3-21-198/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2021; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-198 Haldusasi

K.S. kaebus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 04.01.2021 makseteatise nr 937949 ja 07.01.2021 vaideotsuse tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – K.S.;

Vastustaja – MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, esindaja Oliver Orumets RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Jätta kaebus rahuldamata

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.11.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.S. esitas 27.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 04.01.2021 makseteatise nr 937949 ja 07.01.2021 vaideotsuse tühistamise nõudes. Nimetatud makseteatisega kohustati kaebajat tasuma sundkindlustuse makset summas 66 eurot ja 10 senti.

2. Tallinna Halduskohtu 10.02.2021 määrusega jäeti kaebus käiguta. Eelkõige oli kaebajal vaja tasuda riigilõiv.

3. Tallinna Halduskohtu 01.03.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastas kaebusele 15.03.2021. Kaebaja esitas oma täiendava seisukoha 15.03.2021.

4. Tallinna Halduskohtu 20.09.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning anti protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

5. Kaebaja selgituste kohaselt rakendati autole SAAB 9-3, reg. märgiga XXXXXX sundkindlustust. Kaebaja esitas MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondile vaide, mis jäeti rahuldamata. Sõiduk, millele sundkindlustus rakendati, ei ole aga juba aastaid kaebaja oma. Samuti ei olnud auto enam sõiduvõimeline (kokku jooksnud ja lammutatud mootor). Kaebaja oli müünud sõiduki suusõnalise lepinguga varuosadeks sümboolse summa eest aastaid tagasi. Kaebaja möönab, et tema poolt jäid tegemata küll osa vajalikest toimingutest – auto registrist kustutamine vms., kuid sellegi poolest oleks võinud MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond esmalt hoiatada või teavitada olukorrast, et oleks saanud vajalikud toimingud läbi viia, mis oleks mõistlik ja loogiline käitumine. Kaebaja taotleb MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 04.01.2021 makseteatise nr 937949 ja 07.01.2021 vaideotsuse tühistamist.

6. Täiendavas 15.03.2021 selgituses märgib kaebaja, et vastustaja poolt edastatud meeldetuletus nr 916554 ei ole reaalselt kaebajani jõudnud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja selgituste kohaselt oli kaebaja makseteatises toodud perioodil liiklusregistri andmetel kindlustuskohustusega isik. Automaatse liikluskindlustuse kindlustussuhe tekib Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja kindlustuskohustusega isiku vahel, kui on täidetud vähemalt üks LKindlS § 60 lg 2 toodud tingimustest. Antud juhul oli täidetud LKindlS § 60 lg 2 p 2 toodud tingimustest ehk möödunud oli 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest. Vastavalt LKindlS § 62 lg-le 2 on automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse tasumise kohustus kindlustuskohustusega isikul ehk antud juhul kaebajal. Vastavalt LKindlS § 65 lg-le 1 esitab LKF kindlustuskohustusega isikule makseteatise tasumisele kuuluva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa kohta.

8. Makseteatis on kaebajale tähtsaadetisega allkirja vastu üle antud ning vastavalt HMS § 26 lg-le 3 saab lugeda selle kätte toimetatuks. Liikluskindlustuse seadus ei sea Eesti Liikluskindlustuse Fondile kohustust makseteatisele eelnevalt toimetada kätte meeldetuletust sundkindlustuse tekkimisest ja johtuvalt sellest ei mõjuta meeldetuletuse mitte kätte saamine makseteatise kui haldusakti kehtivust. Meeldetuletused on eelkõige informatiivse iseloomuga. Meeldetuletus on saadetud lihtkirjana kaebaja rahvastikuregistri järgsele aadressile ja samalt aadressilt sai kaebaja kätte ka tähtsaadetise, millega saadeti makseteatis.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 04.01.2021 makseteatist nr 937949 ja ka vastavasisulist 07.01.2021 vaideotsust ning taotletud nende tühistamist. Põhivaidlus väljendub antud juhul MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 04.01.2021 makseteatise nr 937949 õiguspärasuse küsimuses. Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks rikutud vaidemenetluse käigus mingisugusel muul moel peale selle, et kaebaja arvates oleks pidanud vaide rahuldama. Lähtuvalt eelnimetatust saab vaideotsuse tühistada üksnes juhul kui makseteatis peaks osutuma õigusvastaseks ning seda pigem õigusselguse huvides. 04.01.2021 makseteatise õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet rahuldada ei saa.

10. Vaidlustatud makseteatisest nr 937949 nähtub, et kaebajale määrati 66 euro ja 10 sendi suurune kindlustusmakse liikluskindlustuse seaduse paragrahvide 3 – 7 (kindlustuskohustus, sellega hõlmatud sõiduk, kindlustuskohustusest vabastatud sõiduk, kindlustuskohustuse erisused ja kindlustuskohustusega isik) ning paragrahvide 60 – 68 (seaduse 5. peatükk, automaatne liikluskindlustus) alusel, kusjuures see seostus perioodiga 05.12.2020 kuni 03.01.2021.

11. Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 1 tähenduses on kindlustuskohustus kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks samas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Lepingu pidi sõlmima mootorsõiduki suhtes, mis oli registreeritud või oli vaja registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutatud liikluses (LKindlS § 4 p 1). Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 7 lõigetele 1 ja 2 on liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul kindlustuskohustus isikul, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse (LKindlS § 62 lõige 2).

12. Vaidlust ei ole selles, et perioodil 05.12.2020 kuni 03.01.2021 oli kaebaja kasutatav sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX liiklusregistris arvel ning kaebaja oli loetud kindlustuskohustusega isikuks. K.S. ei ole vastupidist ka väitnud. Faktilistes asjaoludes menetlusosaliste vahel tegelikult vaidlust ei olegi. Kaebaja ei pea makseteatist põhjendatuks eelkõige seetõttu, et sisuliselt oli sõiduk aastaid tagasi varuosadeks müüdud. Samuti ei ole kaebaja rahul sellega, et talle ei saadetud eelnevalt hoiatust või meeldetuletust. Seoses eelnimetatuga väidab aga vastustaja, et vastav meeldetuletus oli saadetud lihtkirjaga kaebaja rahvastikuregistri järgsele elukoha aadressile ehk samale aadrssile, millelt sai kaebaja kätte ka makseteatise, mis edastati tähtsaadetisena. 03.11.2020 meeldetuletuse nr 916554 on vastustaja haldusasja materjalide juurde ühtlasi esitanud. Olenemata eelnimetatust tugineb vastustaja siiski veel ka liikluskindlustuse seaduse regulatsioonile, mis ei nõua kindlustuskohustusega isikule ilmtingimata eelneva meeldetuletuse kättetoimetamist. Selles osas tuleb vastustajaga samuti nõustuda. Õigesti on viidatud ka LKindlS § 7 lõigetele 1 ja 2, mille kohaselt on kindlustuskohustusega isikuks liiklusregistrisse sõiduki omanikuna või vastutava kasutajana märgitud isik, mis tähendab sisuliselt seda, et kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab isik, kes on sõiduki omanikuna või vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud. Arvestus on liiklusregistri põhine. Seejuures ei ole oluline kas sõidukit tegelikult kasutatakse või kas seda saab kasutada või on see müüdud. Kindlustuskohustuse vältimiseks oleks kaebaja pidanud korraldama sõiduki registrist kustutamise, vajadusel kasvõi ajutiselt. Haldusasja materjalist nähtuvalt oli täidetud ka LKindlS § 60 lg 2 p 2 toodud tingimus ehk möödunud oli 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest. Kindlustuslepingu sõlmimise meeldetuletuses on märgitud, et viimane leping lõppes 23.11.2019. Seonduvalt eelnimetatuga ei ole ka vastuväiteid esitatud.

13. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik