3-21-941/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-941

Määruse kuupäev

16. november 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

A.O (A.O) kaebus Viru Vangla vastu 24. septembril 2019 toimunud

vanglasisese ümberpaigutamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ A.O

Vastustaja ‒ Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada asja menetlus.

2. Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav A.O (kaebaja) paigutati 4. septembril 2019 kambrisse S302, kus

viibis kinnipeetav Emmanuil Tanejev.

2. Viru Vangla kohaldas 6. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-1 kaebaja suhtes alates

6. septembrist 2019 täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine, et teostada tõhusamat järelevalvet kaebaja üle ja ennetada tema õigusvastast

käitumist.

3. Viru Vangla 6. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-1 kohaldatud täiendavad

julgeolekuabinõud lõpetati 24. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-3 asjaolude äralangemise

tõttu. Kaebaja paigutati 24. septembril 2019 tagasi kambrisse S302, kus viibis ka kinnipeetav E.

Tanejev.

4. Viru Vangla kohaldas 7. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 6-4/245-1 kaebaja suhtes alates

7. oktoobrist 2019 sama sisuga täiendavaid julgeolekuabinõusid, mida oli tema suhtes eelnevalt

3-21-941

kohaldatud käskkirjaga nr 6-4/224-1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 7.

jaanuaril 2020.

5. Viru Vanglas registreeriti 16. oktoobril 2019 kaebaja kahjunõue nr 6-16/96-1 (koostatud

ja esitatud 23. septembril 2019 vaide blanketil), milles kaebaja taotleb hüvitist summas 16 800

eurot seoses tema ümberpaigutamisega 4. septembril 2019 kambrist S116 kambrisse S302 ning

Viru Vangla 6. septembri 2019. a käskkirja nr 6-4/224-1 alusel kohaldatud

julgeolekuabinõudega. Vangla provokatiivse ja hoolimatu tegevusega on tekitatud talle ja tema

perele rohkem ebameeldivusi kui paratamatult vangistusega kaasneb. Vangla tegevus on

tekitanud kaebajale ohtu ja alandanud tema inimväärikust. Viru Vangla jättis 22. märtsi 2021. a

otsusega nr 6-16/96-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata.

6. Viru Vanglas registreeriti 16. oktoobril 2019 kaebaja kahjunõue nr 6-16/95-1 (koostatud

ja esitatud 9. oktoobril 2019 vaide blanketil), milles kaebaja osutab, et 7. oktoobri 2019. a

käskkirjaga nr 6-4/245-1 on tekitatud talle põhjendamatuid ebamugavusi, stressi ning alandatud

tema inimväärikust. Kaebaja osutas ka asjaolule, et 24. septembril 2019 paigutati ta E.

Tanejeviga uuesti ühte kambrisse (S302). Taotletava hüvitise suuruse jättis kaebaja märkimata.

Viru Vangla jättis 21. detsembri 2020. a otsusega nr 6-16/95-2 kaebaja kahjunõude

rahuldamata.

7. Tartu Halduskohtusse saabus 4. mail 2021 kaebus, milles kaebaja palub tuvastada Viru

Vangla poolsed rikkumised seoses tema ümberpaigutamistega 4. septembril 2019 ja 24.

septembril 2019. Kaebaja taotleb 6. septembri 2019. a käskkirja nr 6-4/224-1 ja 7. oktoobri

2019. a käskkirja nr 6-4/245-1 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja soovib ära hoida sarnaste

olukordade tekkimist. Kaebaja palub, et kohus rahuldaks tema 16. oktoobril 2019 vanglale

esitatud kahjunõude summas 16 800 eurot. Kaebaja selgitab, et taotleb just 16 800 euro suurust

hüvitist, kuna Viru Vangla ebaseaduslike ümberpaigutamiste tagajärjel ning seadusvastastest

käskkirjadest tulenevalt sai tema psüühika ja füüsis kannatada, mistõttu langes ta sellisesse

meeleseisundisse, et ei suutnud vanglaametnikega normaalselt suhelda ja see tõi kaasa

distsiplinaarmenetlusi.

Kaebaja taotleb esitatud kaebuses riigilõivust vabastamist.

8. Tartu Halduskohus lõpetas 2. novembri 2021. a määruse resolutsiooni punktiga 1 asja

menetluse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab 4. septembri 2019. a

ümberpaigutamist ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist perioodil 6.–24. september

2019 ning 7.‒9. oktoober 2019. Määruse resolutsiooni punktiga 2 tagastas kohus kaebuse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist perioodil 10. oktoober 2019 ‒ 7. jaanuar 2020. Määruse resolutsiooni punktiga 4

tagastas kohus kaebuse tuvastamisnõuete osas. Määruse resolutsiooni punktiga 3 jättis kohus

kaebuse käiguta osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses 24. septembri

2019. a ümberpaigutamisega, ning andis kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja

taotletava kahjuhüvitise suuruse täpsustamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest

arvates. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 3. novembril 2021.

9. Tartu Halduskohtusse saabus 8. novembril 2021 kaebaja taotlus kohtuasjade nr 3-21-941 ja

3-19-2251 toimikutega tutvumiseks. Kaebaja palus lükata edasi määruskaebetähtaega nii, et 15

päeva hakkaks jooksma alates päevast, mil ta on toimikutega tutvunud.

3-21-941

Kohus rahuldas kaebaja haldusasja nr 3-21-941 toimikuga tutvumise taotluse ning edastas

toimiku kaebajale 8. novembril 2021. Kohus selgitas, et ei saa lükata edasi 2. novembri 2021. a

määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

1. Praeguseks menetlusstaadiumiks on vaatluse alla jäänud üksnes kaebaja mittevaralise kahju

hüvitamise nõue seoses 24. septembri 2019. a ümberpaigutamisega.

2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise

taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18

lõike 2 kohaselt tuleb isikul juhul, kui haldusorgan jätab tema kahju hüvitamise taotluse

tähtaegselt lahendamata, pöörduda soovi korral kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul

alates kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 7.

detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika).

10. Kohtueelses menetluses esitas kaebaja 9. oktoobril 2019 Viru Vanglale kahjunõude, milles

taotleb muu hulgas mittevaralise kahju hüvitamist 24. septembri 2019. a ümberpaigutuse eest.

Viru Vangla jättis 21. detsembri 2020. a otsusega nr 6-16/95-2 kaebaja kahjunõude

rahuldamata.

Vangla registreeris kahjunõude 16. oktoobril 2019. RVastS § 18 lõikest 1 tulenev kahjunõude

lahendamise kahekuuline tähtaeg lõppes seega 16. detsembril 2019. Kuna vangla jättis kaebaja

kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, siis oleks kaebaja pidanud pöörduma

kohtusse 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt 15.

jaanuaril 2020. Kaebaja kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 4. mail 2021, kaebus on koostatud

2. mail 2021. Seega ületas kaebaja RVastS § 18 lõikes 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega

enam kui aasta.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline

lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise

avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis

2. novembri 2021. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus

seitsme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte 3.

novembril 2021. Seega tuli kaebetähtaja ennistamise taotlus esitada hiljemalt 10. novembril

2021. Kuni praeguse määruse tegemiseni ei ole kaebaja kohtule vastanud ega tähtaja

ennistamise taotlust esitanud. Ilma kaebaja avalduseta ei ole kohtul võimalik kaebetähtaega

ennistada.

12. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb kohtul

lõpetada määrusega asja menetlus (HKMS § 124 lõige 2 ja § 152 lõike 1 punkt 2). Kaebetähtaja

rikkumise korral võib menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lõige 3).

Kuna kaebaja esitas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 24. septembri 2019.

a ümberpaigutamisega kohtule tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetab

kohus määrusega selle nõude osas praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata.

13. Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal

alusel, st kaebaja ei saa enam taotleda 24. septembril 2019 toimunud vanglasisese

ümberpaigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).

3-21-941

3. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)