2-20-4258/124 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4258

Kohtuasi

X hagi OÜ Y vastu saamata jäänud tasu, kahjuhüvitise

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2140,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe

Kostja

OÜ

Y

(registrikood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Reesa Laur

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 9. novembri 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-4258

muutmata osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata saamata jäänud töötasu,

kahjuhüvitise ja viivise saamiseks (resolutsiooni p 3) ning jaotas menetluskulud

(resolutsiooni p 4), täiendades otsuse põhjendusi.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, töötaja) esitas 20. detsembril 2019 (täpsustatud 23. detsembril 2019)

töövaidluskomisjonile OÜ Y (kostja, tööandja) vastu avalduse, milles palus mõista kostjalt

välja perioodil 1. jaanuar 2018. a kuni 30. aprill 2019. a vähem tasutud töötasu kokku 1643,60

eurot ning kahjuhüvitise 13,80 eurot. Töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata.

2. Hageja esitas 18. märtsil 2020 (täpsustatud 25. novembril 2020 ja 22. märtsil 2021) Harju

Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja perioodil 1. jaanuar 2018. a

kuni 30. aprill 2019. a saamata jäänud töötasu ning tasu ületunni- ja öötöö eest kokku 1912,17

eurot, kahjuhüvitise 13,80 eurot, 2018. a kasutamata puhkuse eest hüvitise 250 eurot ning

viivise seadusjärgses määras saamata jäänud töötasult, tasult ületunni- ja öötöö eest ja

puhkusehüvitiselt alates 21. detsembrist 2019 kuni nõuete rahuldamiseni. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 1. jaanuaril 2018 tähtajatu töölepingu

(tööleping), mille alusel asus hageja kostja juures täistööajaga tööle turvatöötajana. Töö toimus

graafiku alusel 2018. a tunnitasuga 2,97 eurot (bruto) ja 2019. a tunnitasuga 3,21 eurot (bruto).

Pooled leppisid kokku summeeritud tööaja arvestuses. Hageja ütles töölepingu korraliselt üles

ja tema viimane tööpäev oli 20. detsembril 2019. Kostja maksis hagejale vähem tasu, kui oleks

pidanud. Kostja soovil töötas hageja ka ajal, mil ta viibis haiguslehel või puhkusel. Kostja

esitatud graafikud ei ole õiged ja nendes sisalduvad andmed on moonutatud. Õiged graafikud

on esitanud hageja. Viimased on ka töötajate poolt allkirjastatud ja osades graafikutes on kostja

teinud parandusi. Töötaja nõudis korduvalt palgateatiste esitamist. Lisaks ei andnud kostja

hagejale suve perioodiks lühikeste varrukatega särki, mistõttu tuli hagejal ise osta T-särk, mis

maksis 13,80 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt on kostja tasunud hagejale õiges ulatuses töötasu ning tasu

ületunni- ja öötöö eest. Hageja tugineb tasu arvestamisel graafikutele, mis ei kajasta tegelikku

tööaega. Hageja esitatud graafikud on esmased plaanid, mida on korduvalt muudetud, sh

haigestumiste ja puhkuste tõttu. Hageja on käitunud pahatahtlikult, sest ta tegi tööd ajal, mil ta

viibis haiguslehel, saades samaaegselt tasu nii riigilt kui ka kostjalt. Kostja on esitanud õiged

ja lõplikud graafikud vaidlusaluse perioodi kohta. Hageja ei esitanud ka töösuhte ajal

vastuväiteid ega nõudeid töötasuga seonduvalt. Veel on hageja nõue saamata jäänud töötasu

väljamõistmiseks ebaselge. Samuti on hageja nõue kasutamata puhkuse eest hüvitise saamiseks

ebaselge ja aegunud. Lisaks andis kostja hagejale tööülesannete täitmiseks vajalikud

vormiriided, mistõttu puudus hagejal vajadus soetada tööriideid. Kostja ei andnud ka selleks

juhist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 30. juuni 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda, kuid kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei

määranud.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud töö tegemist tema esitatud

graafikutes märgitud mahus. Seda ei kinnita ka asjaolu, et osadel graafikutel on töötajate

allkirjad ega W selgitus. Hageja esitatud graafikute ebaõigsust kinnitab ka see, et nendes ei ole

arvestatud hageja puhkustega. Samuti seab graafikute usaldusväärsuse kahtluse alla see, et

hageja ei nõudnud töösuhte ajal kostjalt saamata jäänud tasu. Lisaks ei tuvastanud

Tööinspektsioon töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist hageja suhtes. Kostja on tõendanud, et

hageja tegi tööd kostja esitatud graafikutes märgitud ajal ning ta on maksnud hagejale tasu

vastavalt tegelikule tööajale. Hageja ei ole väidet kostja esitatud graafikute võltsituse kohta

veenvalt põhistanud ega tõendanud. Kostja graafikud on usaldusväärsed tõendid, olles

kooskõlas teiste dokumentaalsete tõenditega.

Hageja nõue kasutamata puhkuse eest hüvitise saamiseks on aegunud. Hageja nõue muutus

sissenõutavaks 21. detsembril 2019, s.o töölepingu lõppemisele järgneval päeval, ning hageja

pidi esitama nõude hiljemalt 20. mail 2020, kuid esitas nõude 25. novembril 2020. Lisaks ei ole

kostja rikkunud kohustust anda enda kulul hagejale tööriietus. Z ütlustega on tõendatud, et

kostja väljastas hagejale tööle asumisel vormiriided ning kuigi töötaja võib kokkuleppel

kostjaga ka ise T-särgi osta, siis ei ole hageja kostjat oma soovist enne ostu tegemist teavitanud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega võtta vastu hagist loobumine kasutamata puhkuse eest hüvitise nõudes, mõista

kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tasu, tasu ületunni- ja öötöö eest ja kahjuhüvitis

kokku 1925,97 eurot ning seadusjärgses määras viivis või alternatiivselt saata asi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Maakohtu seisukoht, et kostja esitatud töögraafikud on ainuõiged, ei tugine tõenditele ega ole

kohus kõrvaldanud kahtlust võltsituse kohta. Kostja esitatud must-valged graafikud on

koostatud tegelikult makstud summade järgi tagantjärele ning nendel puuduvad erinevalt hageja

esitatud värvilistest graafikutest allkirjad. Turvamehed käisid tööl neile esitatud ja nendega

kooskõlastatud värviliste graafikute alusel. Kostja juures kehtinud praktika kohaselt kinnitasid

töötajad allkirjaga saavutatud kokkuleppeid. Seejuures on must-valgetes graafikutes vahetustes

töötajad, kes tegelikult nimetatud vahetuses tööl ei olnud. Kostja ei ole esitanud tegeliku tööaja

tõendamiseks valveobjekti valvežurnaali. Tõendamata on kohtu seisukoht, et hageja esitatud

graafikuid on korduvalt muudetud. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta leiab, et W

kirjalik tunnistus ei tõenda hageja väidet, et ta tegi töid tema esitatud graafikutes märgitud

mahus.

Maakohus ei ole ka arvestanud asjaoluga, et vaatamata puhkusegraafikule puhkusele ei lubatud.

Kummastav on kohtu käsitlus selle kohta, et hageja ei ole töösuhte ajal nõudnud tasu maksmist.

Võimalik, et töötaja avastas puudused tasu osas hiljem. Samuti jättis kohus ebaõigesti

arvestamata hageja isiklikult esitatud seisukohtadega ning analüüsimata summeritud tööaja

arvestuse kokkuleppe. Lisaks leidis kohus ebaõigesti, et hageja nõue T-särgi maksumuse

hüvitamiseks on alusetu. Kostja andis hagejale teatud vormiriided, kuid mitte T-särki.

Isegi kui hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja on

pensionär, kelle sissetulek koosneb vanaduspensionist ja raske puude toetusest. Kostja on

hageja eelmine tööandja ning äriühing, kellel on vajalikud vahendid ja kes on käitunud

ebaõiglaselt.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ kohaselt muutmata osas,

milles maakohus jättis hagi rahuldamata saamata jäänud töötasu, kahjuhüvitise ja viivise

saamiseks (resolutsiooni p 3) ning jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 4), kuid täiendada

tuleb otsuse põhjendusi. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata kasutamata puhkuse

eest hüvitise 250 euro saamiseks, on maakohtu otsus 28. septembri 2021. a määrusega

tühistatud ja menetlus selles osas lõpetatud (kd III, tl 51–52 pöördel).

8. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli töölepinguline suhe, mis lõpetati hageja soovil

20. detsembril 2019. a. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas

hagejal on saamata jäänud töötasu. Samas ei nõustu kolleegium apellatsioonkaebuse väitega, et

pooltel puudub vaidlus hageja 1912,17 euro suuruse nõude ja selle kujunemise üle. Nii nagu

viitab ka kostja vastuses apellatsioonkaebusele, siis on kostja maakohtu menetluse kestel hageja

nõude kujunemisele ja suurusele vastu vaielnud ning nõude ebaselgusele osundanud maakohtu

1. veebruari 2021. a kohtuistungil kui ka menetlusdokumentides (kostja 4. detsembri 2020. a

menetlusdokumendi p 6; kd II, tl 31 pöördel; tl 57 pöördel–58). Samuti on maakohus otsuse p-

s 8 märkinud, et hageja on korduvalt oma töötasu nõude suurust muutnud ning jätnud

täpsustamata, kuidas tema tasu nõue on kujunenud. Kuna maakohus leidis, et hageja ei ole

tõendanud, et kostja jättis hagejale töötasu perioodil 1. jaanuar 2018. a kuni 30. aprill 2019. a

maksmata, siis polnud maakohtul vaja hinnata saamata jäänud töötasu nõude kujunemist ega

selle suurust.

9. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et maakohus rikkus menetlusõiguse

norme, kui võttis asja materjalide juurde kostja 20. mai 2021. a menetlusdokumentiga esitatud

dokumentaalsed tõendid. Ringkonnakohus nõustus hageja seisukohaga osaliselt ning kõrvaldas

rikkumise,

otsustades

9. novembri

2021. a

istungil,

et

menetlusdokumendi

lisa 2

(tööajaarvestuse koondtabel ja Rotales süsteemi väljavõtted; kd II, tl 90–102) ja lisa 3

(18. novembri 2019. a puhkuseavaldus; kd II, tl 103) tuleb jätta tähelepanuta (kd III, tl 70

pöördel–71). Kolleegium märgib, et nimetatud rikkumine ei mõjutanud asja lõppjäreldust, sest

vaatamata sellele, et maakohus võttis kostja poolt esitatud tõendid asja juurde, siis nimetatud

tõendid ei oma TsMS § 238 lg 1 kohaselt asjas tähtsust (ei käsitle vaidlusalust perioodi) ning

maakohus nende põhjal asjaolusid ei tuvastanud.

10. Hageja

apellatsioonkaebuse

väite

kohaselt

on

maakohus

jätnud

hageja

menetlusdokumentidega tutvumata ja tema väidetega arvestamata. Kolleegium selle

seisukohaga ei nõustu ja märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

10.1. Maakohus on oma otsust TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 teise lause kohaselt

nõuetekohaselt põhjendanud, analüüsides piisavas ulatuses hageja esile toodud asjaolusid.

Maakohus hindas mõlema poole esitatud töögraafikuid ja leidis, et hageja töögraafikud (mida

hageja nimetab värvilisteks graafikuteks) ei tõenda tööaega. Maakohtu hinnangul tõendavad

hageja tööaega kostja esitatud graafikud (mida hageja nimetab mustvalgeteks graafikuteks).

Maakohus hindas mõlemaid graafikuid koos teiste asjas esitatud ja kogutud tõenditega ning

leidis põhjendatult, et kostja esitatud graafikud tõendavad hageja töötatud aega. Kolleegium

nõustub maakohtu põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6). Hageja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.

10.2. Ringkonnakohus vastas apellatsioonkaebuse väitele mustvalgete graafikute võltsituse

kohta 28. septembri 2021. a määruses (kd III, tl 51–52 pöördel). Täiendavalt märgib kolleegium

vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele järgmist.

Pooled ei vaidle selle üle, et nii värvilised kui ka mustvalged graafikud on koostatud kostja

poolt. Tööandja kohustuseks on mh tööaja arvestuse pidamine (töölepinguseaduse (TLS) § 6

lg 6, § 28 lg 2 p 4). Töölepingu p-i 3.4 ja turvatöötaja ametijuhendi p-i 1.4 kohaselt koostab

töögraafikud ja peab tööaja arvestust turvajuht (dtl 51–56). Kostja kasutas selleks Rotales

süsteemi (kostja on selle asjaolu välja toonud juba töövaidluskomisjoni menetluses; vt kostja

21. jaanuari 2020. a menetlusdokumendi p 6, dtl 157). Kuigi hageja viitab sellele, et

mustvalgetel graafikutel puuduvad töötajate allkirjad, siis nimetatud asjaolu ei mõjuta

graafikute õigsust, sest kostjale ei tulenenud ei lepingust ega seadusest kohustust graafikuid

töötajatega kooskõlastada. Hageja väide, et poolte praktika kohaselt kinnitasid töötajad

saavutatud kokkuleppeid allkirjaga, on tõendamata. Töögraafikutest, mille põhjal on hageja

oma tööaja arvestuse koostanud (dtl 69–85), nähtub, et kõik graafikud ei ole allkirjastatud.

Kostja väited, et hageja esitatud töögraafikud on esialgsed graafikud, mille järgi hageja tööd ei

teinud ja mida muudeti, on tõendatud töövaidluskomisjoni 12. veebruari 2020. a istungil Andrei

Šulžiku (turvajuht) antud ütlustega (dtl 228–229). Z ütlused on tsiviilasjas tõendina hinnatavad

töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 6 järgi. Z ütluste kohaselt koostas tema

graafikud, mida vastavalt vajadusele muudeti, kuid tagantjärele neid muuta ei saanud.

Hageja viitab apellatsioonkaebuses sellele, et kui maakohus leidis, et hageja esitatud graafikud

ei arvesta hageja puhkustega, siis ka kostja esitatud graafikud ei riimu hageja tegeliku

puhkusega. Kolleegium nõustub, et maakohus ei ole tõendite hindamisel sellele vastuolule

tähelepanu pööranud. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendustega. Maakohus leidis, et hageja esitatud graafikutes ei arvestatud

hageja puhkustega ning see on märgitud tema tööajana. Hageja toob esile, et ta ei saanud

puhkust ajavahemikus 5. juuli 2018. a kuni 19. juuli 2018. a ning ta puhkas ajavahemikus

14. veebruar 2019. a kuni 28. veebruar 2019. a, kuid kostja esitatud graafikus oli hageja tööl

27. veebruaril 2019 (kolmas väide ei ole vaidlusaluse perioodi kohta). Kolleegium leiab, et need

hageja poolt esile toodud vastuolud puhkuse ja tööaja osas ei muuda kostja esitatud graafikuid

tööaja arvestuse osas ebaõigeks. Turvajuht Z ütluste kohaselt pandi hageja graafiku järgi tööle

tema enda soovil ning selliseid olukordi võis esineda. Muus osas on kolleegiumi hinnangul

maakohus kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

ning jõudnud õigele järeldusele, et hageja tööaja arvestust tõendavad kostja esitatud graafikud.

11. Maakohus jättis hageja 13,80 euro suuruse kahjuhüvitise nõude rahuldamata, sest leidis, et

puudub kostjapoolne kohustuste rikkumine. Maakohus ei ole kahjuhüvitise nõude eelduste

puudumise tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku

hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus täitis nõuetekohaselt

eelmenetluse

ülesanded,

selgitades

pooltele

nõude

õiguslikku

kvalifikatsiooni

ja

tõendamiskoormist 9. novembri 2020. a kirjaga (kd II, tl 9–10 pöördel, p 9). Kolleegium

maakohtu otsuse põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse

väitele, mille kohaselt ei ole maakohus tutvunud hageja koostatud menetlusdokumentidega, kus

hageja selgitab T-särgi ostmise asjaolusid, märgib kolleegium, et menetlusosalise seletus ei ole

tõendiks TsMS § 229 lg 2 kohaselt.

12. Maakohus võttis 1. veebruari 2021. a määrusega menetlusse hageja nõude puhkusehüvitise

250 euro ja sellelt arvutatud viivise saamiseks (kd II, tl 61 ja pöördel). Hageja esitas

apellatsioonkaebuses

üksnes

põhinõudest

loobumise

avalduse.

Maakohus

jättis

puhkusehüvitise nõude rahuldamata aegumise tõttu, mistõttu on põhjendatud jätta muutmata

maakohtu otsus ka sellelt arvutatud viivise rahuldamata jätmise osas.

13. Apellatsioonkaebuses väidab hageja täiendavalt, et ta jäi esimese astme kohtus

nõuetekohaselt esindamata ja tema huvid kaitsmata. Kolleegium on sellele väitele vastanud

28. septembri 2021. a määruses, selgitades, et selle argumendiga ei saa menetlusosaline nõuda

enda erinevat kohtlemist. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

Menetluskulude jaotus

14. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Hageja hinnangul on

maakohus ebaõigesti jätnud TsMS § 162 lg 4 kohaldamata.

Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. Maakohus on hinnanud hageja välja toodud asjaolusid (hageja

on pensionär, kelle sissetulek koosneb vanaduspensionist ja raske puude toetusest, kostja on

tegutsev äriühing ja hageja endine tööandja) ning õigesti leidnud, et need ei anna alust jätta

menetluskulusid poolte endi kanda. Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei

piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud

kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Selliseid erandlikke asjaolusid kolleegiumi

hinnangul praeguses asjas ei esine.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja osaliselt menetlus lõpetatakse, siis jäävad

ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Nii

nagu ka maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas, ei esine asjaolusid, et jätta

ringkonnakohtus kantud kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja põhjendatud ja

vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks

maakohus.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)