2-19-16946/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16946

Kohtuasi

X (X) avaldus lastega suhtlemise korra kindlaks

määramiseks

ning

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks Q suhtes ja ainuhooldusõiguse saamiseks

lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes

C avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ja ainuhooldusõiguse saamiseks laste viibimiskoha ja

hariduse

küsimuses

ning

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.03.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (laste ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen

Avaldaja (laste isa) C (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav

Puudutatud isik I (laps) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II (laps) Q (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud

isikute

esindaja

riigi

õigusabi

korras

vandeadvokaat Eve Jundas

Eestkosteasutus Järva vald Järva Vallavalitsuse kaudu,

lepinguline esindaja Eneken Savi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu vanemate 11.08.2021 ja 27.08.2021 menetlusdokumentidele lisatud

täiendavad dokumentaalsed tõendid.

2. Pärnu Maakohtu 18.03.2021 määrus muuta suhtluskorra osas. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

2-19-16946

3. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Rahuldada X (X) avaldus.

2) Lõpetada X ja C ühine hooldusõigus Q suhtes osaliselt ning anda X-le üle

ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes.

3) Rahuldada C avaldus osaliselt.

4) Lõpetada X ja C ühine hooldusõigus Y suhtes osaliselt ning anda C-le üle

ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes.

5) Määrata kindlaks X ja C suhtluskord lastega alljärgnevalt:

5.1) Y viibib ema elukohas paarisnädala reede õhtul kella 17.00-st kuni pühapäeva

õhtuni selliselt, et jõuab koju isa juurde pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00.

5.2) Q viibib isa elukohas paaritu nädala reede õhtul kella 17.00-st kuni pühapäeva

õhtuni selliselt, et jõuab koju ema juurde pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00.

5.3) Kui laste elukohad muutuvad, lepivad vanemad kokku, kuidas toimub lapse

üleandmine suhtluskorra järgi lapsega koosviibivale vanemale ja hilisem lapse

elukohta viimine.

5.4) Paaritutel aastatel veedavad lapsed jõulupühad 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12

isaga. Paarisaastatel veedavad lapsed jõulupühad 23.12-24.12 isaga ja 25.12-26.12

emaga.

5.5) Paaritutel aastatel veedavad lapsed aastavahetuse 31.12 isaga ning paarisaastatel

emaga.

5.6) Paarisaastatel veedavad lapsed ülestõusmispühade (reedest pühapäevani) reede

ja laupäeva emaga ning pühapäeva isaga.

5.7) Paaritutel aastatel veedavad lapsed ülestõusmispühade (reedest pühapäevani)

reede ja laupäeva isaga ja pühapäeva emaga.

5.8) Paarisaastatel veedavad lapsed võidupüha 23.06 emaga ja paaritutel aastatel

isaga.

5.9)

Perekondlikud

tähtpäevad

(nt

sünnipäevad,

isadepäev,

emadepäev,

vanavanemate sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega antud

tähtpäev seotud on.

5.10) Mõlemal vanemal on õigus lapsega kohtuda lapse sünnipäeval.

5.11) Paaritutel aastatel veedavad lapsed ema elukohas jõuluvaheaja esimese nädala

ja talvevaheaja ning isa elukohas sügisvaheaja, jõuluvaheaja teise nädala ning

kevadvaheaja.

5.12) Paarisaastatel veedavad lapsed isa elukohas jõuluvaheaja esimese nädala ja

talvevaheaja ning ema elukohas sügisvaheaja, jõuluvaheaja teise nädala ning

kevadvaheaja.

5.13) Suvevaheaja veedavad lapsed ühe nädala kaupa kummagi vanema elukohas.

Paarisaastatel on lapsed esmalt ema elukohas ning paaritutel aastatel on lapsed esmalt

isa elukohas.

5.14) Laste kooli- ja huviringidega seotud üritustel osalevad võimalusel mõlemad

vanemad.

5.15) Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda ajal, mil laps viibib teise vanema

juures, arvestades lapse mõistlikku elukorraldust (kool, trennid, uneaeg jne) telefoni,

interneti või muu sidevahendi abil.

5.16) Vanemad ei halvusta lapse juuresolekul teist vanemat ega teise vanema lähedasi,

samuti ei arutata lapse juuresolekul isiklikke probleeme ega lahkarvamusi.

5.17) Kumbki vanem tagab, et ajal, mis lapsed viibivad tema juures, ei kahjusta

mistahes kolmandad isikud, sh vanema elukaaslane, laste huve ja heaolu.

2-19-16946

4. C määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda

kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad

riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Laste ema esitas 31.10.2019 Pärnu Maakohtule avalduse lastega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks ning 06.01.2021 täiendava avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks noorema lapse suhtes ning emale ainuhooldusõiguse andmiseks lapse

viibimiskoha ja hariduse küsimustes.

2. Vanemate kooselu lõppes aprillis 2019 ja ema lahkus perekonna ühisest kodust. Stabiilse

elukorralduse tagamiseks jäid lapsed elama isaga. Ema elab laste elukoha vahetus läheduses.

Ema lootis, et tal on jätkuvalt võimalik osaleda laste elus väga suurel määral. Tänaseks on

kujunenud olukord, kus ema suhtlus lastega on isa poolt piiratud. Laste ja ema suhtlemise ajaks

on jäänud peamiselt aeg, mil ema sõidutab lapsi kooli, lasteaeda, huviringidesse. Emale on

jäänud mulje, et isa püüab teda karistada läbi laste, mis tegelikult kahjustab lapsi. Lapsi

kahjustav on, kui nad ei saa emaga tavapäraselt ja regulaarselt suhelda. Ema soovib, et lapsed

ei peaks valima pooli, vaid võiksid rahulikult suhelda mõlema vanemaga. Seetõttu ei peaks

olema piiratud laste viibimine ema elukohas ning lapsed peaksid saama jääda kogu

nädalavahetuseks koos emaga. Seetõttu palus ema kindlaks määrata lastega suhtlemise korra.

3. 06.01.2021 täiendava avalduse kohaselt on peale menetluse alustamist isa suhtumine

mõnevõrra muutunud ja ema on lastega suhelda saanud ning lapsed ööbivad ema elukohas üle

nädalavahetuse, kuid on kujunenud olukord, kus isa manipuleerib lastega üha rohkem ning eriti

on noorema lapse olukord halvenenud. Isa on emal Q-ga suhtlemist takistanud ja Q on isa

manipuleeriva mõju all. Tulenevalt vanemate erimeelsustest ning isa käitumisest ei ole ühise

hooldusõiguse säilitamine Q huvides. Isa ei anna teavet laste tervise ja viibimiskoha kohta ning

seetõttu leidis ema, et tema taotletud viisil hooldusõiguse lõpetamine on Q parimates huvides.

Q on raskesti kohanenud sellega, et peab emast eraldi elama. Emal ja Q-l on väga lähedane side

ning Q soovib ema lähedust ja hoolitsust, mida isa elukohas vanaema asendada ei suuda.

Vanemate kooselu ajal oli ema laste peamiseks hooldajaks. Isa ei pidanud tegelema neile

vajalike riiete hankimisega või muretsema kooli või lasteaeda viimise pärast enne vanemate

kooselu lõppemist. Ka ei ole isa võimaldanud emal tavapäraselt jätkata laste eest hoolitsemist

ning lastele vajalike ja sobilike riiete ostmist, kuna isa on survestanud ema maksma isale elatist

rahas ja mitte osalema otseselt laste ülalpidamises. Samas isal puuduvad vajalikud oskused

2-19-16946

tütarlaste riietamiseks ning vanemate kooselu lõppemise järgselt on Q-l sageli lasteaias seljas

määrdunud ja kulunud riided.

4. Ema soovib ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ning endale ainuhooldusõiguse

üleandmist Q viibimiskoha küsimuses, kuna selles ei saa vanemad kokkuleppele. Laste huvidest

lähtudes ei soovinud ema koheselt pärast vanemate kooselu lõppemist perekonna ühisest kodust

lapsi kaasa võtta, kuna pidas vajalikuks neile stabiilse elu säilimist. Praeguseks kujunenud

olukord ei ole laste huvides. Eriti ei ole Q heaolu tagatud selliselt, kui see oleks elama asumisel

ema juurde. Emal on olemas elukoht, kindel sissetulek ning valmisolek lähtuda oma otsustes

eelkõige lapse huvidest. Ema tööaeg võimaldab väikelapse eest hoolitseda paremini kui isal.

Asjaolu, et lapsed elaksid näiliselt eraldi, ei ole ema hinnangul laste huve tegelikult kahjustav,

kuna hoolimata asjaolust, kumma vanema juures on Q elukoht, otsustab Y sisuliselt ise, millal

ta kumma vanema juures viibib. Y vanusest tulenevalt ei ole tema tahte vastaselt võimalik teda

sundida elama isa või ema juures. Y otsuseid ema aktsepteerib.

5. Isa esitas 12.01.2021 avalduse, milles taotleb ühise hooldusõiguse lõpetamist mõlema lapse

suhtes osaliselt ning isale ainuhooldusõiguse üleandmist laste viibimiskoha ja hariduse

küsimustes. Samuti palus isa määrata kindlaks ema ja laste suhtlemiskord.

6. Isa oli varem seisukohal, et vanemate erimeelsused seisnevad üksnes laste viibimiskoha

küsimuses, mida on võimalik lahendada suhtluskorra määramisega. Praeguseks on selge, et

vanematel ei ole võimalik ühist hooldusõigust teostada ka teistes küsimustes. Vanemate

ületamatu erimeelsus puudutab laste haridust ja sellega kaasnevat võimalikku elukoha muutust.

Y on järjepidevalt avaldanud soovi minna uuest aastast uude suuremasse kooli. Kuivõrd Q-l on

samuti parema hariduse saamiseks kooli vahetamine mõistlik ja põhjendatud, võiksid õed

minna uude kooli samaaegselt. Isale on ema käitumine ja Y soovile vastu töötamine

arusaamatu. Sõltumata kooli ja/või elukoha vahetusest saavad lapsed jätkuvalt suhelda emaga

nädalavahetustel ja pikemalt koolivaheaegadel. Laste ja ema suhe ei katke. Isa on igapäevaselt

ja ainuisikuliselt hoolitsenud laste eest alates vanemate lahkuminekust. Isa hoolitses laste eest

võrdväärselt emaga ka siis, kui vanemad elasid koos. Isal on majanduslik ja vaimne võimekus

laste eest igakülgselt hoolitseda. Lapsed on koos kasvanud ja harjunud koos elama. Isa on

loonud lastele positiivse ja turvalise õhkkonna ning puudub alus kahelda, et isa ei saa sellega

hakkama ka edaspidi. Y on juba piisavalt vana, et tema arvamuse ja sooviga vahetada kooli

tuleb arvestada ja seda toetada. Kuivõrd ema on nii perelepitaja juuresolekul kui Y-le

väljendanud vastumeelsust kooli vahetamisele, tuleb laste huvidest lähtudes lõpetada vanemate

ühine hooldusõigus ning anda see hariduse ja viibimiskoha küsimustes üle isale.

7. Suhtluskorra ettepaneku puhul on isa arvestanud mh Y avaldatuga kohtuniku juures

ärakuulamisel, et kaks nädalat on liiga pikk aeg suvel ühest vanemast eemal olla. Samuti Y

arvamusega, et ta on kahe kodu vahet pendeldamisest väsinud ega soovi pikemalt veeta aega

ema juures. Ka nähtub Y ärakuulamisest, et Q ei soovi ema juurde minna ilma õeta.

Puudutatud isikute seisukohad

8. Laste esindaja leidis, et rahuldamata tuleks jätta ema avaldus ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks Q viibimiskoha osas ja emale selles osas ainuhooldusõiguse andmiseks, kuna Q

on hetkel oma elukorraldusega harjunud ning seda ei ole vajalik muuta.

9. Ka ei pidanud esindaja võimalikuks rahuldada isa avaldust. Elukoha ja kooli vahetus

asetaksid lapsed uude olukorda, millega neil tuleks lisaks olemasolevatele probleemidele

täiendavalt harjuda. Praeguseks ajaks ei ole üheselt selge isa võimalik uus elukoht ja kool, kuhu

2-19-16946

lapsed õppima asuksid. Siit tulenevalt oleks ennatlik otsustada laste viibimiskoha ja haridusega

seotud küsimusi, andes selles osas ainuhooldusõigus isale.

10. Ka on esindajal vastuväiteid ema suhtluskorra nende punktide osas, mis seonduvad laste

viibimisega ema elukohas nädala sees, arvestades laste soove.

11. Y ärakuulamisest kohtuniku poolt nähtub, et tal on õega kujunenud kindel igapäevane rütm,

kuidas nad liiguvad ema ja isa vahet koolipäevadel ning kuidas on ära jagatud nädalavahetused.

Y on kinnitanud, et tal ei ole suhted ema elukaaslasega eriti head ning noorem õde ei taha ilma

temata ema juurde minna. Ka tunnistab laps, et saab isaga paremini läbi ja usaldab teda rohkem

kui ema. Tal on head suhted noorema õega ning ta ei soovi õest lahku kasvada nagu see juhtus

isal oma vendade ja õega. Laps on ärakuulamisel rääkinud kooli vahetusest, mis seondub

elukoha muutumisega.

12. Q ärakuulamisest kohtuniku poolt nähtub, et lapsel on lähedane suhe nii ema kui isaga ning

tal meeldib elada mõlemal pool eelistusi tegemata.

13. Eestkosteasutus leidis, et kuna senise menetluse käigus on kannatanuteks eelkõige lapsed,

on nende heaolu ja stabiilsuse tagamise vajadust arvesse võttes põhjendatud ühise

hooldusõiguse lõpetamine mõlema lapse osas. Vanemate vahel on ületamatud erimeelsused,

mille osas kompromissini jõudmist lähiajal näha ei ole. Tagamaks lahusoleva vanema (ema)

võimalus lastega isiklikult suhelda, tuleb kindlaks määrata suhtluskord.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Pärnu Maakohus rahuldas 18.03.2021 määrusega ema avalduse ja lõpetas vanemate ühise

hooldusõiguse Q suhtes osaliselt ning andis emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha ja

hariduse küsimustes. Samuti rahuldas kohus osaliselt isa avalduse ja lõpetas vanemate ühise

hooldusõiguse Y suhtes osaliselt ning andis isale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha ja

hariduse küsimustes. Kohus määras kindlaks vanemate suhtluskorra lastega alljärgnevalt: 1)

lapsed viibivad ema elukohas paarisnädala reede õhtul kella 17.00-st kuni pühapäeva õhtul kella

20.00-ni ja isa elukohas paaritunädala reede õhtul kella 17.00-st kuni pühapäeva õhtul kella

20.00-ni. Juhul, kui lapse elukoht muutub, lepivad vanemad kokku, kuidas toimub lapse

üleandmine suhtluskorra järgi temaga koosviibivale vanemale ja hilisem lapse elukohta

viimine; 2) paaritutel aastatel veedavad lapsed jõulupühad 23.12–24.12 emaga ja 25.12–26.12

isaga; paarisaastatel veedavad lapsed jõulupühad 23.12–24.12 isaga ja 25.12–26.12 emaga; 3)

paaritutel aastatel veedavad lapsed aastavahetuse 31.12 isaga ning paarisaastatel emaga; 4)

paarisaastatel veedavad lapsed ülestõusmispühade reede ja laupäeva emaga ning pühapäeva

isaga; paaritutel aastatel veedavad lapsed ülestõusmispühade reede ja laupäeva isaga ja

pühapäeva emaga; 5) paarisaastatel veedavad lapsed võidupüha 23.06 emaga ja paaritutel

aastatel isaga; 6) perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev,

vanavanemate sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega antud tähtpäev

seotud on; 7) mõlemal vanemal on õigus lapsega kohtuda tema sünnipäeval; 8) paaritutel

aastatel veedavad lapsed ema elukohas jõuluvaheaja esimese nädala ja talvevaheaja ning isa

elukohas sügisvaheaja, jõuluvaheaja teise nädala ning kevadvaheaja; paarisaastatel veedavad

lapsed isa elukohas jõuluvaheaja esimese nädala ja talvevaheaja ning ema elukohas

sügisvaheaja, jõuluvaheaja teise nädala ning kevadvaheaja; 9) suvevaheaja veedavad lapsed ühe

nädala kaupa kummagi vanema elukohas; paarisaastatel on lapsed esmalt ema elukohas ning

paaritutel aastatel esmalt isa elukohas; 10) laste kooli- ja huviringidega seotud üritustel

osalevad võimalusel mõlemad vanemad; 11) mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda

ajal, mil laps viibib teise vanema juures, arvestades lapse mõistlikku elukorraldust (kool,

2-19-16946

trennid, uneaeg jne) telefoni, interneti või muu sidevahendi abil; 12) vanemad ei halvusta lapse

juuresolekul teist vanemat ega teise vanema lähedasi, samuti ei arutata lapse juuresolekul

isiklikke probleeme ega lahkarvamusi; 13) kumbki vanem tagab, et ajal, mis lapsed

viibivad tema juures, ei kahjusta mistahes kolmandad isikud, sh vanema elukaaslane, laste huve

ja heaolu.

15. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lõike 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma

alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja tema vara

(varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on

hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lõike 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja

(esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lõike 1 ja § 126 lõike 2 järgi mh

vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja

suhtlusringkonda. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118

lõike 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja

üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib

vanemate ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida

kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas, sh lapse tulevase

elukoha või hariduse küsimuses, kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel

anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse

teostamist või pannes talle lisakohustusi.

16. PKS § 137 lõikest 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt

lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal

õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või

täielikult üle. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei

tulene teisiti (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-16, punkt 14 teine lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (Riigikohtu lahendid

nr 3-2-1-17-11, punkt 11 teine lõik; nr 3-2-1-18-11, punkt 19 teine lõik; hagita perekonnaasja

kohta nr 3-2-1-159-15, punkt 28 teine lõik).

17. PKS § 137 lõike 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise

otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema vaimset ja majanduslikku

valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest

hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles

peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on

selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine

on kohtu kaalutlusotsus. Vanem peab oma õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid

huve ja teostama vanema õigusi heas usus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-11, punkt 15).

18. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-159-15 tuleneb, et vanemate lahuselu korral tuleb üldjuhul

vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid

õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab

ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima

lahenduse. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja last faktiliselt kasvatavale vanemale

ainuhooldusõiguse andmine sõltub eeskätt otstarbekusest – millisel viisil on vanemad valmis ja

suutelised edaspidi lapse suhtes hooldusõigust teostama nii, et sellega oleks kõige paremini

tagatud lapse huvid. PKS § 116 lõike 2, § 124 lõike 1 ja § 127 kohaselt seisneb lapse

2-19-16946

hooldusõiguse teostamine mitmesuguste lapsega seotud praktiliste küsimuste otsustamises ja

toimingute tegemises.

19. Vanemad elavad lahus 2019. a kevadest, mil ema kolis välja pere ühisest kodust, asudes

elama eraldi laste elukoha kõrvalmajja. Vanemate kokkuleppel jäid lapsed elama isa juurde

ning kokkuleppel on toiminud ka ema suhtluskord lastega, kuid ema see ei rahulda. Vanemate

omavahelised suhted on konfliktsed, mis nähtub tsiviilasja materjalidest (t I kd lk 85-88; 147-

155; 169-173; II kd lk 97-98) ja mida on tunnistanud ka vanemad ise. Samuti ei ole vaidluse

all, et vanematel on hooldusõigusega seonduvalt olnud erimeelsusi, mis puudutab laste elukohta

ja suhtluskorda, nüüdseks ka haridusküsimusi, kuid vaatamata korduvatele ettepanekutele

hooldusõiguse küsimuste rahumeelseks lahendamiseks, on küsimused jäänud kokkuleppega

lahendamata ning seda vaatamata perelepitaja kaasamisele.

20. Vanemad vaidlevad põhiliselt selle üle, kus peaks olema laste elukoht. Kuigi mõlemad on

leidnud, et just tema juures on laste huvidele vastavad paremad elamistingimused, puuduvad

tõendid, et selles osas peaks kohus ühte vanemat teisele eelistama. Sama on ka vanemate

majandusliku valmisoleku ja elukorraldusega. Ema on küll kinnitanud lühemaid tööpäevi, mis

tagaks parema elukorralduse laste huvidega kooskõlas, kuid ka isa on vaatamata vahetustega

tööle korraldanud elu vajadusel laste vanaema toel selliselt, et tagada hoolitsus laste eest. Ema

on rõhutanud, et on sünnist saati lapsi kasvatanud ning nende eest hoolitsenud, kuid laste varasel

eluetapil ongi ema roll kasvatamises suurem, mis ei vähenda isa rolli ja seda ka nende

kasvatamisel hilisemalt. Seda, et isa on oluliselt panustanud laste kasvatamisse, kinnitavad

tõendid (t I kd lk 89-101).

21. Seega kokkuvõtvalt leidis kohus, et mõlemal vanemal on vajalik vaimne ja majanduslik

valmisolek lapsi kasvatada ning panustada nende eest hoolitsemisse. Kohtul puudub alus

kahelda, et mõlemad vanemad on näidanud valmisolekut ja on suutelised lapsi kasvatama ning

toimima laste parimates huvides.

22. Antud vaidluse puhul omab olulist tähtsust nüüdseks 14-aastase Y seisukoht, kes on

avaldanud soovi elada isa juures. Ema osundab isa mõjudele lapse arvamuse selgitamisel ning

viitab terapeudi E arvamusele, millest lähtudes on selgunud, et lapse ja ema elukaaslase suhted

on tegelikult normaliseerunud. Ometi on hilisemalt Y avaldanud nii esindajale kui kohtule

järjekindlalt, et soovib igapäevaselt elada isaga ega soovi emaga aega rohkem veeta. Laps võib

kasutada täiskasvanu sõnavara, kuid kohtu arvates on väheusutav sellises vanuses lapse

mõjutamine oma arvamuse väljendamisel. Kuigi ema on seadnud kahtluse alla terapeudi M

arvamuse (t II kd lk 109-110) ning kohus nõustus emaga, et taunitav on pöörduda terapeudi

poole ema sellest eelnevalt informeerimata, puudub alus kahelda arvamuses lapse häirituse

kohta, mis on tingitud ema elukaaslase käitumisest. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et Y

arvamusega tuleb arvestada.

23. Kohtumenetluse kestel on isa lisaks varasemalt esitatud suhtluskorra nõudele esitanud

avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha ja hariduse küsimustes,

põhjendades seda Y järjepideva sooviga vahetada kooli, mis omakorda tingib elukoha vahetuse.

Kuigi ema on 25.02.2021 vastuses avaldanud kahtlusi vahetuse suhtes, tal sisuliselt vastuväiteid

juhuks, kui isa kolib kas BBB või WWW-le ja laps soovib asuda elama koos isaga ning minna

isa elukohas kooli, ei ole. Samas ei pidanud ta võimalikuks viibimiskoha ja hariduse küsimuses

ühise hooldusõiguse lõpetamist.

24. Kohus leidis, et kui vanemad vaidlevad laste viibimiskoha ja hariduse küsimuse üle, ei saa

kohus piirduda üksnes suhtluskorra määramisega ning antud juhul tuleb lähtuda lapse

2-19-16946

arvamusest ja ema kahtlused nagu võiks isa mingil moel Y huve kahjustada, on väheveenvad.

Olukorras, kus ema aktsepteerib lapse elukoha muutumist, mis seondub võimaliku kooli

vahetamisega, leidis kohus, et isa avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Y viibimiskoha ja

hariduse küsimuses on põhjendatud ega ole vastuolus lapse huvidega.

25. Isa leiab, et kuivõrd Q-l on samuti parema hariduse saamise huvides kooli vahetamine

mõistlik ja põhjendatud, võiksid õed minna uude kooli samaaegselt. Isa on seisukohal, et õed

peaksid ka edaspidi koos kasvama. Seega on isa põhjendanud avaldust Q osas vanema tütre

kooli ja võimaliku elukoha vahetusega. Kohus nõustus emaga, et isa ei ole esitanud ühtki

mõjuvat põhjust 1. klassi õpilasel kooli vahetamiseks. 8-aastane laps võib olla mõjutatud

nendest lähedastest, kelle juuresolekul ärakuulamist teostatakse, kuid Q on kohtuniku poolt

ärakuulamisel, kus ta viibis üksi, rääkinud koolist positiivselt. Vanusest tulenevalt ei ole ta ka

võimeline kooli vahetuse kohta arvamust avaldama, seda enam, et tegemist on alles kooliteed

alustanud lapsega. Samuti ei ole ta võimeline vanuse tõttu aru saama, mida tähendab kodu

kuskil mujal. Kuigi Y on ärakuulamisel rääkinud nagu ei tahaks Q üksi ema juurde minna,

viimane ärakuulamisel ise sellest ei rääkinud. Küll aga nähtub Q ärakuulamisest, et ta armastab

mõlemaid vanemaid ning viibib meelsasti ka ema juures. Seega puudub alus väita, et Q eelistab

elamist isa juures, kuigi arusaadavalt on ta seal elanud kauem ning kõik on talle tuttav. Väitel,

et Q soovib elada isaga, on isa suuresti tuginenud vanema õe öeldule, kuid kohus nõustus

emaga, et asjakohane ei ole toetuda Q suhtes otsuste tegemises Y avaldatule.

26. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et olukorras, kus isa soovib väidetavalt vahetada elukohta

ning ka tütre kooli, muutub oluliselt Q väljakujunenud elukorraldus, st suhtlemine vanematega

nende lähestikku elamise tõttu, koolikaaslased, sõbrad jne. Kohus nõustus emaga, et isa

plaanitava elukorralduse tõttu on 8-aastasel lapsel parem elada koos emaga, kes saab tema eest

igapäevaselt ise hoolitseda ning säilitada lapsele tuttava ja stabiilse keskkonna. Olemasoleva

stabiilse olukorra säilimine ning jätkuv ja harjumuslik kooli- ja treeningurutiin on lapse vanust

arvestades tema huvides. Senise elukorralduse püsimajäämine säilitab lapsele turvatunde.

Selline elukorralduse muutus, mida isa kavatseb, ei ole kohtu arvates kooskõlas lapse huvidega.

Seejuures ei ole ka teada, kuhu isa soovib lapsed viia.

27. Kohus nõustus, et ühe pere lapsed peaksid kasvama koos, et mitte teineteisest võõrduda.

Psühhoterapeudi arvamusest (t II kd lk 109-110) nähtub, et laste, kes omavahel hästi läbi

saavad, lahutamine on neile tavaliselt raske üleelamine ja sellega harjumine nõuab aega.

Täpsemalt sõltub mõju ulatus mitmetest asjaoludest, nt laste vanusest, omavahelistest suhetest,

teise koha iseärasustest, kuhu kodust ära minev laps läheb, vanemate omavahelisest

läbisaamisest pärast lahutust jne. Samas tuleb kohtu arvates arvestada ka laste vanusega,

vanusest tulenevate vajaduste erinevusega ning ka kiindumissuhet kummagi vanemaga.

Spetsialistide arvamusest ei nähtu, mis on see õigushüve, mida nii suure vanusevahega laste

ühesuguse elukorraldusega kaitstakse ning kui kaua seda peaks selliselt kaitsma. Olukord, kus

Q-le on tagatud harjumispärane elukeskkond, sh kool, sõbrad, ema vahetu lähedus, kaalub

kohtu arvates üles lapse elu- ja koolivahetuse isa arvates oluliseks põhjuseks toodud tunduvalt

vanema õega kooselamise tõttu. Laste teineteisest võõrdumist saab takistada vanemate üksmeel

ja koostöö lastega suhtlemise korraldamisel.

28. Vanemad on esitanud kohtulahendis käsitlemata asjaolusid, mis on kohtu arvates kantud

nendevahelistest konfliktidest, omamata antud vaidluse puhul tähtsust ning kohus jättis need

tähelepanuta.

29. Kohus tugines PKS § 143 lõigetele 1 ja 21. Antud juhul on mõlemad vanemad esitanud koos

hooldusõiguse osalise lõpetamise avaldusega ka avalduse suhtluskorra määramiseks, et tagada

2-19-16946

vanemate ja laste suhtluse regulaarsus. Kuigi menetluse kestel on vanemad vaielnud

suhtluskorra üle eriti osas, mis puudutab ema suhtlust lastega nädala sees, on viimane selles

osas oma nõudest loobunud. Seega sisulist vaidlust suhtluskorra osas ei ole. Kohus leidis, et

vanemate taotlused suhtluskorra määramiseks vastavad laste huvidele ning vastuväiteid ei ole

esitanud ka eestkosteasutus ega laste esindaja. Kohus täiendas ema suhtluskorda selguse

huvides laste üleandmise osas, jättes täpsema kooskõlastuse vanematele endile.

30. Kohus tugines TsMS § 172 lõikele 1 ja märkis, et kuigi ema avaldus hooldusõiguse

vaidluses rahuldatakse täies ulatuses ja isa avaldus osaliselt, oli antud tsiviilasjas olulise

mahuga vaidlus suhtluskorra üle, mistõttu on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda. Riigi õigusabi osutaja kulud jättis kohus TsMS § 172 lõike 3 alusel täies

ulatuses riigi kanda.

Määruskaebus

31. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ema avalduse

rahuldamise osas ning suhtluskorra punktide 3.1, 3.2, 3.5, 3.6, 3.9 ja 3.10 osas. Isa palub teha

uue määruse, millega rahuldada tema avaldus ka Q suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks, andes ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes üle isale, ja

suhtluskorra määramiseks.

32. Kohus leidis vääralt, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ainuhooldusõiguse

andmine emale Q viibimiskoha ja hariduse küsimustes vastab lapse huvidele. Tõenditest ei

tulene, et Q huvides oleks muuta tema senist stabiilset ja harjumuspärast elukorraldust koos

oma isa ja õega selliselt, et ta asuks edaspidi elama ema juurde. Ainuhooldusõigust Q

viibimiskoha küsimuses soovis ema üksnes selleks, et tagada Q viibimine tema juures selliselt,

nagu suhtluskorras taotletud. Selline eesmärk ei vasta kehtivale õigusele ega kohtupraktikale.

33. Q ärakuulamisel tuvastas kohus, et tal on lähedane suhe mõlema vanemaga ja tal puuduvad

eelistused, kellega soovib elada. Q ei ole kordagi menetluses avaldanud, et ta sooviks senise

elukorralduse asemel elada hoopis koos emaga. Ühtlasi ei nähtu asja materjalidest, et kohus

oleks Q-ga arutanud võimalust, et ta edaspidi enam õega koos ei ela ja mida see päris elus

tähendab. Laste esindaja on 11.02.2021 arvamuses kinnitanud, et temale Q poolt väljendatu

kohaselt soovib Q elada ja kooli vahetada koos Y-ga. Y on menetluse käigus avaldanud

erinevatele spetsialistidele, et tal on lähedased suhted Q-ga ja ta ei soovi õest lahku kasvada.

Kohus nõustub määruses, et ühe pere lapsed peaksid koos kasvama, et mitte teineteisest

võõrduda. Jääb arusaamatuks, kuidas jõudis kohus järeldusele, et laste lahutamine on

põhjendatud.

34. Kõik menetluses arvamuse esitanud spetsialistid olid seisukohal, et lapsed peavad kasvama

koos. Kohus on spetsialistidele ette heitnud, et nende arvamustest ei nähtu, mis on see

õigushüve, mida nii suure vanusevahega laste ühesuguse elukorraldusega kaitstakse. Eksperdid,

eestkosteasutus, laste esindaja ja Y on menetluse käigus esitanud asjaolusid ema elukaaslase

kohatu käitumise ja selle häiriva mõju kohta lastele. Asjaoludest ei nähtu, et laste ja ema

elukaaslase suhted on menetluse kestel paranenud või ema elukaaslase käitumine muutunud.

Menetlusosalised on esile toonud ema sobimatut käitumist laste kasvatamisel, nt sõnavara

kasutamisel. Ema on nõudnud ka haige lapse enda juurde tulemist, tema tervist ohustades. Ema

on keeldunud elukoha muudatusega seotud küsimusi arutamast. Ühestki kirjeldatud asjaolust ei

nähtu, et ema oleks võimeline laste huve ja heaolu enda omadest ettepoole seadma. Kohus ei

hinnanud ema elukohas oleva kasvukeskkonna mõju Q heaolule ega põhjendanud, miks on see

lapse heaolu enam soosiv kui kasvamine isa ja õega.

2-19-16946

35. Kohus ei ole võtnud kasutusele kohaseid meetmeid hindamaks, milliseid riske kätkeb

endas laste lahutamine eelkõige nende psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele ja

hariduslikule heaolule.

36. Kohus leidis vääralt, et isa avaldus Q suhtes ainuhooldusõiguse saamiseks viibimiskoha ja

hariduse küsimustes ei vasta lapse huvidele. Avaldus oli ajendatud soovist pakkuda mõlemale

lapsele paremat haridust. Asjaolu, et Q väljendas kohtunikule, et ta saab klassikaaslastega hästi

läbi, ei tähenda, et kooli vahetus ei ole tema parimates huvides. Koolis, kus lapsed hetkel

käivad, on probleeme õppekvaliteedi tagamisega ja Y puhul on avaldunud selle tagajärjed

reaalainetest arusaamisel. Q puhul on võimalik selliseid probleeme ennetada, valides parema

õppekvaliteediga kool, mis pikemas perspektiivis kaalub kindlasti üles kooli vahetusest tingitud

muudatused. Q on alles 1. klassis, ta on rõõmsameelne ja aktiivne ning kindlasti leiab uusi sõpru

ka uues koolis. Kooli vahetamine ei tähenda, et Q kaotab olemasolevad sõbrad, vaid tal tekib

sõpru juurde. Vanema õega koos kooli vahetades on tal olemas ka emotsionaalne ja sotsiaalne

tugi.

37. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole isa nimetanud mõjuvat põhjust, miks peaks Q kooli

vahetama. Q võimaliku elukorralduse muutmise ennetamiseks on kohus ühise hooldusõiguse

viibimiskoha osas lõpetanud ja andnud selles osas ainuhooldusõiguse emale. Eeltooduga

muutub paratamatult Q senine stabiilne elukorraldus, mida on talle siiani taganud isa. Seega

kohtu seisukoht, nagu oleks isa avalduse rahuldamata jätmine põhjendatud vajadusega säilitada

Q-le senine stabiilne elukorraldus, on vastuoluline ja väär. Kohtupraktika kohaselt ei ole

riigisisene kolimine ega kooli vahetus asjaolud, mis vajaks normaalse arengutasemega lapse

puhul erilist tähelepanu ja ettevaatlikku tegutsemist. Laste esindaja ei toetanud 29.01.2020

arvamuses Q ema juurde elama asumist. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud

esindaja arvamusega.

38. Määruses on kohus märkinud, et ei ole teada, kuhu soovib isa lapsed viia. Isa on selgitanud

nii emale kui laste esindajale, et kooli vahetus võib tuua kaasa vajaduse kolida BBB või WWW-

le. Võimaliku uue koolina on isa välja pakkunud ja lastega arutanud YYY. Kuivõrd vaidlust ei

ole, et isa on pärast vanemate lahkuminekut taganud lastele stabiilse ja turvalise

kasvukeskkonna, puudub alus kahelda, et isa ei hoolitseks igakülgselt laste vajaduste eest ka

siis, kui muutub nende elukoht.

39. Kohtu määratud suhtluskord ei vasta vaidlustatud osas laste huvidele. Suhtluskorra

punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt viibivad lapsed vaheldumisi üle nädalavahetuste kummagi vanema

juures selliselt, et paarisnädalal ema elukohas reede õhtust pühapäeva õhtuni ja isa juures samal

ajal paaritul nädalal. See tähendab, et lapsed jõuavad koju sõltuvalt sellest, kus saab olema isa

elukoht, alles pärast kella 20.00 pühapäeva õhtul. Praegusega võrreldes hilisem ema või isa

elukohta saabumine ei ole laste parimates huvides, sest rikub nende harjumuspärast ja kindlat

päevarežiimi. Hetkel kehtiva graafiku kohaselt peavad lapsed olema kodus pühapäeva õhtul

hiljemalt kell 20.00, et nad jõuaksid kohaneda, järgnevaks koolipäevaks asjad valmis panna ja

õigel ajal magama minna. Kuivõrd selline graafik on siiani toiminud, palub isa kohtul punkte

3.1 ja 3.2 vastavalt muuta.

40. Suhtluskorra punktis 3.5 on kohus ära vahetanud paaris- ja paaritud aastad. Isa palub kohtul

määrata ülestõusmispühade veetmine vastavalt isa taotlusele ja kehtivale vanemate praktikale,

mille kohaselt paarisaastatel veedavad lapsed ülestõusmispühade reede ja laupäeva isaga ning

pühapäeva emaga, paaritutel aastatel vastupidi.

2-19-16946

41. Suhtluskorra punktis 3.6 ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et võidupüha tähistamine ei

hõlma endas mitte üksnes 23. juunit, vaid ka 24. juunit. Olukorras, kus üks vanem peab lapsed

teisele vanemale 23. juunil kindlaks kellaajaks üle andma, takistab mõlemal vanemal planeerida

sellele ajale eemalviibimisi kodust. Mõistlik oleks määrata võidupüha tähistamine üle aasta

selliselt, et vanem viibib lastega koos 23. ja 24. juunil. Selliselt taotles suhtluskorra

kindlaksmääramist isa 12.01.2021 avalduses ning see lähtub vanemate senisest omavahelisest

kokkuleppest.

42. Suhtluskorra punktid 3.9 ja 3.10 koos punktiga 3.3 on laste jaoks kurnavad. Vähendamaks

laste edasi-tagasi käimist vanemate vahel on mõistlik vahetada neis punktides ära paaritu ja

paarisaasta. Selliselt viibivad lapsed nt 2021. a suvevaheaja esimese nädala (14.-20. juuni)

emaga ja järgmise nädala isaga. Kuna järgmisel nädalal on võidupüha, mille nad suhtluskorra

kohaselt veedavad samuti paaritul aastal isaga, ei pea lapsed nädala sees edasi-tagasi vanemate

vahel käima. Samamoodi võimaldab jõuluvaheaegadel isa ja ema paaritu ja paarisaasta

vahetamine lastel rohkem ühe vanema juures paikselt olla.

43. Isa suhtluskorra taotlus lähtus eeldusest, et laste elukoht jääb isa juurde, st sõltumata

nädalavahetustest oleks isa saanud veeta Q-ga koos aega ka nädala sees. Juhul kui kohus leiab,

et Q suhtes ainuhooldusõiguse üleandmine emale viibimiskoha osas on põhjendatud, tekib

olukord, kus mõnel kuul näeb Q isa ainult ühel korral. Seda põhjusel, et isa töötab graafiku

alusel ja mõnel nädalavahetusel, mil peaks olema laste ja isa aeg, peab isa hoopis töötama.

Antud juhul on kohus teinud lahendi, mida isal ei olnud võimalik kuidagi ette näha, seega on

lahend üllatuslik.

44. Senine praktika näitab, et ema on takistanud isaga suhtlemist ajal, kui lapsed on tema

juures. Seega võib tekkida olukord, kus isa emal lastega suhtlemist ei takista, aga ema takistab.

Isa juures oli lastega suhtlemise õigus tagatud mõlemale vanemale.

Menetlusosaliste seisukohad

45. Ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lastele määratud

esindaja ja eestkosteasutus toetasid määruskaebust ja palusid selle rahuldada.

Menetluse edasine käik

46. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

47. 07.07.2021 määrusega andis ringkonnakohus isale võimaluse esile tuua ja selgitada, kuhu

ta lastega kolida soovib, millised saavad olema laste uued elutingimused ja uus elukorraldus.

11.08.2021 menetlusdokumendis selgitas isa, et soovib kolida koos lastega WWW-le esimesel

võimalusel peale kohtulahendi jõustumist. Y asub YYY õppima algavast õppeaastast. Q-l on

võimalik samuti kooli vahetada. YYY toimuvad pandeemia ajal tunnid interneti vahendusel

rutiinse tunniplaani alusel. XXX koolis, kus Q praegu õpib, toimusid veebitunnid vaid üks kord

nädalas. YYY on klassides maksimaalselt 20 õpilast ja lastel on võimalik edasi õppida ZZZ. Q

käitumises ega väljendustes ei ole kordagi olnud märgata vastumeelsust kooli vahetamisele

koos vanema õega. Isa ja laste elukohaks saab eramu UUU, WWW linnas, kuhu on võimalik

peale lepingu sõlmimist kohe sisse kolida. Mõlema lapse pikaajaliseks huviks on asuda koos

õppima YYY.

2-19-16946

Kolimine WWW-le ei mõjutaks oluliselt Q elukorraldust, kuna ta käiks õega samas koolis,

elaks endiselt koos õe ja isaga ning veedaks emaga aega igal teisel nädalavahetusel. Samuti

saab ta emaga suhelda sidevahendite kaudu. Ema juures ei tunne lapsed end vabalt ja mugavalt.

Ka on emal üürikorter, seega ei ole garanteeritud, et ema juures olles ei pea Q tulevikus elukohta

vahetama.

Sõpradega saab Q suhelda sidevahendite kaudu, ka on sõbrad oodatud külla WWW-le.

Kindlasti tekib tal WWW-l uusi sõpru.

Seoses pandeemiaga Q enam tantsuringis ei käi. Laulmas käib ta BBB, mis asub WWW-le

lähemal kui XXX alevikule. Ka on YYY mudilaskoor ja muid huviringe, kus Q soovi korral

saab osaleda.

Ema ei jaga isaga lapsi puudutavat infot. Kui Q asuks elama ema juurde, ei ole välistatud, et isa

roll lapse elus väheneks oluliselt. Isa juures elades ei katkeks lapse isiklik ja lähedane suhe

kummagi vanemaga.

48. Ema vaidleb isale vastu. Ei ole teada, kus saab olema isa ja laste uus elukoht, müügikuulutus

seda ei tõenda. Isegi kui see nii oleks, jääks Q kool kodust 1,5 km kaugusele ja lapsel tuleks

ületada tiheda liiklusega tänav. Ema elukohast jääb Q praegune kool 500 m kaugusele. Ema on

arvamusel, et võimalusel koliks isa lastega emast veelgi kaugemale, arvestades kergekäelist

suhtumist kooli vahetamisse. Kui aga isa Q osas ainuhooldusõigust ei saa, siis ta ilmselt ära ei

koli ja vanemate elukohad jäävad piisavalt lähestikku. Ema ei kavatse hakata piirama isa

suhtlust Q-ga, eriti, kui isa elab kõrvalmajas.

Küll aga on ema ja laste suhtlus ebakindel tulevikus juhul, kui isa saab ainuhooldusõiguse

mõlema lapse suhtes.

Ema ei ole vahetanud elukohta selliselt, et kahjustada võiks saada laste sotsiaalne keskkond või

tema või isa suhtlemine lastega. Ema vahetas elukohta vaid põhjusel, et ei soovinud enam laste

isaga koos elada. Emal ja korteri tegelikul omanikul on pooleli elukoha omandiõiguse

ümbervormistamine.

Q on korduvalt avaldanud soovi jääda elama ema juurde. Q on isa nõudmisel sunnitud aega

veetma pigem vanaemaga kui emaga. Q igatseb ema, mis nähtub ka emadepäeva kaardist.

Eestkosteasutuse ega laste esindajad ei ole lapsi kuulanud ära ema elukohas ega hinnanud

kiindumussuhet emaga. Kool kinnitab, et lapsest tulenevatel põhjustel ei ole Q-l vajadust kooli

vahetada. Kooli vahetus ei ole mõistlik, kui selleks vajadus puudub. Ei ole aru saada, milliste

kriteeriumide põhjal võrdleb isa erinevate koolide hariduse kvaliteeti. Isa esiletoodud koolis ei

saaks Q käia kuni keskhariduse omandamiseni, sest tegemist on vaid põhikooliga. Emal on

bakalaureusekraad eripedagoogikas ja magistrikraad eripedagoog-nõustaja eriala, mistõttu on

ema võimeline vajadusel last ise õpetama. Koduõppe perioodil ei tulnud isa toime e-kooli

keskkonnas andmete leidmisega. Ema ei varjanud isa eest lapse paberkandjal väljastatud

tunnistust, vaid unustas selle edasi anda ja sama info oli isale kätte saadav ja välja prinditav e-

koolist. Isal puudub mistahes soov koostööks emaga. Isa poolt planeeritav uus elukoht ja uus

kool tingivad Q jaoks senise elukorralduse ja rutiini olulise muutumise ega vähenda vanemate

lahutuse negatiivseid tagajärgi. Kuhu iganes isa soovib elama asuda, on see Q jaoks võõras ja

stabiilsust rikkuv. Senini ei veeda lapsed emaga mitte iga teise nädalavahetuse, vaid ka nädala

sees 2-3 päeva. 9. klassi ja 2. klassi lapsed ei veeda koos vahetunde ja nende koolipäevad ei

lõpe samal ajal, ka peab Y järgmisel aastal uuesti kooli vahetama. Ka on nende huvid väljaspool

kooli oluliselt erinevad. Ei ole õige, kui laps veedab ajal, mil isa on tööl, rohkem aega

2-19-16946

vanaemaga, kuigi tal oleks võimalik tulla ema juurde. Isa koos vanaemaga ei ole võimelised

tagama Q-le elementaarset heaolu, mida tõendab suutmatus ravida bakteriaalset löövet ema

ostetud ravimiga.

49. Lastele määratud esindaja nõustus isaga ja jäi varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

50. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja

lahendades osaliselt menetlusõiguse norme, mis toob kaasa vaidlustatud lahendi osalise

muutmise vanemate ja laste suhtlemise korra tingimuste osas (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2

koosmõjus §-ga 659). Muus osas ringkonnakohus maakohtu poolt rikkumisi ei tuvastanud.

Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lõige 6 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus

jaotab määruskaebemenetlusega seotud kulud. TsMS § 654 lõike 22 koosmõjus §-ga 659 alusel

sisaldab ringkonnakohtu määrus kehtiva resolutsiooni terviksõnastust.

51. TsMS § 477 lõike 7, § 442 lõike 5, § 659 ja § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus

täiendavate tõenditena vastu ema ja isa 11.11.2021 ja 27.08.2021 menetlusdokumentidele

lisatud dokumendid.

52. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjus kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendit

vaidlustatud osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis vanema lapse

viibimiskoha ja haridusküsimuste otsustamise isa ainupädevusse (resolutsiooni punkt 2). Selles

osas on maakohtu 18.03.2021 määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).

53. Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas puudub kõrgema astme kohtul õigus sekkuda

maakohtu kaalutlusotsustusse osas, milles kohus andis noorema tütre hooldusõiguse osaliselt

(viibimiskoha ja hariduse küsimustes) üle ema ainupädevusse. PKS § 137 alusel ühise

hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsustus, mille kohtunik teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse

huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve (PKS § 123 lõige

1). Sellisesse otsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on

ületanud kaalutluse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas kaalutluse piire ületanud ega menetlusõiguse norme

rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning

on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et

kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt

perekonnaasja lahendamisel on. Piiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus

hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas

arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6).

54. Vastuseks isa väidetele märgib kolleegium järgmist. Riigikohtu praktika järgi saab vanem

lapse viibimiskoha määramise õigust taotleda alternatiivselt kahel materiaalõiguslikul alusel,

s.o taotledes lapse viibimiskoha määramise küsimuses endale otsustusõigust PKS § 119 alusel

või nõudes lapse viibimiskoha määramise osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja selles osas

ainuhooldusõiguse endale andmist PKS § 137 lõike 1 alusel (lahend nr 2-20-1708, punkt 17).

Sama kehtib ka õiguse kohta otsustada, kus koolis laps haridust omandab (otsustada üksi lapse

haridusküsimuste üle). Praeguses asjas lähtus maakohus PKS §-st 137. PKS § 137 lõike 2

2-19-16946

punkti 2 järgi ei rahulda kohus hooldusõiguse üleandmise avaldust mh juhul, kui on alust

eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole

kooskõlas lapse huvidega. Seega ei ole määravaks lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel

ei ole ainuhooldusõiguse kasvõi osaline üleandmine ühele vanemale lapse huvides ning

kahjustaks lapse tervist ja arengut. Sama tuleneb üldnormina kohaldatavast PKS § 123

lõikest 1, mille kohaselt teeb kohus sarnaseid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest

lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õiguste

ja heaolu tagamise põhimõtteid sätestab lisaks lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5. LasteKS § 21

lõike 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning

otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda

otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Sama sätte lõike 2 järgi tuleb lapse

huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil

ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna

huvide väljaselgitamisel.

55. Praeguses asjas on maakohus eelpool esiletoodud materiaalõiguse norme kohaldanud

õigesti. Ka on maakohus, tuginedes esitatud tõenditega tõendamist leidnud vanemate ja

eestkosteasutuse väidetele ja laste ärakuulamisel tekkinud siseveendumusele, jõudnud

jälgitavalt ja loogiliselt arusaamale, et noorema lapse huvides on olukorras, kus isa kavatseb

kolida ära senisest elukohast (laste ema kõrvalmajast) ja vahetada ka noorema lapse kooli, elada

edaspidi koos emaga, kellele tuleb lisaks lapse viibimiskoha määramise õigusele anda ka tema

haridusküsimuste otsustamise õigus, sest vanematel on ka selles osas vaidlus. Seejuures ei ole

laps ise avaldanud mistahes vastumeelsust ema juures elamisele. Noorema õe huvi

määratlemisel ei saa võtta aluseks vanema õe seisukohti, kes küll vaieldamatult hoolib

nooremast õest ja sooviks temaga koos ka edaspidi igapäevaselt koos elada, kuid kes siiski,

arvestades tema vanust (15-aastane), ei saa ega peagi lõpuni mõistma nüüdseks 8-aastase lapse

tegelikke huve. Kolleegium nõustub maakohtuga, et noorem laps on selles vanuses, et vajab

harjumuspärast elukorraldust, mille hulka kuuluvad sama elukeskkond, sama kool ja õpetajad

ja sõbrad ning kindlasti ema lähedus. Sellise tavapärase elukorralduse tagab talle antud juhul

ema. Asjaolu, kui tähtis on konkreetsele lapsele emaga võimalikult palju koos olemine, nähtub

selgelt lapse kaardist emadepäevaks, kus mh kirjas: „Ma soovin, et me saaksime koos olla ...

Ma soovin, et meil oleks rohkem aega koos olla … Ma soovin sinuga koos olla. Oled kallis.“ (t

III kd lk 51).

56. Maakohtus kogutud tõenditest ei saa järeldada, et ema juures elamine ja XXX koolis

õppimine kahjustaks last mistahes moel. Maakohus tuvastas, et mõlemad vanemad on võrdselt

võimelised ja tahavad noorema lapse igapäevase kasvatamisega ja tema eest hoolitsemisega

tegeleda. Mõlemal vanemal on selleks ka võrdväärsed materiaalsed võimalused (elukoht,

töökoht, stabiilne elukorraldus jmt). Isa poolt esiletoodud asjaolud ei ole sellised, mille alusel

saaks kohus leida, et lapse harjumuspärase elukorralduse jätkumine ei oleks tema huvides. Isa

etteheited koolile ei ole objektiivsed ega tõendatud. Kohtul puuduvad mistahes veenvad

elulised asjaolud, mille põhjal hinnata XXX Koolis (asukoht XXX alevik Järvamaal) antava

hariduse kvaliteeti teisiti kui tavapäraselt Eestis kohaliku omavalitsuse hallatavas põhikoolis

riiklike

õppekavade

alusel

antavat

haridust

(kooli

põhimäärus

riigiteataja.ee/akt/407022019002). Ka ei tingi isa elutingimused praeguses korteris

hädavajadust kolida enam kui 30 km kaugusele WWW linna. Ringkonnakohus ei pane kindlasti

kahtluse alla isa õigust valida endale elukoht mujal, kui seal, kus elati ühise perena koos, kuid

isa pidi seejuures arvestama, et laste elukoha muutmiseks ei ole temal üksi otsustamise õigust

seni, kuni kohus talle sellist õigust andnud ei ole, ning et tema otsustus toob vähemal või

suuremal määral kaasa ka laste elukorralduse muutumise.

2-19-16946

57. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et noorema õe osas teistsuguse otsustuse tegemiseks

ei anna alust eeldus, et õed/vennad peaksid vanemate lahuselu korral elama koos ühe vanema

juures. Maakohtul oli õigus võtta vastu teistsugune otsustus, kui see, mida toetavad lastele

määratud esindaja ja eestkosteasutus. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid vastava ala

asjatundjatelt, kes konkreetse lapse puhul oleksid tuvastanud, et tema elama asumine ema

juurde, st eraldi vanemast õest ja isast, oleks talle vaimselt vm moel raskesti talutav ja seetõttu

kahjulik ning tema huvidega vastuolus. Maakohus tõi asjakohaselt esile psühhoterapeudi ja

kliinilise psühholoogi M arvamuse (t II kd lk 109-111), kust nähtub, et laste lahutamise mõju

sõltub mitmetest asjaoludest, nt laste vanus, nende omavahelised suhted, teise koha iseärasused,

vanemate omavahelised suhted jne. Lisaks tõi asjatundja esile, et tavapäraselt on hästi läbi

saavate laste lahutamine neile raske üleelamine ja sellega harjumine nõuab aega. Ka selgitas

asjatundja, et ei saa konkreetsetel juhul öelda, milline oleks lahutamise raskus nooremale õele,

kuna paari kohtumisega ei õpi lapsi tundma. Seega ei ole praeguses asjas tõendatud, et

konkreetsele lapsele oleks õest lahutamine igapäevase kooselu mõttes kahjustav ja lubamatu ka

juhul, kui seda asendab igapäevane kooselu emaga. Kolleegium möönab, et loomulikult on vaja

lapsele aega uue olukorraga harjuda, aga kui raskeks see talle kujuneb, sõltub eelkõige ja ainult

vanematest

ja

nende

selgitustest,

koostööst,

omavahelisest

suhtlusest.

Igasugune

vastutöötamine teisele vanemale teeb keerulisemaks lapse elu ja mõjutab kokkuvõttes tema

heaolu nii praegu kui tulevikus. Mida loomulikumalt vanemad ja vanem õde uut elukorraldust

lapsele presenteerivad, seda loomulikumalt laps seda võtab. Sama kehtib õdede võimaliku

võõrdumise kohta – ainuüksi asjaolu, et nad elavad veidi enam kui 30 km kaugusel teiseteisest,

ei too kaasa võõrdumist, kui vanemad soosivad nende igapäevast suhtlemist telefoni jmt

sidevahendite kaudu ja vahetuid kontakte nii tihti, kui lapsed ise seda soovivad ja kui see

mõistlikult võimalik on.

58. Isa vaidlustab osaliselt maakohtu poolt määratud laste suhtluskorda vanematega (maakohtu

määruse resolutsiooni punkte 3.1, 3.2, 3.5, 3.6, 3.9, 3.10). Ema seisukohta suhtluskorra

vaidlustamisele ei esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et suhtluskorra määramise osas

rikkus maakohus TsMS § 465 lõike 2 punktis 8 sätestatud kirjaliku määruse, mida saab edasi

kaevata, põhjendamise kohustust. Lahendis puuduvad põhjendused määruse resolutsioonis

määratud suhtluskorra kohta. Ringkonnakohus saab vaidlustatud osas rikkumise ise kõrvaldada.

Määruskaebus kuulub selles osas rahuldamisele osaliselt.

59. Resolutsiooni punktides 3.1 ja 3.2 määras maakohus kindlaks, et lapsed viibivad koos

paarisnädala reede õhtul kella 17.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 20.00-ni ema elukohas ja

vastavalt paaritu nädala reedest pühapäevani isa elukohas. Isa ei ole rahul, et lapsed jõuavad

sellisel juhul pühapäeval koju alles peale kella 20.00, mis ei võimalda neil kohaneda, järgmiseks

koolipäevaks asjad valmis panna ja õigel ajal magama minna. Isa leiab, et lapsed peavad

pühapäeval jõudma koju hiljemalt kella 20.00-ks. Isa toob esile, et ka senini on suhtlemine

selliselt toiminud.

Ringkonnakohus nõustub selles osas kaebusega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli nii ema

kui isa poolt maakohtus esitatud võimalike suhtluskordade ettepanekutes nädalavahetustel

toimuv suhtlemine ette nähtud selliselt, et lapsed jõuavad koju tagasi kella 20.00-ks (nt t I kd

lk 2 pöördel, 19, 39-41; II kd lk 107, 138 pöördel-139). Maakohus ei põhjendanud, miks ta

vanemate ettepanekutega ei arvestanud. Kolleegium on seisukohal, et kuna mõlemad lapsed

käivad koolis, on mõistlik ja lapse huvidega kooskõlas, kui laps, kes peab pühapäeva õhtul

jõudma teise vanema juurest koju, jõuab sinna arvestusega, et tal on magama minekuni piisavalt

aega, et panna valmis järgmise päeva kooliasjad ja teha muid vajalikke tavapäraseid toiminguid.

Seega muudab kolleegium maakohtu resolutsiooni punkte 3.1 ja 3.2 selliselt, et laps, kes peab

pühapäeva õhtul teise vanema juurest koju jõudma, peab sinna jõudma hiljemalt kell 20.00.

2-19-16946

Samade resolutsioonipunktide osas peab ringkonnakohus vajalikuks muuta tingimuste

sõnastust. Kuigi maakohus pidas õigesti silmas, et lapsed viibiksid nädalavahetustel koos ühe

või teise vanema juures, puudutab pühapäeva õhtul koju jõudmine vaid seda last, kes elab teise

vanema juures.

60. Resolutsiooni punktis 3.5 määras maakohus kindlaks, et paarisaastatel veedavad lapsed

ülestõusmispühade reede ja laupäeva emaga ja pühapäeva isaga, paaritutel aastatel vastupidi.

Isa on seisukohal, et maakohus vahetas ülestõusmispühade puhul arusaamatult ära paaris- ja

paaritud aastad, kuigi vanematevaheline praktika on teistsugune. Resolutsiooni punktis 3.6

määras maakohus kindlaks, et paarisaastatel veedavad lapsed võidupüha 23.06 emaga ja

paaritutel aastatel isaga. Isa on seisukohal, et koos võidupühaga tuleb arvestada ka järgmist

päeva 24.06, et vanemad saaksid planeerida pikemat kodust ära olekut.

Ringkonnakohus ei näe alust muuta resolutsiooni punkte 3.5 ja 3.6. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt oli ema alates esimesest menetlusdokumendist seisukohal, et ülestõusmispühad tuleb

jagada selliselt, et paarisaastatel on lapsed reedel ja laupäeval emaga ning pühapäeval isaga,

paaritutel aastatel vastupidi. Samuti, et suhtluskord hõlmab vaid 23.06. Isa oli sellega nõus (nt

28.11.2019, 05.01.2020, 09.12.2020) (t I kd lk 39-41, 56-58; II kd lk 105-108), kuid mistahes

põhjendusteta muutis seisukohta 12.01.2021 avalduses (t II kd lk 138-143). Ka kaebus ei sisalda

põhjendusi, miks maakohtu poolt ema pakutuga nõustumine ei ole laste huvidega kooskõlas.

Samuti ei ole isa selgitanud, millised asjaolud tingisid tema poolt seisukohtade muutumise

maakohtu menetluse lõpul. Kuna kummagi lapse suhtlemise maht vanematega ja õega pikemas

perspektiivis ei sõltu sellest, kumb variant määrata, ei näe kolleegium mõistlikku põhjust, miks

kehtestada nimelt isa poolt pakutud kord, st miks on see rohkem laste huvidega kooskõlas kui

kord, milles vanemad olid enam kui aasta jooksul maakohtus ühel meelel. Ka saavad vanemad

alati mõistlikult leppida kokku kohtu poolt määratust erinevad kohtumised, sh ka nt ühildada

võidupüha ja jaanipäeva.

61. Resolutsiooni punktis 3.9 määras maakohus, et paaritutel aastatel veedavad lapsed ema

juures jõuluvaheaja esimese nädala ja talvevaheaja ning isa juures sügisvaheaja, jõuluvaheaja

teise nädala ja kevadvaheaja, paarisaastatel vastupidi. Isa on seisukohal, et ka siinkohal tuleb

ära vahetada paaris- ja paaritud aastad, et vähendada laste liikumist vanemate vahel ja anda

neile võimalus paiksem olla. Ringkonnakohus ei näe ka selles osas maakohtu poolt rikkumist,

mis tooks kaasa lahendi muutmise. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt olid mõlemad vanemad

maakohtus läbivalt (sh isa 12.01.2021 avalduses) seisukohal, et koolivaheajad tuleb vanemate

vahel jaotada nimelt selliselt nagu maakohus määras. Seega olid vanemad selles osas ühel

meelel ja kuna selline kord ilmselt ei riku laste huve, siis maakohus pidigi sellega nõustuma.

Kaebuses ei too isa esile, millised elulised asjaolud on peale maakohtu lahendit muutunud

selliselt, et laste huvides oleks korra muutmine.

62. Resolutsiooni punktis 3.10 määras maakohus, et suvevaheaja veedavad lapsed ühe nädala

kaupa kummagi vanema elukohas, paarisaastatel esmalt ema elukohas ja paaritutel aastatel

esmalt isa elukohas. Isa on seisukohal, et ka siinkohal tuleb ära vahetada paaris- ja paaritud

aastad, et vähendada laste liikumist vanemate vahel ja anda neile võimalus paiksem olla.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli isa maakohtu poolt määratud korraga nõus kuni muutis

mistahes põhjendusteta seisukohta 12.01.2021 avalduses (t II kd lk 138-143). Ei nimetatud

dokument ega kaebus ei sisalda põhjendusi, miks maakohtu poolt ema pakutuga nõustumine ei

ole laste huvidega kooskõlas. Samuti ei ole isa selgitanud, millised asjaolud tingisid tema poolt

seisukohtade muutumise maakohtu menetluse lõpul. Kuna suhtlemise maht ka selles osas

pikemas perspektiivis ei muutu, ei näe kolleegium mõistlikku põhjust, miks kehtestada nimelt

isa poolt pakutud kord, st miks on see rohkem laste huvidega kooskõlas kui kord, milles

2-19-16946

vanemad olid enam kui aasta jooksul maakohtus ühel meelel. Ka saavad vanemad alati

mõistlikult leppida kokku kohtu poolt määratust erinevad kohtumised, kui ilmneb, et kohtu

poolt määratud kord ühe või mõlema lapse puhul mõnel konkreetsel juhul ei tööta.

63. Arvestades, et õed saavad suhtluskorra järgi viibida iga nädalalõpp (lisaks pühadel,

tähtpäevadel ja koolivaheaegadel) koos ühe vanema juures, ei nõustu kolleegium kaebajaga, et

maakohtu lahend hooldusõiguse osas viib laste teineteisest võõrandumiseni. Laste ema tõi

maakohtus esile, et ka senini on lapsed viibinud sageli tema juures eraldi. Viidatud asjaolule ei

ole laste isa ka vastu vaielnud. Seega ei ole ka senini lapsed olnud kogu aeg koos.

64. Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda isa kartusega, et ema takistab temal lastega

suhtlemist, kui lapsed viibivad ema juures. Tsiviilasja materjaldest nähtuvalt pöördus nimelt

ema esimesena kohtu poole, et saada suhelda tütardega, kes olid jäänud elama isa juurde. Peale

kohtusse pöördumist ei ole tegelikult vanemate vahel olnud lastega suhtlemise osas

põhimõttelisi erimeelsusi, mida saab järeldada asjaolust, et maakohtul ei olnud praeguses asjas

vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Üksikud eriarvamused on vanemad suutnud enam-

vähem mõistlikult lahendada. Kolleegium on arusaamisel, et mida aeg edasi, seda lihtsam on

mõistlikel vanematel suruda maha emotsioonid ja tegutseda laste huve silmas pidades.

65. Isa on määruskaebuses toonud esile, et suhtluskorras ei ole arvestatud, et tema töötab

graafiku alusel ja kui noorem tütar viibib tema juures ainult üle nädalavahetuse, tekib olukord,

kus ta tegelikult näeb tütart vaid ühel nädalavahetusel kuus. Samas ei ole isa maakohtus ega

määruskaebemenetluses esitanud alternatiivset suhtluskorra ettepanekut, kus ta oleks toonud

selgelt esile töögraafiku ja vastavalt sellele ettepanekud suhtlemise korraldamiseks. Eriti peale

maakohtu määrust pidi isa arvestama võimalusega, et ema avaldus Q osas rahuldatakse. Seega

ei ole ka ringkonnakohtul praeguses määruses võimalik isa töögraafikuga arvestada. Kui isa

töökorraldus hakkab oluliselt mõjutama tema suhtlemist Q-ga ja vanemad ei suuda kohtu poolt

määratust paindlikumat suhtlemist (ka eestkosteasutuse kaasabil) kokku leppida, on huvitatud

vanemal õigus pöörduda suhtluskorra muutmiseks uuesti kohtu poole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

66. TsMS § 172 lõike 1 alusel jäävad määruskaebemenetlusega seotud kulud iga

menetlusosalise enda kanda, v.a riigi õigusabi korras lastele määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jäävad riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)