2-21-13225/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13225

Tsiviilasi

AS

LHV

Pank

avaldus

L. Õ.

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: AS LHV Pank (registrikood 10539549,

asukoht: Tartu mnt 2 10145 Tallinn, lepinguline esindaja

Indrek Eiche, e-post: indrek.eiche@lhv.ee)

Võlgnik: L. Õ. (isikukood xxxx, viibimiskoht: xxxx)

Ajutine pankrotihaldur: Maire Arm (asukoht: Maria Mägi

Advokaadibüroo Tatari 25 Tallinn, telefon 664 0600, e-

post: maire@mmab.ee

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse lahendamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada L. Õ. suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Vabastada Maire Arm L. Õ. ajutise halduri kohustustest.

3. Määrata ajutise halduri Maire Armi töötasuks 1020 eurot (sh käibemaks).

4. Välja mõista ajutise halduri tasu 1020 eurot (sh käibemaks) võlausaldaja AS

LHV Pank poolt 29.09.2021 tasutud ajutise halduri tasu ettemaksu arvelt ja

kanda see Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr xxxx.

5. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

Võlausaldaja AS LHV Pank esitas 24.08.2021 kohtule avalduse L. Õ. pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 116 231,42

eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata.

Harju Maakohus võttis 30.09.2021 menetlusse AS LHV Pank avalduse L. Õ. pankroti

väljakuulutamiseks ning määras ajutiseks halduriks Maire Armi. Ajutine haldur esitas

20.10.2021 aruande, milles tegi ettepaneku tasuda deposiit 3000 eurot raugemise vältimiseks.

Kohus tegi 08.11.2021 määruse, milles andis tähtaja ettemaksu tasumiseks, et vältida

menetluse raugemist. Kohtu poolt määratud tähtajaks ettemaksu ei tasutud.

Ajutise halduri aruanne

20.10.2021 esitas Maire Arm kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.

Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt

477 475,60 euro ulatuses ning vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu, mille põhjuseks on ilmselt tegevus, mis on viinud kohtuotsusega

väljamõistetud S OÜ-ga solidaarkohustuse (käenduslepingud) hüvitamiseni, mida võlgnik ei

ole suutnud tasuda. Võlgnikul puudub vara, mis võimaldaks ka lähitulevikus võlakohustust

sellises ulatuses täita. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on teinud ettepaneku pankrot välja

kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Ajutise

menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike

tagasivõidetavate tehingute osas. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude

katteks,

siis

on

ajutine

pankrotihaldur

teinud

ettepaneku

tasuda

ettemaksuna

pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta,

siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega.

Ajutine haldur märkis, et juhul kui võlgnik esitab kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, tuleks pankroti välja kuulutada. Avalduse

esitamata jätmisel tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid

ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et

L. Õ. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid,

mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul kohustusi

vähemalt 477 475,60 euro ulatuses ning vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et

kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole

tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 08.11.2021 määrusega L. Õ. kodu

pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina pankrotimenetluse

kulude katteks 3000 eurot hiljemalt 16.11.2021. Teade nimetatud ettepaneku kohta on

avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina tasutud.

Kohus leiab, et kuna L. Õ.l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu

poolt määratud summat tasunud ei ole ning võlgnik ei esitanud avaldust kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks, siis on põhjendatud lõpetada L. Õ. pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine

haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva

seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on 20.10.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks 8,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast

100 eurot (ilma käibemaksuta) ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 1020 eurot (sh

käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole

ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutise halduri tasu 1020 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlausaldaja poolt tasutud

ettemaksu arvelt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik