2-21-13629/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13629

Kohtuasi

BestCredit OÜ hagi X vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

BestCredit OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

BestCredit

OÜ

(registrikood

12213861),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Evelin Prunt ja

Elmer Muna

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus ja saata asi samale

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. BestCredit OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

Hagi kohaselt andis hageja 31. märtsil 2017 Vivascandia OÜ-le (edaspidi osaühing) laenu

57 600 eurot osaühingu ja Nordic Hypo AS-i sõlmitud laenulepingu refinantseerimiseks. Kostja

on osaühingu endine ainuosanik ja juhatuse liige. Osaühing jäi hagejale laenu

tagasimaksmisega võlgnevusse. Hageja ütles lepingu üles 5. märtsil 2019. Laenulepingu

ülesütlemise seisuga on põhivõlgnevus 55 698,28 eurot, intressinõue 4295,75 eurot,

viivisenõue 22,31 eurot ja leppetrahvinõue 20 eurot. Kostja käitus laenu võtmisel tahtlikult

heade kommete vastaselt ning alternatiivselt rikkus juhatuse liikme kohustusi. Hageja saab

nõuda kostjalt endale laenulepingust tuleneva kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043

ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Alternatiivselt saab hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist osaühingule

äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel. Kuna osaühingul raha pole, siis on välistatud hageja nõude

2-21-13629

2 (6)

rahuldamine osaühingu vara arvelt. Samuti ei ole osaühing ise kostja vastu nõuet esitanud.

Samal ajal on osaühing jätnud täitmata laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees, kuigi

hageja on kohustuste täitmist korduvalt nõudnud. Hageja esitas kohtule tõendite kogumise

taotluse, paludes kohustada krediidiasutusi esitama osaühingu konto väljavõtted. Hageja soovib

nende konto väljavõtetega tõendada, et kostja on kandnud osaühingu kontodelt äriühingu

rahalisi vahendeid kostja või tema lähikondsete kontodele; kostja on korraldanud osaühingu

rahaga kostjaga seotud kulude katmise kolmandatele isikutele; kostja juhtimisel ei ole Nordic

Hypo AS-ilt ega hagejalt saadud laenu kasutatud sihtotstarbekohaselt ning kostja on osaühingu

rahaliste vahendite isiklikes huvides kasutamisega välistanud osaühingu võimaluse tasuda

hagejale võlgnevus.

2. Hageja esitas 15. septembril 2021 hagi täpsustuse koos hagi tagamise taotlusega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus keeldus 16. septembri 2021. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast. Kohus jättis hagi tagamise taotluse

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludest tuletada kostja heade kommete vastast

käitumist (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Hagist ei saa järeldada, et kostja võttis ja kasutas osaühingu

juhatuse liikmena laenu isiklikes huvides ning tal oli algusest peale hageja kahjustamise

eesmärk, mille tõttu tekkis hagejale kahju. Hageja ei ole suutnud põhistada, et kostja käitus

tahtlikult hageja kahjustamise eesmärgil. Samuti ei ole selge, kas hagejale on kahju tekkinud,

kui ta pole osaühingu vastu nõuet esitanud. Pole tuvastatud, kas kohustuse täitmist on võimalik

osaühingult nõuda.

3.2. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist ÄS § 187 järgi. Hageja ei ole

esitanud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks järeldada, et hageja on üritanud põhivõlgnikult

võlgnevust sisse nõuda ning et põhivõlgniku vara arvelt ei ole võimalik nõuet rahuldada. Lisaks

ei ole hageja kostja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist põhistanud ühegi asjaoluga,

millega saaks sisustada väidet laenu isiklikes huvides kasutamise kohta. Seetõttu ei ole hagis

esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik rahuldada kahjunõuet ka põhivõlgniku kasuks.

3.3. Hagi õigusliku perspektiivikuse tõstmiseks tuleb hagejal põhistada oma nõudeid

konkreetsete asjaoludega, eristades asjaolusid hageja arvamustest ja järeldustest. Tõendite

kogumisega ei ole võimalik välja selgitada vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kohus saab

tõendeid koguda üksnes menetluses juba esitatud väidete tõendamiseks.

3.4. Kuna hagi ei olnud õiguslikult perspektiivikas, siis jättis kohus hagi tagamise taotluse

rahuldamata.

3.5. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

4.1. Hageja väitel puudub alus keelduda hagi menetlusse võtmisest. Maakohus on ise esile

toonud materiaalõiguse normid, mille alusel on hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamine

hagi aluseks olevate asjaolude õigsust eeldades võimalik. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel

ei ole välistatud äriühingu juhatuse liikme vastutus äriühingu võlausaldaja ees, kui juhatuse

2-21-13629

3 (6)

liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade

kommete vastaseks kahju tekitamiseks. Maakohus on põhjendatult viidanud ka ÄS § 187 lg-

tele 1 ja 4, mille alusel on äriühingu võlausaldajal õigus nõuda juhatuse liikmelt kahju

hüvitamist osaühingule, kui võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel.

Seega ei ole hagi õiguslikult perspektiivitu.

4.2. Maakohus on hagi menetlusse võtmise otsustamisel ebaõigesti tõendeid hinnanud. Samuti

on kohus teinud hagile lisatud tõendite osas ebaõigeid järeldusi.

4.3. Kui leiab tõendamist, et kostja viis osaühingule laenatud raha äriühingust välja, on selle

tagajärjeks osaühingu äritegevuse alustamata jätmine ning äriühingule kahju tekkimine.

4.4. Isegi kui maakohus tuvastas õigesti hagejal kahju puudumise VÕS § 1045 lg 1 p 8

tähenduses, pidi kohus hagi menetlema ÄS § 187 alusel. ÄS § 187 kohaldamisel ei hinnata

võlausaldajale kahju tekkimist, vaid üksnes seda, kas juhatuse liige on tekitanud kahju

äriühingule. Maakohus pidi eeldama hagis esitatud väidete tõesust, mille kohaselt kostja on

pööranud äriühingu rahalised vahendid enda kasuks. Äriühingu raha isiklikes huvides

kasutamine on vastuolus korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega on hageja nõude rahuldamine

võimalik nii VÕS § 1045 lg 1 p 8 kui ka ÄS § 187 alusel. Selleks, et tõendada kostja juhatuse

liikme kohustuste rikkumist ja osaühingule kahju tekitamist, on hageja esitanud taotluse

osaühingu konto väljavõtete asja juurde kogumiseks. Hagejal ei ole võimalik enne tõendite

kogumist kostja juhatuse liikme hoolsus- või lojaalsuskohustuse rikkumist sisustada.

5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest keeldunud.

Asja menetlusse võtmise otsustamisel ei saa hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Hagi

saab perspektiivituse tõttu jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata juhul, kui selles

esile toodud asjaoludel ei oleks hagi rahuldamine õiguslikult võimalik. Kuigi võib nõustuda

sellega, et hagis ja selle 15. septembri 2021. a täpsustuses esile toodud asjaolud on üldsõnalised

ja napid, ei saa hageja alternatiivsete nõuete õiguslikku perspektiivikust hagis välja toodud

asjaoludel siiski täielikult välistada. Puudused hagi aluses ei ole niivõrd ulatuslikud, et hagejal

poleks võimalik neid kõrvaldada. Nende põhjal ei saa väita, et hagil puuduks edulootus. Seda,

kas hagi ka põhjendatud on, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel.

8. Praeguses asjas on hageja kui osaühingu võlausaldaja esitanud nõude kostja kui osaühingu

juhatuse liikme vastu ja nõuab kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt tekkinud seetõttu, et

kostja kasutas laenulepingu alusel osaühingule välja makstud raha üksnes enda huvides. Hageja

on kostja vastu nõude esitamisel tuginenud VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 8. Viidatud

õigusnormide alusel võib juhatuse liige vastutada osaühingu võlausaldaja ees, kui ta tekitas

võlausaldajale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega, mistõttu selline hagi on

õiguslikult võimalik. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude maksmapanekul peab

võlausaldaja hagejana tõendama, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja et

hagejale on sellise käitumise tõttu tekkinud kahju. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab, et esineb mõni seaduses (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4)

2-21-13629

4 (6)

sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050

lg 1) (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p-d 11 ja 12).

8.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole hagis ega selle täpsustuses toonud

esile asjaolusid, millest nähtuvalt kostja käitus tahtlikult hageja kahjustamise eesmärgil.

Riigikohus on leidnud, et käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise

isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab kostjal olema olnud algusest peale tahe hagejat

kahjustada. Samas piisab teo VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastaseks lugemiseks sellest, et

kostja mõistis oma tegevuse õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju

(Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16 ja seal viidatud

varasem praktika). Hageja on esile toonud, et osaühingu rahalised vahendid, sh laenulepingu

alusel saadud sihtotstarbeline laenusumma, on äriühingust välja viidud; kostja kasutas saadud

laenu üksnes isiklikes huvides; kostjal ei olnud kavatsust saadud laenu osaühingu tegevusse

investeerida, vaid tema eesmärk oli kasutada laenusummat isiklikes huvides; kostja pidi olema

teadlik, et laenu ja muude osaühingu rahaliste vahendite enda kasuks pööramise korral ei ole

osaühingul rahalisi vahendeid hageja ees kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole välistatud, et hageja väidetud kostja käitumine osaühingu nimel laenu võtmisel ja selle

kasutamisel võib tõendatuse korral olla kvalifitseeritav tahtliku heade kommete vastase

käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi.

8.2. Hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel esitatud nõudes menetlusse võtmisest keeldumist

ei õigusta ka see, et hagis esile toodud asjaoludest ei selgu, kas hagejal on võimalik nõuda

kohustuse täitmist osaühingult või nõuda võlgnevus sisse osaühingu vara arvel. Kui maakohus

leidis, et hageja ei ole toonud hagis ega selle täpsustuses esile selliseid asjaolusid, millest saaks

järeldada hagejale kahju tekkimist, siis oleks ta pidanud seda kõigepealt hagejale selgitama ja

määrama TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada hagejale tekkinud võimaliku kahju kohta järgmist.

Praeguses asjas nõuab hageja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel kostjalt kahjuna raha, mis

vastab osaühingu poolt tagastamata jäänud laenusummale, intressile, viivisele ja leppetrahvile.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellise kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu

juhatuse liikme vastu tuleb arvestada sellega, kas hagejal on või oli kõrvuti rikkujalt kahju

hüvitamise nõudmisega võimalus nõuda kohustuse täitmist osaühingult. Kolleegium leiab, et

praeguses olukorras saab hageja kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra

hageja nõudeõiguse väärtus osaühingu vastu on kostjalt kahjuna nõutavast summast väiksem

(vrd Riigikohtu 9. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-16, p 15 ja seal viidatud

varasem praktika). Seega tuleks hagejal esmalt pöörduda laenulepingu rikkumisest ja

ülesütlemisest tulenevate nõuetega osaühingu poole. Hagejal on siiski võimalik esile tuua ja

menetluses tõendada asjaolusid, millest nähtuvalt ei ole tal võimalik saada oma nõudele

osaühingu vara arvel rahuldust. Eelnevast tulenevalt ei ole õiguslikult välistatud, et hagejale

võib olla tekkinud kostja rikkumise tulemusena kahju, mille hüvitamist ta saab kostjalt nõuda.

8.3. Seega ei ole vaidlustatud määruses esile toodud põhjendustel õigustatud keelduda hageja

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 kohase nõude menetlemisest ilmselge perspektiivituse tõttu.

Vajadusel tuleb määrata hagejale tähtaeg hagis esile toodud asjaolude täpsustamiseks.

9. Hageja esitas alternatiivselt kostja vastu nõude ka selliselt, et nõudis ÄS § 187 lg 2 alusel

kahju hüvitamist osaühingule, mitte endale.

9.1. Sellise nõude esitamine osaühingu võlausaldaja poolt on ÄS § 187 lg 2 ja lg 4 esimese

lause kohaselt võimalik tingimusel, et võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu

vara arvel. Riigikohus on ÄS § 158 lg 3 esimese lause kohta, mille sõnastus („võib nõuda ka

osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel“) sarnaneb ÄS

2-21-13629

5 (6)

§ 187 lg 4 esimese lausega, leidnud, et seda tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna hagemisõiguse

kindlakstegemise faasis ei ole õige alustada vaidlust selle üle, kas hageja ikka on nõudeõigust

omava osaühingu võlausaldaja ja kas tal ei ole võimalik rahuldada oma nõuet osaühingu muu

vara arvel. Seega tuleb hagejal nõude esitamiseks lisada hagile dokumentaalsed tõendid, et tal

on osaühingu vastu rahalise nõudega täitedokument (eelkõige täitmisele kuuluv kohtulahend),

ja kohtutäituri kinnitus (tõend), et täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole õnnestunud

rahuldada osaühingu vara arvel. Nende dokumentideta ei saa hagejat lugeda TsMS § 423 lg 2

p 2 (järelikult ka TsMS § 371 lg 2 p 2) mõttes isikuks, kelle hagile peaks andma õiguskaitset

(vt Riigikohtu 28. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-14, p 11). Need põhjendused on

asjakohased ka ÄS § 187 lg 4 tõlgendamisel. Järelikult tuleb hagejal kui osaühingu

võlausaldajal kostja vastu ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 alusel nõude esitamisel esitada oma

hagemisõiguse põhistamiseks kohtule täitedokument osaühingu vastu ja kohtutäituri kinnitus,

et ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel.

Praegusel juhul ei ole hageja esitanud kohtule kohtulahendit, millega oleks tema rahalist nõuet

osaühingu vastu tunnustatud, ega ka kohtutäituri kinnitust, et seda nõuet ei ole õnnestunud

osaühingu muu vara arvel rahuldada. Hageja ei ole ka väitnud, et need eeldused oleksid

täidetud. Seega ei ole hagis esile toodud asjaoludel täidetud ÄS § 187 lg-tes 2 ja 4 sätestatud

eeldused kostja vastu nõude esitamiseks. Samas tulnuks maakohtul seda hagejale selgitada ning

määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg oma õiguskaitsevajaduse täpsustamiseks. Asja

menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb hagejal võimaldada kostja vastu ÄS § 187 lg-te 2

ja 4 kohase nõude esitamiseks esile tuua, kas tal on osaühingu vastu täitedokument ja

kohtutäituri kinnitus (tõend), et täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole õnnestunud osaühingu

vara arvel rahuldada.

9.2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ÄS § 187 lg-test 2 ja 4 tuleneva nõude

menetlusse võtmise välistab ka asjaolu, et hageja ei ole hagis kostja juhatuse liikme

hoolsuskohustuse rikkumist põhistanud selliselt, et saaks järeldada laenu kasutamist kostja

isiklikes huvides. Ringkonnakohus nõustub, et hagi aluseks olevad väited kostja juhatuse liikme

kohustuste rikkumise kohta (ÄS § 187 lg 1) on jäänud üldiseks ja vajaksid täpsustamist. Samas

ei õigusta see hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel

eeldatakse hagis esile toodud faktiväidete õigsust. Seega tuleb hagi edulootuse hindamisel

lähtuda hagis ja selle täpsustuses esile toodust, et laenulepingu alusel saadud osaühingu raha on

äriühingust välja viidud ja kostja kasutas osaühingu rahalisi vahendeid isiklikes huvides.

Ringkonnakohus leiab, et hageja on sellega ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 kohast kostja juhatuse

liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist põhistanud.

10. Eeltoodud põhjustel tuleb asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus peab võimaldama hagejal kohtu selgitustest tulenevalt hagi põhiväiteid täpsustada.

Alles seejärel saab hinnata hageja nõude perspektiivi mõlemal alternatiivsel õiguslikul alusel.

Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud hagis ka taotluse tõendite kogumiseks.

Eelduslikult soovib hageja oma väiteid kogutud tõendite pinnalt edaspidi täiendada, mis on

TsMS § 376 lg 4 p 1 piirides lubatav.

11. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hageja esitada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule kaevata.

2-21-13629

6 (6)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa