3-21-2315/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2315

Haldusasi

X, Y ja C kaebus Pärnu Linnavalitsuse 28.09.2021

otsuse

nr

3-5.4/632

tühistamiseks

ja

tagajärgede

kõrvaldamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad X, Y ja C, esindaja vandeadvokaat Silja

Holsmer

Vastustaja Pärnu linn, esindaja Tiina Roht

Kolmas isik Q, esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.10.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X, Y ja C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X, Y ja C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2021

määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebajate ja kolmanda isiku nimed ning aadressi ja

kinnistusraamatu andmed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja Y (kaebajad 1 ja 2) on XXX kinnistu (katastritunnus XXX, registriosa nr XXXXXXXX)

omanikud. C-le (kaebaja 3) kuulub YYY kinnistu (katastritunnus: YYY, registriosa nr

YYYYYYYY). Mõlemal kinnisasjal asub ühepereelamu. Kinnistud külgnevad WWW

kinnistuga (katastritunnus WWW, registriosa nr WWWWW), kus asub 40 korteriga

korterelamu.

2. Q (kolmas isik) esitas Pärnu Linnavalitsusele ehitusteatise ja ehitusprojekti parkla

rajamiseks. Menetluse käigus muudeti projekti korduvalt. Esialgu sooviti rajada 40-kohaline,

kuid hiljem 28-kohaline parkla, kusjuures 12-kohaline ala märgiti perspektiivse parkla alana.

3. Pärnu Linnavalitsus kandis 28.09.2021 otsusega nr 3-5.4/632 ehitusteatise nr

2011201/31232 ehitisregistrisse tingimusel, et enne tööde algust taotletakse tööde tegemiseks

luba Muinsuskaitseametilt.

3-21-2315

2(7)

Ehitusprojekt arvestab naabrite huvidega ega halvenda nende elukeskkonda. Parkimiskohti

vähendati ning kinnistute piiri vahetus läheduses parkimist ei toimu. Piirile rajatakse haljashekk

autotulede pimestamist vältiva varjestuslindiga. Privaatsus tagatakse niivõrd, kui see on

tiheasustusega linnaruumis võimalik. Projekteerimistingimuste andmine ega detailplaneeringu

koostamine pole vajalik.

4. X, Y ja C esitasid Tallinna Halduskohtule 11.10.2021 kaebuse, milles palusid tühistada

Pärnu

Linnavalitsuse

28.09.2021

otsus

nr

3-5.4/632 ja kohustada vastustajat keelama Pärnus WWW kinnistul ehitusteatise nr

2011201/31232 alusel ehitustööde tegemine ja kõrvaldama vaidlustatud otsusest tulenevad

tagajärjed, sh otsustama ehitustegevuse lubatavuse järelevalvemenetluse algatamine üle.

Kaebajad esitasid alternatiivse tuvastamisnõude, juhuks kui 28.09.2021 otsus ei ole haldusakt.

Ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 järgi peab eraparkla rajamiseks, ümberehitamiseks ja

laiendamiseks olema ehitusluba. Ehitusluba on vaja ka avalikkusele juurdepääsetava eratee

(tänava, sh parkla) rajamiseks. Kui planeeringuga pole tee asukohta täpselt määratud, on

ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks nõutavad projekteerimistingimused (EhS

§ 99 lg 1).

Parkla rajamine on vastuolus Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud

üldplaneeringuga, sh on puudu terviklik piirkonna analüüs, arvestatud ei ole üldplaneeringu

põhimõtteid (vältida õueala muutmist parklaks, vältida avaparklaid, tagada keskkonnasäästlik

lume käitlemine ja sademevee juhtimine) ning eiratud on minimaalset 30%-list haljastusnõuet.

Tegelikult soovitakse rajada 40-kohaline parkla, nagu nägi ette esialgne projekt. Vahetult

kaebajate kinnistute piiriga külgnev 12-kohaline ala on projekteeritud murukivikattega

perspektiivse parkimisalana. Arvestatud ei ole Pärnu linna ehitusmääruse § 30 lg-s 4 nimetatud

miljööväärtuslikule alale ehitamise põhimõtteid.

Parkla rajamisega rikutakse kaebajate õigusi ebaproportsionaalselt. Kaebajad arvestasid

hoonete ehitamisel ja planeerimisel, sh ruumide ja akende paigutamisel, et nende kinnistuid

eraldab WWW kinnistust kõrghaljastus ning kortermaja elanikud pargivad kortermaja juures,

s.o eemal kinnistute piirist ja rohealast. Kaebajad ei saanud ette näha, et kõrghaljastus

hävitatakse ja kinnistute piirile rajatakse parkla. Samal ajal on WWW kinnistul piisavalt vaba

maad, et lahendada parkimine kaebajate elamutest ja kinnistute piirist eemal ning säilitada

haljastus. Parkla rajamisega kaasneb valgusreostus, mille mõju ei ole analüüsitud. Puudub ka

info, kas ja kuidas tagatakse müra normtase. Parkla on rajatud lähemale kui kaheksa meetrit

olemasolevatest hoonetest, mistõttu ei vasta see tuleohutusnõuetele. Ehitusprojektis ei ole

arvestatud lume ladustamise ega sulamisvete äravooluga, mis on suunatud kaebajate kinnistute

poole. Haljasala likvideerimisega väheneb pinnase imavus ning suureneb valgumine kaebajate

kinnistutele.

Parkla

rajamiseks

puudub

kõigi

korteriomanike

kokkulepe

(korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 lg 1).

5. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus 28.09.2021 otsuse nr 3-5.4/632 kehtivuse

peatamiseks ja WWW kinnistul ehitusteatise alusel toimuvate ehitustööde keelamiseks

(täiendatud 20.10.2021).

Kaebuse eesmärk on vältida parkla rajamist ja haljastuse hävitamist. Puuduvad takistused

raieloa andmiseks ja ehitustööde tegemiseks. Ehitusteatis on kantud ehitisregistrisse. Hiljem ei

ole vana ja väärtusliku haljastuse taastamine enam võimalik. Uus hekk ei oleks olemasolevaga

samaväärne pikka aega. Liiati asuvad XXX püramiidikujulised elupuud, mis ei moodusta hekki.

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta valmiks parkla kohtumenetluse ajal. Vastustaja ja

kolmanda isiku õigused ei saaks kahjustada, sest parkla rajamine lükkuks vaid edasi. WWW

kinnistul ei ole seni parklat olnud, mistõttu ei ole vajadus selle järele pakiline. Kohtuvaidluse

3-21-2315

3(7)

tulemuse äraootamine on ka puudutatud isiku huvides, sest nii ei tee ta asjatult kulutusi.

Eelistada tuleks huve, mis on suunatud olemasoleva olukorra säilitamisele. Kaebus on

perspektiivikas. Ehitusprojektist ei ole võimalik järeldada, et hekk säilitatakse ja tagatakse

minimaalne nõutud haljastuse osakaal. Võib eeldada, et kõiki parkimiskohti hakatakse

kasutama, sest parkla ehitatakse välja. Põhjendatud ei ole väiteid, et müra normtase jääb

muutumatuks, sademevee äravool paraneb ja leevendusmeetmed toimivad.

6. Pärnu linn vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu.

Ehitusprojektiga on täidetud 30%-lise haljastuse osakaalu nõue. Projektiga korrastatakse juba

olemasoleva kortermaja õueala, mistõttu ei ole parkimist võimalik lahendada hoone mahus. Ka

üldplaneering nõuab, et hoone parkimine lahendatakse hoonestusega samal krundil,

kergliiklejate ohutuse huvides vähendatakse tänavaäärset parkimist. Tänavaäärne parkimine

takistab hooldustöid. Tegemist ei ole avaparklaga, see on mõeldud kortermaja elanikele. 28-

kohaline parkla ei ole suuremahuline. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev

elukeskkond muutub. Pärnu linna ehitusmäärus on kehtivuse kaotanud. Selge ei ole, kuidas

mõjutab kaebaja subjektiivseid õiguseid see, kas parkla rajatakse ehitusteatise või ehitusloa

alusel. Kaebajad kaasati menetlusse. Nende ettepanekute alusel vähendati parkimiskohtade

arvu nii, et nende kinnistute lähedusse kohti ei kavandata. Sademevesi võib valguda kaebajate

kinnisasjadele põhjusel, et olemasolev torustik on amortiseerunud. Uus parkla rajatakse

selliselt, et oleks tagatud vee isevoolne ärajuhtimine. Parkimiskohtade lisandumisega ei kaasne

ülemäärast müra. Hoovis pargitakse juba praegu autosid. Prügiauto tekitatav müra väheneb,

sest prügikonteinerid viiakse teisele küljele. Säilitatakse kaks puud, taastatakse hekk ning

istutatakse neli uut puud. XXX elamu ees on elupuu hekk. Projektis on ette nähtud meetmed

valgusreostuse leevendamiseks. Põhjendatud ei ole etteheited tuleohutusnõuete kohta, sest

kaebajate kinnistute piirile parkimiskohti ei kavandata. KrtS § 38 lg 1 eesmärk ei ole kaitsta

kaebajate õigusi. Kaebajate õiguste riive on väheintensiivne ega kaalu üles kolmanda isiku

õigusi.

7. Q palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajate kirjeldatud õigused ei ole kohtulikult kaitstavad. Miljöö ja olemasoleva keskkonna

säilimine pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. Kortermaja on ehitatud enne

kaebajate hooneid. Parkimine on seni toimunud süsteemitult korterelamu hoovis. Suvel on

parkimine võimatu. Naabrid ei saa eeldada, et linnaruumi ei muudeta. Ehitusteatise kandmine

ehitisregistrisse ei ole naabrite poolt vaidlustatav. Tegemist ei ole avalikkusele ligipääsetava

erateega, sest kinnistule juurdepääsu piirab tõkkepuu. Projekt on kooskõlas üldplaneeringuga.

Parklat ja naabreid jääb eraldama noorendatav hekk, pimestamist aitab ära hoida varjestuslint.

Samuti likvideeritakse XXX akende vahetus läheduses paiknev prügikogumise koht.

Projekteeritakse 28 kohta, ülejäänud kohad jäävad reservi. YYY juures jääb alles vaher. Ühistu

ei planeeri parkla rajamist enne järgmise aasta kevadet või suve. Kolmas isik ei ole taotlenud

ehitamiseks luba Muinsuskaitseametilt.

8. Tallinna Halduskohus jättis 21.10.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 6).

Kaebajate kaebeõigust ei saa välistada. Kohtupraktikas on mööndud naabri kaebeõigust, kui on

kahtlus subjektiivsete õiguste rikkumises.

Kuigi kolmanda isiku sõnul ei alustata ehitamist enne järgmise aasta kevadet või suve, on tal

siiski õigus alustada ehitamisega kohe. Ehitisest tulenevaid mõjusid võib hiljem küll

leevendada või tagasi pöörata, kuid suuri puid ei ole pärast nende maharaiumist võimalik lihtsalt

taastada.

3-21-2315

4(7)

Kaebuse eduväljavaated on pigem väiksed, sh haljastust puudutavas osas. WWW ei ole roheala,

mida kaebajad võiksid kasutada roheluses viibimiseks. Kaebajatel puudub õigus nõuda roheluse

säilitamist. WWW kinnistu on 100% elamumaa. Pärnu linna üldplaneeringu järgi asub kinnistu

väikeelamute alal, kus vähim lubatud haljastuse osakaal on 30%. Projekti järgi on sellest kinni

peetud. Haljastuse vähendamisega tagatakse parkimine samal krundil ning suureneb liiklejate

ohutus – põhimõtted, mis samuti tulenevad üldplaneeringust. Vastustaja kaalutlused ei ole

ilmselgelt õigusvastased. Kortermajal on vajadus korraldatud parkimise järele. Eelduslikult ei

ole tegemist avaparklaga. Üldplaneeringus sätestatud piirangud puudutavad eelkõige

kavandatavaid korterelamuid, kuid WWW ehitati juba 1968. a-l. Arborist pidas võimalikuks

puude raiumist. Tänavaäärse parkimise vähenemine tähendab, et heitgaasid jaotuvad

ühtlasemalt maja taga, kus on seda absorbeeriv kõrghaljastus. Ühistu on valmis istutama uued

puud. Osa puid säilitatakse. Vana hekk asendatakse. YYY kinnistut eraldab WWW kinnistust

aed. Kahtlus, et kolmas isik oma kohustusi ei täida, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

piisav. Kohtupraktikas on mööndud võimalust vaidlustada haldusmenetluse liigi valikut, kui

muu menetlus oleks kaebajate õiguste kaitseks olnud tõhusam. Praegu ei oleks muu menetlus

taganud kaebajate õigusi paremini. Nad kaasati menetlusse ja kuulati ära. Müra ja

valgushäiringuid on võimalik leevendada. Täiendavat müra ei saa kaasneda YYY kinnisasjale.

Projekti järgi vähenevad ka XXX kinnisasjale jäätmekonteineritest ja prügiveost tulenevad

häiringud. Kaebajate õigustele vastandub huvi vähendada pimedaid nurgataguseid.

Parkimiskohti ei rajata kinnistute piiride äärde. Seega on tagatud tuleohutus. Projektis on

käsitletud sademeveekanalisatsiooni lahendust. Pigem võib olukord pareneda. Kaebajate mured

on leevendatavad. Haljastuse säilitamise vastu on ka avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid.

Kaebaja 3 olukord ei halvene oluliselt. XXX ei ole kaebajate 1 ja 2 rahvastikuregistri järgne

elukoht. Kortermaja elanike huvid kaaluvad üles kaebajate ebamugavused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X, Y ja C paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2021 määruse

resolutsiooni p 6 ning uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

Määrus on vastuoluline: kohus jaatas kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust, kuid jättis taotluse

sellegipoolest rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, et kaebajatel oleks

võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning vaidluse ajaks säiliks õigusrahu. Kolmas isik ei ole

välja toonud, missugused õigused saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamisel kahjustada. Kohus

arvestas kaebuse eduväljavaadete hindamisel, et rajatakse 28-kohaline parkla. Tegelikult on

võimalus kasutada 40 kohta. Ka 12-kohalist ala on võimalik kasutada parkimiseks. Ei nähtu, et

projekt arvestaks tegelikult haljastuse nõuet. Haljastuse hulka ei saa arvestada murukattega

parkimisala. Vältida tuleb õuealade muutmist suurteks parklateks. Ehitusprojektis ei käsitleta

tuleohutust ega sademevee ärajuhtimist ning lume kogumist, sh lume- ja õlipüüduri asukohta.

Lume sulamisvesi on parkimise tulemusel saastunud. Tõendamata on väited, et müra ja

valgusreostus ei suurene. Halduskohus ei oleks tohtinud lähtuda üksnes menetlusosaliste

selgitustest, vaid oleks pidanud sisuliselt hindama ehitusprojekti. Esialgse õiguskaitse

kohaldamist ei mõjuta see, kas XXX on kaebajate 1 ja 2 registreeritud elukoht. Kaebajad 1 ja 2

viibivad Pärnus järjest enam. Ka kõik kortermaja elanikud ei ela kortermajas püsivalt.

Kortermajal ei ole igapäevaselt probleeme parkimisega, sest seda saab korraldada tänaval.

Parkla rajatakse nende ühistu liikmete huvides, kes tahavad muuta kortereid üüriturul

atraktiivsemaks.

10. Pärnu linn palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Projektiga kavandatakse 28-kohalise parkla rajamist, kusjuures kohti ei rajata kinnistute piiri

lähedusse. Projekti järgi on haljastuse osakaalu nõuet järgitud. Parkimisala on liigendatud,

seega ei saa seda käsitleda suure parklana. Projektis on käsitletud sademevee ärajuhtimist ning

3-21-2315

5(7)

selles sätestatakse nõuded õli-liivapüüdurile. Projekti koostas selleks pädev isik. Asjakohased

ametiasutused on projekti kooskõlastanud, sh kooskõlastas Päästeamet esialgse projekti.

Kaebajate õiguste riive vähendamiseks nähakse ette leevendusmeetmed. Parkla valmimisel on

võimalik rakendada täiendavaid meetmeid. 28 parkimiskoha lisandumine ei tekita

hetkeolukorraga võrreldes suuremat müra. Liiklusmüra on linnas paratamatu. Perspektiivsed

parkimiskohad ei ulatu YYY akende alla.

11. Q palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Projekti rahastab 28 kortermaja elanikku. Parkla ala kaetakse osaliselt murukivi katendiga, et

mitte katta suurt ala kõvakattega ja mulje oleks keskkonnasõbralikum. Tähtsust ei ole, kas

perspektiivsel alal hakatakse parkima. Projekti ja selle mõju kaebajatele saab hinnata asja

lahendamisel. Projekt ei eeldanud ehitusluba ega projekteerimistingimusi. Parkla ei ole

avalikkusele ligipääsetav eratee: see on piiratud piirdeaia ja tõkkepuuga. Kolmas isik poleks

pidanud esitama ka ehitusteatist. Piisava haljastuse nõue on täidetud, hõlmates 2938 m2 rohkem

kui 900 m2. Üldplaneeringu nõuded puudutavad kavandatavaid kortermaju. Kolmas isik ei

vastuta selle eest, et linnale kuuluv sademeveekaev ei suuda vett vastu võtta. Projektiga

soovitakse olukorda parendada. Ka lume ladustamise osas vastab projekt üldplaneeringule.

Projekti lahendusest ei saa järeldada, et müra hakkaks normtasemeid ületama. Võetakse

meetmed valgusreostuse leevendamiseks. Tiheasustuses peaks arvestama lühiajaliste

mõjutustega. Kaebajatel on võimalik kasutada aknakatteid. Kaebajad ise otsustasid rajada

ehitise kinnistu piirile ja kavandasid suured aknad korterelamu poole. Parkla ei soodusta tule

levikut. Sõidukeid ei saa pidada kergelt süttivaiks. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub, sest

kahjulike tagajärgede saabumise oht ei realiseeru lähitulevikus. Esialgset õiguskaitset ei

kohaldata n-ö igaks juhuks. Kaebajate välja toodud murekohad on leevendatavad. See, et

kaebajad 1 ja 2 ei ole elukohta Pärnus registreerinud, tekitab kahtluse riive intensiivsuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. HKMS § 210 lg 1 ls 3 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

13. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või

oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kui

vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole ka neile soodsa

kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või kui negatiivsete tagajärgede hilisem heastamine

ei ole otstarbekas. Kohus ei pea arvestama kahjulike tagajärgede saabumise ohuga, kui selliste

tagajärgede saabumine ei ole pikema aja jooksul võimalik või tõenäoline (vt Riigikohtu

08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 16). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa siiski üksnes

pöördumatute tagajärgede saabumise ohust. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

14. Kaebajad soovivad ära hoida parkla rajamist ning sellega kaasnevaid mõjusid. Kaebusega

on võimalik seda eesmärki saavutada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tulenevalt

EhS § 36 lg-test 5 ja 6 on 28.09.2021 otsus nr 3-5.4/632 haldusakt. See haldusakt on kehtiv

ning sellest tulenevad kolmandale isikule kohustused. Tähtsust ei ole seega kolmanda isiku

arutlusel, et ta ei pidanud parkla rajamiseks ehitusteatist esitama.

15. Kaebajad on tuginenud nii põhiõiguste kui ka üldplaneeringust võrsuvate õiguste riivele

ning on oma väiteid põhjendanud. Senise kohtupraktika valguses ei ole praeguses

menetlusstaadiumis võimalik kaebeõigust välistada. Kaebeõiguse täpsemat ulatust saab hinnata

3-21-2315

6(7)

asja sisulisel läbivaatamisel. Leevendavate meetmete mõju puudutab riive intensiivust ning

omab tähtsust huvide kaalumisel.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse

vajadus, hoolimata kolmanda isiku väitest, et praeguse seisuga ei ole tal kavatsust asuda parklat

ehitama enne järgmise aasta kevadet või suve.

17. Esialgse

õiguskaitse

menetluse

kiireloomulisust

arvestades

ei

saa

kaebuse

eduväljavaadete kontroll olla üksikasjalik, mh ei ole erimenetluses võimalik anda põhjalikku

hinnangut tõenditele. Taotluse lahendamiseks piisab, kui menetlusosalised oma seisukohti

põhistavad (HKMS § 250 lg 2, § 63). Perspektiivi põhjalikumaks kontrolliks on alust siis, kui

huvide konflikt on suurem.

Iseenesest ei ole põhjendamatu kaebajate kahtlus, et parkla on mõeldud kasutamiseks 40

sõidukile. Projektis on 12-kohaline ala märgitud küll perspektiivse parkimisalana, kuid vaidlus

puudub, et parkla kavatsetakse välja ehitada. Kuna projekti rahastab 28 ühistu liiget, võib

eeldada, et nendele liikmetele jääb õigus kohti kasutada või otsustada nende kasutamise üle,

isegi kui neid kohti ei märgistata. Perspektiivsele alale ei ole kavandatud ka muud

kasutusotstarvet, nt rattakohti vms. Samas isegi kui parkla ala saab kasutada 28 + 12 sõidukit,

ei tähenda see, et tegemist oleks avaparklaga. Parkla asub WWW õuealal. See eraldatakse

Esplanaadi tänavast tõkkepuuga.

On selge, et tiheasustusalal ei ole võimalik arvestada kõiki üldplaneeringus nimetatud

parkimise põhimõtteid võrdväärselt. Vastustaja eelistas lahendada parkimisvajaduse

hoonestusega samal krundil ja vähendada tänavaäärset parkimist kergliiklejate ohutumaks

liiklemiseks. Ka need kaalutlused tulenevad üldplaneeringust. Tänavaäärse parkimise

vähendamine võimaldab omakorda paremini korraldada tänavahooldust.

Haljastusega seonduvat tuleb asja lahendamisel täpsemalt hinnata. Üldplaneeringu järgi on

väikeelamute alal (Ev) väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% pinnast (seletuskirja p 4.3.1.2).

WWW pindala on u 2938 m2 (Maa-ameti kaardiregistri järgi on katastripidaja 01.07.2018

teinud märkuse, et pindala on ebatäpne). 16.06.2021 projektis on haljastuse osakaal 29%,

kusjuures haljastuse pindalaks on märgitud 842 m2 (kaebuse lisa 8, seletuskirja lk 12).

08.09.2021 projektis on haljastuse osakaaluks märgitud 30%. Seejuures hõlmab haljastus

kinnistu pindalast 871 m2 (kaebuse lisa 13, seletuskirja lk 12; dtl 128). Ringkonnakohus

möönab, et 871 m2 2938 m2-st on 29,65%. Erinevalt nt segahoonestuse maa-alast ei ole

väikeelamute maa-alal sõnaselgelt ette nähtud võimalust haljastuse protsenti vähendada. Asja

sisulisel lahendamisel saab täpsemalt hinnata, millises ulatuses on minimaalse haljastuse

protsendi eesmärk kaitsta kaebajate huvisid (nt omandiõigust, privaatsust).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega menetlusliigi, sademeveekanalisatsiooni,

valgus- ja mürahäiringute kohta ega korda neid. Projektis on ette nähtud õlipüüdur liiva ja

mudapüüduriga (kaebuse lisa 13, dtl 64).

18. Parkla rajamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Projekti järgi säilitatakse kaks

puud: kuusk (puu nr 4) ja vaher (puu nr 2) (kaebuse lisa 13, seletuskirja lk 11, dtl 127; puude

asukoha kohta arboristi hinnangu lk 4; dtl 70). Puu nr 1 maharaiumine ei tähenda, et kortermaja

akendest paraneb oluliselt vaade YYY majale ja selle akendele. Puu nr 1 ei asu akende ees. Ka

kaebusele lisatud foto nr 7 (dtl 146) järgi ei varja puu nr 1 vaadet kaebaja 3 akendele. Kaebajal

on võimalik kasutada privaatsuse suurendamiseks aknakatteid. Seejuures ei saa insolatsioon

oluliselt halveneda, sest puu nr 1 heidab praegu varju maja küljele. Lisaks eraldab YYY

kinnistut WWW kinnistust aed. Projektis ei ole parkimiskohti YYY külgnevale alale

planeeritud. Projekti järgi säilitatakse puud nr 2 ja 4, mis asja materjalide põhjal võivad jääda

XXX vaatevälja. Seega ei saa puude maharaiumine vaadet kaebajate 1 ja 2 kinnistule

suurendada. Hekk asendatakse küll uuega, kuid sellest tulenev ebamugavus on lühiajaline.

3-21-2315

7(7)

Esiteks eraldab kaebajate 1 ja 2 kinnistut WWW kinnistust elupuuhekk (kaebusele lisatud fotod

nr 13–14, 17, dtl 149, 151). Kaebusele lisatud fotode järgi on see isegi kõrgem kui hekk, mis

projekti järgi asendatakse. Teiseks istutatakse projekti järgi WWW küljele uus hekk. Ka on

kaebajatel võimalik kasutada privaatsuse suurendamiseks aknakatteid. Autolaternate

valgustusest lähtuva toime leevendamiseks on ette nähtud 1,2 m kõrgune varjestuslint. Liiati on

autolaternatest lähtuvad häiringud lühiajalised, vähenedes veelgi suveperioodil. On

vähetõenäoline, et mürafoon oluliselt suureneks, sest üldjuhul ei käivitata kõiki sõidukeid

samaaegselt. Juba praegu toimub parkimine hoovis. Kuna muutub prügikonteinerite asukoht,

vähenevad sellest tulenevad negatiivsed mõjud. Halduskohus märkis õigesti, et

rahvastikuregistri andmetel ei ela kaebajad 1 ja 2 Pärnus püsivalt. Samas on korteriühistu

eesmärk esindada korteriomanike huve kaasomandi ühisel hooldamisel ja valitsemisel. Valdav

enamus korteriomanikke on soovinud parkla rajamist. KrtS § 38 lg 1 eesmärk ei ole kaitsta

kaebajate õigusi. Eelnevat arvestades tuleb kolmanda isiku õigustele anda suurem kaal kui

kaebajate õigustele. Kuna huvid ei ole võrdse kaaluga, ei pea eelistama kaebaja huvi

olemasoleva olukorra säilitamise vastu.

19. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2021

määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

20. Määrus avaldatakse HKMS § 175 lg 1, § 178 lg 3 ja § 179 lg 2 alusel Riigi Teataja

veebilehel. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebajate ja kolmanda isiku

nimed ning aadressi ja kinnistusraamatu andmed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)