2-19-10546/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

19. november 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-10546

Tsiviilasi

Osaühingu Aaspere Agro hagi Osaühingu Andreken

ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID vastu

ühishüpoteegi kannete kustutamiseks nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks ja sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahendid

Viru Maakohtu 7. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ FARMI KONSULTATSIOONID määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aaspere

Agro

(registrikood

10549075), esindaja vandeadvokaat Rajamäe-Parik

Kostja I: Osaühing Andreken (registrikood 11082142),

esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht

Kostja II (määruskaebuse esitaja): OÜ FARMI

KONSULTATSIOONID

(registrikood

11173904),

esindaja vandeadvokaadi abi Piret Rummi

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja I poolel: RAK

TEAM

OÜ

(registrikood

14523776),

esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. juuni 2021. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Osaühing Aaspere Agro (hageja) esitas 14. juulil 2019 Viru Maakohtule hagi

Osaühingu Andreken (kostja I) ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID (kostja II) vastu

ühishüpoteegi kannete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Hagi kohaselt oli Aimur Ilisson hageja juhatuse liige kuni 12. maini 2017. Ta on kostja II

juhatuse liige ja ainuosanik. A. Ilisson tekitas hageja emaettevõtja kontsernile kahju

932 460 eurot 88 senti. Hageja esitas A. Ilissoni ja kostja II vastu 25. juunil 2017 hagi kahju

hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-17-7978). Maakohus on 25. mai 2017. a hagi tagamise määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-7978 seadnud kostja II kinnisasjadele hageja kasuks kohtulikud

hüpoteegid.

Kostja II ja Lille & Muraka Arendus OÜ (endine ärinimi Reinmaa & Partnerid

Advokaadibüroo OÜ, äriregistrist kustutatud 30. mail 2019) sõlmisid 24. mail 2017

ühishüpoteegi (100 000 eurot) seadmise lepingu, mille alusel kanti kostja II kinnisasjadele

asukohas Põdrametsa, Aaspere küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa (registriosa nr 2322650);

Kuivati tee 3, Veltsi küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa (registriosa nr 2938931); Lille,

Paatna küla, Rakvere vald (registriosa nr 3628931); Pargi tn 22-19, Kadrina (registriosa nr

2801131) ja Veltsi tee 13, Veltsi küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa (registriosa nr 3614131)

ühishüpoteek Lille & Muraka Arendus OÜ kasuks, mis asub hageja kasuks seatud kohtulikust

hüpoteegist järjekohas eespool.

Lille & Muraka Arendus OÜ loovutas 4. oktoobril 2018 ühishüpoteegi kostjale I. Kostja I on

esitanud kohtutäiturile avalduse kostja II suhtes täitemenetluse algatamiseks kinnisasjale

registriosa nr 3628931 seatud hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks.

Hageja palub tuvastada kostja II kinnisasjadele seatud ühishüpoteegi kannete kustutamiseks

vajaliku nõusoleku andmise kohustuse. Hüpoteegi seadmise asjaõiguslik kokkulepe ning

tagatiskokkulepe on tühised vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga (tsiviilseaduse

üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1). Hüpoteek seati kostja II ja A. Ilissoni advokaadiga Armand

Reinmaaga seotud äriühingu (Lille & Muraka Arendus OÜ) kasuks. A. Ilisson ja kostja II

kasutasid advokaati ja temaga seotud äriühinguid varade peitmiseks, koormamiseks ja

tehiolude ebaselguse tekitamiseks eesmärgiga muuta hageja nõue perspektiivituks. Seetõttu

on A. Ilissoni ja A. Reinmaa vastu algatatud kriminaalmenetlus. Lisaks on A. Ilissoni

kinnisasjad samuti koormatud hüpoteekidega kostja I kasuks.

Ka tagatiskokkuleppe sisu määratlematus ja globaalsus viitab sellele, et hüpoteegilepingu

sõlmimisel puudus tegelik majanduslik sisu ja põhjendus. Kokkulepe, millega on tagatud

kõikvõimalikud tuleviku nõuded, on väga ebatavaline, kui just üheks lepingupooleks ei ole

pank või mõni muu finantsasutus, kellega on soov tulevikus täiendavaid tehinguid sõlmida.

Kui hüpoteeke seatud ei oleks, oleks hagejal kostja II kinnisasjadel järjekohas eespool olevad

hüpoteegid. Seega oleks hagejal võimalus nende kinnisasjade arvel oma nõuete (osaliseks)

rahuldamiseks. Järelikult on hagejal õiguslik huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamiseks.

Samuti palub hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2019/2207 (täiteasi)

lubamatuks täitemenetluse seadustiku § 222 lg 1 alusel, kuna 24. mail 2017 sõlmitud

hüpoteegi seadmise leping on tühine. Seetõttu on hüpoteegikanded ebaõiged ning

sissenõudjal (kostjal I) ei ole võlgniku (kostja II) vastu täitedokumenti.

Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kinnisasjade

registriosadele nr 2322650, 2801131, 2938931, 3614131 ja 3628931 seatud hüpoteek

(ühishüpoteek) ja seada nimetatud hüpoteegikannetele käsutamise keelumärge hageja kasuks,

ning peatada täiteasjas menetlus.

2. Maakohus rahuldas 15. juuli 2019. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning

peatas täiteasjas menetluse. Määrus jõustus Riigikohtu 9. detsembri 2019. a määrusega.

3. Kostja I loovutas 17. septembril 2020 kostja II kinnisasjadele tema kasuks seatud

hüpoteegid RAK TEAM OÜ-le (kolmas isik).

4. Hageja esitas 4. juunil 2021 täiendava hagi tagamise taotluse, milles palus kanda hagi

tagamise korras kinnisasjade registriosade nr 2322650, 2801131, 2938931, 3614131 ja

3628931 III jakku järgmise sisuga vastuväide: "Viru Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-

19-10546 on kinnistu suhtes käimas vaidlus, milles võlausaldaja nõuab käesoleva kinnistu

omaniku, hüpoteegipidaja ja pandipidaja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist ja

nõusoleku asendamist kohtulahendiga selle kohta, et kinnistu IV jao 1. kandega seatud

ühishüpoteek summas 100 000 eurot ja seda koormav pant kustutatakse." Ühtlasi palus hageja

saata hagi tagamise määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning alles seejärel

teistele menetlusosalistele.

Taotluse kohaselt on hageja põhistanud, et ühishüpoteegi seadmise ja selle loovutamise

eesmärk on olnud lisaks vastutuse vältimisele oma õiguste pahatahtlik käsutamine ning hageja

õiguste teostamise takistamine. Kostjate edasise kohtumenetluse takistamise ja vaidlusaluse

ühishüpoteegi kande kustutamise ärahoidmiseks on vajalik kanda kinnistusraamatu

registriosade III jakku vastuväide. Vastuväite sissekandmine võimaldab tagada hageja

õiguspärast huvi teavitada võimalikke uusi kolmandaid õiguste omajaid käesolevast

vaidlusest.

Koos hagi tagamise taotlusega esitas hageja taotluse kaasata RAK TEAM OÜ tsiviilasja

menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja I poolel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas 7. juuni 2021. a määrusega hageja täiendava hagi tagamise

taotluse ning määras hagi tagamise korras kanda kinnisasjade registriosade nr 2322650,

2801131, 2938931, 3614131 ja 3628931 III jakku järgmise sisuga vastuväide: "Viru

Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-10546 on kinnistu suhtes käimas vaidlus, milles OÜ

Aaspere Agro (registrikood 10549075) nõuab käesoleva kinnistu omaniku, hüpoteegipidaja

ja pandipidaja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist ja nõusoleku asendamist

kohtulahendiga selle kohta, et kinnistu IV jao 1. kandega seatud ühishüpoteek summas 100

000 eurot ja seda koormav pant kustutatakse."

Määruse kohaselt võib asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 2 järgi kinnistusraamatusse kanda

vastuväite kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (AÕS § 65)

tagamiseks. AÕS § 631 lg 5 alusel võib vastuväite kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise

korras ning selleks ei ole nõutav, et vastuväite kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik

tõendaks vastuväitega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu.

Hagi esitajat kaitseb vastuväite sissekandmise korral AÕS § 561 lg 1.

Kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-7978, milles hageja on esitanud A. Ilissoni ja kostja II

vastu kahju hüvitamise nõude. Maakohus on 1. märtsi 2021. a otsusega selles asjas hagi

osaliselt rahuldanud. Otsus ei ole jõustunud, kuna selle peale on hageja ja A. Ilisson esitanud

apellatsioonkaebused. Muuhulgas on A. Ilissonile ja Armand Reinmaale esitatud

kuriteokahtlustus.

Usutav on, et 24. mai 2017. a ja 17. septembri 2019. a lepingute eesmärk on olnud lisaks

vastutuse vältimisele oma õiguste pahatahtlik käsutamine ning hageja õiguste teostamise

takistamine. Kostjad ja kolmas isik on väitnud, et täitemenetlust ei toimu ning kostjal I puudub

nõudeõigus kostja II vastu hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Samuti ei ole

täitemenetluses sissenõudjat asendatud. Samas on pooled 17. septembri 2019. a lepingus

kokku leppinud, et omandaja tasub loovutajale 40 000 eurot pärast lepinguesemete 1, 2, 4 ja

5 võõrandamist enampakkumiste kaudu, hüpoteegipidaja pandib pandieseme loovutaja

kasuks ning loovutajal (kostjal I) on õigus teostada kõiki pandiesemeks olevast

ühishüpoteegist tulenevaid hüpoteegipidaja õigusi (sh õigust hüpoteegi realiseerimiseks).

Hüpoteegile pandiõiguse seadmine näitab seda, et kostja I ei soovinud hüpoteegiga

kaasnevatest õigustest tegelikult ilma jääda. Seega on 26. septembri 2019. a tehinguga (kostja

I poolt ühishüpoteegi loovutamine kolmandale isikule ja sellele enda kasuks pandi seadmine)

kostja I püüdnud luua formaalselt olukorra, mis näivalt erineb hagi esitamisel olevast

olukorrast, kuid sisulisel ei ole olukord muutunud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja II palub 1. juulil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on hagi tagamise eeldused täitmata, kuna hagi on perspektiivitu.

Kostja II on alates menetluse algusest tuginenud asjaolule, et hagejal puudub õigustatud huvi

hagi esitamiseks, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus küll viitas tsiviilasjale nr 2-17-7978, kuid selles asjas tehtud kohtulahend ei ole

jõustunud. Lisaks jäi hageja kostja II vastu esitatud nõue rahuldamata. Arusaamatuks jääb,

mis põhjusel on maakohus välja toonud, et A. Ilissonile ja A. Reinmaale on esitatud

kuriteokahtlustus. Nad ei ole kumbki asjas menetlusosaliseks.

Hageja, kostja I ja A. Ilissoni vahel on käesoleva tsiviilasjaga sarnane vaidlus pooleli

tsiviilasjas nr 2-20-7123. Maakohus jättis selles asjas hagi 13. aprilli 2021. a määrusega

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et hagejal ei ole praegusel ajal õiguslikku

huvi ühishüpoteegi seadmise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks ning hagi esitamine ei ole

vajalik. On ebatõenäoline, et kohus saaks praeguses asjas jõuda teistsugusele järeldusele.

7. Maakohus kaasas 15. septembri 2021. a määrusega RAK TEAM OÜ menetlusse

iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja I poolel.

8. Kostja I palub määruskaebuse rahuldada ja hagi tagamise määruse tühistada, kuna hagi

tagamise eeldused ei ole täidetud.

9. Kolmas isik nõustub määruskaebuse põhjendustega, leides, et hagi on perspektiivitu.

10. Hageja seisukohta kostja II määruskaebuse kohta ei esitanud.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

13. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.

Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu

diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust

õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt

(TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 649 ja § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

13.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja nõue ühishüpoteegi kannete kustutamiseks

nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise kohta on esitatud ebatäpsena – tuvastusnõudena.

Hageja nõude puhul on tegemist TsÜS § 68 lg 5 (ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1)

kohase nõudega kohustada tahteavaldust andma. Tahteavalduste asendamist tuleb Riigikohtu

järjekindla praktika kohaselt hageda sooritushagiga, mitte tuvastushagiga (vt nt Riigikohtu

29. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 14; 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-34-16, p 18; 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 13). Järelikult on

määruskaebuses esitatud põhjendused hageja tuvastushuvi puudumise kohta asjakohatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist siiski sedavõrd olulise nõude ebatäpsusega, mis

takistaks asja lahendamist ning tähendaks hagi perspektiivitust, sest senist kohtupraktikat

arvestades piisab tahteavalduse asendamiseks ka sellest, et kohus tuvastab tahteavalduse

andmise kohustuse (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 18).

Nõude ebatäpsus on TsMS § 3401 lg 1 mõttes kõrvaldatav puudus.

13.2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja II määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu ei

oleks maakohus vaidlustatud määruses kontrollinud hagi tagamise eeldusena seda, kas hagi

on õiguslikult perspektiivikas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavas ulatuses

kontrollinud hagis esitatud nõude aluseks olevate asjaolude põhistatust (TsMS § 381 lg 1 p-

d 1 ja 2 ning lg 2). Hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas ning hagis kui ka hagi

tagamise taotluses on viidatud asjakohaste tõendite olemasolule. Hageja nõue on

hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav. Hageja nõue oleks õiguslikult

perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik

rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praeguses asjas ei ole hageja nõuete rahuldamine

õiguslikult välistatud.

13.2.1. Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatu kostja II väide, nagu puuduks hagejal

praegu õiguskaitsevajadus kostja II kinnisasjadele seatud ühishüpoteegi kustutamisele

suunatud hagi esitamiseks. Kuigi hageja ei ole viidatud hüpoteegi seadmise aluseks oleva

asjaõigusliku kokkuleppe (käsutustehingu) pool, mõjutab see leping ringkonnakohtu

hinnangul juba praegu hageja asjaõiguslikku positsiooni, kuna kostja II kinnisasjadele on

hageja kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid (I kd, tl-d 94–100). Kuna kohtulik hüpoteek tekib

TsMS § 388 lg 3 kolmanda lause järgi kinnistusraamatusse kandmisega, mitte hagi tagamise

kohtulahendi täidetavaks muutumise või jõustumisega, ei sõltu hageja asjaõigusliku

positsiooni mõju sellest, kas tal on kostja II vastu kohtuliku hüpoteegi realiseerimist

võimaldav kohtulahend. Ringkonnakohtu hinnangul mõjutabki asjaõigusleping hageja

asjaõiguslikku positsiooni seni, kuni tema kasuks on kostja II kinnisasjadel kohtulikud

hüpoteegid. Seega on hagejal tema asjaõiguslikust positsioonist tulenevalt õigus tugineda

hüpoteegi seadmise asjaõigusliku kokkuleppe tühisusele juba praegu.

13.2.2. Asjaõigusliku kokkuleppe (käsutustehingu) kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist

lähtudes hinnata lahutatuna selle aluseks olevast kohustustehingust (TsÜS § 6 lg 4). Kuigi

käsutusena on asjaõigusleping reeglina õiguslikult neutraalne ning ei saa seetõttu olla

vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine, on siiski võimalik ka asjaõiguslepingu

vastuolu heade kommetega, kui heade kommete vastane on käsutustehingu eesmärk või

käsutustehing ise (vt ka Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05,

p-d 23, 26–27). Hagis esitatud asjaoludel ei ole hüpoteegi seadmise asjaõigusliku kokkuleppe

kehtivuse hindamisel TsÜS § 86 lg 1 kohaldamine õiguslikult välistatud.

13.2.3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tühistas ringkonnakohus eelmärgitud põhjustel

22. septembri 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7123 määruskaebuses märgitud

maakohtu 13. aprilli 2021. a määruse, millega jäeti hagi selles asjas läbi vaatamata, ning saatis

asja tagasi maakohtule läbivaatamiseks.

13.3. Kokkuvõttes ei anna määruskaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul seega alust

maakohtu määruse tühistamiseks ning hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmiseks.

Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

14. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises

määruses vajalik.

15. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 ning § 640 lg-st 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus)

lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest