3-20-2012/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2012

Haldusasi

AgeEhitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.08.2020

maksuotsuse osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja AgeEhitus OÜ, seaduslik esindaja X

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AgeEhitus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AgeEhitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

14.06.2021 otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2012

2(9)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 11.08.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051733-26,

millega kohustas AgeEhitus OÜ-d tasuma maksusumma 125 683,17 eurot (sh käibemaks

73 860,26 eurot ja tulumaks 51 822,91 eurot).

MTA kontrollis AgeEhitus OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

vahemikus juuli kuni detsember 2019. Kontrolli tulemusel tuvastas MTA, et AgeEhitus OÜ on

oma maksuarvestuses kajastanud kaupade ja teenuste ostmist äriühingutelt, kes ei olnud

tegelikud kaupade müüjad ega teenuste osutajad, ning teinud väljamakseid seoses tehingutega,

mida pole tegelikkuses toimunud.

AgeEhitus OÜ on oma sisendkäibemaksu arvestuses alusetult kajastanud järgmiste äriühingute

nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu: JKS Proff OÜ (20 212,44 eurot), TLN

Company OÜ (27 860,04 eurot), AVN Ehitus Group OÜ (21 475,78 eurot) ja TFF Company

OÜ (4312 eurot).

Samuti on AgeEhitus OÜ jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed JKS

Proff OÜ-le, TLN Company OÜ-le, AVN Ehitus Group OÜ-le ja OKEI Trading s.r.o-le ning

jätnud tasumata tulumaksu kokku 51 822,91 eurot (16 018,6 + 6745,52 + 7149,82 + 21 909).

AVN Ehitus Group OÜ ei ole AgeEhitus OÜ-le ehitusmaterjale müünud ega ehitusteenust

osutanud ning viimane oli sellest teadlik. AVN Ehitus Group OÜ-l puudus väidetavate

tehingute toimumise ajal reaalne majandustegevus; tehingute kohta esitatud teave ja

dokumendid on puudulikud ja vastuolulised. Tegelikku müüjat ja tööde tegijat ei ole võimalik

tuvastada. Kaubad ja teenused osteti tundmatult kolmandalt isikult; kõnealused tööd võisid ära

teha ka AgeEhitus OÜ enda töötajad. Kuna tegeliku müüja ja teenuse osutaja isik on teadmata,

ei ole tõendatud, et kaubad ja teenused on soetatud käibemaksukohustuslaselt. Tõendid

kogumis viitavad teadlikult toime pandud maksupettusele. Seega on AgeEhitus OÜ 2019. a

novembri ja detsembri sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud AVN Ehitus Group OÜ

arvetel kajastatud käibemaksu kokku 21 475,78 eurot ning teinud ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid kokku 28 599,26 euro ulatuses, millelt on jätnud deklareerimata ja tasumata

tulumaksu 7149,82 eurot.

Laenutehingut AgeEhitus OÜ ja Tšehhi äriühingu OKEI Trading s.r.o vahel ei ole tegelikult

toimunud. Tehingu kohta esitatud dokumendid ja teave on puudulikud, vastuolulised ja

ebausaldusväärsed. AgeEhitus OÜ on teinud OKEI Trading s.r.o-le väljamakseid kokku

87 635,98 eurot, millelt tuleb tasuda tulumaksu 21 909 eurot.

2. AgeEhitus OÜ esitas 11.08.2020 maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 15.09.2020

vaideotsusega nr 6-1/4709-2 rahuldamata.

Väidetavalt kontrollis vaide esitaja enne tehingute tegemist AVN Ehitus Group OÜ tausta

teatmik.ee kaudu. Sealt nähtub, et äriühing on jätnud esitamata majandusaasta aruande ning ei

ole 2019. a II kvartalis riigile ühtegi maksu tasunud ja III kvartalis tasus vaid 110,71 eurot.

Sellised andmed äriühingu kui suutliku tehingupartneri osas erilist usaldust ei tekita. Arvete

tasumine toimus sularahas Q-le ning selle juures ei viibinud kunagi ühtegi tunnistajat. Kaupade

üleandmine toimus väidetavalt laos aadressiga Killustiku 5, Tallinn, kus asub kortermaja, mitte

ladu. Ehitustööde eest väljastatud arvetele ega nende aluseks olevatele aktidele ei ole märgitud

objekti aadressi ja tööde teostamise perioodi ning tööde sisu selgituseks on märgitud

„üldehitustööd“. Seega pole selge tööde täpne sisu. Vaide esitaja väitel sai ta arved e-posti teel,

kuid ei ole kõnealuseid e-kirju MTA-le esitanud. Maksuotsusega tuvastatud asjaoludest

järeldub, et vaide esitaja ei ole AVN Ehitus Group OÜ-lt kaupu ega ehitusteenuseid soetanud.

Isegi juhul, kui AVN Ehitus Group OÜ on tehingud vaide esitajaga deklareerinud ja neilt

3-20-2012

3(9)

käibemaksu tasunud, on tal alati õigus selles osas KMD-d muuta ning toimumata tehingute eest

tasutud käibemaks tagasi küsida.

OKEI Trading s.r.o-le laenu andmise kohta esitatud leping on üldsõnaline ning selles ei ole

välja toodud lepingupoolte olulisi õigusi ja kohustusi: näiteks puuduvad raha üleandmise viis

ja tähtajad. Arvete väljastamine laenu osamaksete kohta pole tavapärane ega ka loogiline.

Arvete kogusummaks on 87 635,98 eurot, kuid lepingu kohaselt pidi antama laenu 90 000 eurot.

Lisaks on arvetele märgitud tasumise tähtajad ebakorrapärased ning arvete alusel toimunud

tasumisel ei ole kinni peetud arvete kronoloogiast. Samuti ei kajastanud AgeEhitus OÜ arvete

alusel üle kantud summasid raamatupidamises laenuna: osa arvetest oli kajastatud pearaamatu

kontol kui müügiks ostetud kaubad ja osa arvetest kui ostetud teenused. Vaide esitaja põhjendas

laenu andmist sooviga teenida vabade vahendite kasutamisest tulu, kuid tegelikkuses puudus

AgeEhitus OÜ-l raha laenu andmiseks – vastasel juhul puudunuks vajadus venitada laenu

andmist mitme kuu peale ning võtta 31.10.2019 omanikult 35 000 eurot laenu. Samuti ei

täpsustanud vaide esitaja selle sõbra nime, kelle kaudu ta väidetavalt OKEI Trading s.r.o leidis.

Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et laenulepingut ei ole tegelikult sõlmitud. Mis puudutab

väidetavat osalist (5000 eurot) laenu tagasimakset, siis selle kohta ei ole esitatud pangakonto

väljavõtet. Vastava tagasimakse kohta on esitatud üksnes pildid maksekorraldusest ja panga

kinnitusest ning väidetavalt OKEI Trading s.r.o poolt saadetud e-kirjast. See tekitab kahtlusi

kõnealuste dokumentide tõepärasuses. Lisaks puudub esitatud dokumentide alusel võimalus

kontrollida, ega tehtud sissemakset pole kohe tagasi kantud.

3. AgeEhitus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks AVN

Ehitus Group OÜ ja OKEI Trading s.r.o tehingute osas.

1)

AVN Ehitus Group OÜ on tehingud pärast kaebaja palvet deklareerinud ning on andnud

MTA-le põhjalikke seletusi. Kaebaja ei ole süüdi selles, et teine tehingupool ei ole tähtaegselt

makse deklareerinud. Topeltmaksustamine on keelatud. Kaebaja müüs saadud teenused ja

kaubad edasi kolmandatele isikutele ning tasus maksud. Arvete annulleerimisega on vastustaja

annulleerinud ka edasised tehingud, millega tekkis omakorda probleem Leedu maksuhalduriga.

Asjaolud, et Q on rahapesu toimepanemises süüdi mõistetud ning AVN Ehitus Group OÜ-l on

esitamata 2018. a majandusaasta aruanne, ei ole vaidlusaluste tehingutega kuidagi seotud. MTA

eksitas suuliste seletuste võtmisel AVN Ehitus Group OÜ esindajat.

2)

OKEI Trading s.r.o-ga sõlmitud laenuleping kehtib kuni 2021. aastani. MTA-l ei ole enne

lepingu tähtaja lõppu alust asuda seisukohale, et raha ei tagastatagi. Kaebajale on juba hakatud

raha tagastama. Laenusumma kajastub bilansis nõudena. Ka pank kontrollib laekumisi vastavalt

seadusele. OKEI Trading s.r.o on laenusumma kaebajale tagastanud enne 2021. aastat.

Tagasimaksed tehti sularahas, kuna MTA võib kaebaja arvelduskontod arestida.

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebaja kordab vaidemenetluses esitatud põhjendusi, millele on vaideotsuses juba

vastatud. Vastustaja jääb vaide- ja maksuotsuses toodud põhjenduste juurde.

2) Kaebaja esitatud tõendid ei lükka maksuhalduri kahtlust ümber. Kaebaja ei ole ka

põhjendanud tõendite hiljem esitamist.

5. Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Kaebaja esitatud arved selle kohta, et AVN Ehitus Group OÜ-ga väidetavalt tehtud

tehingute alusel saadu on edasi müüdud, ei ole asjakohased. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse

alla kaupade olemasolu ega tööde toimumist, mistõttu oli kaebajal võimalik ka kaupu ja

3-20-2012

4(9)

teenuseid edasi müüa. MTA on seadnud kahtluse alla kauba saamise konkreetselt AVN Ehitus

Group OÜ-lt ehk müüjaks on tundmatu kolmas isik või on töid teinud osaliselt kaebaja enda

töötajad. Järelikult ei ole oluline see, kas AVN Ehitus Group OÜ on tähtaegselt makse

deklareerinud. Kui tehinguid AVN Ehitus Group OÜ-ga tegelikult ei toimunud, ei pea AVN

Ehitus Group OÜ ka makse deklareerima ega tasuma. Sellises olukorras ei teki

topeltmaksustamist, sest AVN Ehitus Group OÜ võib deklaratsioonid tühistada ja tasutud

maksud tagasi nõuda. Ainuüksi tagantjärele deklaratsioonide esitamine ja käibemaksu

tasumisega nõustumine ei tõenda tehingute toimumist.

2)

Kontrolliaktist selgub, et AVN Ehitus Group OÜ-l puudus perioodil 01.11.–31.12.2019

reaalne majandustegevus ning arvete tasumine toimus üksnes sularahas. Samuti on

dokumentides, sh arvetel ja pearaamatu kannetes vastuolud ning tööde kirjeldused on

ebamäärased. MTA on AVN Ehitus Group OÜ juhatuse liikme Q ütlusi pidanud

ebausaldusväärseks, sest ta on varasemalt süüdi mõistetud rahapesus. Q ütluste kohaselt sai ta

kaubad JKS Proff OÜ-lt, kes sai need omakorda TLN Company OÜ-lt. Q ütlused erinevad

kaebaja selgitustest selle osas, kuidas koostöö alguse sai.

3)

HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja

seisuga. Maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, et kaebaja väidete kohaselt on

laenulepingu alusel väljamakstud raha tagastatud 20.11.2020, kuna tegemist on asjaoluga, mis

väidetavalt on toimunud pärast maksuotsuse andmist ja kohtumenetluse algust. Kaebaja võib

taotleda muutunud asjaolude tõttu vastustajalt maksuotsuse muutmist, kuid siis on tegemist uue

haldusmenetlusega, mis ei mõjuta juba antud maksuotsuse õiguspärasust.

4)

Kontrolliakti kohaselt on laenuleping üldsõnaline, sh tagasimaksmise tingimuste osas;

tasumise tähtajad ja kronoloogia ei ole loogilised; väljastatud arveid on kajastatud

raamatupidamises müügiks ostetud kaupade ja ostetud teenuste all. Kaebaja ei ole esitanud

usutavaid selgitusi selle kohta, kuidas ta veendus laenusaaja usaldusväärsuses. Kuigi OKEI

Trading s.r.o on registreeritud Tšehhis, suhtles kaebaja väidetavalt Rootsi telefoninumbril.

Kirjaliku laenulepingu suuline muutmine ei ole usutav.

5)

Kokkuvõttes on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et toime on pandud

maksupettus. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on

eluliselt usutav. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses

osalemise kohta, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele ning sellisel juhul tuleb

maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud

äriühinguga siiski toimunud. Kaebaja ei ole vastustaja seisukohti kohtumenetluses ümber

lükanud.

6)

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud

maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada

maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise

seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid

tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (lg 2). Maksuotsus muudetakse

või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse

vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud

maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest (MKS § 102 lg 1 p 2). Eeltoodust tulenevalt ei

saa kaebaja oma kaasaaitamiskohustust täita mistahes soovitud ajal, vaid peab seda tegema

ennekõike maksumenetluses. Kohtumenetluses tõendite esitamisel peab olema põhjendatud,

miks neid ei olnud võimalik kohe maksumenetluses või kohtumenetluses esitada.

Maksumenetluse dokumentidest nähtub, et kaebajale selgitati vajadust esitada kõik

dokumendid. Ka 03.06.2020 kontrolliaktis on selgitatud, et kaebajal on õigus esitada oma

3-20-2012

5(9)

vastuväited või arvamus koos tõenditega maksuhaldurile, samuti tutvuda juba kogutud

tõenditega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. AgeEhitus OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Kaebaja tõi kohtule esitatud tabelis välja arved ja nendega seotud dokumendid,

näitamaks, et tehingud on tegelikult toimunud. Kohus on AVN Ehitus Group OÜ-ga tehtud

tehinguid uurinud pealiskaudselt ning on jätnud arvestamata kaebaja esitatud analüüsiga. Kohus

ei arvestanud ostu- ja müügiarvete vahelisi seoseid, mille kaebaja välja tõi. Kaebaja esitatud

väidete ja tõenditega arvestamata jätmist pole kohus põhjendanud. Halduskohtu otsus ei põhine

tõenditel, mida esitas kaebaja, ning faktidel, mille kohta kaebaja oleks saanud avaldada oma

arvamust.

2)

Kaebaja tõendas kohtumenetluses laenutehingu toimumist. Tagasimaksed tehti vastavalt

lepingu tingimustele ning need toimusid enne kohtuotsuse tegemist. Kohus on jätnud laenu

tagastamist puudutavad tõendid põhjendusi esitamata kõrvale.

3)

Halduskohtu suhtumine kaebajasse oli algusest peale kallutatud. Kohus viitas kaebaja

puudulikule keeleoskusele ja rõhutas kaebajale korduvalt vajadust võtta advokaadist esindaja,

kuid samas nähtub kohtu koostatud lahenditest, et kaebaja esitatud nõuded olid kohtu jaoks

arusaadavad ja selged. Kohus korraldas eelistungi, et kaebaja saaks põhjendada tunnistaja

ülekuulamise taotlust, kuid kuulanud ära vastustaja seisukohad maksustamise kohta, asus kohus

kohe vastustaja positsiooni toetama. Kohus rikkus menetlusosaliste võrdse kohtlemise

põhimõtet (HKMS § 2 lg 6).

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

Halduskohus on otsuses viidanud tõenditele ja rajanud oma järeldused nende analüüsile.

Halduskohtu otsusest nähtuvad selgelt põhjused, miks kohus ei pidanud kaebaja esitatud

täiendavaid tõendeid piisavaks ning leidis, et maksuotsus on õiguspärane. Kaebaja pole

selgitanud, milles seisneb tema esitatud väidete ja tõenditega arvestamata jätmine. Vastustaja

on maksumenetluses kogunud piisavalt tõendeid, et kontrollida kaebaja deklareeritud tehingute

sisu, samuti taganud kaebajale õiguse olla ära kuulatud ning vastanud maksuotsuse eriarvamust

käsitlevas osas kaebaja seisukohtadele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Tehingud AVN Ehitus Group OÜ-ga

9. Kaebaja leiab, et tehingud AgeEhitus OÜ ja AVN Ehitus Group OÜ vahel toimusid reaalselt

ning tehingute toimumine on piisavalt tõendatud. Kaebaja esitas halduskohtule analüüsi (tabeli),

millest nähtub, et kaebaja on AVN Ehitus Group OÜ-lt soetatud kaubad ja teenused edasi

müünud, kuid halduskohus jättis analüüsi tähelepanuta.

3-20-2012

6(9)

9.1. Ringkonnakohus märgib, et MTA ei ole kahtluse alla seadnud kaupade olemasolu ja

ehitustööde tegemist, kuid ta on seisukohal, et kaupade ja teenuste müüjaks ei olnud arvetel

näidatud AVN Ehitus Group OÜ, vaid tundmatu kolmas isik; ehitustööd võis kaebaja ära teha

ka oma töötajatega. MTA on maksumenetluses kogutud tõendite põhjal oma seisukohta

veenvalt põhjendanud.

9.2. 03.06.2020 kontrolliakti p 1.3.2.2 alap-st a nähtub, et AVN Ehitus Group OÜ-l puudus

väidetavate tehingute toimumise ajal novembris ja detsembris 2019 reaalne majandustegevus:

perioodil oktoober kuni detsember 2019 töötasu saajaid ei deklareeritud; novembris ja

detsembris 2019 ei tasutud käibemaksu, sest äriühing parandas tagantjärele oktoobri 2019 KMD

andmeid, deklareerides soetust JKS Proff OÜ-lt, mille tulemusel tekkis novembris ja detsembris

esitatud KMD-de järgi tasumisele kuuluvast käibemaksust suurem tagasinõue; äriühing ei

võtnud vastu MTA saadetud korraldusi. AVN Ehitus Group OÜ kustutati 30.03.2020 otsusega

käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR), kuna äriühing ei tõendanud Eestis ettevõtlusega

tegelemist. Q 22.07.2020 suuliste selgituste kohaselt ostis AVN Ehitus Group OÜ kaebajale

müüdud kaubad JKS Proff OÜ-lt, kes omakorda soetas need TLN Company OÜ-lt

(maksuotsuse (MO) lisa 90). Kaebaja deklareeris JKS Proff OÜ-lt ja TLN Company OÜ-lt ka

otse kaupade ja teenuste soetust kuni oktoobrini 2019, mil mõlemad äriühingud kustutati

KMKR-st. Kuna nimetatud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus, ei saanud nad olla

kaebajale ega ka AVN Ehitus Group OÜ-le kaupade ja teenuste müüjateks.

9.3. Mitmel AVN Ehitus Group OÜ väljastatud arvel kajastuv teave on puudulik: arvetelt ega

ka nende juurde esitatud muudest dokumentidest ei selgu tööde tegemise koht või periood või

mõlemad. Kaebaja väitel sai ta arvete koopiad e-posti teel, kuid vastavaid e-kirju ta

maksuhaldurile ei esitanud. Ka kohtumenetluses esitatud müügiarved – isegi kui neid

aktsepteerida hoolimata sellest, et neid ei esitatud maksumenetluses – ei kinnita kaebaja ja AVN

Ehitus Group OÜ vaheliste tehingute toimumist, kuivõrd asjaolu, et kaebaja ise on kaupasid ja

teenuseid müünud, ei näita seda, et need on ostetud just AVN Ehitus Group OÜ-lt. Seejuures

ilmnevad ostu- ja müügiarvete võrdlemisel mitmed vastuolud. Nimelt ei kattu kõik kaebaja

poolt 24.03.2021 esitatud tabelis toodud ostuarvetel kajastuvad tooted ja tööd selle juurde

esitatud müügiarvetel kajastatud toodete ja tööde ning kogustega. Ühtlasi on osadel juhtudel

edasimüük toimunud mitu kuud enne seda, kui kaebaja kauba või teenuse soetas. Näiteks

16.12.2019 arve-saatelehe nr 1916121 ja selle juurde kuuluva kaupade üleandmise-

vastuvõtmise akti kohaselt osteti AVN Ehitus Group OÜ-lt 1140,36 m2 toodet nimetusega

„Brick shamot kollane“, mis viitab kollastele šamott-tellistele, samas kui kaebaja müüs

04.10.2019 arve nr 12 kohaselt 3000 pruuni ning hele- ja tumehalli (portselanist) plaati (kaebaja

lisa 8). 27.12.2019 arve-saatelehe nr 1927121 ja 27.12.2019 kaupade üleandmise-vastuvõtmise

akti järgi ostis kaebaja AVN Ehitus Group OÜ-lt küproki (kipsplaadi) paigaldamise teenust

(522,44 m2), kuid selle juurde toodud 02.09.2019 arve nr 0209-19 järgi müüs edasi 2048 šamott-

tellist (kaebaja lisa 10).

9.4. Samuti on kontrolliaktis toodud välja arvete tasumist puudutavad vasturääkivused. Näiteks

arve nr 1913111 järgi pidi kaebaja tasuma 16 262,40 eurot, kuid kviitungite järgi tasus kaebaja

kokku 16 274,40 eurot ehk 12 eurot rohkem kui pidanuks. Ka arve nr 1927111 eest tasus kaebaja

12 eurot rohkem. Summade erinevust põhjendas kaebaja sellega, et sai tehingupartnerilt

allahindlust (MO lisa 74). Arvete nr 1906121 ja nr 1916121 tasumine ei leidnud tõendamist,

sest kaebaja esitatud kviitungite järgi tasuti sularahas, kuid nendel kajastatud summades ja

kuupäevadel pole pearaamatu andmetel väljamakseid tehtud ning selleks puudusid kaebajal ka

piisavad vahendid.

9.5. AVN Ehitus Group OÜ arvete tasumine toimus sularahas või äriühingu Leedu

pangakontole. Kaebaja väitel andis ta raha üle Q-le, kellest sai AVN Ehitus Group OÜ juhatuse

3-20-2012

7(9)

liige äriregistri andmetel alles 18.03.2020. Vaatamata maksuhalduri palvele ei esitanud kaebaja

Q volikirja, mille alusel ta veendus nimetatud isiku õiguses AVN Ehitus Group OÜ-d esindada.

Lisaks erinevad kaebaja ja Q selgitused selle osas, kuidas sai alguse nendevaheline koostöö:

kaebaja väitel leidis tehingupartner tema, pakkudes ehitusmaterjale ja ehitusteenuseid (MO lisa

74, p 7.2), samas kui Q seletuse kohaselt pöördus kaebaja tema poole internetis avaldatud

müügikuulutuse peale (MO lisa 90).

9.6. Harju Maakohus tunnistas 11.06.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2061 Q süüdi

grupiviisilises suures ulatuses rahapesus. Kohtuotsusest nähtub, et Q leidis kuriteo kaasosalise

palvel Eestis tegutsevad ettevõtted, kelle pangakontodele kanda välisriikides asuvatelt

ettevõtetelt väljapetetud raha, et varjata selle ebaseaduslikku päritolu ja suunata see edasi

legaalsesse majanduskäibesse. See asjaolu annab põhjust kahelda Q õiguskuulekuses ja

usaldusväärsuses ning juba sellise taustaga isiku osalemine tehingutes võib viidata

kuritarvitusele.

9.7. Eelnevalt kirjeldatud asjaoludest järeldub, et kõnealused tehingud olid näilikud (MKS § 83

lg 4) ning kaebaja ei olnud heauskne ostja, vaid oli teadlik sellest, et AVN Ehitus Group OÜ ei

ole kaupade tegelik müüja. Arvestades ka kaebaja tehinguid OÜ-dega JKS Proff, TLN

Company ja TFF Company, mille maksuhaldur on samuti lugenud näilikeks ning mille osas

kaebaja pole maksuotsust vaidlustanud, saab järeldada, et kaebaja on süstemaatiliselt kasutanud

oma maksuarvestuses võltsarveid ja esitanud maksudeklaratsioonidel valeandmeid.

Kontrolliaktist nähtuvad ka OÜ-de JKS Proff, TLN Company, AVN Ehitus Group ja TFF

Company vahelised seosed: Q-l oli osaluse kaudu Exclusive Property OÜ-s seos JKS Proff OÜ

ja TFF Company OÜ juhatuse liikme Y-ga; kaebaja poolt JKS Proff OÜ pangakontole kantud

raha võeti sularahas välja, kanti Y isiklikule kontole või kanti edasi äriühingutele Exclusive

Property OÜ ja OÜ Edukad Ärilahendused; OÜ Edukad Ärilahendused ainuosanik ja juhatuse

liige oli W, kes oli ka TLN Company OÜ juhatuse liige. Seega oli tegemist seotud isikute

grupiga, kellelt kaebaja ostis võltsarveid. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja

osales teadlikult isikute grupi poolt kooskõlastatult toime pandud maksupettuses. Kaebaja

saadud kasu on ilmne: võltsarvete kasutamisega vähendas kaebaja oma maksukohustust

sisendkäibemaksu kunstliku suurendamise kaudu ning sai ettevõttest maksuvabalt välja rahalisi

vahendeid viia.

Laenu andmine OKEI Trading s.r.o-le

10. 01.10.2019 sõlmitud lepingu nr 0102019-1 kohaselt andis kaebaja Tšehhi Vabariigis

registreeritud äriühingule OKEI Trading s.r.o (juhatuse liige Z) investeerimislaenu 90 000 eurot

(MO lisa 87). Kontrollitaval perioodil on kaebaja lepingu alusel üle kandnud kokku 87 635,98

eurot. Kõnealusest lepingust ei selgu raha üleandmise viis ja tähtajad ning laenu tagasimaksmise

tingimused on umbmäärased. Raha üleandmise kohta on vormistatud OKEI Trading s.r.o

rekvisiitidega arved, kusjuures arvete tasumise tähtaeg on iga arve puhul erinev. Kaebaja tehtud

väljamaksete summa on väiksem kui lepingus kokku lepitud summa ning kontrolliakti

koostamise ajaks ei olnud kaebaja ülekantud summasid raamatupidamises laenuna kajastanud

(kontrolliakti p 1.5.2 alap 2). Kontrolliaktile eriarvamuse esitamise ajaks oli kaebaja

korrigeerinud raamatupidamist laenu kajastamise osas ja väitis, et tehingupartner on alustanud

laenu tagasimaksmist. Selle väite kinnituseks esitas kaebaja pildid maksekorraldusest 5000 euro

suuruse makse kohta, panga kinnitusest ja tehingupartneri saadetud e-kirjast.

10.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud seisukohta, et reaalset

laenutehingut ei toimunud. Lisaks eelnevalt nimetatud puudujääkidele tekitavad kahtlust ka

investeerimislepingu p-d 15, 16 ja 20. Nimelt on lepingu p-s 15 viidatud Kanada Aktuaaride

Instituudile; p 16 järgi kohaldub lepingule Québeci õigus ja seal kehtiv Euroopa Liidu õigus

3-20-2012

8(9)

ning lepingust võrsunud vaidlused kuuluvad Brüsseli kohtute või vajadusel Leedu ülemkohtu

kohtualluvusse; p-s 20 on lepingu koostamise keelt puudutav säte nii inglise kui ka prantsuse

keeles. Need viited on kummalised. Jääb arusaamatuks, miks peaksid Eestis ja Tšehhis

registreeritud äriühingud leppima kokku, et nende vahel sõlmitud lepingule kehtib Québeci

(Kanada) õigus (või EL õigus, mis erinevalt lepingus märgitust Québecis ei kehti) ning tekkinud

vaidlused lahendatakse „Brüsseli kohtus“ või Leedu kohtus, samuti kasutama ingliskeelses

lepingus prantsuse keelt. Ebaselgus oluliste tingimuste osas ning arusaamatud sätted viitavad

sellele, et leping on formaalne: asjaosalised on kasutanud lepingu põhja, mille sisusse pole

süvenetud, kuna see ei kajasta reaalset majandustehingut. Lisaks on kaebaja selgitused laenu

andmise asjaolude kohta ebaveenvad. Näiteks väitis kaebaja, et otsustas laenu anda, kuna tal oli

vaba raha, kuid samas on laenu väljamaksmise venitanud mitme kuu peale ja võtnud 31.10.2019

omanikult 35 000 eurot laenu (MO lisa 31). Kaebaja selgitused tehingupartneri leidmise ja

taustakontrolli kohta on ebamäärased ning jääb mulje, et kaebaja ei tea OKEI Trading s.r.o

majandustegevusest suurt midagi (MO lisa 88). Usutavaks ei saa pidada laenu andmist välisriigi

äriühingule, mille tegevuse kohta puudub ülevaade, liiatigi kui laenu andjal pole piisavalt vabu

vahendeid kokkulepitud summa väljamaksmiseks. Ka põhjendus laenu väljamaksmiseks arvete

väljastamise kohta – väidetavalt ei teadnud kaebaja, mida laenuosamaksete tegemisel

pangaülekande selgitusse märkida – on ebaloogiline. Laenu tagasimaksmise kohta esitatud

tõendite ehtsus pole kontrollitav; kolme eelnevalt nimetatud tõendi asemel oleks kaebaja võinud

esitada pangakonto väljavõtte.

10.2. Kaebaja esitas 24.03.2021 halduskohtule 20.11.2020 kuupäeva kandva kassa väljamineku

orderi, mille kohaselt on kaebajale investeerimislepingu alusel üleandmiseks OKEI Trading

s.r.o kassast välja võetud 85 115,98 eurot. Halduskohus on õigesti märkinud, et haldusakti

õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega ei saa

pärast haldusakti andmist – praegusel juhul maksuotsuse tegemist – toimunud sündmused

muuta haldusakti tagantjärele õigusvastaseks. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi vastustajaga, et

kuivõrd sellist dokumenti on kerge tekitada ning sularaha tegelikku üleandmist on sisuliselt

võimatu kindlaks teha, ei kinnita esitatud tõend iseseisvalt raha tagastamist. Asjaolu, et laenu

(täieliku) tagastamise tähtaeg ei olnud maksuotsuse tegemise ajaks veel saabunud, ei välista

tehingu lugemist näilikuks. Investeerimislepingut puudutavad asjaolud ja tõendid viitavad

sellele, et pooltel ei olnud juba algusest peale tahet reaalset majandustehingut teha.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud halduskohus asja lahendamisel HKMS § 2 lg 2 p-s

6 või muid samas paragrahvis sätestatud kohustusi ja põhimõtteid. Asjaolust, et kohus soovitas

kaebajal leida advokaadist esindaja, ei ole põhjust järeldada kohtuniku kallutatust. Arvestades,

et asja materjalidest nähtub, et kaebaja ise ei valda piisaval määral eesti keelt ning G, keda

kaebaja on volitanud ennast kohtus esindama, ei vasta HKMS §-s 32 sätestatud tingimustele,

on kohtu soovitus advokaadist esindaja leidmiseks asjakohane. Halduskohus andis kaebajale

pädeva esindaja leidmiseks mõistliku aja ning kaasas 22.02.2021 eelistungile vene keele tõlgi

kaebaja kulul. Hoolimata sellest, et kaebaja ei võtnud endale advokaadist esindajat, oli talle

tagatud tõhus võimalus enda seisukohti ja tõendeid esitada. Arusaamatuks jääb kaebaja

seisukoht, et kohus oleks enne eelistungit pidanud viitama HKMS §-s 122 sätestatud

tingimustele. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas oleks nimetatud sättele viitamine aidanud

kaasa kaebaja õiguste tõhusamale kaitsele ning mõjutanud asja lahendamist. Halduskohus

selgitas eelistungil selle korraldamise eesmärki, andis kaebajale võimaluse selgitada kaebuse

nõuet ning samuti selgitas kaebajale, milliseid asjaolusid on kaebajal vaja põhjendada ja

tõendada, et lükata ümber maksuhalduri seisukohad. See, et kohus on istungil avaldanud

nõustumist maksuhalduri teatud seisukohtadega, ei viita menetlusosaliste ebavõrdsele

kohtlemisele. Halduskohtul ei ole keelatud menetlusosalistega arutada vaidluse lahendamiseks

olulisi asjaolusid.

3-20-2012

9(9)

12. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja arvamusega, et halduskohus on jätnud arvestamata

kaebaja esitatud analüüsi ja tõendid. Halduskohus on leidnud, et maksuhaldur on piisavalt

põhjendanud maksupettuse kahtlust ning kaebaja ei ole maksuhalduri seisukohti ümber

lükanud. Selliselt on halduskohus andnud ka hinnangu kaebaja esitatud väidetele ja tõenditele,

s.o kaebaja esitatud väited ja tõendid ei kinnita vaidlustatud tehingute toimumist. Kaebaja

esitatud tõendid AVN Ehitus Group OÜ-lt soetatud kaupade ja teenuste kohta (arved, aktid,

kassa sissetuleku orderid) dubleerivad osaliselt maksumenetluses kogutud tõendeid.

Täiendavalt maksumenetluses esitatud tõenditele esitas kaebaja kohtule edasimüügi arved,

mille kohta leidis halduskohus põhjendatult, et need ei ole asjakohased, kuna kaupade

olemasolu ja tööde tegemist ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud. Ka 20.11.2020 kassa

väljamineku orderit pole halduskohus pidanud asjakohaseks, kuivõrd väidetav väljamakse on

toimunud pärast maksuotsuse tegemist.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)