2-18-19659/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-19659

Kohtuasi

X avaldus D ja Y vastu kulutuste hüvitamiseks,

eriomandi

kokkuleppe

muutmiseks

vajalike

tahteavalduste

andmise

kohustamiseks

ja

asendamiseks

ning

kinnistu

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tuulikki Laesson

Puudutatud isik I D (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Olavi Järve

Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta osaliselt Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-18-19659

põhjendusi, jättes muutmata määruse resolutsiooni, osas, milles maakohus jättis

läbivaatamata X nõuded kohustada D ja Y andma tahteavaldused Pärnu linnas

Köie tn 2 asuva elamu ümberehitamise ehitusteatise heakskiitmiseks ja nõusolekud

ehitusprojektile, mille kohaselt korteriomandi nr 3 eriomandi suuruseks on 98,9 m2

(nõuded 1 ja 2), ning tahteavaldused Pärnu linnas Köie tn 2 asuva elamu

ümberehitamise kasutusteatise heakskiitmiseks ja nõusolekud ümberehitamise

ehitustöödele vastavalt ehitusprojektile, mille kohaselt korteriomandi nr 3

eriomandi suuruseks on 98,9 m2 (nõuded 3 ja 4), ning vastavate tahteavalduste

asendamiseks kohtumäärusega.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-19659 muutmata osas,

milles maakohus jättis nõuete 1–4 menetlemisega seotud kulud X kanda.

2-18-19659

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-19659 ülejäänud

nõuete (nõuded 5–14) menetlusse võtmisest keeldumise või läbivaatamata jätmise

osas ja saata asi tagasi maakohtule nimetatud nõuete menetlusse võtmise

otsustamiseks ja menetlusse võetud nõuete läbivaatamiseks.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-19659 osas,

milles maakohus jättis nõuetega 5–14 seotud menetluskulud X kanda.

5. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

6. Ringkonnakohtus nõuete 1–4 menetlemisega seotud menetluskulud jäävad X

kanda. Nõuete 5–14 menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse määrab kindlaks

maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse p-de 1 ja 2 ning p 6 peale osas, milles nõuete 1-4 ringkonnakohtus menetlemisega

seotud menetluskulud jäid X kanda, võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud määruse peale ei saa esitada määruskaebust

Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 31.12.2018 Pärnu Maakohtule D (puudutatud isik I) ja Y (puudutatud isik

II) vastu avalduse, milles palus kohustada andma tagasivõetamatud nõusolekud elamu

ümberehitamise ehitusteatisele ja ehitusprojektile ning tahteavaldused eriomandi kokkuleppe

sõlmimiseks. Avaldaja palus puudutatud isikutelt välja mõista kahju ja määrata kindlaks

kinnistu kasutuskord.

2. Avaldaja tõi esile, et menetlusosalistele kuuluvad korteriomandid Köie tn 2 Pärnus. Avaldaja

väidete kohaselt sõlmisid korteriomanikud 2016. aastal kokkuleppe elamu renoveerimiseks ja

avaldaja poolt pööningu osaliseks väljaehitamiseks ning oma korteriomandi suurendamiseks

pööningu arvel. Kokkuleppe kohaselt pidi avaldaja tegema oma kulul osa renoveerimistöödest

ja osa tööde eest pidid tasuma kõik korteriomanikud. Avaldaja on terve elamu renoveerinud ja

pööningule ehitanud eluruumi, mis on tema kasutuses. Puudutatud isikud keelduvad avaldaja

korteriomandi eriomandi suurendamiseks vajalike nõusolekute andmisest ega pole hüvitanud

elamu renoveerimise kulusid.

3. 25.01.2019 määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse.

4. 09.12.2020 määrusega teavitas maakohus menetlusosalisi kohtukoosseisu vahetusest ning

määras pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kompromisslepingu

sõlmimiseks. Kui pooled kompromissi ei saavuta, määras kohus avaldajale tähtaja avalduses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o täpsustatud avalduse tervikteksti esitamiseks koos kõigi

tõendite ja taotlustega.

5. 10.02.2021 esitas avaldaja täiendatud avalduse ja täiendavad tõendid.

6. 02.03.2021 määras kohus avaldajale täiendava tähtaja avalduses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks.

2-18-19659

7. 22.03.2021 esitas avaldaja avalduse tervikteksti ja maksekorralduse täiendava riigilõivu

tasumise kohta. Avalduse terviktekstis palub avaldaja:

7.1. Kohustada puudutatud isikut I andma tahteavaldus Köie tn 2, Pärnu linn asuva elamu

ümberehitamise ehitusteatise heakskiitmiseks ja nõusolek ehitusprojektile, mille kohaselt

korteriomandi nr 3 eriomandi suuruseks on 98,9 m2. Asendada tahteavaldus kohtumäärusega

(nõue 1).

7.2. Kohustada puudutatud isikut II andma tahteavaldus Köie tn 2, Pärnu linn asuva elamu

ümberehitamise ehitusteatise heakskiitmiseks ja nõusolek ehitusprojektile, mille kohaselt

korteriomandi nr 3 eriomandi suuruseks on 98,9 m2. Asendada tahteavaldus kohtumäärusega

(nõue 2).

7.3. Kohustada puudutatud isikut I andma tahteavaldus Köie tn 2, Pärnu linn asuva elamu

ümberehitamise kasutusteatise heakskiitmiseks ja nõusolek ümberehitamise ehitustöödele

vastavalt ehitusprojektile, mille kohaselt korteriomandi nr 3 eriomandi suuruseks on 98,9 m2.

Asendada tahteavaldus kohtumäärusega (nõue 3).

7.4. Kohustada puudutatud isikut II andma tahteavaldus Köie tn 2, Pärnu linn asuva elamu

ümberehitamise kasutusteatise heakskiitmiseks ja nõusolek ümberehitamise ehitustöödele

vastavalt ehitusprojektile, mille kohaselt korteriomandi nr 3 eriomandi suuruseks on 98,9 m2.

Asendada tahteavaldus kohtumäärusega (nõue 4).

7.5. Kohustada puudutatud isikut I andma tahteavaldused Köie tn 2-3 asuva korteriomandi

eriomandi suurendamiseks 55,1 m2 võrra vastavalt ehitusprojekti joonistele nr AR-5-01 ja AR-

5-02 ja Köie tn 2-3 eriomandi suuruse muutmiseks vajalike võõrandamislepingu ja

asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kaasomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks Köie tn 2,

Pärnu asuva elamu pööningukorruse 11,2 m2 osas. Asendada tahteavaldused kohtumäärusega

(nõue 5).

7.6. Kohustada puudutatud isikut II andma tahteavaldused Köie tn 2-3 asuva korteriomandi

eriomandi suurendamiseks 55,1 m2 võrra vastavalt ehitusprojekti joonistele nr AR-5-01 ja AR-

5-02 ja Köie tn 2-3 eriomandi suuruse muutmiseks vajalike võõrandamislepingu ja

asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kaasomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks Köie tn 2,

Pärnu asuva elamu pööningukorruse 11,2 m2 osas. Asendada tahteavaldused kohtumäärusega

(nõue 6).

7.7. Kohustada puudutatud isikut I andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr 2153405 tehtud kande muutmiseks Köie tn 2-3 eriomandi eseme suuruse osas,

millega suurendatakse Köie tn 2-3 eriomandi eseme suurust 55,1 m2 võrra. Asendada

tahteavaldused kohtumäärusega (nõue 7).

7.8. Kohustada puudutatud isikut II andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr 2153405 tehtud kande muutmiseks Köie tn 2-3 eriomandi eseme suuruse osas,

millega suurendatakse Köie tn 2-3 eriomandi eseme suurust 55,1 m2 võrra. Asendada

tahteavaldused kohtumäärusega (nõue 8).

7.9. Kohustada puudutatud isikut I andma tahteavaldus Köie tn 2 elamu kaasomandis oleva

terrassi ja rõdu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt jääb

Köie tn 2 elamu esimese korruse terrass suurusega 26 m2 ja terrassi kohal asuv rõdu suurusega

2-18-19659

26 m2 korteriomandi nr 3 igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusse. Asendada

tahteavaldus kohtumäärusega (nõue 9).

7.10. Kohustada puudutatu isikut II andma tahteavaldus Köie tn 2 elamu kaasomandis oleva

terrassi ja rõdu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt jääb

Köie tn 2 elamu esimese korruse terrass suurusega 26 m2 ja terrassi kohal asuv rõdu suurusega

26 m2 korteriomandi nr 3 igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusse. Asendada

tahteavaldus kohtumäärusega (nõue 10).

7.11. Kohustada puudutatud isikut I andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr

2153405 I jaos kande nr 1 kustutamiseks ning asendada see järgmise kandega: 438/1676

mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 3, mille üldpind on 98,9 m2 ja mille

tähistus plaanil on 3. Teised sama kinnisasja korteriomandid nr 2153205, 2153305 (nõue 11).

7.12. Kohustada puudutatud isikut II andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr

2153405 I jaos kande nr 1 kustutamiseks ning asendada see järgmise kandega: 438/1676

mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 3, mille üldpind on 98,9 m2 ja mille

tähistus plaanil on 3. Teised sama kinnisasja korteriomandid nr 2153205, 2153305 (nõue 12).

7.13. Mõista puudutatud isikult I välja Köie tn 2 elamuga seotud ehitustööde eest avaldaja

kasuks hüvitis 5971,12 eurot (nõue 13).

7.14. Mõista puudutatud isikult II välja Köie tn 2 elamuga seotud ehitustööde eest avaldaja

kasuks hüvitis 11 841,53 eurot (nõue 14).

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus jättis 06.04.2021 määrusega avalduse täiendatud osas menetlusse võtmata ja

menetlusse võetud osas läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2

alusel ning menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 järgi.

9. Maakohus leidis, et 22.03.2021 esitatud täiendatud avaldus on jätkuvalt hulgipuudustega

ning avaldaja ei ole kõrvaldanud 02.03.2021 määruses nimetatud puuduseid, v.a täiendava

riigilõivu tasumine. Kohtu hinnangul ei vasta avaldus endiselt seaduses sätestatud nõuetele.

10. TsMS § 3401 ei näe kohtule ette kohustust menetlusdokumendi korduvaks käiguta

jätmiseks. Korduva tähtaja andmist on peetud põhjendatuks eelkõige hagita menetluses ning

nendes asjades, kus menetlusosaline osaleb kohtumenetluses isiklikult, mitte juriidilise

kõrgharidusega esindaja kaudu. Käesolevas menetluses on kohus 09.12.2020 määruses andnud

avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o täpsustatud avalduse

tervikteksti esitamiseks koos kõigi tõendite ja taotlustega, pikendanud avaldaja taotlusel

puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 10.02.2021 ning andnud täiendava tähtaja 02.03.2021

määrusega. Kohus täitis selgitamiskohustust, selgitades avaldajale muuhulgas tahteavalduse

asendamise eelduseid ning nõuete põhistamise vajadust. Avaldaja on tasunud täiendavalt

riigilõivu, kuid avalduse sisulisi puuduseid kõrvaldanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole

põhjendatud avaldajale täiendava tähtaja määramine, kuivõrd 22.03.2021 esitatud avalduse

terviktekstis ei ole avaldaja puuduseid kõrvaldanud ega pööranud tähelepanu kohtu 02.03.2021

määruses toodud selgitustele. Esitatud kujul ei ole avaldaja nõuded selged ega põhistatud, mis

võimaldaks nende menetlemist. Kohtu hinnangul ei ole võimalik ka nõuete osaline

menetlemine nõuete ebaselguse tõttu.

2-18-19659

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks ja sisuliselt läbivaatamiseks. Menetluskulud palub

avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

12. Maakohus asus materiaalõigust ebaõigesti kohaldades seisukohale, et avaldaja nõudeid ei ole

võimalik menetleda. Maakohtu etteheited on alusetud. Maakohus ei selgitanud välja avaldaja

eesmärki avalduse esitamisel või mõistis seda ebaõigesti.

13. Maakohus rikkus menetlusõigusnorme avalduse tervikuna läbivaatamata jätmisel. Maakohus

ei ole selgitanud ega põhjendanud iga nõude osas eraldi, miks see läbivaatamata jääb. TsMS

§ 3401 lg 2 ei ole iseseisvaks avalduse läbivaatamata jätmise aluseks. Hagi läbi vaatamata

jätmise õigus on kohtul üksnes TsMS §-s 423 esineva aluse korral.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et

maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis läbivaatamata

avaldaja nõuded 1–4 ja jaotas nende nõuete menetlemisega seotud kulud, kuid muuta tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Maakohtu määrus

tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel osas, milles maakohus keeldus avaldaja ülejäänud nõuete

menetlusse võtmisest, jättis menetlusse võetud nõuded läbivaatamata ja jaotas nende nõuetega

seotud menetluskulud, ning saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule ülejäänud nõuete

menetlusse võtmise otsustamiseks ja menetlusse võetud nõuete läbivaatamiseks. Määruskaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt.

17. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses selgelt märkinud, millisel alusel maakohus juba

menetlusse võetud nõuded läbivaatamata jättis ja ülejäänud nõuete menetlusse võtmisest

keeldus. Maakohtu määruse põhjendustest on võimalik aru saada, et maakohus heidab

avaldajale ette maakohtu 09.12.2020 ja 03.02.2021 määrustes toodud puuduste kõrvaldamata

jätmist (TsMS § 3401 lg 2). Kohus asus seisukohale, et esitatud kujul ei ole avaldaja nõuded

selged ega piisavalt põhistatud, mis võimaldaks nende menetlemist, ning kohtu hinnangul ei ole

ka võimalik nõuete osaline menetlemine nõuete ebaselguse tõttu.

18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 3401 lg 2 ei sätesta iseseisvat õiguslikku alust nõuete

menetlemisest keeldumiseks või läbivaatamata jätmiseks. Puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS

§ 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab avalduse menetlemist, s.t

tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse

avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu

21.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohtu 03.02.2021 määruses toodud

puudused (nõude ebaselgus ja ebapiisav nõude põhjendus) ei ole selliseks puudusteks, mis

2-18-19659

välistaks käesoleval juhul avalduse menetlusse võtmise. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud

ja kogub selleks vajalikud tõendid. TsMS § 475 lg 1 sätestab hagita asjade loetelu. TsMS § 475

lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. Tulenevalt

TsMS § 613 lg 1 p-st 1 lahendatakse hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu

avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu

vahelisi õigusi ja kohustusi.

19. Kolleegiumi hinnangul nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldaja soov on seadustada

korterelamus tehtud ehitustööd ja viia kinnistusraamatu andmed vastavusse tegelikkusega,

sõlmida puudutatud isikutega kokkulepe terrassi ja rõdu valdamiseks ja kasutamiseks ning

saada puudutatud isikutelt hüvitis ühisele asjale tehtud parenduste eest.

20. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõuetekohane avaldus (TsMS § 338) on menetluse

eelduseks. Igasugune avalduse ebaselgus ei pruugi siiski tähendada, et sel puudub edulootus.

Kui avaldaja esitab ebaselge või ebapiisavalt põhistatud nõude, tuleb kohtul anda avaldajale

selged juhised ja tähtaeg avalduse puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1).

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis ennatlikult avalduse menetlusse võetud

nõuete osas läbivaatamata (välja arvatud nõuded 1–4) ja ülejäänud nõuete osas keeldus

menetlusse võtmisest.

22. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on

õiguslikult võimatu (Riigikohtu 08.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).

Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on samad, mis TsMS § 371 lg 2

kohaldamisel. Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS §

371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või

avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul

alusel. See tähendab, et kohus peab hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades

analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi

rahuldamiseks. Muuhulgas ei saa kohus viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid

(Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11.12.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; 03.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).

Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta.

23. Lisaks eelnevalt toodule märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määruse

resolutsioonist ei ole aru saada, millised avaldaja nõuded on jäetud läbi vaatamata ja milliste

menetlusse võtmisest on keeldutud. TsMS § 477 lg 1 ja § 442 lg 5 järgi peab olema

kohtumääruse resolutsioon nõuete lahendamise kohta selge ja üheselt arusaadav. Seega peab

kohtumääruse resolutsioonist olema selgelt näha, millised nõuded jäeti läbi vaatamata ja

milliste menetlusse võtmisest keelduti.

24. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha avaldaja nõuete 1–4 osas.

24.1. Avaldaja esitas nõude kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldus Pärnus Köie tn

2 asuva elamu (edaspidi elamu) ümberehitamise ehitusteatise ja kasutusteatise heakskiitmiseks

ning nõusolek ehitusprojektile ning selle alusel tehtud töödele. Selliste nõuete esitamiseks peab

isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm

õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha (TsÜS § 68 lg-st 5 tulenev eeldus).

2-18-19659

Maakohus heitis avaldajale ette, et viimane ei toonud esile nõuete õiguslikku alust.

Ringkonnakohus leiab, et kohus ei ole lahendit tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega

ja kohaldab õigust ise (TsMS § 436 lg 7). Menetlusosalisel on kohustus tuua kohtu ette

faktilised asjaolud ning nende asjaolude alusel tuleb kohtul õigussuhe kvalifitseerida. TsMS §

436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 tulenevalt on kohtu ülesanne kvalifitseerida nõue sõltumata poolte

õiguslikest väidetest. Hagi ega avaldus ei pea sisaldama õiguslikku alust. Seetõttu ei ole

põhjendatud maakohtu etteheide, et avaldaja ei ole ühelegi õiguslikule alusele tuginenud.

Samas nõustub kolleegium nõuete 1–4 osas maakohtu lõppjäreldusega, et nende nõuete

menetlemiseks alust ei ole.

24.2. Ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 5 p 4 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas

seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või

kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Sama tuleneb kasutusteatise esitamise korral EhS § 48

lg 5 p-st 3. Projekti hindamise kohustus on ehitus- ja kasutusteatise menetlemisel haldusorganil.

EhS § 2 lg 4 näeb ette haldusmenetluse seaduse kohaldamise osas, mida EhS ei reguleeri teisiti.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-le 2 peab haldusorgan enne menetlusosalise

suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse

arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et haldusmenetlusse tuleb

kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et

tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi; kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema

tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2002 määrus nr

3-3-1-56-02, p 9; 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20 ning 20.02.2019 otsus nr 3-1452416,

p 13).

24.3. Pärnu Linnavalitsus on 10.01.2018 kirjast nähtuvalt pädeva asutusena puudutatud isikud

kaasanud ehitusteatise/ehitusprojekti kinnitamise menetlusse, kuid ringkonnakohtu hinnangul

ei ole põhjendatud pädeva asutuse nõue esitada puudutatud isikute kirjalikud nõusolekud.

Sellise nõude esitamiseks ei ole seadusest tulenevat alust. Pädev asutus hindab loamenetluses

eelkõige ehitusprojekti vastavust üldistele ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele. Pädev

asutus peab seejuures ise hindama puudutatud isikute vastuväiteid ning puudutatud isikud ja

avaldaja saavad haldusmenetluses soovi korral haldusakte vaidlustada. Seega ei ole avaldajal

vajalik nõudepunktides 1-4 soovitud nõusolekuid pädevale asutusele esitada ega kohtu kaudu

nõuda. Eeltoodud põhjusel on lõppjäreldusena avaldaja nõuded 1-4 maakohtu poolt õigesti

jäetud TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse

põhjendusi.

25. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus avaldaja nõudeid 5–12.

25.1. Avaldaja esitas nõuded kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldused elamus asuva

eriomandi suuruse muutmiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks

ja pööningukorruse osas kaasomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks ning vastavate

kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Lisaks esitas avaldaja nõude kohustada puudutatud

isikuid andma tahteavaldused elamu kaasomandis oleva terrassi ja rõdu valdamise ja

kasutamise korra kokkuleppe sõlmimiseks.

25.2. Maakohus heitis avaldajale ette, et viimane ei toonud esile nõuete õiguslikku alust ja

nõuded on piisavalt põhistamata. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei pea avaldus

tingimata sisaldama õiguslikku alust, kuna õigust kohaldab kohus. Kui avaldus on kohtu

hinnangul ebapiisavalt põhjendatud või põhistatud, võib see olla alus avalduse rahuldamata

jätmiseks, mitte avalduse läbivaatamata jätmiseks või selle menetlusse võtmisest keeldumiseks.

2-18-19659

25.3. Avaldaja soovib muuta olemasoleva eriomandi suurust kaasomandi arvel, mida reguleerib

kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 9, mille lg 1 sätestab, et

asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate

eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele

kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut

käesolevas seaduses sätestatud erisustega. KrtS § 9 lg 2 kohaselt võib iga korteriomanik teiselt

korteriomanikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks

vajalike tahteavalduste andmist, kui olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid

arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatustega ei kahjustata ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Seega on avaldaja nõuete 5–8 ja 11–12 õiguslik alus KrtS § 9.

KrtS § 9 lg 2 p-de 1 ja 2 eelduseid saab kohus kontrollida alles asja sisulisel läbivaatamisel.

25.4. Avaldaja eesmärk on sõlmida ka kasutuskorra kokkulepe elamu kaasomandis oleva

terrassi ja rõdu valdamiseks ja kasutamiseks. Pärast KrtS kehtima hakkamist saab

korteriomandike poolt kaasomandi kasutamist reguleerida KrtS §-s 14 sätestatud

erikasutusõiguse teostamisega. Tegemist on korteriomaniku õigusega kasutada lisaks

eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi kaasomanikke täielikult või

osaliselt välistavalt. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud

korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust

erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). KrtS § 14 lg 1 järgi võib

korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku

erikasutusse (erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega.

Kõnealune kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul kui mõni

korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib

korteriomanik nõuda kohase tahteavalduse andmist KrtS § 9 alusel (Riigikohtu 07.04.2021

määrus tsiviilasjas nr 2-18-15391, p-d 10–15). Korteriomanike kokkulepe kehtib

korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse

eriomandi sisuna (KrtS § 13 lg 3).

25.5. Korteriomanik võib KrtS § 13 lg 2 ja § 9 järgi nõuda kohtult kokkuleppe sõlmimiseks ja

kinnistusraamatu kannete tegemiseks teiste korteriomanike vajalikke tahteavaldusi. Seega on

avaldaja nõuete 9–10 õiguslik alus KrtS §-d 9, 13 ja 14.

26. Nõudepunktides

13-14

nõudis

avaldaja

teistelt

korteriomanikelt

hoone

renoveerimistöödeks tehtud kulutuste hüvitamist. Maakohus võttis nõuded 25.01.2019

määrusega menetlusse. Kuna nõuded olid menetlusse võetud, siis maakohus jättis need

vaidlustatud määrusega läbi vaatamata. Avaldaja esiletoodud asjaolude kohaselt tegi ta töid

kaasomandi renoveerimisel (vahetas katuse, renoveeris välisfassaadi, vahetas vee- ja

kanalisatsioonitrassid ja torustikud jne). KrtS § 1 lg 3 sätestab, et KrtS-s reguleerimata

küsimustes kohaldatakse korteriomandile muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatut.

AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Lisaks oli avaldaja väidetel korteriomanike vahel kokkulepe kulude kandmise kohta,

millest saaks järeldada, et kulude kandmise kohustus või kulude jaotus võib tuleneda ka

kaasomanike kokkuleppest. Seega on avaldaja nõuded 13–14 õiguslikult võimalikud ja nende

läbivaatamata jätmine ei olnud õige. Seda, kas nõuded on põhjendatud, saab hinnata kohus asja

sisulisel läbivaatamisel.

27. Eelnevast tuleneb, et maakohus jättis põhjendatult läbivaatamata avaldaja nõuded 1–4, kuid

avaldust ei saa jätta menetlusse võetud ülejäänud nõuete osas läbivaatamata ja menetlusse

võtmata nõuete osas ei saa keelduda nende menetlusse võtmisest (nõuded 5–14). Järelikult tuleb

2-18-19659

vaidlustatud määrus osaliselt tühistada ja saata asi ülejäänud nõuete menetlusse võtmise

otsustamiseks ja menetlusse võetud nõuete läbivaatamiseks samale maakohtule. Kui avaldus ei

ole menetlusse võtmiseks piisavalt selge, siis võib maakohus anda avaldajale veelkord tähtaja

selgituste esitamiseks.

28. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Praegusel juhul jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata nõuete 1–4

läbivaatamata jätmise osas, mistõttu jääb nende nõuete menetlemisega seotud kulude jaotus

muutmata. Samuti jäävad ringkonnakohtus nõuete 1–4 menetlemisega seotud menetluskulud

avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka

ringkonnakohus (TsMS § 177 lg 2). Maakohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus nõuete

5–14 osas uuesti sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

29. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 477 lg 1

näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse

esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 372 lg 5 esimese lause

kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada

määruskaebuse. Osas, milles maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks ja uueks läbivaatamiseks, ei saa käesoleva määruse peale

edasi kaevata. Osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni muutmata,

saab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)