2-21-9317/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. november 2021

Tsiviilasja number

2-21-9317

Tsiviilasi

Roland Põdra (pankrotis) hagi pankrotihaldur Martin

Krupi vastu korteriomandi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks

ja

kinnistusraamatu

kande

parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Roland Põdra määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

Roland

Põder

(pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): pankrotihaldur Martin Krupp,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

RESOLUTSIOON

1. Jätta Roland Põdra (pankrotis) määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a määrus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud Roland Põdra (pankrotis)

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas

lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Roland Põder (hageja) esitas 9. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi pankrotihalduri Martin

Krupi vastu korteriomandi asukohaga XXXXX linn enampakkumise tulemuse kehtetuks

tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 alusel. Hageja palus hagi tagamise

korras peatada korteri hageja valdusest väljanõudmiseks algatatud täiteasja nr 182/2021/376

menetluse.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas pankrotihaldur 13. juulil 2020 välja kordusenampakkumise

vaidlusalusele korteriomandile. Registreerimine enampakkumisele toimus 13. juulist 2020

kl 22:20-st kuni 3. augustini 2020 kl 12:00-ni ja enampakkumine ise toimus 3. augustist 2020

kl 15:00-st kuni 10. augustini 2020 kl 15:00-ni.

Harju Maakohus keelas 3. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas 2-20-11005 hagi tagamise

korras kostjal hagejale kuuluvate korteriomandite müügi kostja poolt 13. juulil 2020 välja

kuulutatud enampakkumisel kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Samuti keelati

kostjal kõikide teiste toimingute tegemine, mille eesmärk või tagajärg on korteriomandite

omanikuvahetus enne asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Nimetatud keeld lõppes

8. veebruaril 2021, mil Riigikohus ei võtnud hageja määruskaebust menetlusse.

Enampakkumise aktist nähtuvalt tehti esimene pakkumine 7. augustil 2020 ja viimane

10. augustil 2020, st kohtu poolt kehtestatud keelu ajal. Kuna korteriomand müüdi kohtu poolt

kehtestatud keelu ajal, on müük ning selle alusel tehtud kinnistusregistri kanne tühised. Asjaolu,

et ebaseaduslikul enampakkumisel tehtud tehing vormistati aktina alles 15. veebruaril 2021 ehk

pärast keelu lõppu, ei muuda tehingut seaduslikuks. Hageja sai enampakkumise akti kätte

11. mail 2021 koos täiteasja nr 182/2021/376 materjalidega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 10. juuni 2021. a määrusega hagi korteriomandi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda, märkides, et

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse

menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks

määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse pankrotimenetluses toiminud enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks. Nõude alusena viitab hageja TMS § 223 lg-le 1, mille kohaselt võib

täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule,

kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või

rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Hagejal puudub õigus esitada hagi pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, mistõttu hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 136 lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud

enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes.

Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks

tunnistamist nõuda, ei toeta ei PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte.

Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa

anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise

õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse

korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 25. aprilli

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12, p 18).

Pankrotiseadus näeb ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise

korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist

korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi

kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule,

kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud

süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse

täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. PankrS § 63 lg 2 kohaselt on halduri

kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast,

mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte

üle kolme aasta halduri vabastamisest.

Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise tõttu jättis maakohus hagi tagamise taotluse läbi

vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist.

Määruskaebuse kohaselt rikub maakohtu määrus põhiseaduslikke õigusi ning on tehtud

pankrotihalduri huvides. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend ei ole käesolevas asjas

asjakohane. Maakohus ei ole arvestanud sündmuste kronoloogiat. Hageja sai 13. juuli 2020. a

elektroonilise kordusenampakkumise tulemustest teada alles 11. mail 2021 kohtutäitur

A. Böckleri täiteasja nr 182/2021/376 raames väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud

väljatõstmisteate kaudu. Seega on ebaselge, kuidas oleks hageja saanud varem esitada kaebust

pankrotihalduri tegevuse peale.

Maakohus ei ole käsitlenud kostja tegevuse ebaseaduslikkust hagejale kuulunud korteriomandi

võõrandamisel ajal, mil võõrandamine oli kohtumäärusega keelatud. Maakohus ei analüüsinud

ka muid hagiavalduses toodud olulisi asjaolusid.

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest. Pankrotimenetluses toimunud

enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei saa hageda. Maakohus on asjakohaselt viidanud

Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12 p-s 18 avaldatud seisukohale, mille kohaselt ei ole

pankrotimenetluse osalistel (sh hagejal) õigust esitada hagi pankrotimenetluses toimunud

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Lisaks maakohtu poolt määruses esitatud põhjendustele, ei ole hagi võimalik menetleda ka

muudel põhjustel. Tegemist on pankrotivara puudutava pankrotivõlgniku hagiga. Hageja

pankrotimenetlus ei ole käesolevaks ajaks lõppenud. Hageja kui füüsilisest isikust

pankrotivõlgnik ei saa esitada ise hagisid, mis puudutavad tema pankrotivara koosseisu ja selle

realiseerimist (PankrS § 35 lg-d 1–3, § 541 lg 1, § 108 lg 1).

Vaidlusalune enampakkumine ega selle kohta 15. veebruaril 2021 koostatud akt ei ole vastuolus

ühegi õigusnormiga, mistõttu on enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue ka

perspektiivitu. Harju Maakohus keelas 3. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11005

kostjal kui hageja pankrotihalduril kolme korteriomandi müügi ebaseaduslikult. Ükski

korteriomanditest ei kuulunud tervikuna hageja pankrotivarasse ning kostja ei olnud tsiviilasjas

nr 2-20-11005 menetlusosaline. Harju Maakohus tühistas 3. augusti 2020. a määruse

15. septembri 2020. a määrusega.

Kostja ei teinud kuni tsiviilasjas nr 2-20-11005 menetluse lõppemiseni 8. veebruaril 2021

ühtegi toimingut korteriomandite müümiseks ega nende omandiõiguse üleandmiseks.

Enampakkumisel osalejate poolt tehtud pakkumisi ei saa lugeda kostja toiminguteks ning need

ei olnud seega 3. augusti 2020. a määrusega vastuolus. Harju Maakohus ei peatanud

enampakkumist, mis oleks välistanud ka pakkumiste tegemise osalejate poolt. Enampakkumise

akt koostati 15. veebruaril 2021, s.o pärast 3. augusti 2020. a määruse kehtivuse lõppemist.

Pankrotimenetluses läbiviidud enampakkumise puhul müüakse asi avalik-õigusliku toimingu

alusel (Riigikohtu 8. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-16048, p 11). Sellist avalik-

õiguslikku toimingut ei saa lugeda tehtuks enne enampakkumise akti koostamist, kuna

müüdava asja omandamine saab toimuda üksnes enampakkumise akti alusel (TMS § 98 lg 1, §

156). Seega ei toimunud korteriomandi müük 3. augusti 2020. a määruse kehtivuse ajal.

Hageja ei väida, et korteriomandi ostjal ei olnud õigust korteriomandit osta või et korteriomandi

enampakkumine oleks toimunud tühise arestimise alusel (TMS § 223 lg 1 kohaldamise

eeldused).

Kuna maakohus leidis õigesti, et hageja ei saa hageda pankrotimenetluses toimunud

enampakkumise kehtetuks tunnistamist, siis jättis maakohus õigesti menetlusse võtmata ka

kinnistusraamatu kande tühistamise nõude.

Maakohtu määrus ei ole vaidlustatav hagi tagamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid.

6. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik

saavutada

ning

seda

Riigikohtu

25. aprilli

2012.

a

määrusele

tsiviilasjas

nr 3-2-1-39-12 tuginedes. Vastupidised määruskaebuse väited on ebaõiged.

Vaidlust ei ole, et hageja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning vaidlusaluse korteri

enampakkumine toimus pankrotimenetluse raames. Kostja on hageja pankrotihaldur.

Vastavalt PankrS § 136 lg 1 toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras, kui PankrS-st ei tulene teisiti. TMS § 223 lg 1 sätestab, et

enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline

esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule,

kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või

rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12 tehtud lahendi p-s 18 leidnud, et PankrS § 136 lg-t 1

ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise

korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks

ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei

PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Pankrotimenetluse osalistele, sh

isikutele, kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses

toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks

oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara

võõrandamine mõistliku aja jooksul.

Nimetatud lahendis märkis Riigikohus, et kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades

oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata

halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või

Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju

võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle

PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb ülaltoodust, et hagejal puudub õigus nõuda

pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd hagejal puudub

õigus nõuda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist, ei pidanud

maakohus hagi menetlusse võtmisel hindama, kas pankrotihalduri tegevus enampakkumise

korraldamisel ja läbiviimisel oli seaduslik või mitte.

7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud kostja (määruskaebuse esitaja) kanda (TsMS § 171 lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras

(TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke