2-18-132697/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 17.november 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-132697

Kohtuasi

Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu avaldus

BESTBROKER OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.oktoobri 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

BESTBROKER OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3

korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu Kopli 18)

(registrikood 80269176, aadress Kopli tn 18, Põhja-

Tallinna

linnaosa,

Tallinn

10412,

e-post:XXX),

seaduslikud esindajad TK ja JA

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): BESTBROKER

OÜ (registrikood 11486371, aadress Malmi tn 3/2-18,

10412, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti

Kuuseväli (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta ja täiendada Harju Maakohtu 07.oktoobri 2020.a määruse resolutsiooni

punkti 2 ning märkida, et BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3

korteriühistu kasuks välja mõistetud võlgnevus 3823,48 eurot sisaldab põhinõuet

summas 3348,35 eurot ning kohtumääruse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viiviseid summas 475,13 eurot. Muuta ja täiendada Harju Maakohtu

07.oktoobri 2020.a määruse resolutsiooni punkti 3 ning märkida, et VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses viivis on põhivõlgnevuselt 3348,35 eurot välja

mõistetud BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu

kasuks alates 08.oktoobrist 2020.a kuni põhinõude täitmiseni ning täiendada

vastavalt ka määruse õiguslikke põhjendusi. Jätta Harju Maakohtu 07.oktoobri

2020.a määrus muus osas muutmata.

2. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

2-18-132697

2.1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2.2. Välja mõista BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3

korteriühistu kasuks välja võlgnevus 3823,48 eurot (kolm tuhat kaheksasada

kakskümmend kolm eurot ja 48 senti), millest põhivõlgnevus moodustab 3348,35

(kolm tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa eurot ja 35 senti) ning

sissenõutavaks muutunud viivised kohtumääruse tegemise seisuga 475, 13 eurot

(nelisada seitsekümmend viis eurot ja 13 senti).

2.3. Välja mõista BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3

korteriühistu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt 3348,35 eurot alates 08.oktoobrist 2020.a

kuni põhinõude täitmiseni.

2.4. Jätta menetluskulud BESTBROKER OÜ kanda.

2.5. Välja mõista BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3

korteriühistu kasuks välja menetluskulu 50 eurot.

2.6. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

3. Rahuldada BESTBROKER OÜ määruskaebuse osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus

BESTBROKER OÜ kanda. Jätta Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu

menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu (avaldaja) esitas 06.detsembril 2018.a Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse BESTBROKER OÜ-lt (võlgnik/puudutatud

isik) 1880,36 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.detsembril 2018.a võlgnikule

makseettepaneku, millele BESTBROKER OÜ esitas 14.märtsil 2019.a vastuväite. Pärnu

Maakohus lõpetas 22.märtsi 2019.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja

nõude puudutatud isiku vastu 1880,36 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 05.aprillil 2019.a avalduse, milles palus mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 2619,69 eurot; jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda ning lahendis märkida, et avaldaja kasuks väljamõistetud summalt tuleb

tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Avalduse kohaselt on avaldaja kantud korteriühistute registrisse 27.mail 2008.a ja haldab

ning majandab korteriomanditeks jagatud kinnisasja Tallinnas aadressil Kopli 18 // Malmi 3

2-18-132697

(edaspidi kinnistu). Korteriühistus on avalduse esitamise seisuga 33 liiget. Kinnistul asub kokku

4 maja aadressidega: Kopli tn 18 (12 korteriomandit), Malmi tn 3/1 (5 korteriomandit), Malmi

tn 3/2 (4 korteriomandit) ja Malmi tn 3/3 (12 korteriomandit), kuid Malmi tn 3/3 maja on

elamiskõlbmatu. Oma ülesandeid täites vahendab avaldaja korteriomanikele, sh puudutatud

isikule, kommunaalteenuseid ning kogub sellega seoses korteriomanikelt makseid, esitades

neile majandamiskulude arveid, milledel on välja toodud erinevad kululiigid, nendega seotud

rahalised kohustused, arve maksetähtaeg ja viivise määr. Arved sisaldavad järgmisi

majandamiskulusid: Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) liikmemaks, küte, prügi,

raamatupidamine, automatiseeritud tuletõrjesüsteemi (ATS) hooldus, vesi ja kanalisatsioon,

lisaks osa arvetel katlahooldus. Maksete määramisel on korteriühistu lähtunud mh 2017.a. ja

2018.a. majanduskavadest, millest nähtuvad korteriomanike kohustused seoses kütte, prügiveo,

raamatupidamise, vee- ja kanalisatsiooni ning ATS ja katla hooldusega.

4. Puudutatud isik omab majas Malmi 3/1 korteriomandit nr 16 üldpinnaga 115,50 m² ning on

korteriomanikuna kinnistusraamatusse kantud 17.juulil 2016.a, kuid ei ole alates sellest ajast

ühtegi avaldaja poolt esitatud majandamiskulude arvet tasunud. Avalduse esitamise seisuga

05.aprill 2019.a (korrigeerituna 24.oktoober 2019.a) võlgnes puudutatud isik avaldajale

2560,12 eurot (põhivõlg 2153,82 eurot+viivis 406,30 eurot). Võlgnevus puudutab arvete

perioodi 01.september 2016.a (august) kuni 01.märts 2019.a (veebruar), millelt on arvutatud ka

viivist.

5. Võttes arvesse, et puudutatud isik ei ole peale avaldaja poolt kohtusse avalduse esitamist

tarbitud teenuste eest jätkuvalt maksnud, suurendas avaldaja 24.oktoobri 2019.a avaldusega

arvete perioodi 01.aprill 2019.a (märts)-01.oktoober 2019.a (september) osas põhinõuet

1111,77 euro võrra ja viivisenõuet 25,50 euro võrra kogusummani 3697,40 (põhivõlgnevus

3265,59 eurot+viivis 431,80 eurot). Avaldaja suurendas 22.mai 2020.a avaldusega arvete

perioodi 01.november 2019.a (oktoober)-01.aprill 2020.a (märts) osas põhinõuet 955,08 euro

võrra ja viivist 18,43 euro võrra kogusummani 4670,90 (põhivõlgnevus 4220,67 eurot+viivis

450,23 eurot).

6. Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja nõudele ning vaidles

puudutatud isiku tasaarvestusavaldustele vastu. Juhul kui puudutatud isiku arvates on tal

avaldaja nõuete vastu tasaarvestatav nõue, oli tal võimalik esitada vastav tasaarvestusavaldus

juba varem, kuna puudutatud isiku juhatuse liige RP on samaaegselt nii OÜ MALMI KOLM

kui ka OÜ RCH Haldus juhatuse liige. Tasaarvestused ei ole kehtivad, kuna on põhjendamatud

ja tõendamata, lisaks aegunud. OÜ RCH Haldus on väidetavate OÜ MALMI KOLM teenuste

eest korteriomanikelt vastavad tasu juba saanud. OÜ MALMI KOLM ja OÜ RCH Haldus ei

ole teenuste osutamisega ajanud korteriühistu asja. Samuti ei ole avaldaja OÜ MALMI KOLM

ja OÜ RCH Haldus tegevust heaks kiitnud, see ei ole vastanud avaldaja huvile ega tegelikule

tahtele, samuti puudub avaldajal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ja oluline avalik huvi.

Puudutatud isiku seisukoht

7. Puudutatud isik vaidles avaldaja nõuetele ja väidetele vastu ning põhjendas avaldaja arvete

mittetasumist sellega, et korteriühistusse kuuluvad korteriomanikud ei ole tasunud oma

võlgnevusi puudutatud isikuga seotud äriühingule OÜ MALMI KOLM, mis vahendas enne

avaldajat/korteriühistut

korteriomanikele

kommunaalteenuseid

ja

esitas

neile

majandamiskulude arveid. ka oli puudutatud isik seisukohal, et avaldaja arved seoses prügiveo,

vee- ja kanalisatsiooni, EKÜL liikmemaksu ja kütte eest tasumisega, samuti Toruabi OÜ arvest

tulenev nõue, on põhjendamatud.

2-18-132697

8. Prügi äraveo kulude osas leidis puudutatud isik, et nõuded on arvutatud valel alusel, millest

tulenevalt on temale esitatud arved suuremad, kui olema peaksid. Avaldaja väide, et

korteriühistu juhatus peab korterites elavate inimeste üle arvestust, on tõendamata. Lisaks on

tegelikkuses võimatu sellist arvestust pidada, kuna korteriomanikele kuulub mitmeid kortereid,

mis on välja üüritud Airbnb-s, mis tähendab pidevat elanike arvu muutust. Näiteks avaldaja

juhatuse liikme Airbnb kaudu väljaüüritavasse korterisse mahub 7 isikut, kuid prügikulu

arvestatakse vaid 2 elaniku kohta. Avaldaja käitub vastuolus hea usu põhimõttega, jagades

avaldajale arvele prügiteenust, mida puudutatud isik ei tarbi, sest tal on oma prügikonteiner,

mille olemasolu on avaldaja aktsepteerinud. Praktikas on prügiteenusest vabastatud need

avaldaja liikmed, kellel on oma prügikonteiner. Kuna avaldajal tegelikkuses puudub arvestus

elanike üle, siis on kõik prügiteenuse esitatud arved vastuolus põhikirja ja kodukorraga.

9. Avaldajal puudub õigus oma nõuet suurendada, kuna iga majandamiskulu on iseseisev nõue,

mis põhineb eraldiseisval faktilisel asjaolul. Juhul kui nõuet suurendatakse, on see käsitletav

hagi muutmisena, mis eeldab puudutatud isiku nõusolekut, mida viimane ei anna.

10. Puudutatud isik esitas 10.märtsil 2020.a ja 06.juulil 2020.a avaldaja nõude suhtes

tingimuslikud (menetluslikud) tasaarvestusavaldused, mida palus arvestada juhul, kui avaldaja

nõuded on kohtu hinnangul põhjendatud.

11. 10.märtsi 2020.a tasaarvestusavalduse kohaselt on puudutatud isikul avaldaja vastu nõue

summas 3703,30 eurot, mille puudutatud isik omandas samal päeval sõlmitud nõuete

loovutamise lepinguga OÜ-lt MALMI KOLM. Nimetatud nõuded avaldaja vastu on tekkinud

järgmistest asjaoludest: OÜ MALMI KOLM täitis avaldaja eest KÜS § 2 lg st1 ja § 15¹ lg-st 1

tulenevad kohustused ja sõlmis teenuslepingud, millega kolmandad isikud osutasid avaldaja

liikmetele teenuseid, mis kätkesid endas avaldaja liikmetele üldelektri, kütte ja sooja vee ja ning

ATS toimimise. Üldelektriteenuse osas elamutes aadressiga Malmi 3/1 ja Malmi 3/2 esitas Eesti

Energia AS ajavahemiku 01.aprill 2016.a-31.jaanuar 2017.a kohta OÜ-le MALMI KOLM 14

arvet kogusummas 436,21 eurot. Arved on tasunud tähtaegselt OÜ RCH Haldus poolt ja

avaldaja pole neid kulutusi hüvitanud. Kütte ja sooja vee osutamise teenuse osas elamutes

aadressiga Malmi 3/1 ja Malmi 3/2 esitas AS Eesti Gaas ajavahemiku 01.aprill 2016.a-31.märts

2017.a kohta OÜ-le MALMI KOLM 12 arvet kogusummas 3117,09 eurot. Arved on tasunud

OÜ RCH Haldus ja avaldaja pole kulutusi hüvitanud. ATS hooldusteenuse osas elamutes

aadressiga Malmi 3/1 ja Malmi 3/2 esitas Onetor Hooldus OÜ ajavahemiku 01.aprill 2016.a-

31.august 2016.a kohta OÜ-le MALMI KOLM 5 arvet kogusummas 150 eurot. Arved on

tasunud OÜ RCH Haldus ja avaldaja pole kulutusi hüvitanud.

12. Puudutatud isiku 06.juuli 2020.a tasaarvestusavalduse kohaselt on tal avaldaja vastu

täiendavalt OÜ MALMI KOLM poolt loovutatud nõue summas 1373,22 eurot, mis on tekkinud

asjaoludest, et OÜ MALMI KOLM täitis avaldaja eest KÜS § 2 lg-st 1 ja § 151 lg-st 1 tulenevad

kohustused ja sõlmis teenuslepingud, millega kolmandad isikud osutasid avaldaja liikmetele

teenuseid, mis kätkesid endas avaldaja liikmetele jäätmete äraveo ja üldelektri tagamise.

Ajavahemiku 01.veebruar 2017.a-01.oktoober 2019.a eest esitas Eesti Energia AS nimetatud

elamutes tarbitud teenuste eest OÜ-le MALMI KOLM 61 arvet, mis on tasutud tähtaegselt OÜ

RCH Haldus poolt ja mida avaldaja pole viimasele hüvitanud. Ajavahemiku 01.aprill 2016.a-

30.september 2017.a eest on Tallinna Jäätmekeskus esitanud arved kogusummas 418,76 eurot,

mis on tasutud OÜ RCH Haldus poolt ja milliseid kulutusi pole avaldaja hüvitanud.

13. Puudutatud isik leidis, et talle oma nõuded loovutanud OÜ MALMI KOLM on alates

2011.a. ajanud käsundita asjaajanana (VÕS § 1018 jj) avaldaja asja, st asja, mis oli tegelikult

2-18-132697

avaldaja seadusjärgseks kohustuseks (KÜS § 2 lg 1 ja 15¹ lg 1) ning, et avaldaja vastuväited

tasaarvestusavaldustele on põhjendamatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Harju Maakohus rahuldas 07.oktoobri 2020.a määrusega avalduse osaliselt ning mõistis

BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18//Malmi tn 3 korteriühistu kasuks välja võlgnevuse

3823,48 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt

3348,35 eurot kuni selle täitmiseni; jättis menetluskulud BESTBROKER OÜ kanda ning

mõistis BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks välja

menetluskulu 50 eurot.

15. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tugines KÜS § lg 1 esimesele lausele, § 7 lg-le 4, § 13 lg-le 4, § 15¹ lg-le 1, KOS § 8 lg-

le 1 ning § 13 lg-le 1, KrtS § 12 lg-tele 1 ja 2, § 17 lg-tele 1 ja 2, § 34 lg-tele 1 ja 2, § 40 lg-tele

1-3, § 41 lg-tele 1-3 ja 5, § 42 lg-le 1, VÕS § 108 lg-le 1, § 200 lg-le 4, § 1018 lg-tele 1 ja 2, §

1026 lg-tele 1 ja 2 ning TsMS §-le 367.

16. Kohus märkis, et prügi (jäätmete) äraveo teenuste osas ei ole avaldaja ja puudutatud isiku

vahel vaidlust, et vastavate kulude arvestusel lähtutakse kodukorra p 2.17 ja kehtiva põhikirja

p 4.2.7.5 alusel korteris elavate inimeste arvust. Prügi äravedu ja konteinerite renti on nõuet

käsitleval perioodil korteriühistule osutanud Tallinna Jäätmekeskus ja Ragn-Sells AS (arved dtl

384-446, 774-795). Avaldaja on prügikulude jaotamise arvestamisel lähtunud eeldusest, et

puudutatud isiku korteris nr 16 elab 2 inimest. Puudutatud isik leidis, et nõuded on arvutatud

valel alusel, kuna korterites elavate isikute arv pole avaldaja juhatusele tegelikult teada. Ka on

tegelikkuses võimatu sellist arvestust pidada, kuna korteriühistus on mitmeid kortereid, mis on

välja üüritud Airbnb-s, mis tähendab pidevat elanike arvu muutust ja millises korteris võib elada

rohkem, näiteks kuni 7 inimest (reklaam dtl 546-547). Lisaks tulnuks avaldajal puudutatud isik

prügiveo kulude arvestusest välja jätta, kuna tal on oma prügikonteiner.

17. Kohus leidis, et korteriühistul pole reaalselt võimalik saada muid andmeid korterites

tegelikult elavate isikute arvu kohta teisiti kui korteriomanikelt endilt. Lähtudes hea usu

põhimõttest tulnuks puudutatud isikul, juhul kui ta leidis, et avaldaja andmed puudutatud isiku

enda või teiste korterite elanike kohta puuduvad või on ebaõiged, esitada omapoolselt õiged

andmed. Puudutatud isiku arvamus, et avaldajal on elanike arvu kohta ebaõiged andmed või et

õigeid andmeid polegi võimalik saada, teda oma korteri kohta õigete andmete andmisest ei

vabasta. Kohus võttis arvesse, et kuigi prügikulude jaotust võib rakendada ka teisiti kui elanike

arvu järgi – näiteks proportsionaalselt vastavalt korteriomandite reaalosade osatähtsusele - on

käesoleval juhul korteriomanikud otsustanud põhikirja kohaselt arvestada prügikulusid elanike

arvu alusel ja sellest tuleb prügikulude jaotamisel lähtuda. Kohtu hinnangul ei vabasta

puudutatud isikut prügikulude kandmises osalemisest ka asjaolu, et tal on olnud tellitud/

kasutada oma prügikonteiner. Kohus võttis arvesse, et prügi äraveo teenuse puhul on tegemist

kuluga, mida on iga korteri osas keeruline määrata/mõõta, mistõttu üheks võimaluseks kulude

jaotamisel on nö. tinglikult solidaarne vastutus vastavalt elanike arvule, st sõltumata sellest, kas

ja kuipalju iga korter reaalselt vastavat teenust kasutab. Vastupidisel juhul peaks lubama igal

korteriomanikul tellida oma prügikonteineri, mis 33 liikmega ühistu puhul ei ole ilmselt

mõistlik lahendus või on seda võimalik aktsepteerida ainult erandlikel asjaoludel korteriühistu

ja korteriomaniku kokkuleppel, mis puudutatud isiku puhul puudub. Seega kohus leidis, et

puudutatud isiku vastuväited prügikulude jaotamise osas ei ole arvesse võetavad. Puudutatud

isiku väite, et tal puudub alates 08.maist 2020.a ligipääs ühistu prügikonteinerile (kirjavahetus

dtl 985-987, 998-1002) jättis kohus tähelepanuta, kuna avaldaja nõue piirdub märtsiga 2020.

2-18-132697

18. Avaldaja viivisenõude osas 450,23 eurot (seisuga 22.mai 2020.a) leidis kohus, et kuivõrd

avaldaja arved/nõuded on olnud põhivõlgnevuse osas osaliselt põhjendamatud, tuleb viivis

ümber arvutada. Viivise arvutamisel lähtus kohus perioodi osas kuni 31.detsember 2017.a

viivisemäärast 0,07 % päevas ja alates 01.jaanuar 2018.a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud suuruses. Avaldaja on taotlenud arvestada võlgnevuselt viivist kuni täitmiseni. Kohtu

arvutuste kohaselt (vt www.viivisekalkulaator.ee) moodustab seisuga 07.oktoober 2020.a viivis

2016.a. arvetelt summa 22,78 eurot (5,96+4,48+4,3+4,11+3,93), viivis 2017.a. arvetelt summa

105,26 eurot (3,76+3,57+3,39+3,2+3,02+2,83+2,65+2,47+3,21+22,31+27,72+27,13), viivis

2018.a. arvetelt summa 202,59 eurot (28,11+33,03+28,75+24,68+21,98+12,53+9,04+6,75+

6,73+6,79+11,61+13,48), viivis 2019.a, arvetelt summas 127,60 eurot (17,79+19,13+16,92+

15,64+11,9+8,53+11,94+6,17+3+3,63+6,25+6,7) ja viivis 2020.a. arvetelt summa 16,90 eurot

(6,48+5,53+4,89) s.o kokku 475,13 eurot. Seega moodustab puudutatud isiku võlgnevuse

07.oktoobri 2020.a seisuga summa 3823,48 eurot (3348,35 + 475,13).

19. Puudutatud isiku esitatud menetluslike tasaarvestusavalduste kogusummas 5076,52 eurot

osas nõustus kohus avaldajaga, et tema vastuväited puudutatud isiku tasaarvestusavaldustele

välistavad nende maksmapaneku avaldaja nõude suhtes (VÕS § 200 lg 4). Kohus leidis

sarnaselt avaldajaga, et OÜ MALMI KOLM tegutsemist Malmi 3 elamute suhtes lepingute

sõlmimisel ei saa käsitleda ehtsa käsundita asjaajamisena (VÕS § 1018 lg 1) või võõra asja

eksliku ajamisena enda huvides (VÕS § 1026 lg 1), vaid see vastab võõra asja lubamatule

(teadlikule) ajamisele enda huvides (VÕS § 1026 lg 2). Kohus leidis, et OÜ-l MALMI KOLM

puudus asjaajamisel mingiski osas (lisaks endas huvides tegutsemisele) tahe avaldajat

soodustada (VÕS § 1018 lg 2), vaid vastupidi – eirates korteriühistut kui seaduslikku

korteriomanike huvide esindajat korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki

mõtteliste osade ühisel majandamisel ja ühiste huvide esindamisel, on OÜ MALMI KOLM

üritanud korteriühistu tegevust igakülgselt takistada, sõlmides vastavad lepingud ainult nende

elamute suhtes (Malmi 3), kus asuvad temaga läbi juhatuse liikme (RP) seotud korteriomanike

korterid (nr 15-18) ja sundides teisi Malmi 3 korteriomanikke (nr 13, 14, 19, 20, 34) tarbima

teenuseid ainult OÜ-ga MALMI KOLM sõlmitud lepingute alusel ning takistades avaldajal

kogu kinnistu suhtes vastavaid teenuslepinguid sõlmimast ja kõiki korteriomanikke vastavaid

teenuseid tarbimast. Riigikohtu lahendist 3-2-1-111-04 tulenevalt (p 19) võib majas, mille

majandamiseks on loodud korteriühistu, sõlmida lepingud KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt

korteriomanike huvide esindajana omal nimel korteriühistu. Kohtu hinnangul on paljasõnalised

puudutatud isiku väited, et OÜ MALMI KOLM sõlmis lepingud teenusepakkujatega seetõttu,

et avaldaja ise ei olnud võimeline neid kohustusi täitma, tagamaks korteriühistu liikmetele eluks

vajalike teenuste (kütte, sooja vee, üldelektri ja automaatse tuletõrjesüsteemi) toimimine. Nii ei

nähtu puudutatud isiku poolt viidatud Malmi 3 korteriomanike kirjast avaldajale mitte see, et

viimane pole taganud AS-ga Eesti Gaas sõlmitud lepingu alusel kütte ja sooja vee olemasolu,

vaid vastupidi - see, et Malmi 3 korterite 13, 14, 19, 20 ja 34 omanikud (st need

korteriomanikud, kes pole seotud RP poolt juhitavate äriühingutega) pole rahul OÜ MALMI

KOLM ja RP tegevusega Malmi 3 elamute haldamisel ja soovivad kommunaalteenuste eest

tasumist korteriühistule; et korteriühistu võtaks üle AS-ga Eesti Gaas Malmi 3 suhtes sõlmitud

gaasi-teenuste lepingu; et korteriomanikel oleks ligipääs gaasikatlale, üldvee ja üldelektri

mõõdikutele, mida OÜ MALMI KOLM esindaja RP ei ole seni olnud nõus võimaldama; et

saaks kasutada prügi ladestamiseks korteriühistu poolt tellitud konteinereid; panna aluse

remondifondile Malmi 3 maja remondi - ja hoolduskulude eest tasumiseks; tellida

koristusteenust korteriühistu kaudu eelnevalt kokkulepitud hinnakirja alusel; kasutada Malmi 3

ühisruume vastavalt kehtivale kasutuskorrale; ühiskasutatavate ruumide/ väravate võtmeid,

mille RP on omavoliliselt ilma ühistu loata lukustanud (dtl 716). Puudutatud isiku viite puhul

avaldaja ja OÜ MALMI KOLM vahelisele 2016.a. allkirjastamata kokkuleppele, st kokkuleppe

2-18-132697

projektile (dtl 722-723) võttis kohus üheltpoolt arvesse avaldaja selgitust, et kinnistul rahu ja

normaalse elu juurde pöördumise huvides oli avaldaja valmis kaaluma OÜ-ga MALMI KOLM

kokkuleppe saavutamiseks erinevaid võimalusi, kuid vastavat kokkulepet ei sõlmitud, teiselt

poolt aga seda, et sellest dokumendist nähtuvalt oli avaldajal sõlmitud AS-ga Tallinna Vesi

leping kogu Kopli 18/Malmi 3 kinnistu veevarustuse tagamiseks, kuid sellegipoolest soovis OÜ

MALMI KOLM Malmi 3 majade haldajana ise osutada Malmi 3 elanikele veeteenust.

20. Et OÜ MALMI KOLM kui mingil hetkel (2016.a. suvel) Kopli 18/Malmi 3 kinnistul 16

korteri omanik soovis korteriühistut eirates pidada ennast Malmi 3 elamute ainuhaldajaks ega

soovinud teha korteriühistuga koostööd, võimaldamaks Malmi 3 korteriomanikel kasutada

korteriühistu poolt vahendatavaid teenuseid ja korteriühistul OÜ MALMI KOLM poolt

teenusepakkujatega sõlmitud lepinguid üle võtta, nähtub korteriühistu avaldusest AS-le Eesti

Gaas gaasilepingu ülevõtmiseks (dtl 741), AS Elektrilevi vastusest avaldaja pöördumisele (dtl

797), avaldaja kirjast Konkrentsiametile (dtl 789-799), Konkurentsiameti vastusest ja kirjast

avaldajale (dtl 801-810). Nimetatust nähtuvalt takistas AS-l Eesti Gaas avaldajaga Malmi 3

elamute suhtes lepingut sõlmimast asjaolu, et OÜ MALMI KOLM keeldus omapoolselt lepingu

lõpetamisest ja ähvardas lepingu ühepoolsel lõpetamisel pöörduda kohtusse. Lõpuks õnnestus

korteriühistul sõlmida 01.oktoobril 2017.a leping AS-Eesti Gaas ainult seetõttu, et AS

Gaasivõrgud ütles OÜ-ga MALMI KOLM sõlmitud lepingu üles ja seda oli sunnitud tegema

ka AS Eesti Gaas (dtl 718-721). Ka Elektrilevi oli valmis Malmi 3 elamute suhtes lepinguid

sõlmima, kuid alles pärast OÜ MALMI KOLM poolt sõlmitud lepingute ülesütlemist, mida aga

OÜ MALMI KOLM pole teinud. Kohus võttis samuti arvesse, et oma õiguste kaitseks OÜ

MALMI KOLM ja RP-ga seotud äriühingute tegevuse ja omavoli vastu Malmi 3 elamute

haldamisel olid avaldaja ja Malmi 3 korteriomanikud sunnitud pöörduma hagivaldusega

kohtusse (dtl 811-826) ja Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-17-5201 tulenevalt tunnistati

OÜ MALMI KOLM tegevus kinnistul õigusvastaseks (dtl 828-842). Et Malmi 3

korteriomanikud (v.a. RP-ga seotud korteriomanikud) ei soovinud OÜ-ga MALMI KOLM

tegemist teha ning avaldaja ei ole OÜ MALMI KOLM tegevust heaks kiitnud nähtub ka sellest,

et vaatamata Malmi 3 osas lepingute puudumisele võimaldas avaldaja Malmi 3 korteriomanikel

tasuda gaasi ja elektri eest teenusepakkujatele avaldaja kaudu (arved dtl 662-681). Puudutatud

isiku väite suhtes, et avaldaja jättis vajalikud teenuslepingud sõlmimata, võttis kohus arvesse,

et avaldaja on sõlminud Tallinna Keskkonnaametiga jäätmeveolepingu 07.märtsil 2012.a

(jäätmeveoleping dtl 1212-1213) ega pole OÜ MALMI KOLM poolt sõlmitud

jäätmeveolepingut heaks kiitnud (avaldaja kiri Keskkonnaametile dtl 1214).

21. Eeltoodu alusel leidis kohus, et OÜ MALMI KOLM tegevus ei kvalifitseeru selliseks

õigustatud käsundita asjaajamiseks (VÕS § 1018), mis oleks andnud talle kui asjaajajale nõuda

korteriühistult kui soodustatud isikult kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023). Kohus leidis, et

avaldaja ei ole OÜ MALMI KOLM ja OÜ RCH Haldus tegevust heaks kiitnud ning et OÜ

MALMI KOLM asjaajamisele asumine ei vastanud avaldaja huvile ja tegelikule tahtele -

avaldaja huvi ja tahe on olnud ise oma asja ajada. Samuti ei saanud avaldajal olla seadusest

tulenevalt ülalpidamiskohustust ja OÜ MALMI KOLM poolt ühel kinnistul teenuste osutamine

on kitsalt kinnistu kaasomanike huvi, mitte oluline avalik huvi. Käsundita asjaajamise mõte ei

ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada selle eest maksma, st luua sisuliselt

leping, mida isik ei ole soovinud (RKTKm 3-2-1-44-11 p 33). Sellest tulenevalt leidis kohus,

et OÜ-l MALMI KOLM ja OÜ-l RCH Haldus puudub kehtiv nõue, mida puudutatud isikule

loovutada ja mida viimane on soovinud avaldaja nõudega tasaarvestada. Riigikohus on lahendis

3-2-1-93-06 selgitanud, et VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool

saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad

täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kohus leidis,

et avaldaja vastuväited puudutatud isikule loovutatud nõuete suhtes, mida puudutatud isik

2-18-132697

soovib avaldaja nõudega tasaarvestada, välistavad tasaarvestuse kehtivuse. Kohus leidis, et

seega võlgneb puudutatud isik avaldajale käesoleva määruse tegemise seisuga 3823,48 eurot

(põhinõue 3348,35 eurot ja viivis 475,13 eurot), millise summa kohus puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõistis. TsMS § 367 korras mõistis kohus võlgnevuselt avaldaja kasuks

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt 3823,48 eurot.

22. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

võlgnevuse, leidis kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel puudutatud isiku kanda.

Määruskaebus

23. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse osaliselt ning

palub: tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1-3 ning teha nende osas uus otsustus,

millega jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata; tühistada maakohtu määruse resolutsiooni

punktid 4 ja 5 ning teha nende osas uus otsustus, millega jätta kõik menetluskulud avaldaja

kanda; jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

24. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus eksinud nii materiaalõigus- kui ka

menetlusõigusnormide kohaldamisel. Põhjendused pole osaliselt jälgitavad ja seostatud

tuvastatud asjaoludega, on vastuolulised ning kohtu järeldused ei rajane asjas esitatud

tõenditele.

25. Kohtumääruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele, sest ei ole

täidetavad muu lahendi tekstita. Ebaselge on viivise väljamõistmise ulatus, kuivõrd

määratlemata on ajahetked, millise päeva seisuga on välja mõistetud põhivõlgnevus koos

viivisega ning millisest päevast tuleb arvestada viivist põhivõlgnevuselt.

26. Kohus on ekslikult jätnud kohaldamata hagita asjas kohalduva uurimispõhimõtte ja jätnud

olulised asjaolud välja selgitamata ning samas asetanud vastustaja tõendamiskoormuse

puudutatud isikule, seejuures selgitamiskohustust rikkudes, mille tulemina on kohtumäärus

puudutatud isikule ka üllatuslik.

27. Puudutatud isik esitas 20.detsembril 2019.a vastuväite avaldaja prügiveoteenuse nõudele,

kuna avaldajal puudub igakuine ülevaade sellest, palju on ühes korteriomandis elanikke, millest

tulenevalt puuduvad avaldajal ka alusandmed selleks, et jaotada prügiveoteenuse maksumust

oma liikmete vahel. Nimelt näeb avaldaja põhikirja p 4.2.7.5 ette, et teenuse eest tasutakse

vastavalt teenusepakkuja esitatud arvele jagatuna korteris elavate inimeste arvuga. Avaldaja

väitis paljasõnaliselt, et tal on ülevaade elanike arvust olemas, kuid vastavaid tõendeid ei

esitanud. Avaldaja oleks pidanud oma nõude aluseks oleva arvestuse kohtule esitama, et kohus

saaks hinnata, kas tasu prügiveoteenuse eest on avaldaja liikmete vahel põhikirjakohaselt

jagatud. Lisaks tõendas puudutatud isik, et avaldaja juhatuse liikme korteriomandis võib viibida

korraga kuni 7 inimest ööpäevas. Kohus jättis puudutatud isiku sellekohased vastuväited

arvestamata ja esitatud tõendid sisuliselt hindamata, rahuldades põhjendamatult avaldaja nõude

prügiveoteenuse maksete osas. Lisaks on asjas oluline, et avaldaja on ise aktsepteerinud

puudutatud isiku prügikonteinerit, mistõttu on ebaõiglane, et puudutatud isik peab

ebaõige/puuduliku arvestuse alusel tasuma nii avaldajale ning lisaks tellitud eraldi enda

kasutuses oleva prügikonteineri eest, seda enam olukorras, prügiveoteenuse maksmisest on

vabastatud teine avaldaja liige, kes peab samas toitlustusasutust ja omab enda prügikonteinerit.

2-18-132697

Eeltoodud minetuste tõttu tuleb kohtumäärus tühistada avaldaja rahuldatud prügiveoteenuse

nõudes.

28. Kohus eksis materiaalõiguse normi kohaldamisel, mis viis asja ebaõige lahendamiseni

puudutatud isiku tasaarvestusavalduses kajastuva nõude olemasolu tuvastamisel. Ekslik on

käsitlus, et juhul, kui isikul puudus tahe soodustada teist isikut ning tema tegevus vastab võõra

asja lubamatule ajamisele enda huvides VÕS § 1026 lg 2 kohaselt, siis ei tule asjaajajale tehtud

kulutusi hüvitada. VÕS § 1026 lõige 2 näeb ette, et sellises olukorras tuleb asjaajajale hüvitada

temale asjaajamise käigus tehtud kulutused vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega jättis

kohus alusetult kohaldamata õigusnormi, mis annab MALMI KOLM OÜ-le õiguse nõuda

avaldajalt kulutuste hüvitamist.

29. Kohus tuvastas valesti asjaolu, et MALMI KOLM OÜ takistas avaldaja tegevust, sõlmides

vastavad lepingud ainult nende elamute suhtes (s.o Malmi 3), kus asusid temaga läbi juhatuse

liikme seotud korteriomanike korterid (15-18), ning sundis teisi Malmi 3 korteriomanikke (13,

14, 19, 20,34) tarbima teenuseid ainult MALMI KOLM OÜ-ga sõlmitud lepingute alusel.

Nimelt oli antud olukorra tinginud asjaolu, et ajal, mil MALMI KOLM OÜ sõlmis lepingud

teenuste osutamiseks vaid Malmi 3 aadressiga elamutes, avaldaja ise Malmi 3 elamuid ei

hallanud. Avaldaja eesmärk oli vaid Kopli 18 aadressil asuva elamu ja selles asuvate

korteriomandite majandamine ning avaldaja selliselt ka tegutses.

30. Käsundita asjaajamise ning avaldaja ja tema liikmete tahte määratlemisel on kohus valesti

hinnanud tõendeid ning kohtumäärus on selles osas ka vastuoluline. Nimelt esitas teiste seas

avaldaja 2017.aastal ise nõude kohtusse keelata MALMI KOLM OÜ-l katkestada üldelektri ja

sooja veega varustamine, milles väljendus nii avaldaja kui ka tema liikmete tahe MALMI

KOLM OÜ-lt nimetatud teenuseid saada. Asjasse puutumatu on kohtumääruses avaldatud

seisukoht teenuslepingute aspektist selles, et tsiviilasjas 2-17-5201 tunnistas kohus MALMI

KOLM OÜ tegevuse kinnistul õigusvastaseks, kuivõrd nimetatud asjas ei lahendanud kohus

sisuliselt teenuslepingutega seotud küsimusi. Selles osas on kohtulahend ka vastuoluline, kuna

ühest küljest on kohus tuvastanud, et avaldaja ja tema liikmete sooviks ei olnud saada MALMI

KOLM OÜ vahendatavaid teenuseid – üldelektrit ja gaasiga soojendatavat vett, samas aga

tugines kohus tsiviilasjas 2-17-5201 tehtud otsusele kui tõendile, millest nähtub üheselt, et

avaldaja ja tema liikmed esitasid MALMI KOLM OÜ vastu nõude tagada sooja vee ning

elektriga varustamise jätkamiseks. On üheselt ilmne, et käesoleval juhul avaldaja ja tema

liikmed neid teenuseid saada soovisid, kuna esitasid ise vastava nõude kohtusse. Puudutatud

isik palub ringkonnakohtul teha asjas uus otsustus ning tasaarvestuse tulemusena lugeda

avaldaja nõuded lõppenuteks.

31. Ebaõiglane oli avaldaja rahuldatud nõude ulatust silmas pidades jätta puudutatud isiku

kanda menetluskulud ulatuses, milles kohus avaldaja nõudeid ei rahuldanud. Lahendis

puuduvad selle kohta sisulised põhjendused. Avaldaja põhinõudest summas 4220,67 eurot

rahuldas kohus vaid 3348,35 eurot ning kuna pea neljandik nõudest jäi rahuldamata, oleks

õiglane sellise nõude osalise rahuldamise korral jätta neljandik puudutatud isiku

menetluskuludest avaldaja kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

32. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Õige ei ole väide, et avaldajal puudub

igakuine ülevaade sellest, palju on ühes korteriomandis elanikke. Avaldaja on kohtumenetluses

korduvalt kinnitanud, et korteriomanikud on esitanud korteris elavate isikute arvu ja avaldaja

peab selles osas arvestust. Maakohus on õigesti leidnud, et kui puudutatud isik on esitanud

2-18-132697

väite, et avaldaja arvestus korteris elavate inimeste kohta ei ole õige, oleks pidanud puudutatud

isik ise esitama tema arvates õiged andmed. Esitatud väited prügiteenuse kohta on eksitavad.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et avaldaja juhatuse liikme korteris võib viibida või on

viibinud korraga 7 inimest. Avaldaja juhatuse liige kinnitab, et korteris on viibinud ka teatud

hetkedel rohkem kui 7 inimest (nt sünnipäeval), kuid see ei oma asjas mingit tähtsust. Avaldaja

põhikirjaga on kehtestatud üldine kord, mille järgi käib prügiarvestus korteris alaliselt elavate

isikute järgi ja sellest ka avaldaja lähtub. Puudutatud isik esitas kohtule üksnes teatud hetke

väljavõtte Airbnb portaalist, mis aga ei näita seda, kui pikal perioodil ja mitu inimest avaldaja

juhatuse liikme korteris viibis. Eksitav on puudutatud isiku väide, et avaldaja on aktsepteerinud

puudutatud isiku prügikonteinerit. Avaldaja on korduvalt nõudnud puudutatud isiku

prügikonteineri äraviimist, kuid seda tulutult. Puudutatud isikul on pidevalt olnud võimalus

kasutada avaldaja prügikonteinerit ja sellest tulenevalt puudub mis tahes vajadus eraldi

prügikonteineriks. OÜ MALMI KOLM ei ole kunagi ajanud avaldaja asja. Sellest tulenevalt on

ka loovutatud nõue kunstlik. OÜ MALMI KOLM on kinnistul Kopli 18/Malmi 3, Tallinn

tegutsenud pahatahtlikult ja õigusvastaselt. Ei ole mõeldav ja õiguslikult korrektne käsitleda

ühe isiku poolt teise isiku asjaajamisena sunniviisiliselt ning teise isiku tahte vastaselt tegevuste

pealesurumist ja teenuste sunniviisilist pakkumist. Ekslik on puudutatud isiku väide, et avaldaja

eesmärk oli vaid Kopli 18 aadressil asuva elamu majandamine. Avaldaja asutamisprotokollist

nähtub, et sellele on alla kirjutanud kõik kinnistu Kopli 18/Malmi 3, Tallinn korteriomanikud

(mitte üksnes Kopli 18 maja elanikud). Avaldaja eesmärgi küsimust on käsitletud ka tsiviilasjas

nr 2-16-15491 ja selles tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 30.septembri 2020.a kohtuotsuses,

milles kohus leidis, et avaldaja eesmärk saab olla üksnes majandada kõiki kinnistul asuvaid

maju, mitte aga kinnistul asuvat ühte maja, mis õiguslikult ei ole võimalik.

Menetluse edasine käik

33. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumääruse resolutsiooni punkte 2 ja 3 ning põhjendusi tuleb

muuta ja täiendada osas, milles kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

võlgnevuse 3823,48 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

põhivõlgnevuselt 3348,35 eurot vastavalt käesoleva määruse põhjendustele (p-d 38-39). Muus

osas on vaidlustatud kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud

väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse ülejäänud osas muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

35. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohus on teinud seadusliku ja

põhjendatud otsustuse, rahuldades avaldaja avalduse osaliselt. Määruskaebuse esitaja

hinnangul tuleb maakohtu määrus selle vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse väära

kohaldamise ning erinevate menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning jätta avaldus

rahuldamata. Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja väidetud minetused maakohtule

2-18-132697

ette heidetavad. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule

osaliselt põhjendatud.

36. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ei

ole täidetavad ilma määruse muu osata. Selles osas ei vasta vaidlustatud kohtumäärus TsMS §

442 lg 5 teises lauses sätestatule, mille kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele

vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus peab, juhul kui ta rahuldab haginõude, TsMS § 442 lg 5

teise lause järgi otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita. Kui otsuse täitmiseks on vajalik läbi viia täitemenetlus, peab ka

täitur olema võimeline kohtuotsuse resolutsioonist aru saama (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 13.oktoobri 2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-10, p 14).

37. Praegusel juhul ei ole vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punktist 2 arusaadav, et

puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetud võlgnevuse kogusumma 3823,48 eurot

sisaldab nii põhinõuet 3348,35 eurot kui määruse tegemise seisuga põhivõlgnevuselt

sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 475,13 eurot, nagu nähtub määruse põhjenduste

punktist 25. Lisaks eeltoodule ei ole vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punktist 3

arusaadav, millisest kuupäevast alates on puudutatud isik kohustatud avaldajale tasuma temalt

avaldaja kasuks väljamõistetud põhivõlgnevuselt 3348,25 eurot edasiulatuvaid viiviseid

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatusele. Selles osas on puudulik ka

vaidlustatud määruse põhjendav osa. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist siiski nõnda

oluliste menetlusõiguse normide rikkumisega, mis tingiks vaidlustatud määruse tühistamise ja

asja maakohtule tagasi saatmise uueks lahendamiseks, kuna kirjeldatud eksimused saab

ringkonnakohus parandada määruskaebusmenetluses.

38. Vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 tuleb viia vastavusse määruse

põhjendustega, millest tulenevalt tuleb seda muuta ja täiendada ning märkida, et puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõistetud võlgnevusest 3823,48 eurot moodustab põhivõlgnevus

3348,35 eurot ning kohtumääruse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 475,13

eurot.

39. TsMS § 367 teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nii on avaldaja

ka oma nõude tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõnastanud. Arvestades eeltoodut, tuleb

täiendada vaidlustatud määruse põhjendusi, samuti muuta ja täiendada määruse resolutsiooni

punkti 3 ning märkida, et puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevuselt 3348,35 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivised on välja mõistetud alates 08.oktoobrist

2020.a kuni põhinõude täitmiseni.

40. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule ette heidetavad uurimispõhimõtte

kohaldamata ja oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine, samuti tõendamiskoormuse vale

jagamine või üllatusliku kohtulahendi koostamine. Maakohus on oma otsustust jälgitavalt ja

selgelt põhjendanud ning rajanud selle asjas esitatud tõenditele. Maakohtule ei ole ka ette

heidetavad lahendi vastuolulisus, tõendite vale hindamine või asjaolude vale tuvastamine, mida

ringkonnakohus põhjendab alljärgnevalt.

41. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus 13.augusti 2019.a ärakuulamisel

menetlusosalistele selgitanud nii nende õigusi kui seda, et vaatab avalduse läbi hagita menetluse

korras ja hagita menetluse korda. Puudutatud isikut on maakohtu menetluses esindanud kaks

2-18-132697

kvalifitseeritud lepingulist esindajat. Seega on puudutatud isikule eelduslikult olnud teada mh

see, et kõik oma väited tuli põhistada. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite

põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti

tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta

see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja

tõendamise kohustust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.detsembri 2017.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14).

42. Eeltoodust tulenevalt on seonduvalt prügikulude jaotamisega õige maakohtu osutus, et

juhul kui puudutatud isik leidis, et avaldaja andmed korterite elanike (arvu) kohta on ebaõiged

või puuduvad, tulnuks tal endal esitada õiged andmed. Tuginemine väitele, et osa

korteriomandeid on väljaüüritud Airnb kaudu, mis puudutatud isiku järelduste kohaselt

tähendab pidevat elanike arvu muutust ja mõnes korteris võib elada rohkem (nt kuni 7 inimest),

ei põhista iseenesest veel seda, et avaldaja arvestuskäigu alused (üldine korteriomandites

elavate inimeste hulk) seoses prügi äraveo teenusega on olnud ekslikud. Selleks tulnuks

puudutatud isikul esitada andmed, kui suur on temale teadaolevalt korteriomandites elavate

isikute arv. Puudutatud isik ei ole seda õnnestunult teinud. Sealhulgas ei ole nimetatud

võimalust kasutatud ka määruskaebusmenetluses, kuigi TsMS § 662 lg 4 kohaselt võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Puudutatud isik ei ole

tuginenud ka väidetele, et temale kuuluva korteriomandi kasutamisega seoses prügi

vaidlusalusel perioodil ei tekkinudki või tekkis seda avaldaja arvestatust (2 inimest) vähem.

43. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas oluline, et avaldaja on 13.augusti 2019.a

ärakuulamisel selgitanud, et ta pole vastu, kui puudutatud isik soovib hoovis pidada oma

prügikonteinerit, kuivõrd protokollist ei nähtu, et avaldaja oleks nõustunud sellega, et

puudutatud isik prügi äraveo teenuse eest tasu ei maksa. Avaldaja on pelgalt nentinud valmidust

taluda hoovis veel üht konteinerit, kuigi neid on juba niigi 5 tükki ja avaldaja huviks ei ole

pidada hoovis prügikonteinerite ladu. Ka ei taga määruskaebuse edukust väide, et

prügiveoteenuse maksmisest on vabastatud avaldaja liige, kes peab toitlustusasutust ja omab

enda prügikonteinerit, kuna avaldaja põhikirja p 4.2.7.5 kohaselt tasutakse teenuse eest

vastavalt teenusepakkuja esitatud arvele jagatuna korteris elavate inimeste arvuga. Avaldaja on

13.augusti 2019.a ärakuulamisel mh selgitanud, et korteriomandis tegutseb toitlustusasutus

(seega elanikke pole), mistõttu on sellel oma prügikonteiner ning see on ühisest prügikulude

kandmisest välja arvatud. Ringkonnakohtu hinnangul võib see olla mõistlik, arvestades, et

eelduslikult tekib sellise korteriomandi kasutuse puhul ka rohkem prügijäätmeid, mille äraveo

kulude ühiselt kõigis korteriomandites elavate isikute kanda jätmine oleks nende suhtes ilmselt

ebaõiglane.

44. Maakohus on asjas esitatud tõendite põhjal õigesti tuvastanud asjaolu, et MALMI KOLM

OÜ takistas avaldaja tegevust ning sundis teisi Malmi 3 korteriomanikke tarbima teenuseid

ainult MALMI KOLM OÜ-ga sõlmitud lepingute alusel. Ringkonnakohtul ei ole alust

maakohtu poolt arvesse võetud tõendeid ümber hinnata ning teistsugusele järeldusele

jõudmiseks. Selleks ei anna põhjust ka määruskaebuses esitatud väide, nagu olnuks avaldaja

eesmärgiks olnud vaid Kopli 18 aadressil asuva elamu ja selles asuvate korteriomandite

majandamine, arvestades, et määruskaebuse esitaja ei ole ümber lükanud avaldaja esitatud ja

põhistatud väiteid, et 16.aprilli 2008.a asutamisprotokoll on allkirjastatud kõigi kinnistu Kopli

18/Malmi 3 Tallinn korteriomanike poolt ning tsiviilasjas nr 2-16-15491 asusid kohtud seoses

2-18-132697

avaldaja eesmärgiga seisukohale, et olenemata sellest, mitu maja ühel kinnistul asub, sai ühel

kinnisasjal asuvate korteriomandite majandamiseks asutada ühe korteriühistu.

45. Maakohus ei ole ka eksinud käsundita asjaajamise ning avaldaja ja tema liikmete tahte

määratlemisel asjas esitatud ja tsiviilasjas nr 2-17-5201 tehtud kohtuotsuse kui tõendi

hindamisel ega teinud vastuolulist kohtumäärust. Nimetatud kohtuasja tingis kohtuotsuse

kirjeldavast osast nähtuvalt see, et RP rikkus isiklikult ja/või oma äriühingute (Asderty OÜ,

MALMI KOLM OÜ) kaudu süstemaatiliselt hagejate õigusi, sh takistas hagejaid kaasomandis

olevaid ruume vallata ja kasutada, paigaldas hagejatega kooskõlastamata elamu fassaadile ja

kaasomandis keldriruumidesse valveseadmeid, lülitas välja Malmi 3/2 elamus sooja vee, lülitas

Malmi 3/1 elamus välja üldelektri, samuti piiras hageja I (käesoleva asja avaldaja) põhikirjaliste

ülesannete täitmist. Kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvalt keelas Harju Maakohus mh MALMI

KOLM OÜ-l Malmi 3/1 Tallinn asuvas elamus üldelektriga varustamise katkestamise ja Malmi

3/2-19 Tallinn, Malmi 3/2-20 Tallinn ja Malmi 3/2-34 Tallinn korteriomandite sooja veega

varustamise katkestamise, kuna tõendamist ei leidnud, et hagejate ning MALMI KOLM OÜ

vahel oleks sõlmitud leping või esineks muid asjaolusid, millest tuleneks hagejatele kohustus

esitatud arvete tasumiseks. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud mõne VÕS § 1018

lg 1 p-des 1-3 või lg-s 2 sätestatud eelduse olemasolu. Ka ei ole hagejad avaldanud, et kiidavad

MALMI KOLM OÜ asjaajamise heaks. Vastupidi, hagejad on selgelt esile toonud, et MALMI

KOLM OÜ-d ei ole majandajaks määratud, nad ei ole MALMI KOLM OÜ-ga sõlminud

mistahes teenuse osutamise lepinguid, mille alusel oleks elamute haldamine tema ülesandeks

antud, majandamisega tegeleb 27.mail 2008.a asutatud ühistu. Kohtuotsusest ei nähtu sedagi,

et MALMI KOLM OÜ-l oleks olnud tahe tegutseda hagejate kasuks. Eeltoodust tulenevalt on

ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, nagu saaks oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist

ning tsiviilasjas nr 2-17-5201 esitatud nõuet teenuste katkestamise keelamiseks võrdsustada

sooviga saada teenust ja tunnustada MALMI KOLM OÜ-d kui majandajat ning käsundita

asjaajajat. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt on VÕS § 1018 lg 1 p-

des 1-3 sätestatule mittevastava teenuse osutamist peetud õigustamatuks ja pahauskseks (vt nt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.juuni 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33).

46. Maakohtule ei ole ette heidetav ka materiaalõiguse väär kohaldamine. Määruskaebuse

esitaja viidatud VÕS § 1026 lg 2 näeb ette, et kui keegi ajab võõraid asju nagu enda omi, kuigi

ta teab, et ta ei ole selleks õigustatud, või peab seda teadma, kohaldatakse käesoleva seaduse §

1022 lõigetes 1 ja 5 ning § 1024 lõikes 1 sätestatut. Kui soodustatu esitab asjaajaja vastu

käesoleva seaduse § 1022 lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisest tuleneva nõude või § 1022

lõikes 5 või § 1024 lõikes 1 nimetatud nõude, võib asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste

hüvitamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et õigustamatult

teise isiku asju ajanud isik saaks esitada asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõude alusetu

rikastumise sätete järgi, peab olema soodustatu eelnevalt esitanud asjaajaja vastu VÕS § 1022

lg-s 1 või § 1022 lg-s või § 1025 lg-s 1 nimetatud nõude. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

avaldaja puudutatud isikule ühtki nimetatud nõuetest esitanud ei ole. Seega puudus maakohtul

seaduslik alus VÕS § 1026 lg 2 kohaldamiseks. Kuivõrd ühegi eelnimetatud nõude esitamine

ei ole põhistamist leidnud ka määruskaebusmenetluses, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus

arvestada puudutatud isiku tasaarvestusavaldustes kajastuvate nõuetega.

47. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seonduvalt

menetluskulude jaotusega. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus

menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmisel asjaolule, et rahuldas avaldaja esitatud

avalduse osaliselt. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtule selles osas põhjendamiskohustuse

rikkumine ette heidetav. Ka ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire. Arvestades, et TsMS

§ 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjade näol tegemist

2-18-132697

hagita asjadega, mis tuleb kohtul lahendada hagita menetluses, lähtus maakohus õigesti TsMS

§ 172 lg 1 teises lauses sätestatust, mille kohaselt juhul, kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 kohaldamine

on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.mai 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-

16-5794, p 12). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita

menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti

(vt Riigikohtu 02.juuni 2008.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 07.oktoobri 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). Võttes

arvesse, et maakohus mõistis suurema osa avaldaja nõutud põhivõlast puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja, puudutatud isiku enamik vastuväiteid osutus põhjendamatuks ning kohtul

puudus alus arvestada ka puudutatud isiku poolt esitatud tasaarvestusavaldustega, on maakohus

menetluskulud jaotanud igati õiglaselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

48. Kuivõrd puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse vaid osas, mis puudutas ebatäpsusi

vaidlustatud määruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 ning on ülejäänud osas põhjendamatu,

jäävad selle menetlemisega seotud kulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teisest lausest

tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades, et avaldaja on teada andnud

menetluskulude puudumisest, jäävad menetluskulud kindlaks määramata.

49. Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 617 lg-st 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/