

liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet). Kui

äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise, nt

ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt

tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies

ulatuses maksustada (samas p 33). Puudub alus asuda seisukohale, et käesoleval juhul

eelpoolmärgitud seisukohad ei oleks kohaldatavad.

3-20-2496

6(6)

29. Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et kuivõrd MTA ei seadnud kahtluse alla teenuse

olemasolu ja selle vajalikkust kaebaja ettevõtluse tarbeks, oleks MTA pidanud ise aktviisemalt

rakendama uurimispõhimõtet tuvastamaks teenuse täpsemat mahtu ja hinna vastavust sellele.

Olukorras, kus kaebaja raamatupidamises on teenuste osas esitatud arved ja aktid, millel on

selgitusena märgitud vaid tellingute remondi- ja puhastamisööd ja periood, millal teenus osutati (nt

16.05-22.05.2019, vt dtl 126 -129; 140-141 ja 144-145) ning puudub täpsem viide teenuste mahule

(nt mitme töötunni eest on teenus osutatud, mitu tellingut oli teenusega hõlmatud vms); täpsemaid

selgitusi ei ole õnnestunud saada ka väidetavalt tehingupartnerilt (vt kontrolliakti p 2.1.2.3) ning

puuduvad mistahes dokumendid või andmed (kontrollakti p 2.1.2.5), mis võiks eelduslikult

võimaldada täiendavate andmete kogumise läbi teha kindlaks osutatud teenuse täpsemat mahtu, ei

saa vastustajale ette heita, et vastustaja oleks ise pidanud aktiivsemalt otsima andmeid, mis

võimaldanuks teenuse mahtu täpsemalt määratleda hindamise teel. Olukorras, kus objektiivselt ei

ole võimalik tuvastada, kes osutas kaebajale teenust ja millises koguses, ning põhjendatud on

kahtlus, et vaidlusalused tehingud ei leidnud aset nii, nagu arvetel märgitud, ei ole

hindamismenetlust võimalik läbi viia. Teenuse puhul on MKS §-s 94 sätestatud hindamise

kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandlike asjaolude korral, mida praeguses

asjas ei ole selgunud (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-27-14, p 32; nr 3-3-1-65-13, p 21; nr 3-3-

1-42-13, p‑d 16–18; nr 3-3-1-60-11, p 33).

30. Kaebaja osundas küll istungil, et teenuse mahu oleks saanud hõlpsasti kindlaks teha

müügikäibe ja sellega seonduvate arvete pinnalt (helisalvestis alates 10:20:36), kuid kaebaja ei ole

selles suunas ei maksu-, vaide- ega kohtumenetluse ajal mistahes pingutusi teinud. Siinkohal on

oluline märkida, et MTA on juba kontrolliaktis välja toonud, et A.K Hooldus OÜ arvetel märgitud

teenuse maht ei ole näidatud mahus eluliselt usutav (kontrollakti 2.1.5 alapunkt c), seega pidanuks

kaebajale juba maksumenetluse käigus olema selgelt arusaadav, et esitatud andmeid tuleb

täiendava maksukohustuse määramise vältimiseks oluliselt täpsustada. Puudused teenuse

kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse siiski kaebajale endale, mitte maksuhaldurile (vt lahend

nr 3-3-1-76-14, p 15).

31. Eelpoolviidatud kohtupraktika pinnalt ei saa ma jagada kaebaja seisukohta, et senises

kohtupraktikas ei ole teenuste maksustamist piisavalt käsitletud. Tuleb märkida, et isegi kui

põhimõtteliselt nõustuda kaebajaga selles osas, et teenuste puhul vajab senine õiguspraktika

täpsustamist, ei anna käesoleva kaasuse asjaolud sellise täpsustuse tegemiseks piisavat põhjust,

arvestades, et kaebaja raamatupidamise andmed ja muud kogutud tõendid ei võimalda kindlaks

teha, millises ulatuses on tehtud väljamaksed seotud kaebaja ettevõtlusega. Arvestada tuleb, et

ettevõtlusest välja viidud raha võidi kasutada vaidlusaluse teenuse eest tasumiseks füüsilistele

isikutele, kes jätsid oma maksukohustused täitmata, kuna asja materjalidest nähtuvalt võeti

sularahas välja (seejuures on A.K Hooldus OÜ juhatuse liige kinnitanud raha maksmist füüsilistele

isikutele) või maksti edasi mittetegutsevatele äriühingutele (kontrollakti p 2.1.3 alap c).

32. Kokkuvõtvalt leian, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja väiteid ega viidanud

tõenditele, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhistusi. Maksuotsus ja vaideotsus on

vaidlustatud osas õiguspärased ja tuleb jätta tervikuna rahuldama.

Menetluskulud

33. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (halduskohtumenetluse seadustiku § 108

lg 1). MTA ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad

poolte menetluskulud nende endi kanda

(allkirjastatud digitaalselt)