2-21-6759/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 24.november 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6759

Kohtuasi

X võlgade ümberkujundamise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.juuli 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Kruus (e-post:XXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad/vastustajad):

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood

70000349,

aadress

Lõõtsa

8a,

Tallinn,

e-post:

kohtumenetlus@emta.ee), volitatud esindaja Ester Kuivas

Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.juuli 2021.a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

ja täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus X

kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-21-6759

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 29.aprillil 2021.a võlgade ümberkujundamise

avalduse. Avalduse kohaselt tuleneb avaldaja makseraskus sellest, et pole olemas tööandjat, kes

pakuks palka 500 000 eurot kuus, et saaks täita 26 049 107,93 euro suurust solidaarvastutust.

Avaldaja netopalk on 550 eurot kuus, millest kohtutäitur peab kinni 65 eurot. Seega oleks vaja

tasuda 434 151 kuud ehk 26 179 aastat, et võlga katta. Avaldaja käib tööl, kuid kohustuste

summa on nii suur, et seda pole võimalik täita. Avaldaja on pöördunud EMTA ja kohtutäituri

poole, et pakkuda tasuda vabatahtlikult seda summat ja leppida kokku ajavahemik, kuid sai

vastuse, et neil pole seaduslikku õigust kokkuleppeid teha ning see käib läbi kohtu. Avaldaja

soovis ka nõustaja määramist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 09.juuli 2021.a määrusega avalduse menetlusse võtmisest.

3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab VÕVS § 17 lg 2 p 1, et kohus võib jätta

võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas

võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse

esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade

ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest.

4. Avaldaja ei ole ümberkujundamiskava avaldusele lisanud ning on soovinud nõustaja

määramist. Nõustajaks soovitavat isikut ei ole avaldaja märkinud.

5. Kohus selgitas, et VÕVS § 18 lg 2 kohaselt võib kohus nõustajaks nimetada selleks piisavate

teadmiste ja kogemustega isiku. VÕVS § 18 lg 5 kohaselt määrab kohus nõustaja määramise

korral kindlaks summa, mille võlgnik peab nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Justiitsministri 11.04.2011

määruse „võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning

hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt on nõustaja

miinimumtunnitasu 10% kuupalga alammäärast. Arvestades, et nõustaja määramisel on

tegemist isikuga, kelle tegevuse üle teostab kohus järelevalvet (VÕVS § 19 lg 3 ja TsMS §

477²) ehk keda kohus kohustab esitama nõustaja ülesannete (VÕVS § 19) täitmise kohta

asjakohaseid aruandeid, on nõustaja tegevuses kogu ümberkujundamiskava kehtivuse jooksul,

tehes samal perioodil toiminguid, mille eest tal on õigus saada tasu. See tasu kuulub

hüvitamisele avaldaja poolt. Seega kaasneks nõustaja määramisega avaldajale lisaks

ümberkujundamiskava täitmisele ka arvestatavad kulud nõustajale, mida avaldajal tuleks täita

terve ümberkujundamiskava kehtivuse jooksul.

6. Kohtu hinnangul ei nähtu avaldusest ja selle lisadest, et avaldaja oleks kohustuse suurust ja

oma tegelikke võimalusi arvestades suuteline ka võlausaldaja huve arvestavat võimalikku

ümberkujundamiskava täitma. Samuti samal ajal kandma ootamatult tekkida võivaid muid

lisakulusid. Avaldaja sissetulek on 550 eurot kuus ning avaldaja on ka ise märkinud, et võlg on

nii suur, et seda pole reaalne täita. VÕVS § 1 lg 1 sätestab: „Käesoleva seaduse eesmärk on

2-21-6759

makseraskustes

füüsilisele

isikule

(võlgnikule)

tema

võlgade

ümberkujundamise

võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii

võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.“ VÕVS eelnõu seletuskirja (lk 16)

kohaselt peaks võlgade ümberkujundamise menetluses esmajoones kõne alla tulema

maksetähtaja (intressivaba) edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine; võla

vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh

viivis) arvel. Kohtu hinnangul ei ole arvestades kohustuste ning sissetuleku suurust võlgade

ümberkujundamise võimaldamisega võimalik avaldaja makseraskusi ületada.

7. Nendel asjaoludel leidis kohus, et võlgniku avaldus on perspektiivitu ning kohus keeldus

avalduse menetlusse võtmisest VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel.

8. Täiendavalt märkis kohus, et käesoleva menetluse läbiviimine ei oleks ilmselt otstarbekas ka

siis, kui täidetud oleks tingimused avalduse menetlusse võtmiseks, sest võlgniku huvide kõrval

tuleb arvestada ka võlausaldajate huvidega. Kohaseks õiguskaitsevahendiks võiks olla võlgniku

pankrotiavalduse esitamine ning kohustustest vabastamise menetluse läbimine.

Määruskaebus

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta avaldus

menetlusse.

10. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus määruse tegemisel vääralt kohaldanud

materiaalõigust ja menetlusõigust ning see on kaasa toonud ebaseadusliku ja eksliku määruse.

11. Maakohus tugines VÕVS § 17 lg 2 p-le 1, kuid kohus ei ole määruses põhjendanud, miks

peab kohus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist või täitmist käesolevas asjas

ebatõenäoliseks. Tõele vastab kohtu väide, mille kohaselt on määruskaebuse esitaja võlgnevus

sedavõrd suur (26 049 107,93 eurot), et igasuguse tavapärase regulaarse tulutoova tegevuse

kaudu oleks selle täitmine võimalik üksnes väga väikeses ulatuses. Vastav asjaolu ei tähenda

aga, et võlgnik ei saa täita mõistlikult tulutoova tegevuse arvelt ümberkujundamiskavas

sätestatud kohustusi.

12. Ekslik ja selges vastuolus senise kohtupraktikaga ning võlausaldajate huvidega on kohtu

seisukoht, mille kohasel tuleks määruskaebuse esitajal esitada kohtule hoopis pankrotiavaldus.

VÕVS regulatsiooni esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks ongi pankrotimenetluse vältimine

selleks, et säästa eelkõige võlausaldajaid aga ka võlgnikku koormavamast ja kulukamast

menetlusest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb reeglina eelistada VÕVS alusel võlgade

ümberkujundamise

menetlust

pankrotimenetlusele

olukorras,

kus

pankrotimenetluse

tulemusena ei ole võimalik võlausaldajate ulatuslikum kaitse. Arusaamatu ja põhjendamata on

kohtu seisukoht, mille kohaselt on pankrotimenetlusega kaasnevad kulutused väiksemad kui

võlgade ümberkujundamise menetlusega seonduvad kulud.

13. Kohus on jätnud tähelepanuta, et pankrotimenetluse raugemise korral läbiviidava võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib kohus PankrS 171 lg 1 p 1 alusel

keelduda juhul kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. Käesoleval

juhul on vastav eeldus täidetud ning määruskaebuse esitaja ulatuslik võlgnevus ongi tekkinud

sellise süüteo tulemusena. PankrS § 171 lg 1 p 1 ei reguleeri kirjeldatud süüteo karistusregistrist

kustutamisega seonduvaid erisusi, samas kui VÕVS § 17 lg 2 p-s 5 sätestatud analoogne

regulatsioon seob võlgade ümberkujundamise menetluse kitsamalt üksnes süüteoga, mida ei ole

karistusregistrist kustutatud. Määruskaebuse esitaja karistusandmed on käesolevaks ajaks

2-21-6759

karistusregistrist kustutatud. Seega sedastab normatiivne regulatsioon menetluse valikul selge

eelistuse ning sätestab, et karistusregistrist kustutatud karistuse korral tuleks eelistada just

võlgade ümberkujundamise menetlust eeldusel, et see ei piira võlausaldajate õigustatud huve.

14. Kohus eksib väites, et VÕVS regulatsiooni eesmärgiks on esmajoones võlgniku

vabastamine üksnes kõrvalkohustuste täitmisest. VÕVS-i esmaseks eesmärgiks on siiski

eraisikute kaitse nn. võlaorjusse sattumise eest. Vaidlustatavas määruses ei ole kohus üldse

selgitanud, kuidas oleks võimalik määruskaebuse esitaja pankrotimenetluses võlausaldajate

huve ulatuslikumalt kaitsta või võlgnikul enda enam kui 26 miljoni suurust võlakohustust

suuremas ulatuses täita.

Menetlusosaliste seisukohad

15. Puudutatud isik Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leidis, et määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata. Võlgnik on kohtule avaldanud, et tema sissetulekud on 550 eurot kuus ning

igakuised elamiskulud on samuti 550 eurot kuus. Kui sissetulekutest arvata maha jooksvad

elamiskulud, siis ei jää võlgnikul ümberkujundamiskava täitmiseks üldse vahendeid. Seega on

ümberkujundamiskava täitmine ebatõenäoline ning kohus on põhjendatult jätnud võlgade

ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata. Samuti ei arvesta võlgniku esitatud

ümberkujundamiskava VÕVS § 2 lg 2 p 2 sätestatuga, mille kohaselt võimaldatakse tahtliku

õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded ümberkujundada üksnes täitmise tähtaja

pikendamise või osadena täitmise kaudu. Käesoleval juhul on võlgniku kohustused tekkinud

maksualase süüteo tulemusena ning õigusvastase teoga tekitatud nõude vähendamine 99,9 %

ulatuses ei ole võlausaldaja õigustatud huvidega kooskõlas.

16. Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet palus määruskaebuse rahuldada ning

avalduse menetlusse võtta. Kuna võlgniku kohustus on väga suur ja selle täitmine täies ulatuses

vähetõenäoline, kui mitte võimatu, siis sissenõudja kohustuse võimalik ümberkujundamine on

eelduslikult mõistlik. Kohtutäituril puudub teave, mis tingimustel soovib võlgnik kujundada

oma kohustusi ümber ja sellest tulenevalt raske on hinnata võlgniku võimekust

ümberkujundamiskava täitmise tõenäolisuse osas. Sissenõudja nõude ümberkujundamise osas

tuleb seisukoht esitada sissenõudjal endal. Arvestades asjaolu, et tegemist on solidaarse

nõudega, on võimalik, et võlgniku poolt pakutud lahendus sissenõudjale sobib.

Menetluse edasine käik

17. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna määruse resolutsiooni tühistamiseks alust. Tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-dele 1 ja 2¹

täiendab ja muudab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi

vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tuginedes

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega osas, milles vaidlustatud määrust ei muuda ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja §

654 lg-test 5 ja 6 neid ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

2-21-6759

19. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii materiaalõiguse väära kohaldamist kui

menetlusõiguse normide rikkumist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja

etteheidetega

maakohtule

vaid

osaliselt

ning

seda

osas,

mis

puudutab

kohtu

põhjendamiskohustuse

rikkumist

seoses

järeldusega,

et

avaldusele

lisatud

ümberkujundamiskava täitmine on ebatõenäoline. Muus osas ei ole avaldaja etteheited

maakohtule põhjendatud.

20. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus avaldaja avalduse menetlusse

võtmisest VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et VÕVS § 17 lg-st 2 tuleneb

kohtule diskretsiooniõigus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui

madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul selleks alust

ei ole. Maakohus on tsiviilasja materjalide alusel õigesti järeldanud, et kuna avaldusest ja selle

lisadest ei nähtu, et avaldaja oleks kohustuse suurust ja oma tegelikke võimalusi arvestades

suuteline võimalikku ümberkujundamiskava täitma, ei ole kohustuste ning sissetuleku suurust

arvestades võlgade ümberkujundamise võimaldamisega võimalik avaldaja makseraskusi

ületada.

21. Maakohtule saab ette heita siiski põhjendamiskohustuse osalist rikkumist, arvestades, et

kohus ei ole oma järeldust avalduse perspektiivitusest lõpuni jälgitavalt põhjendanud ja kohtu

ette toodud ajaoludega seostanud. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole sellele asjaolule

tuginenud, on maakohus eksinud ka väites, et avaldaja ei ole ümberkujundamiskava avaldusele

lisanud. Siiski ei anna need minetused maakohtu määruse tühistamiseks alust, kuna

ringkonnakohus saab need kõrvaldada määruskaebusmenetluses.

22. Tsiviilasja

materjalidest

nähtuvalt

on

avaldaja

maakohtule

esitatud

võlgade

ümberkujundamise avaldusele lisanud mh ümberkujundamiskava (tlk 11-12), millest tulenevalt

tuleb maakohtu järeldus selle esitamata jätmise kohta määruse põhjendustest välja jätta.

23. Arvestades eeltoodut tuleb vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi täiendada

järgnevalt: Kuigi avaldusele lisatud ümberkujundamiskava kohaselt soovib avaldaja oma

kohustusi võlausaldajate (EMTA ja kohtutäitur Katrin Vellet) ees ümber kujundada nõnda, et

neid vähendatakse 99,99% ulatuses, avaldaja tasub 3 aasta jooksul igas kuus EMTA-le kokku

72,32 eurot ning kohtutäiturile 0,048 eurot, ei ole kava täitmine kohtu hinnangul tõenäoline,

arvestades, et avaldaja sissetulekud on 550 eurot kuus (tlk 6), tal puudub muu vara, mida

realiseerida (tlk 6-7) ning tema vältimatud kulutused eluasemele, toidule, sidele, ravile, riietele

jm ühe kuu kohta moodustavad kokku samuti 550 eurot (tlk 8). Avaldaja ei ole esile toonud, et

ümberkujundamiskava kehtivuse ajaks on tema sissetulekute ja/või muu vara hulk suurenemas.

Kohus ei pea ümberkujundamiskava täitmist kirjeldatud asjaoludel realistlikuks, kuna avaldajal

ei jätkuks tema sissetulekute suurust, varalist olukorda ning igakuiseid vältimatuid kulutusi

arvestades võlausaldajatele planeeritud osamaksete tasumiseks rahalisi vahendeid. Avaldaja

pakutud võlgade ümberkujundamiskava täitmine ei ole kohtu hinnangul avaldajale jõukohane.

24. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtule materiaalõiguse väär kohaldamise etteheidetav.

Maakohus on õigesti leidnud, et avaldus on perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisest tuleb

VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel keelduda. Arvestades, et ka määruskaebusmenetluses ei ole avaldaja

esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks maakohtule esitatud ümberkujundamiskava täitmist

tõenäoliseks pidada, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus maakohtust erinevale seisukohale

asumiseks.

2-21-6759

25. Määruskaebuse esitaja on maakohtule teinud etteheiteid ka seonduvalt seisukohaga, et

avaldaja kohaseks õiguskaitsevahendiks võiks olla võlgniku pankrotiavalduse esitamine.

Ringkonnakohtu hinnangul on need osaliselt õigustatud.

26. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja süüdi mõistetud maksualase kuriteo

toimepanemise eest (kohtuotsus jõustus 05.juulil 2014.a) (tlk 34, 42 pöördel). Seega on

määruskaebuse esitaja iseenesest õigesti esile toonud, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et

PankrS 171 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. PankrS 171 lg

2 p 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse, millest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul

hüpoteetiliselt välistatud nii see, et kohus avaldaja pankrotiavalduse ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamisel viimati nimetatud menetluse algatab kui

ka see, et selle menetluse algatamisest keeldub. Kuivõrd maakohtu seisukoha kujunemine ei

ole jälgitav ja arusaadav ei ole, millistele asjaoludele kohus selles osas tugines ning ka

ringkonnakohtul puudub võimalus seda seisukohta sisustada, tuleb see määruse õiguslikest

põhjendustest välja jätta. Eelnimetatud muudatust arvestades puudub ringkonnakohtul vajadus

vastata sellele määruskaebuse küsimusele, kuidas oleks võimalik määruskaebuse esitaja

pankrotimenetluses võlausaldajate huve ulatuslikumalt kaitsta või avaldajal enda enam kui 26

miljoni suurust võlakohustust suuremas ulatuses täita.

27. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud ka VÕVS regulatsiooni eesmärgi

ekslikku käsitlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selles osas eksinud, arvestades,

et kohus tõi kõrvalnõuetega seonduvalt esile küll selle, et VÕVS seletuskirja kohaselt peaks

võla vähendamine vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones nende nõuete arvel, asus

lõppkokkuvõttes avaldaja sissetulekuid ja kõiki kohustusi arvestades aga õigele seisukohale, et

võlgade ümberkujundamise võimaldamisega ei ole võimalik avaldaja makseraskusi ületada.

28. Arvestades eeltoodut jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks

selgitada, et muutunud asjaoludel ei ole keelatud avaldaja poolt uue võlgade ümberkujundamise

avalduse esitamine maakohtule. Võlausaldajaks oleva kohtutäituri nõudega seonduvalt võib

avaldajal olla võimalus kohtuväliseks kokkuleppeks, arvestades, et kohtutäitur on

määruskaebust toetanud. Võlausaldajaks oleva EMTA nõude osas juhib ringkonnakohus

tähelepanu, et MKS §-s 132 on ette nähtud maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg.

Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

29. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisest

tulenevalt TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades, et võlausaldajad

ei ole teada andnud, et neil oleks tekkinud menetluskulusid, jäävad need kindlaks määramata.

30. Käesoleva määrus on edasikaevatav tulenevalt VÕVS § 17 lg-st 4 ja TsMS § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/