2-21-12387/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. november 2021

Tsiviilasja number

2-21-12387

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Edvinas Vaišvila

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru

Maakohtu

24. septembri

2021.

a

tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806),

lepinguline

esindaja

Jekaterina Morozova

Vastustaja (kostja): Edvinas Vaišvila (isikukood

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 24. septembri

2021 otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646

alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 24. septembri 2021. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu menetluses oli Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi Edvinas Vaišvila

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille maakohus rahuldas 24. septembri 2021. a

tagaseljaotsusega osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 11 181 eurot 99 senti, s.o

põhivõlgnevus 8476 eurot 87 senti, intressi 290 eurot 95 senti ning sissenõutavaks muutunud

viivise 2414 eurot 17 senti ning jättis hagi sissenõudmiskulu 35 euro osas rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

720 eurot ning sellelt viivise.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi materjalide juurde lisatud tõendeid, et hageja

oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Hageja poolt lisatud võlateatised ei tõenda, et

need teatised oleks kostjale edastatud. Võlateatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale

edasi saadetud ja kätte toimetatud. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult

põhjendatud ulatuses, siis jättis maakohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi

rahuldamata.

2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmata jätmise ja hagi avalduse esitamise seisuga veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmata jätmise osas.

Maakohus ei ole tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist välja mõistnud ega kohtuotsuses

põhjendanud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmata jätmist.

Maakohus on sissenõudekulude nõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti kohaldanud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg-t 1. Käesoleval juhul tuleb kohaldada VÕS § 1132 lg 2 p-i 3,

mille kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus

Baltic OÜ on toimetanud kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile XXXXXX

tänav XX, XXXXXX. PlusPlus Baltic OÜ teenuse maksumuseks võlateatiste edastamise eest on

25 eurot esimese külastuse eest ja 5 eurot järgmiste külastuste eest. Seega on hageja kandnud

otseseid kulutusi võlateatiste kostjale edastamiselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 24. septembri 2021. a otsus tuleb

tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse

tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2). Kuna ringkonnakohus tühistab

tagaseljaotsuse, tuleb asi saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule

(TsMS § 657 lg 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

4. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme hageja

sissenõudmiskulu nõuet lahendades.

Maakohus lahendas hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi,

hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Maakohus

lähtus hageja sissenõudmiskulu väljamõistmise nõuet lahendades VÕS § 1132 lg-st 1, mis

käsitleb sissenõudmiskulu hüvitamist lepingu kehtivuse ajal. Maakohus leidis, et kuivõrd

hageja ei ole tõendanud, et ta on vähemalt ühe tasuta võlateatise kostjale saatnud, tuleb

sissenõudmiskulu nõue jätta rahuldamata. Seega asus maakohus nõuet lahendades hindama

tõendeid.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja on sissenõudmiskulu nõuet esitades tuginenud

VÕS § 1132 lg-le 2, mis käsitleb sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks olnud leping lõppenud (tl 5).

Kuigi kohus ei ole seotud poole õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab õigust ise (TsMS §

436 lg 7), tuleb kohtul nõuet lahendades siiski lähtuda poole poolt esitatud faktilistest

asjaoludest. Kohus peab, asudes lahendama tagaseljaotsuse tegemise küsimust, järgides

TsMS § 438 lg 1 esimeses lauses sätestatut, subsumeerima omal algatusel hageja esitatud

asjaolud õigete normide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei ole vaja

tõendada, kuna TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud

(Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 17).

On ebaselge, miks maakohus asus hageja sissenõudmiskulu nõuet lahendama VÕS § 1132 lg 1

alusel, mis reguleerib kulude hüvitamist lepingu kehtivuse ajal olukorras, kus hageja on

tuginenud lepingu lõppemisele. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas

hageja sissenõudmiskulu on põhjendatud hagis esitatud asjaolude kohaselt.

6. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis hageja tulevikku

suunatud viivise nõude lahendamata.

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu

otsuse tekstita. Kohus ei saa jätta nõude üldse lahendamata.

Vaidlustatud maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks hageja tulevikku suunatud viivise

nõuet lahendanud, seda ei nähtu ei kohtuotsuse resolutsioonist ega otsuse põhjendustest.

Ringkonnakohus ei saa asuda esimesena lahendama nõuet, mida maakohus pole eelnevalt

lahendanud. Seega tuleb asi saata maakohtule uueks lahendamiseks.

7. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja

uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke