2-21-5897/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5897

Kohtuasi

X hagi Kaizern OÜ, C ja Y vastu X pankrotimenetluses

nõuete tunnustamata jätmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X hagi esitamise tähtaja ennistamise avaldus rahuldamata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2021. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja, pankrotivõlgnik) esitas 15. aprillil 2021 Harju Maakohtule Kaizern OÜ (kostja I),

C (kostja II) ja Y (kostja III) vastu hagi, milles palus tühistada kostjate nõuete tunnustamise

hageja pankrotimenetluses.

2-21-5897

Hagiavalduse kohaselt kuulutati 4. oktoobril 2019 välja hageja pankrot ja pankrotihalduriks

nimetati Peeter Sepper (haldur). Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 29. jaanuaril

2020. Hageja seal ei osalenud ning võlausaldajad otsustasid koosoleku läbi viia ilma hageja

osavõtuta. Koosolekut juhatas ja protokollis haldur, kes on koosoleku protokolli märkinud, et

võlausaldajate nõuetele ei esitatud kirjalikke vastuväiteid. See ei vasta tõele, kuna kohe kui

hageja sai teada, et tunnustamisele esitas nõude ka kostja I, teatas ta haldurile, et kostja I nõue

on tühine. Hagejal ei olnud võimalik enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada kirjalikke

vastuväiteid kostjate II ja III nõuetele. Mõlemad esitasid oma nõudeavaldused pärast nõuete

esitamise tähtaega, seejuures esitas kostja II kirjaliku nõudeavalduse koos tähtaja ennistamise

taotlusega enne koosolekut ning kostja III esitas need koosolekul suuliselt. Haldur ei

kontrollinud neid nõudeid ja nende aluseid, vaid pani need kohe hääletusele. Selle tulemusel

tunnustati võltsitud ja ebaõigetel andmetel põhinevaid nõudeid, mis tekitab hagejale kahju.

Hageja on esitanud mitmeid vastuväiteid kostjate II ja III nõuetele, kuid haldur ei ole neile enam

kui aasta jooksul reageerinud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 29. aprilli 2021. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet

ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada üksnes pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 2

sätestatud juhul. Kuivõrd avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks võeti menetlusse enne

1. veebruari 2021, kohaldub PankrS § 193 lg 5 alusel kuni 31. detsembrini 2020 kehtinud

PankrS redaktsioon, mille § 106 lg 2 kohaselt vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi, kui ilmneb, et

nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise

koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Hageja peab seega

kõigepealt pöörduma nõuete kaitsmise koosoleku poole ning kui viimane ei ole nõude

tunnustamist ühe kuu jooksul uuesti läbi vaadanud, saab hageja pöörduda PankrS § 106 lg 3

alusel kohtusse.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega tühistada kostjate nõuete tunnustamine.

Määruskaebuse väidete kohaselt keeldus maakohus ekslikult hagi menetlusse võtmast. Hageja

pöördus mitmel korral halduri ja võlausaldajate poole nõuete kontrollimiseks, kuid tema

pöördumistele ei ole siiani reageeritud.

Samas ei olnud nõuete kaitsmise koosolekul ka mõtet kostjate nõudeid üle vaadata, kuna

kostjatel on koosolekul häälteenamus ja tulemus oli seega ette teada. Lisaks ei ole usutav, et

kostjad II ja III hääletaksid üksteise nõuete vastu, kuna nad on mõlemad kostjad tsiviilasjas

nr 2-20-3244, milles vaadatakse läbi Inter Management OÜ hagi nõude tunnustamiseks hageja

pankrotimenetluses. Hagi tuleb menetlusse võtta ja vaidlus ära lahendada, et pankrotimenetlus

ei veniks ja asjad saaksid kiiresti selgeks. Selleks, et ei jääks vale ettekujutust, et kostjate

nõuded on tunnustatud, aga hageja on esitanud neile vastuväite, tuleks valesti esitatud nõuded

jätta tunnustamata.

2-21-5897

4. Maakohus jättis määruskaebuse 18. mai 2021. a määrusega käiguta. Mh selgitas maakohus

määruses, et vaidlustatud määruse saab tühistada, kui hageja esitab tõendid selle kohta, et ta

pöördus kostjate nõuete uueks läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosoleku poole. Maakohus

märkis, et hageja üldsõnaline väide, et ta on mitmel korral pöördunud halduri poole, ei ole

piisav.

5. Hageja vastas 21. mail 2021, et on pöördunud halduri poole nii ametlikult kui ka telefoni teel

ja palunud tal asjaga tegeleda, kuid haldur ei ole seda teinud. Hageja pöördus avaldusega halduri

poole 19. novembril 2020, kuid haldur on seda ja hageja meeldetuletusi ignoreerinud. Haldur

kinnitas hagejale telefoni teel, et ei kavatse asjaga tegeleda.

6. Maakohus palus halduril esitada seisukoha hageja 21. mai 2021 vastusele.

7. Halduri 31. mai 2021. a seisukoha järgi on hageja esitanud poole aasta jooksul nii kirjalikult

kui ka telefoni teel mitu ettepanekut vaadata osa nõudeid uuesti läbi. Haldur on hagejale iga

kord vastanud ja selgitanud võimalust vaidlustada tunnustatud nõuded PankrS § 106 lg-s 2

sätestatud korras, samuti palunud hagejal esitada tõendid, mis annaksid aluse seda teha. Hageja

ei ole selliseid tõendeid siiani esitanud. Haldur on ka hagejale mitu korda selgitanud, et enne

Inter Management OÜ nõude tunnustamise üle toimuva menetluse lõppemist ei ole praktiline

küsimusega tegeleda. Hageja ei esitanud enne nõuete kaitsmise koosolekut kaitsmisele esitatud

nõuetele vastuväiteid ega ilmunud koosolekule.

8. Maakohus jättis 11. juuni 2021. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Maakohus selgitas, et kuigi märkis vaidlustatud määruses, et kohaldab 30. detsembrini 2020

kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni, olnuks täpsem märkida, et kohaldub kuni 31. jaanuarini

2021 kehtinud redaktsioon. Maakohus arvestas, et hageja pöördus 2020. a novembris kostjate

nõuete vaidlustamiseks halduri poole. Haldur ei vaielnud sellele vastu. Nõuete kaitsmise

koosolek ei ole hageja pöördumist läbi vaadanud, mistõttu langeb ära vaidlustatud määruse

argumentatsioon. Samas ei saa vaidlustatud määrust siiski tühistada. Arvestades seda, et hageja

esitas haldurile taotluse 2020. a novembris, pidi nõuete kaitsmise koosolek selle PankrS § 106

lg 3 alusel läbi vaatama 2020. a detsembris ja hagi tulnuks esitada 2021. a jaanuaris. Hageja

esitas hagi 15. aprillil 2021, seega tähtaega ületades.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12 PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja puhul leidnud,

et kuivõrd sätte varasemas versioonis oli selgelt märgitud, et see on aegumistähtaeg, aga uues

enam mitte, on see ennistatav menetlustähtaeg. Maakohtu hinnangul kehtib sama ka

PankrS § 106 lg-s 3 sätestatud tähtaja puhul. Arvestades, et hageja lasi mööda seaduses

sätestatud hagi esitamise tähtaja, saab kohus hagi menetleda vaid siis, kui hageja taotleb tähtaja

ennistamist.

9. Hageja esitas 14. juunil 2021 tähtaja ennistamise avalduse. Tähtaja ennistamata jätmise

korral jäävad hageja kanda alusetud kohustused. Hageja lasi hagi esitamise tähtaja mööda, kuna

haldur lubas pidevalt tema avalduse läbi vaadata ja ta usaldas haldurit.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659

jätta rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata.

2-21-5897

11. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus hagi selle esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu

õigesti menetlusse võtmata. Hagi esitamise tähtaja ennistamise avalduse rahuldamiseks ei ole

alust.

12. Hageja soovib hagiga saavutada 29. jaanuari 2020. a nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustatud kostjate nõuete tunnustamata jätmise. Arvestades seda, et avaldus hageja pankroti

väljakuulutamiseks võeti menetlusse enne 1. veebruari 2021, kohaldas maakohus PankrS § 193

lg 5 alusel nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele õigesti pankrotiseaduse 5. ptk 2 jao

redaktsiooni, mis kehtis 31. jaanuarini 2021.

Enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 103 lg 2 I lause järgi loeti nõue ja nõude

rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaielnud nõuete

kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud

võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobus. Pärast nõude või nõuet

tagava pandiõiguse tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul ei võeta PankrS § 103 lg 5

vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2

nimetatud juhul. Üldjuhul ei saanud PankrS § 105 järgi nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lõikes

2 nimetatud juhul, st kui ilmnes, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhines võltsitud

andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel oli oluliselt

rikutud seadust. Sellisel juhul pidi nõuete kaitsmise koosolek vaatama nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Kui nõuete kaitsmise

koosolek ei olnud nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul,

arvates läbivaatamise nõude esitamisest, pidi PankrS § 106 lg 3 järgi võlausaldaja, võlgniku või

halduri hagi alusel otsustama nõude või pandiõiguse tunnustamise kohus, seejuures võis hagi

esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise

nõude esitamisest. Kui haldur oli koosoleku kokkukutsumisest keeldumisest teatanud enne ühe

kuu möödumist nõude esitamisest, hakkas ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates.

Enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 103 lg 2 I lause ja lg 5, § 105 ning § 106 lg-te 2 ja 3

süsteemist, loogikast ja koosmõjust tuleneb, et nõue on tunnustatud, kui sellele ei esitata

vastuväiteid. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes erandlikel

alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset

leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda

esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei

rahuldata, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude

tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3)

13. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei esitanud hagi kostjate nõuete tunnustamata

jätmiseks PankrS § 106 lg 3 II lauses sätestatud tähtaja jooksul.

Hageja on 21. mai 2021. a vastuses märkinud, et ta pöördus halduri poole 19. novembril 2020.

Hageja on selle kinnituseks 21. mai 2021. a vastusele lisanud ka enda 19. novembril 2020

allkirjastatud haldurile suunatud avalduse, milles hageja palub PankrS § 106 lg-le 2 tuginedes

üle vaadata mh kostjate nõuded. Samuti on hageja lisanud maakohtule 29. aprillil 2021 saadetud

e-kirjale, määruskaebusele ja 21. mai 2021. a vastusele enda ja halduri vahelise e-kirjavahetuse.

Kolleegium leiab, et eelneva ja ka halduri 31. mai 2021. a seisukoha põhjal sai lähtuda sellest,

et hageja esitas taotluse uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks 19. novembril 2020.

Seetõttu on õige ka maakohtu järeldus, et hageja oleks pidanud esitama kohtule hagi kostjate

nõuete tunnustamata jätmiseks jaanuaris 2021, täpsemalt hiljemalt 19. jaanuaril 2021. Hageja

esitas hagi alles 15. aprillil 2021, seega tähtaega ületades.

2-21-5897

14. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et PankrS § 106 lg-s 3 sätestatud hagi esitamise

tähtaeg on menetlustähtaeg, mida on võimalik ennistada (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2012. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12, p 10; enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse § 74

lg 3 II lause). Samas ei ole hageja tähtaja ennistamise avaldust võimalik rahuldada.

14.1. Kolleegium selgitab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse

alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja

möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse

tagajärje. Tähtaja ennistamist võib TsMS § 67 lg 2 järgi taotleda 14 päeva jooksul, alates tähtaja

möödalaskmise takistuse äralangemisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates

möödalastud tähtaja lõppemisest. Tähtaja ennistamise avaldus esitatakse TsMS § 68 lg 1

kohaselt samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses

märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse

kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. TsMS § 68 lg 2 järgi tuleb ühel ajal tähtaja

ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist

taotletakse.

Riigikohtu praktika järgi tähendab mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks seda, et tähtaja

möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu 28. veebruari 2018. a

määrus tsiviilasjas nr 2-15-2894, p 10). Takistusena TsMS § 67 lg 2 mõttes tuleb mõista

mõjuvat

põhjust

tähtaja

järgimata

jätmiseks.

Takistuse

äralangemine

tähendab

menetlustoimingu tegemise takistuse faktilist äralangemist või vähemasti aega, millest alates

saab menetlusosalise käitumist pidada hooletuks, st kui menetlusosaline sai teada või pidi teada

saama menetlustoimingu tegemise võimalikkusest. Ennistada peaks saama ka tähtaja

ennistamise

avalduse

esitamise

tähtaega

(vt

Tsiviilkohtumenetluse

seadustik

I. Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 67 kommentaar, p 3.3.2.b).

14.2. Kolleegium märgib esmalt, et TsMS § 68 lg 1 III lauset arvestades tuli hagi esitamise

tähtaja ennistamise avaldus esitada maakohtule ja selle pidanuks seega lahendama maakohus.

Hageja esitaski avalduse maakohtule, kuid maakohus ei ole seda lahendanud. Kolleegium

lahendab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes avalduse ise (vt ka Riigikohtu 18. veebruari

2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 8).

14.3. Kolleegium on seisukohal, et hageja lasi lisaks hagi esitamise tähtajale mööda ka

TsMS § 67 lg-st 2 tuleneva tähtaja ennistamise avalduse esitamise 14-päevase tähtaja. Hageja

esitas hagi 15. aprillil 2021, mis tähendab, et hiljemalt siis pidi ära langema väidetav mõjuv

põhjus hagi esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Hagi esitamise tähtaja ennistamise avalduse

esitas hageja alles 14. juunil 2021, s.o ligi kaks kuud hiljem. Hageja ei ole välja toonud mõjuvat

põhjust, miks ta ei saanud tähtaja ennistamise avaldust varem esitada, seega isegi kui pidada

tähtaja ennistamise avalduse esitamise tähtaega omakorda ennistatavaks tähtajaks, ei ole selle

ennistamiseks alust. Kolleegium märgib, et tähtaja ennistamise avalduse esitamise tähtaja

ennistamiseks ei annaks alust ainuüksi see, kui hageja ei esitanud tähtaja ennistamise avaldust

tähtaegselt seetõttu, et ta ei saanud aru, et ta oli mööda lasknud hagi esitamise tähtaja. Seetõttu

ei ole hageja hagi esitamise tähtaja ennistamise avaldust võimalik rahuldada.

14.4. Kolleegium märgib lisaks, et isegi kui hageja oleks esitanud tähtaja ennistamise avalduse

tähtaegselt, või kui ennistada selle esitamise tähtaeg, ei oleks alust rahuldada hagi esitamise

tähtaja ennistamise avaldust. Hageja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust hagi esitamise tähtaja

järgimata jätmiseks, s.o sellist objektiivset põhjust, mille tekkimist ja kulgemist ta ise vahetult

2-21-5897

mõjutada ei saanud. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et halduri käitumine oleks saanud

hagejat PankrS § 106 lg-st 3 tulenevate tähtaegade kulgemise osas kuidagi eksitada ja viia

selleni, et hageja ei saanud kuni 2021. a aprillini aru, et haldur ei kutsu kokku uut nõuete

kaitsmise koosolekut. Viimane halduri e-kiri, mille hageja on kohtule esitanud, on hagejale

saadetud 19. novembril 2020 ning haldur on selles tsiteerinud PankrS § 106 lg-t 2. Seega on

haldur viidanud pankrotiseaduse sättele, millest hagejal oli võimalik teada saada, millise aja

jooksul tuleb tal kohtule hagi esitada. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest oleks näha,

et haldur oleks pärast seda hagejale pidevalt lubanud, et vaatab hageja taotluse uue nõuete

kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks läbi. Hageja vastav väide on ka vastuoluline, kuivõrd

hageja on mitmes teises menetlusdokumendis välja toonud, et haldur ei reageerinud hageja

pöördumistele enam kui aasta jooksul. Hagi esitamise tähtaja möödalaskmist ei saanud tingida

see, mida haldur ütles hagejale pärast hagi esitamist toimunud telefonivestluses.

15. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus hageja hagi esitamise tähtaja ennistamise

avalduse ja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et teisi menetlusosalisi ei ole kaasatud,

ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik