3-20-1553/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1553

Haldusasi

Elgraf Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

22.07.2020

maksuotsuse

nr

12.2-3/050636-15

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Elgraf Ehitus OÜ, esindaja vandeadvokaat

Helmut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo

Koemets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.02.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Elgraf Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Elgraf Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

05.02.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1553 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2021.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-20-1553

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 21.10.2019 korralduse nr 12-2/050636-1 alusel

Elgraf Ehitus OÜ (Elgraf) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

veebruar–september 2019. Maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud on esitatud

17.06.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/050636-14. MTA 22.07.2020 maksuotsusega nr 12-

2/050636-15 kohustati Elgrafi tasuma 54 283,34 eurot.

Elgraf deklareeris kontrolliperioodil sisendkäibemaksu hulgas LYNOIL OÜ arvete alusel

teenuse soetust kokku 122 120 eurot, sh käibemaks 20 353,34 eurot. MTA ei sea kahtluse alla

LYNOIL OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud tööde toimumist. Tegelik teenuse osutaja ei

leidnud tuvastamist, mistõttu on teenuse osutaja tundmatu kolmas isik. MTA tugineb mh

järgnevale: a) Elgrafi poolt tehingute kohta antud teave on puudulik ega kinnita tehingute

toimumist. Alltöövõtulepingud, esitatud arved ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning

Elgrafi esindaja seletused on üldsõnalised; b) teenuse eest tasumisega seotud teave on

vastuoluline ega kinnita raha andmist LYNOIL OÜ-le. Elgraf on ütlusi raha vastuvõtja osas

menetluses muutnud eesmärgiga varjata raha tegelikku liikumist. Pole välistatud, et raha

jõudis tagasi Elgrafi valdusesse; c) MTA ei leidnud kinnitust Elgrafi väidetele ja esitatud

lisatõenditele, et objektidel tegid Elgrafi alluvuses tööd LYNOIL OÜ töötajad. AS Merko

Ehitus kinnitusel oli Elgraf nende alltöövõtja Toom-Kuninga 21 objektil ning teistel Elgrafi

nimetatud objektidel oli alltöövõtjaks Elektrumgrupp OÜ. Elgrafi seletused LYNOIL OÜ

töötajate olemasolu kohta ei ole usaldusväärsed. LYNOIL OÜ töötajad objektidel ei ole nime

järgi identifitseeritavad ning kontrollitav ei ole nende seos LYNOIL OÜ-ga. Elgrafi

tehingupartneri selgitused ei ole usaldusväärsed. Peatöövõtja ei kinnita LYNOIL OÜ töötajate

viibimist nende objektidel ja peatöövõtja töötajate seletused on Elgrafi poolt kallutatud; d)

LYNOIL OÜ-l puudus kontrolliperioodil reaalne majandustegevus ning teenuse osutamiseks

vajalik tööjõud. LYNOIL OÜ kustutati ettevõtluse puudumise tõttu käibemaksukohustuslaste

registrist 22.10.2019. Esitatud ei ole ühtki majandusaasta aruannet; e) Elgraf teadis, et

LYNOIL OÜ ei ole reaalselt teenust osutanud ning fiktiivse tehingu eesmärgiks on Elgrafi

maksukohustuse vähenemine ja äriühingust maksuvabalt raha väljaviimine.

Elgraf on seega kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult LYNOIL OÜ arvetele märgitud

käibemaksu 20 353,34 eurot. Kui teenus ei ole soetatud arvel näidatud teenusepakkujalt, siis

ei ole tegemist nõuetekohase arvega ning sellise arve alusel puudub õigus sisendkäibemaksu

maha arvata. Nõuetekohase algdokumendi puudumise tõttu on Elgrafil kohustus deklareerida

maksustamisperioodil veebruar–august 2019 TSD-del ettevõtlusega mitteseotud kulu, sellelt

arvestada tulumaks 30 530 eurot ja see tasuda.

Elgraf deklareeris kontrolliperioodil KMD-l sisendkäibemaksu hulgas Roopest Ehitus OÜ

(endise nimega Mova OÜ) arve alusel teenuse soetust 20 400 eurot, sh käibemaks 3400 eurot.

MTA ei sea kahtluse alla Roopest Ehitus OÜ nimel väljastatud arvel kajastatud tööde

toimumist, kuid kuna tegelik teenuse osutaja ei leidnud tuvastamist LYNOIL OÜ-ga tehtud

tehingutega sarnastel asjaoludel, on teenuse osutaja tundmatu kolmas isik. Elgraf teadis, et

Roopest Ehitus OÜ ei osutanud talle teenust. Fiktiivse tehingu eesmärgiks oli

maksukohustuse vähendamine ja äriühingust maksuvabalt raha väljaviimine. Elgraf on seega

kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult Roopest Ehitus OÜ arvetele märgitud

käibemaksu 3400 eurot.

3-20-1553

3(7)

2. Elgraf Ehitus OÜ esitas 21.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse

tühistamiseks.

Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, mille alusel on kaebajale

alusetult määratud tulumaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 ja maksukorralduse

seaduse (MKS) § 94). Maksuhaldur on õigusnormide ja kohtupraktika vastu oluliselt eksinud,

jättes teenusega seonduva kaebaja kulu hindamata ja arvesse võtmata.

Kaebaja on tegutsenud heas usus teadmisega, et teenust osutasid LYNOIL OÜ ja Roopest

Ehitus OÜ. Kas nad tegid seda enda vahenditega (tööjõud, materjal jne) või kasutasid

allhanget, ei ole kaebajale teada. Maksuhaldur kinnitab teenuse saamist ning sellises olukorras

eeldatakse ostja heausksust. Asjaolust, et müüja ei ole käitunud maksuõigussuhtes

õiguspäraselt, ei tulene kohtupraktika kohaselt keeldu sisendkäibemaksu maha arvata.

Vastustaja ei ole kummutanud asjaolu, et kaebaja tegutses heas usus.

Maksumenetluses ei nõutud kaebajalt paigaldusjuhendeid. Sellist materjali reeglina tööde

lõpetamise järel ei säilitata. Kaebaja selgitas maksumenetluses, et ei tea, millest lähtub

allhankija hinna kalkuleerimisel, kuid teab, mis hinnaga allhankija midagi teeb. Maksuhaldur

on kaebaja selgitusi moonutanud. Tööde akteerimine sõltub tellijast.

Maksuhaldur on toonud esile kaebaja tehingupartnerite andmed maksuotsuse tegemise aja

seisuga. Isegi kui see seis kehtinuks lepingute sõlmimise ajal, ei ole sellel määravat tähendust.

Kui ettevõttel ei ole töötajaid, on loogiline, et ta kasutab allhankijaid. Asjaolu, kas äriühing on

suuteline töö tegema, selgub ehitusobjektil. Tähendust ei oma, milline tegevusala on märgitud

ettevõtte põhikirjas. Samuti pole oluline, kuidas jaotavad allhankijad oma maksukoormust.

Maksuotsuses märgitakse, et jääb arusaamatuks, miks pidi LYNOIL OÜ volitatud esindaja

Aivo K võtma kaasa kassaorderi ja laskma selle mujal kellegi teise poolt allkirjastada, et tulla

uuesti sama orderiga raha järgi. Kaebaja ei oska kommenteerida, miks tema tehingupartnerid

ühel või teisel viisil käituvad.

Kohtupraktikas on aktsepteeritud olukorda, kus lisaks arvetele kinnitavad tehingu sisu ka

muud dokumendid ja isikute ütlused. Dokumentidel olev viide installatsioonitöödele

võimaldab teha kindlaks tööde sisu muude tõendite abil. Maksuhalduril on menetluse käigus

võimalik teha objektil vaatlus ja saada täpsemaid selgitusi.

3. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud

seisukohtade juurde.

4. Tallinna

Halduskohus

jättis

05.02.2021 otsusega

kaebuse

rahuldamata

ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus maksuhalduri

seisukohtadega (HKMS § 165 lg 2).

Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele

vastav arve ning isegi siis, kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal

mittenõuetekohase arve puhul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (Riigikohtu 09.05.2013

otsus asjas nr 3-3-1- 81-12, p-d 11 ja 16; 04.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-57-13, p-d 11–13).

Maksuhaldur leidis õigesti, et esitatud dokumentatsioon (arved, tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktid, alltöövõtulepingud) ei ole piisav, saamaks ülevaadet reaalselt teostatud

töödest ja nende mahtudest. Tööde sisu ja mahtu pole võimalik tuvastada ka dokumente

kogumis hinnates. Maksuhaldur on kontrolliakti p-des 1.1.2.2 ja 1.2.2.2 põhjalikult esile

toonud, miks ei tõenda tehingute dokumenteerimisel esinenud puudused koosmõjus kaebaja

poolt antud selgitustega tehingute toimumist. Tulenevalt kohtupraktikast piisaks ainuüksi

tehingute dokumenteerimisel esinevatest puudustest selleks, et KMS § 37 alusel piirata

kaebajal

sisendkäibemaksu

mahaarvamise

õigust.

Sellegipoolest

on

maksuhaldur

3-20-1553

4(7)

maksumenetluses kogunud ning analüüsinud tõendeid, tuvastamaks tehingute tegelikku

majanduslikku sisu (vt kontrolliakti p-d 1.1.2.2 ja 1.2.2.2). Sealjuures on tähelepanuväärne, et

kaebaja ei tundnud oma väidetava tehingupartneri LYNOIL OÜ esindajat maksuhalduri poolt

saadetud fotol ära (MTA vastuse lisa nr 7). LYNOIL OÜ juhatuse liige AA eitas aga

igasuguseid tehinguid kaebajaga (MTA vastuse lisa 11) ning tunnistas, et oli üksnes variisik.

Tehingute puhul Roopest Ehitus OÜ-ga tõi AS arve ja tööde üleandmise akti väidetavalt

kaebaja kontorisse (MTA vastuse lisa 3). Isik viibis aga samal ajal vahi all, mistõttu ei saanud

ta 2019. a septembris käia kaebaja kontoris. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud kaebaja

ning kaebaja väidetavate koostööpartnerite töötajate ning peatöövõtja töötajate ütlusi ning on

õigesti leidnud, et need ei tõenda tehingute tegemist ning ütlused on antud kaebaja soovil (vt

kontrolliakti p-d 1.1.2.2 c ja 1.2.2.2 c). Need asjaolud koosmõjus tehingute

dokumenteerimisel esinevate puudustega tõendavad maksuhalduri väidet, et tehinguid kaebaja

ja LYNOIL OÜ ning kaebaja ja Roopest Ehitus OÜ vahel ei ole tehtud ning kaebajale

väljastatud arved on fiktiivsed.

Asjas esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väidet heas usus tegutsemise kohta. Puudused

dokumentide koostamisel on niivõrd olulised, et mõistlikult tegutsev ettevõtja ei teeks

tehinguid viisil, mis ei taga talle tööde võimalike puuduste korral õiguskaitset. Tööde täpsel ja

põhjalikul dokumenteerimisel on hilisemate võimalike vaidluste kontekstis väga oluline roll.

Seejuures ei kontrollinud kaebaja väidetavate tehingupartnerite esindajate õigust ettevõtteid

esindada. See annab põhjendatult alust järelduseks, et kaebaja jaoks ei olnud oluline, milliseid

dokumente vormistati, kuivõrd tehinguid tegelikkuses ei toimunud ning kaebajale oli teada, et

vajadust reaalseid nõudeid tehingupartnerite vastu maksma panna ei teki kunagi. Kinnitust ei

leidnud ka raha maksmine väidetavatele tehingupartneritele. LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus

OÜ puhul ei olnud tegemist reaalset majandustegevust omavate isikutega. Seega on

maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja oli teadlik sellest, et LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus

OÜ ei ole talle teenuseid osutanud ning koostatud dokumendid olid vajalikud vaid

formaalselt,

et

vähendada

maksukohustust.

Tegelikkuses

mittetoimunud

tehingute

kajastamine raamatupidamises saab olla vaid tahtlik tegevus.

Kaebajale on tulumaksu tasumise kohustus määratud õigesti. Maksuhaldur ei ole ebaõigesti

kohaldanud TuMS § 51 lg 2 p-i 3 ega MKS §-i 94, jättes tulumaksu määramisel hindamise

rakendamata. Kuna kaebaja on 12.12.2019 seletuses (MTA vastuse lisa nr 3) kinnitanud, et

tehingute puhul LYNOIL OÜ-ga olid töö tegemiseks vajalikud materjalid muretsetud kaebaja

poolt, on väljamaksed tehtud teenuste eest ega sisalda kaupade maksumust. Kui äriühing on

teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole

usaldusväärselt tuvastatav, tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud

rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-76-14, p

14; 11.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-61-14, p 18). Teenuse puhul on MKS §-s 94 sätestatud

hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandlike asjaolude korral,

mida praeguses asjas ei ole selgunud. Olukorras, kus objektiivselt ei ole võimalik tuvastada,

kes osutas kaebajale teenust ja millises koguses, ning põhjendatud on kahtlus, et vaidlusalused

tehingud ei leidnud aset nii, nagu arvetel märgitud, ei ole hindamismenetlust võimalik läbi

viia.

Puuduvad tõendid selle kohta, et osa välja võetud sularahast oleks jõudnud tagasi kaebajani.

Selleks, et raha ostjale tagasijõudmine välistaks täiendava tulumaksu määramise, peab raha

tagasijõudmine olema tõendatud (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas nr

3-16-183, p 44).

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et temalt ei ole maksumenetluses nõutud

paigaldusjuhendite esitamist. Maksumenetluses on kaebajalt nõutud kõigi dokumentide

esitamist, mida ta peab menetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalikuks.

3-20-1553

5(7)

Nimetatud nõude põhjal pidi kaebaja aru saama, et maksuhaldur kahtleb tehingute toimumises

ning tal on vajalik esitada kõik dokumendid, mis võiksid maksuhalduri järeldused ümber

lükata. Nimetatud nõue on selge ega ole formaalne.

Lihtsamate tööde puhul ei pruugi olla vajadust tehingute detailseks dokumenteerimiseks, kuid

see kehtib vaid olukorras, kus pooled on juba varem koostööd teinud ning neil on teineteise

vastu usaldus. Samuti kehtib see tavapraktikas vaid lihtsamate ja väikese maksumusega tööde

puhul. Praegusel juhul see nii ei olnud. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis

võimaldaksid järeldada kaebaja usaldust talle tundmatute tehingupartnerite vastu. Kaebaja,

kes vastutas väidetava alltöövõtja töö eest peatöövõtja ees, oleks tavaolukorras olnud

tehingute vormistamisel hoolikas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Elgraf Ehitus OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

05.02.2021 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja jääb

halduskohtus toodud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised

vastuväited.

Maksukohustuse määramine on toimunud ebaõigesti. Halduskohtu järeldused ei ole vaidluse

olulistes küsimustes põhjendatud ning võimalik ja põhjendatud oleks olnud kaebajale

maksukohustuse määramine hindamise teel.

Halduskohtu otsus on olulises osas motiveerimata, kuna see ei käsitle enamikku kaebuse p-s

3.3 esitatud põhiväidetest seoses eriarvamuse käsitlemisega maksuotsuses. Kaebaja jääb

nende põhiväidete juurde ja palub ringkonnakohtul anda neile hinnang.

Halduskohus leidis otsuse p-s 12, et maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud kaebaja ja

kaebaja väidetavate koostööpartnerite töötajate ning peatöövõtja töötajate ütlusi ja on õigesti

leidnud, et need ei tõenda tehingute toimumist ning ütlused on antud kaebaja soovil. Kui

halduskohtul

tekkisid

kaebaja

koostööpartnerite

ja

peatöövõtja

töötajate

ütluste

usaldusväärsuses kahtlused, oleks kohus pidanud HKMS § 65 alusel isikuid vahetult

kohtumenetluses üle kuulama. Need tõendid on olulised, kuna mh nendega on kinnitatud

asjaolu, et ehitusobjektidel töötasid peale kaebaja töötajate ka kaebaja alltöövõtjate töötajad.

Maksuhaldur ei arvestanud viidatud ütlustega, mistõttu on maksuotsus motiveerimata.

Olukorras, kus maksuhaldur ei sea kahtluse alla LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ arvetel

näidatud tööde toimumist ja teenuste saamist kaebaja poolt, kuid kahtleb teenuste osutajate

isikus ja tugineb puudustele tehingute dokumenteerimisel, on täidetud eeldused TuMS § 51 lg

2 p-s 3 sätestatud maksukohustuse määramiseks hindamise teel. Riigikohtu praktika kohaselt

on ka juhul, kui teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt

tuvastatav, hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel erandina võimalik. Teenuse puhul

on

hindamine

rakendatav,

kui

selle

tulemusena

on

võimalik

välja

selgitada

tulumaksukohustuse puudumine või vähenemine (Riigikohtu 16.10.2013 otsus nr 3-3-1-42-

13, p 16).

Oluline on, et tööd on tehtud ja neid töid ei ole teinud kaebaja. Selles ei ole vaidlust. Järelikult

tulebki rakendada hindamist. Hindamise teel on võimalik kindlaks määrata, millises mahus on

kaebajale teenust osutatud. Kahtlust ei ole kaebaja poolt peatöövõtja AS-le Merko Ehitus

osutatud teenuste dokumenteerimises ja mahus. Dokumentatsiooni ja kaebaja töötajate ütluste

abil ei oleks keeruline tuvastada seda osa teenustest, mis on ehitusobjektidel teostanud

kaebaja töötajad. Ülejäänud osas (installeerimistööd) ostis kaebaja teenust sisse. Need

olulised asjaolud jättis vastustaja maksumenetluses välja selgitamata.

3-20-1553

6(7)

Kaebaja tegutses alltöövõtjatega LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ tehingute tegemisel heas

usus, arvates, et talle osutasid teenust nimetatud äriühingud. Kas nad tegid seda enda

vahenditega või kasutasid allhanget, ei ole kaebajale teada ja see ei ole ka oluline. Kaebaja ei

teadnud ega pidanudki teadma, et talle osutas teenust keegi tundmatu kolmas isik.

6. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. MTA jääb varasemate seisukohtade

juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses, sh

kaebuse p-s 3.3 uusi seisukohti, mida poleks maksumenetluses juba hinnatud. Seega sai

halduskohus tugineda HKMS § 165 lg-le 2 ega pidanud kõigile kaebaja väidetele (millel

maksuhaldur oli maksuotsuses ja kontrolliaktis juba peatunud) uuesti vastama. Vaatamata

HKMS § 165 lg 2 rakendamisele, on halduskohus lisanud ka omapoolseid põhjendusi,

kaebuse väited ei ole jäänud tähelepanuta.

9. Arusaamatu on apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus oleks pidanud maksumenetluses

ütlusi andnud isikud kohtumenetluses vahetult üle kuulama (HKMS § 65). Asjaolu, et kohus

kahtleb maksumenetluses ära kuulatud isikute ütluste usaldusväärsuses, ei ole HKMS § 65

kohaldamise aluseks. Tõendi usaldusväärsuse hindamine on tõendamise sisuline küsimus ning

sellega tegeleb kohus otsuse kirjutamisel (HKMS § 165 lg 1). HKMS §-s 65 on silmas peetud

olukordi, kus tõend on ebapiisav (ebaselge, mitmeti mõistetav, vastuoluline, mittetäielik) ning

see puudus ei võimalda tõendit hinnata. Siinses asjas ei ole kohus kahelnud selles, et

maksumenetluses antud ütlused pole mingil põhjusel piisavad. Kohus on neid ütlusi hinnanud

ning jõudnud tõendite kogumis hindamise tulemusena järeldusele, et ütlused pole

usaldusväärsed.

10. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et kaebaja teadis, et teenust ei

osutatud LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ poolt. LYNOIL OÜ-ga tegi kaebaja tehinguid

perioodil veebruar–august 2019 ning Roopest Ehitus OÜ-ga septembris 2019. Mõlemal juhul

on asjaolud sarnased. Äriühingute esindajad olevat ise tulnud kaebaja juurde tööd küsima.

LYNOIL OÜ-d esindas volikirja alusel AK ning Roopest Ehitus OÜ-d AS. Mõlemaga toimus

väidetav suhtlemine üksnes silmast silma, teenuse eest maksti sularahas. Seejuures on

maksumenetluses ilmnenud, et AK-l on juba 2006. a-l diagnoositud nõdrameelsus

(dementsus) ning tema suhtes toimunud süüteomenetluses leiti, et ta pole süüdiv. AS oli aga

2019. a septembris, mil kaebaja leppis enda väitel temaga teenuse osutamises kokku ning

andis osutatud teenuse eest üle sularaha, vahi all (kriminaalasi nr X-XX-XXXX). Mõlemal

äriühingul puudus reaalne majandustegevus, vajalik registreeritud tööjõud, käivet ei

deklareeritud ning arvelduskontodel puudusid tehingud. Lisaks on oluline, et kaebaja esitas

maksumenetluses tõendid, kus AS Merko Ehitus Eesti töötaja DD kinnitas, et Maakri 19

objektil kasutas kaebaja LYNOIL OÜ-d ja Roopest Ehitus OÜ-d. Maksuhalduriga 03.06.2020

toimunud vestlusel aga ütles DD, et andis varasemad selgitused kaebaja juhatuse liikme soovil

ning seletuskirja sisu mõeldi koos välja. Kui siia juurde arvestada, kui pealiskaudselt suhtus

kaebaja lepingute, üleandmise-vastuvõtmise aktide ja arvete vormistamise kvaliteeti, tuleb

nõustuda halduskohtu järeldusega, et tehingute sisu polnud kaebajale oluline, sest kaebaja

teadis, et tehinguid tegelikkuses arvetel märgitud viisil ei toimunud, mistõttu puudub tal

reaalne vajadus mingeid oma nõudeid nende tehingupartnerite vastu maksma panna.

3-20-1553

7(7)

11. LYNOIL OÜ osas on maksuhaldur lisaks käibemaksule määranud täiendavaks tasumiseks

ka tulumaksu. Vaidlust pole selles, et tööd on tehtud, kuid maksuhaldur pole väitnud, et neid

töid ei saanud teha kaebaja.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et siinses asjas puuduvad eeldused

maksukohustuse määramiseks hindamise teel. Kaebuse p-s 2.1 toodud kohtupraktika ei lükka

seda järeldust ümber. Halduskohus on viidetega asjakohasele kohtupraktikale õigesti

selgitanud, et kui väljamakse on tehtud soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole

usaldusväärselt tuvastatav, tuleb väljamakse üldjuhul lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks

ning täies ulatuses maksustada. Kaebaja ei ole välja toonud, mis on need erandlikud asjaolud,

mis õigustavad sellest põhimõttest kõrvale kaldumist. Halduskohus järeldas õigesti, et

objektiivselt pole võimalik tuvastada, kas kaebajale üldse teenust osutati, kes seda tegi ning

millises mahus. Ainuüksi asjaolust, et tõendid on puudulikud, ei tulene maksuhalduri

kohustust viia läbi hindamismenetlust MKS § 94 lg 1 mõttes. Hindamise aluseks ei saa olla

vaid kaebaja väide, et kui peatöövõtja poolt kaebajale makstud tasust arvata maha vaid

kaebaja enda tööga seotud kulud, jättes LYNOIL OÜ-le ja Roopest Ehitus OÜ-le tasutud

summad arvestamata, oleks kaebaja poolt peatöövõtjale osutatud teenuselt kujunev

kasumimarginaal liiga suur.

Nagu eelpool märgitud, pole hindamise teel võimalik välja selgitada, kas ja millises mahus

kaebajale teenust osutati. Võib eeldada, et objektidel töötasid registreerimata töötajad

(väidetavalt Valgevenest), kuid nende isikud pole tuvastatavad, nimetatud on vaid nende

eesnimesid. Kuna LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ esindajaid pole objektidel keegi

näinud, töötasid eelnimetatud isikud usutavasti kaebaja juhendamisel ning väidetavatele

teenusepakkujatele makstud sularaha võidi osaliselt või tervikuna kasutada registreerimata

tööjõule maksmiseks. See ei muuda aga midagi maksustamise aspektist, sest siis oleks kaebaja

pidanud maksma tööjõumakse, sh kinni pidama tulumaksu. Igal juhul on eeltoodu

spekulatsioon ning selle najal ei ole võimalik hindamist korraldada.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)