3-16-1230/120 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1230

Haldusasi

Nelia Tootmine OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

19.02.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/028723-15 ning

13.05.2016 vaideotsuse nr 6-1/3310-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Nelia Tootmine OÜ, esindaja advokaat

Kaspar Koppel

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo

Koemets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.10.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nelia Tootmine OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Nelia

Tootmine

OÜ

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tallinna

Halduskohtu 19.10.2020 otsus haldusasjas nr 3-16-1230 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2021.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-16-1230

2(8)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 11.12.2014 korralduse nr 12.2-3/028723-1 ja

15.01.2015 korralduse nr 12.2-3/028723-2 alusel Nelia Tootmine OÜ (kuni 04.06.2016

ärinimega OÜ Nelia) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

mai−oktoober 2014 ning koostas maksumenetluses tuvastatud asjaolude kohta 30.12.2015

kontrollakti nr 12.2-3/028723-12, mille suhtes Nelia Tootmine OÜ tähtajaks (25.01.2016)

arvamust või vastuväidet ei esitanud.

2. Maksu- ja Tolliamet kohustas 19.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/028723-15 Nelia

Tootmine OÜ-d tasuma maksusumma 167 440,23 eurot.

1) Nelia Tootmine OÜ on teinud kontrolliperioodil oma pangakontolt ja sularahas töötasu

väljamakseid EstDirect OÜ maksudeklaratsioonidel (TSD) kajastatud isikutele, kes on MTA

hinnangul tegelikult Nelia Tootmine OÜ töötajad, mistõttu oli äriühingul kohustus tehtud

väljamaksetelt arvestada, deklareerida ja tasuda tööjõumaksud. Nelia Tootmine OÜ ei ole

soetanud EstDirect OÜ-lt tööjõurendi teenust, EstDirect OÜ ei tegelenud reaalselt

majandustegevusega. Nelia Tootmine OÜ tegevuskohtades Lääne-Virumaal Kadila

puidutsehhis ja Pajusti saekaatris töötasid tegelikkuses Nelia Tootmine OÜ töötajad ning

nende töölepingud EstDirect OÜ-ga on formaalsed. Nelia Tootmine OÜ on kasutanud

EstDirect OÜ-d tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil (maksukorralduse

seaduse (MKS) § 84). Samuti on Nelia Tootmine OÜ kontrolliperioodi TSD-del

deklareerinud kahele töötajale vähem töötasu väljamakseid, kui neid on tegelikkuses

äriühingu pangakontolt ja sularahas tehtud. Neilt summadelt ei ole tööjõumakse arvestatud,

deklareeritud ega tasutud. Nelia Tootmine OÜ juhatuse liikmetena äriregistrisse kantud Q ja

Y olid juhatuse liikmed üksnes formaalselt. Nelia Tootmine OÜ ja EstDirect OÜ on omavahel

seotud ning nende tegevust juhib ja korraldab C. Nelia Tootmine OÜ-l oli kontrolliperioodil

töötajatele tehtud väljamaksetelt (kokku 160 724,59 eurot) kohustus arvestada, deklareerida ja

tasuda tööjõumakse kokku 87 376,38 eurot (sh tulumaks 25 641,26 eurot, sotsiaalmaks 53

882,02 eurot, töötuskindlustusmaksed 4821,71 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed

3031,39 eurot).

2) Nelia Tootmine OÜ on kontrolliperioodi käibedeklaratsioonides (KMD) deklareerinud

maksustatavat käivet 156 244,95 euro võrra vähem ja sellelt arvestatud käibemaksu 31 249

euro võrra vähem, kui äriühing on ostjatele tegelikult arveid väljastanud. Samuti on Nelia

Tootmine OÜ poolt deklareeritud sisendkäibemaks 14 852,85 euro ulatuses dokumentaalselt

tõendamata.

3) Nelia Tootmine OÜ on kontrolliperioodil teinud oma pangakontodelt erinevatele

äriühingutele kaardimakseid 47 904,43 eurot ja võtnud välja sularaha 147 490 eurot, mille

kohta ei ole esitatud nõuetekohaseid raamatupidamise algdokumente, mistõttu on tõendamata

kulutuste seos äriühingu ettevõtlusega. MTA arvestab välja võetud sularaha 67 632,60 euro

ulatuses töötajatele sularahas makstud töötasuks ning ülejäänud 79 857,40 eurot kuulub

maksustamisele tulumaksuga. Kokku moodustavad ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed

127 761,83 eurot, millelt tuleb tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tasuda

tulumaksu 33 962 eurot.

4) Kuna maksuhaldur tuvastas, et EstDirect OÜ poolt deklareeritud töötajad töötasid

tegelikult Nelia Tootmine OÜ-s, siis kuuluvad EstDirect OÜ tehtud kanded tühistamisele ning

3-16-1230

3(8)

Nelia Tootmine OÜ on kohustatud esitama 30 päeva jooksul taotluse registreerida isikute

töötamine ja töölt lahkumine alates 01.07.2014, vastasel juhul teeb seda maksuhaldur ise.

3. Maksu- ja Tolliamet jättis 13.05.2016 vaideotsusega nr 6-1/3310-2 rahuldamata Nelia

Tootmine OÜ 11.04.2016 vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maksuhaldur püüdis

kontrollakti alates 30.12.2015 äriühingule korduvalt kätte toimetada ning C kinnitas allkirjaga

selle vastuvõtmist 05.01.2016 Nelia Tootmine OÜ tegevuskohas Kadila kontoris. Kuna C oli

äriühingu tegelik juht ja volitatud esindaja, siis on alusetu väide, et kontrollakti ei ole

toimetatud kätte selleks õigustatud isikule. Maksuhaldur on põhjendatult lugenud Nelia

Tootmine OÜ tegevuskohtades töötanud isikud Nelia Tootmine OÜ töötajateks ja

maksustanud neile tehtud väljamaksed töötasuna. EstDirect OÜ-ga väidetavalt sõlmitud

töövõtulepingu koopia on lisatud alles vaidele ning seda pole kontrollimenetluses esitatud,

kuigi maksuhaldur nõudis korduvalt kõigi asjaga seotud dokumentide esitamist. Vaidele

lisatud dokumendid jäävad MKS § 102 lg 1 p 2 alusel tähelepanuta. Esitatud leping on ka

ebausaldusväärne. Nii Nelia Tootmine OÜ kui ka EstDirect OÜ on C kontrolli all ning

EstDirect OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Väite kohta, et EstDirect OÜ osutas Nelia

Tootmine OÜ-le teenust, ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit. Majandustegevus

(Kadila ja Pajusti tegevuskohad) toimub ainult Nelia Tootmine OÜ-s, kõik töötajate poolt

kasutatavad tootmisvahendid kuuluvad Nelia Tootmine OÜ-le, kõik tootmisega seotud kulud

teeb Nelia Tootmine OÜ ja tulu saab Nelia Tootmine OÜ. Kuna ka sularahas tehtud

väljamaksete puhul pärines raha Nelia Tootmine OÜ-st, siis on põhjendamatu väide, et C

maksis töötajatele sularahas töötasu EstDirect OÜ esindajana. EstDirect OÜ ei ole töötajatele

tasutud summadelt tööjõumakse tasunud ning C kasutab EstDirect OÜ-d teadlikult selleks, et

jätta töötajatele tehtud väljamaksetelt tööjõumaksud tasumata. C on varem (2010–2013 mai)

kasutanud samal eesmärgil Insalko Trade OÜ-d, mis jäeti suurte maksuvõlgadega maha (43-st

küsitletud töötajast 25 töötasid Kadila puidutsehhis ja Pajusti saekaatris ka siis, kui neile

deklareeriti töötasu väljamakseid Insalko Trade OÜ TSD-del, kuigi nad töötasid tegelikult

Nelia Tootmine OÜ-s, toonase ärinimega Rekandi Group OÜ). Maksuhaldur ei ole D-lt

seletuse võtmata jätmisega menetlusnorme rikkunud, sest kontrolli käigus ei ole ükski isik

viidanud, et Nelia Tootmine OÜ osanikku ja juhatajat oleks äriühingu juhtimisel nõustanud D,

kellel puudub ka igasugune seos EstDirect OÜ-ga. Ka muud etteheited maksumenetluse

toimingutele (seletuste kogumise ulatus, ette teatamata vaatlus) ja maksumenetluse

põhjalikkusele ei ole põhjendatud. Nelia Tootmine OÜ ei ole nõuetekohaselt täitnud tehingute

dokumenteerimise ega kaasaaitamiskohustust.

4. Nelia Tootmine OÜ esitas 26.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.02.2016

maksuotsuse ja 13.05.2016 vaideotsuse tühistamiseks.

Maksuhaldur ei ole kontrollakti kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetanud, sest C-l puudus

05.01.2016 seisuga volitus kaebaja esindamiseks. Maksuotsuse põhjendused on üldsõnalised

ja pealiskaudsed ning tõendeid on hinnatud erapoolikult ja valikuliselt. Maksumenetlus on

toimunud puudulikult ja tegelikesse asjaoludesse süvenemata. Maksuotsuse järeldused on

oletuslikud, tõendamata ja vastuolus kogutud tõenditega. EstDirect OÜ töötajad ei olnud

tegelikkuses Nelia Tootmine OÜ töötajad ja Nelia Tootmine OÜ-d ei juhtinud C. EstDirect

OÜ osutas Nelia Tootmine OÜ-le töövõtulepingu alusel teenust ning vastava lepingu

hilinenud esitamine tulenes asjaolust, et maksukohustuslast ei ole maksumenetlusse

korrektselt kaasatud. EstDirect OÜ, mida juhtis C, teostas lepingujärgsed tööd (liimprussi

valmistamine; puitmaterjali hööveldamine ja järkamine; ukselengimaterjali valmistamine;

tisleritoodete valmistamine; akende ja ukselengide värvimine jm) vastavalt Nelia Tootmine

OÜ esitatud tellimuste täitmise tähtajale. Nelia Tootmine OÜ andis EstDirect OÜ käsutusse

tootmisruumid ja nendes asuvad seadmed ning tööde valmistamiseks vajaminevad materjalid

olid EstDirect OÜ poolt. Nelia Tootmine OÜ-l tekkis tööde üleandmisel kohustus nende eest

3-16-1230

4(8)

EstDirect OÜ-le tasuda ning EstDirect OÜ juhiste alusel maksti osa summadest otse tema

töötajate pangaarvetele. MTA on jätnud teadlikult ja põhjendamatult kontrollimata kaebaja

versiooni, et Nelia Tootmine OÜ osanikku ja juhatajat nõustas juhtimisel D, kellelt ei ole aga

maksumenetluses seletusi võetud. Samuti on maksuhaldur rikkunud vaatluse korraldamisel

menetlusnorme, mistõttu on selle käigus võetud isikute seletused tõenditena kõlbmatud.

Maksumenetluses pole võimalik tõenditena kasutada ka U, K, R, L, A, H, M, K, R, V ja A

protokollitud seletusi, sest protokollidel puuduvad menetleja või seletuste andja allkirjad.

5. Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas

otsusele apellatsioonkaebuse.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.12.2018 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

halduskohtu 05.10.2017 otsuse ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis otsuses kokkuvõtlikult järgmist:

1) Täidetud on MKS §-s 150 sätestatud tingimused tõendamiskoormuse üleminekuks ning

kaebajal on kohustus tõendada, et maksusumma on määratud ebaõigesti.

2) Tööjõumaksudega seonduvalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli C kontrolli ja juhtimise

all ning EstDirect OÜ töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad, kes vormistati EstDirect

OÜ-sse üksnes eesmärgiga hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest. EstDirect OÜ nimel

vormistatud tehingud (sh töötajatega sõlmitud töölepingud) on MKS § 84 alusel põhjendatult

kvalifitseeritud ümber tehinguteks, mis vastavad nende majanduslikule sisule (sh töölepingud

loeti sõlmituks hoopis kaebajaga vastavalt kokkulepitud töötasule). Seega lasus

tööjõumaksude tasumise kohustus tegelikult kaebajal.

3) Kaebaja tegevust juhtis tegelikkuses C, mitte keegi teine (sh D).

4) Käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt määratud tulumaksu osas on

esmaseks küsimuseks, kas ja millisel määral on võimalik asja lahendamisel arvestada kaebaja

poolt vaidemenetluses esitatud uute tõenditega. Asjaoludest tulenevalt on kaebaja rikkunud

maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, mistõttu ei ole tal võimalik edukalt tugineda alles

vaidemenetluses esitatud dokumentidele.

5) Kuna C võttis 30.12.2015 kontrollakti Nelia Tootmine OÜ tegevuskohas 05.01.2016 vastu,

tuleb see lugeda kaebajale kättetoimetatuks ning kaebaja vastupidised väited on otsitud.

6) Halduskohus

rikkus

tunnistajate

ülekuulamise

taotluse

lahendamisel

oluliselt

kohtumenetluse norme, sest kohtu poolt viidatud alustel polnud taotluse rahuldamata jätmine

lubatav. Halduskohtul tuleb asja edasise menetlemise käigus hinnata, milliste isikute

kohtumenetluses ülekuulamine oleks asja õigeks lahendamiseks esmajoones vajalik.

7. Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2020 otsusega kaebuse rahuldamata.

HKMS § 202 lg 2 kohaselt on tühistatud otsuse teinud kohtule kohustuslikud ringkonnakohtu

otsuses õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel esitatud seisukohad. Tulenevalt asjaolust,

et kaebaja ei esitanud maksumenetluses tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri

järeldused käibemaksu ning tulumaksu osas ning Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2018

otsusest tulenevalt ei olnud uute tõendite esitamine vaidemenetluses lubatud, ei ole kohtul

alust muuta maksuotsust osas, milles kaebajale määrati asjas esitatud tõendite alusel

tasumiseks käibemaks ning tulumaks (kontrollakti punktid 1.3 ja 1.4 ning maksuotsuse

punktid 2.1.2 ja 2.1.3). Kohus nõustub maksuotsuse põhjendustega ega korda neid üle

(HKMS § 165 lg 2). Seega on maksuotsus õiguspärane osas, milles kaebajale määrati

kontrolli tulemusena tasumisele käibemaks 4 852,85 eurot ja tulumaks 33 962 eurot.

Seejuures on maksuhaldur arvestanud pangast välja võetud sularahast maha töötajatele

sularahas makstud töötasu 67 632,60 eurot ning maksustanud tulumaksuga üksnes ülejäänud

3-16-1230

5(8)

pangast välja võetud sularaha 79 857,40 eurot. Asja uuel läbivaatamisel on halduskohtus

vaidluse all küsimus sellest, kas töötajatele maksti ümbrikupalka regulaarselt ja kas

maksuhalduri poolt töötajate töötasude arvestamisel kasutatud metoodika oli õige. Sellest

sõltub, kas maksuhalduri poolt on õigesti määratud tööjõumaksude suurus.

Puudub vaidlus, et kaebaja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel (TSD) oli kontrolliperioodil mai kuni oktoober

2014 deklareeritud 5 töötajat: perioodil mai kuni oktoober 2014 R, V ja V, perioodil mai kuni

august 2014 Q ja perioodil mai W (maksuotsuse lisa 2 lahter deklaratsiooni alusel). Samuti

puudub vaidlus, et Q ja W osas maksuarvestust ei muudetud.

Maksuhaldur väidab, et kaebaja on teinud oma töötajale R-le ja V-le Nordea pangakontolt

mai, septembri ja oktoobri töötasu väljamakseid suuremas summas, kui on TSD-del

deklareeritud. Vastavad asjaolud peaksid nähtuma kaebaja Nordea pangakonto väljavõttelt

(MTA 18.03.2019 vastuse lisa 103). R ning V osas kajastab konto väljavõte deklareeritust

suuremaid makseid üksnes mai 2014 osas, kuid mitte septembri ja oktoobri osas. Samas ei ole

R ja V osas MTA töötasuarvestuses muudatusi tehtud, mistõttu ei ole nimetatud asjaoludel

tähtsust. Seega tulenevalt maksuotsuse lisast 2 on maksukohustus määratud nimetatud isikute

puhul õigesti. Lisaks väidab maksuhaldur, et V-le on tehtud töötasu väljamakseid suuremas

summas ning mis on deklareerimata ja tasumata. Isik on väitnud (kohtutoimiku lisad 31 ja

62), et tema töötasu on alates 2013. aasta juunist olnud 4,50 eurot tunnis, millest ta saab kätte

700 eurot, millest umbes 300 eurot pangakontole ja ülejäänud summa raamatupidajalt

sularahas. Seega on usutav, et maksuotsuse lisaks 2 olev tabel kajastab V osas maksuarvestust

õigesti.

43 Kadila puidutsehhis ja Pajusti saekaatris töötavale töötajale, sh C-le on perioodil mai kuni

oktoober 2014 deklareeritud väljamakseid EstDirect OÜ TSD-del. Nimetatud töötajad

kuuluvad deklareerimisele kaebaja TSD-del. Maksuhaldur on väitnud ning vaidlus puudub

asjaolu üle, et töötajatele kaebaja pangakontodelt tehtud väljamaksed perioodil mai kuni

oktoober 2014 on tuletatud kaebaja pangakontodelt 42 töötajale tehtud töötasu väljamaksete

alusel (kohtutoimiku lisad 103,105 ja 106). Nordea pangast 2014. aasta juulist kuni oktoobrini

R-le tehtud väljamaksed selgitusega „laenuleping“ on maksuhaldur tulenevalt R selgitustest

(kohtutoimiku lisa 67) lugenud põhjendatult töötasu väljamakseks. Seega on maksuotsuse

lisaks 1 oleval tabelil kajastatud pangakontodelt töötajatele tehtud töötasu väljamakseid

summas 66 77,65 eurot õigesti.

Maksuotsuse lisa 1 tabelis on välja toodud maksuhalduri arvestus töötajatele välja maksutud

töötasude kohta perioodil mai kuni oktoober 2014. Maksuhaldur on menetluses selgitanud, et

töötunnid on saadud kaebaja ja EstDirect OÜ töötundide arvestuse tabelite alusel

(kohtutoimiku lisad 99 ja 98). Maksuotsuse lisas 1 toodud 45-st töötajast 38-le töötajale

arvestatud tunnitasu (neto) kuus on saadud töötajate seletuste ja 2015 jaanuari palgalehe

analüüsimisel (kohtutoimiku lisad 113 ja 98).

Halduskohus analüüsis otsuses järgmistele töötajatele tehtud töötasude väljamakseid: M, L,

H, L, S, A, A, T, A, K, Ü, A, H, J, E, K, V, A, M, H, H, M, R, P, R, A, S, A, O, S, R, L, J, M,

T, U, A, R, V, L, R.

Kaebaja töötajate palgalehtedelt jaanuar 2014 (kohtutoimiku lisa 98) nähtub, et kõigile

töötajatele maksti tegelikkuses kõrgemat töötasu, kui oli töötajate töölepingutesse märgitud

tunnitasu. Isegi kui isikud ise ütlesid maksu-, väärteo- või kohtumenetluses väiksema

tunnitasu, siis ilmneb, et 7 töötajat 20-st ütlesid täpselt selle tunnitasu, mis on toodud

palgalehel ning 6 töötaja puhul oli erinevus väga väike. Seega on usutav, et palgalehel

kajastatud andmed väljendasid poolte tegelikke kokkuleppeid. Maksuhaldur on õigesti

korrutanud töötajate tunnitabeli alusel saadud tunnid tegeliku tunnitasuga ning saanud töötasu

3-16-1230

6(8)

summa. Saadud töötasu summat on omakorda võrreldud summaga, mida töötajad ise väitsid

end kätte saanud olevat. Raamatupidaja kalendermärkmikus (kohtutoimiku lisa 111) on

märgitud 25.09.2014 kalendrilehel summad 12 700 Kadila ja 2100 Pajusti ning 25.10.2014

kalendrilehel summad 13 055 eurot Kadila ja 1808 Pajusti. Kalendrisse märgitud summad ja

tegevuskohad tõendavad, et kaebaja maksis töötajatele töötasu sularahas. Kuupäev klapib

sellega, mida töötajad oma ütlustes nimetasid. Kontrolliperioodi töötasuarvestuse alusel

makstud sularaha osaks septembris arvestatud 10 565,16 eurot ja oktoobris 10 702,13 eurot on

suhteliselt lähedased summadega, mis on kantud kalendermärkmikusse. Vahe on tingitud

ilmselt sellest, et mõned töötajad ei kinnitanud ümbrikupalga saamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Nelia Tootmine OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.10.2020 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Kohtuotsuses leiti üllatuslikult, et teatud küsimused ei ole vaidluse all. Kaebaja esitas

18.04.2019 menetlusdokumendis seisukoha, et EstDirect OÜ töötajad on põhjendamatult

määratud kaebaja töötajateks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole selles küsimuses

vaidlust. Samuti pole kaebaja nõus sellega, et D ei juhtinud kaebaja tegevust. Kaebaja taotles

nimetatud isiku tunnistajana ülekuulamist.

Seoses käibe- ja tulumaksuga võttis kohus kaebajalt põhjendamatult ära võimaluse tõendada

oma väiteid, keeldudes 13.02.2020 määrusega kaebaja tõendite vastuvõtmisest. Samas heidab

kohus kaebajale ette, et ta ei ole ümber lükanud maksuhalduri seisukohti. Otsuse tegemisel

oleks tulnud arvestada väärteoasja nr 4-16-9103 tõendeid.

Kohtuotsus on vastuoluline, leides, et 2014. a septembri ja oktoobri osas pole maksuhaldur R

ja V töötasuarvestust muutnud, samas maksuhalduri väitel tegi kaebaja neile väljamakseid

suuremas summas ka septembris ja oktoobris. Kui kohus leidis teisti, oleks tulnud kaebus

osaliselt rahuldada.

Seoses V-ga on jäetud olulised tõendid tähelepanuta. Kohus luges usutavaks maksuotsuse lisa

2 tabeli V osas ning leidis, et sularahas tasuti 400 eurot kuus. Kaebaja märkis aga juba

18.04.2019 menetlusdokumendis, et sularaha tasu suurus oli erinev. Isik ei saanud regulaarselt

700 euro suurust palka. Seega on kohtuotsus eksinud faktilistes asjaoludes.

Kohus luges L 28.05.2020 kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärseks. Samas olid isiku

ütlused oluliselt täpsemad kui 2015. ja 2017. aastal antud ütlused. Isik tunnistas kohtus, et ta

ei saanud igakuiselt sularaha. Samuti jättis halduskohus põhjendamatult kõrvale H ütlused.

L ütlused ei ole usaldusväärsed, sest on vastuolus tema varasemate ütlustega, milles ta väitis,

et sai vahel harva sularahas palka. Samuti pole usaldusväärsed T ütlused, kes on korduvalt

andnud vastuolulisi ütlusi. R ütluste järgi on T alkohoolik.

Kohus oleks pidanud eelistama K 2015. aastal antud ütlusi, sest 2020. aastal ei mäletanud isik,

kuidas tasu maksti. Tunnistaja ütles, et sai kompensatsiooni kütuse eest ja esitas väärteoasjas

selle kinnitamiseks tšekid.

Tunnistaja K ütles väärteoasjas, et töötasu maksti ülekandega ning halduskohtu istungil

selgitas, et sularahas sai ta kütuse kompensatsiooni.

Puuduvad andmed, et C oleks mõjutanud tunnistaja V sobivaid ütlusi andma. Isik kinnitas, et

sai sularaha kütuse tšekkide esitamisel. Kohus asus tunnistaja ütlusi täiendama. Kohus poleks

pidanud lähtuma kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtumenetluses selgitatakse

isikutele nende õigusi ja võimalikku vastutust valeütluste andmise eest. Maksuhaldur ei

küsinud kohtueelses menetluses kütusekompensatsiooni kohta.

3-16-1230

7(8)

Eeltoodutega sarnastel põhjustel hindas kohus ebaõigesti A, Ü, H, M, R, A, O, M, T ja R

selgitusi. Keegi neist ei väitnud, et sularahas maksti palka regulaarselt ja alati samas summas.

Kohus lähtus põhjendamatult palgalehest, kuid ei tuvastanud, kes on palgalehed koostanud ja

kinnitanud.

9. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jääde maksu- ja vaideotsuse juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning saadab selle uueks lahendamiseks,

on halduskohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud ringkonnakohtu otsuses esitatud

seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (HKMS § 202 lg 2). Samuti peab

halduskohus tegema uuesti menetlustoimingud, mis olid ringkonnakohtu otsuse kohaselt

ebaseaduslikud (HKMS § 202 lg 1). Muus osas ei ole halduskohus ringkonnakohtu

järeldustega seotud, kuid see ei keela halduskohtul järgida ka muid ringkonnakohtu otsuses

avaldatud seisukohti. See, et halduskohus on ekslikult väitnud, et mingites asjaoludes ei ole

enam vaidlust, ei ole kaasa toonud väära kohtuotsuse tegemist.

Kaebaja ei ole pärast ringkonnakohtu 31.12.2018 otsuse saamist esitanud väiteid, mis

lükkaksid ümber selles otsuses toodud põhjendused. Kaebaja on vaid üldsõnaliselt

väljendanud oma mittenõustumist. Nii ka siinses apellatsioonimenetluses.

Ka ringkonnakohus jääb 31.12.2018 otsuses toodud seisukohtade juurde ning ei hakka neid

kordama.

12. Põhjendatud pole etteheide, et halduskohus ei lasknud kaebajal oma väited tõendada.

Ringkonnakohus leidis 31.12.2018 otsuses, et kaebaja rikkus maksumenetluse kestel oluliselt

oma kaasaaitamiskohustust, sest ei täitnud maksuhalduri korraldusi sunniraha korduvale

rakendamisele vaatamata. Seega on kaebaja võimalus esitada uusi tõendeid piiratud (MKS §

102 lg 1 p 2). Kaebaja soovis, et halduskohus võtaks asja juurde väärteoasja nr 4-16-9103

tervikuna. Nimetatud taotluse jättis halduskohus rahuldamata juba 05.09.2017 kohtuistungil

ning ringkonnakohus 31.12.2018 otsuses. Halduskohus selgitas 13.02.2020 määruses uuesti,

miks ei ole toimiku asja juurde võtmine põhjendatud.

Lisaks jättis halduskohus 13.02.2020 määruses asja juurde võtmata 18.04.2019 esitatud

raamatupidamisdokumendid. Nimetatud tõendid on tagasi lükatud juba halduskohtu

05.10.2017 otsuses, sest need olid esitatud mõjuva põhjuseta hilinenult. Ringkonnakohus

nõustus 31.12.2018 otsuses tõendite arvestamata jätmisega. Kaebaja ei saa samas

kohtumenetluses samadel asjaoludel esitada samu tõendeid korduvalt (HKMS § 55 lg 3).

Halduskohus jättis 13.02.2020 määruses veel läbi vaatamata kaebaja taotluse K. Kepi

tunnistajana ülekuulamiseks, sest selles osas selgitas ringkonnakohus 31.12.2018 otsuses, et

halduskohus jättis taotluse põhjendatult rahuldamata. Sellega ei rikkunud halduskohus

kohtumenetluse norme, sest ringkonnakohtu otsuses oli täpselt ära näidatud, milliste isikute

osas peab halduskohus nende tunnistajatena ärakuulamise uuesti otsustama. D nende seas

polnud.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on isikute ütlusi õigesti hinnanud. Maksuhaldur

juhib vastuses apellatsioonkaebusele asjakohaselt tähelepanu, et ümbrikupalga juhtumites, kus

sularahas töötasude maksmise eesmärgiks on tasumise ja selle suuruse varjamine, on

maksuhalduril ja kohtul täpsete summade tuvastamine keeruline. Töötajate poolt erineval ajal

3-16-1230

8(8)

antud ütlused on kohati omavahel vastuolus, kuid ütluste usaldusväärsuse hindamisel ja nende

muutmise põhjuste tuvastamisel tuleb võtta arvesse üldist konteksti ning töötajate olukorda

ütluste andmisel. Joonistub välja muster, kus töötajad asusid oma ütlusi muutma

väärteomenetluse raames toimunud kohtuistungil, samuti asusid nad rõhutama ümbrikupalga

maksmise ebaregulaarsust. Töötajad on C-st sõltuvad.

Halduskohus leidis põhjendatult, et tunnistajate ütlused sularahamaksete ebaregulaarsusest või

sularaha maksmisest kütusekulu katteks ei ole usaldusväärsed. Vahetult sündmuste järgselt

(2014. ja 2015. aastal) antud ütlustes kinnitasid nad regulaarselt sularaha saamist: arvele

kantakse umbes miinimumpalk ning ülejäänud antakse sularahas. Alles 2017. aastal hakkasid

töötajad väitma sularahas maksmise ebaregulaarsust.

Halduskohus on otsuses iga isiku puhul eraldi tema ütlusi analüüsinud ning põhjendanud,

miks ta peab teatud ütlusi usaldusväärsemaks. Apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited on

üldsõnalised ega lükka halduskohtu järeldusi ümber. Ainuüksi asjaolu, et kohtumenetluses

annavad tunnistajad vande, ei muuda nende vande all antud ütlusi kaalukamaks.

Kui isikud oleksid saanud sularaha kütusekompensatsiooniks, poleks nad algsetes ütlustes

väitnud, et said osa palka sularahas või nende tunnitasu oli tegelikult kõrgem. Õige pole

etteheide, et maksuhaldur oleks pidanud kütusekompensatsiooni kohta eraldi küsima. Isikute

ütlused ei jätnud kahtlust, et nad räägivad töötasust.

14. Ringkonnakohus leidis 31.12.2018 otsuses, et MKS §-s 150 sätestatud tõendamiskoormus

on kaebajale üle läinud ning kaebajal on kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

Kaebajal aga puudub tõene palgaarvestus.

Maksuhalduri metoodika, kus töötajatele tegelikult makstud palgasummade leidmisel võeti

aluseks raamatupidamisprogrammis kajastatud töötundide arvestus, kuid töölepingutes

kajastatud töötasu suuruse (enamasti 2,13 eurot tunnis) asemel lähtuti töötajate endi

seletustest, on eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatud.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)