2-20-17803/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-17803

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3780 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxx),

esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja: Y (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Õnneli Matt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud X kanda.

3. Rahuldada Y menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt,

määrata Y menetluskulude rahaliseks suuruseks 809,16 eurot ja mõista see Xlt Y

kasuks välja.

4. Mõista Xlt Y kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt välja

viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Käesoleva otsuse resolutsiooni punktidest 3 ja 4 tulenevad kohustused tuleb täita

ÕIGUSNÕU OÜ arvelduskontole EE331010220211689226.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 02.12.2020 Harju Maakohtule hagi Y vastu, milles palub mõista kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, samuti

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras viivise välja mõistetud hüvitiselt alates

hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas:

-

Kroonika võrguväljaandes ilmunud artikli „TV3 VIDEO | X jagab kallimale vihjeid:

kihlasõrmus peaks maksma 1500 eurot“ kommenteerimise alal 03.06.2019 kell 18:41:20

alljärgneva kommentaari (ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „Ainult 1500 euri eest

saab Q v Kui mehel vähegi aju on saadab selle kullakaevaja pikalt! Raha eest endale

armastust osta absurd.On ikka puuduliku ajuga inimene .“

-

Kroonika võrguväljaandes

ilmunud

artikli

„Pisarates

X

süüdistab Silberautot

ärakasutamises! Firma paljastas aga nii mõndagi üllatavat probleemi tegelikest põhjustest“

kommenteerimise alal 30.07.2019 kell 18:21:16 pseudonüümi „Hmm“ alt alljärgneva

kommentaari (ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „Mul savi sellest pooletoobisest

blondiinist aga serviced võiksid klientidega rohkem suhelda mitte lampi arveid vorpida!

Väga palju tehakse lohakat tööd pärast remonti ei tehta testsõite kuna raha aetakse vaid

taga.Eestis ei saa ka margiesindusi usaldada jama tehakse ja keegi ei vastuta jälle!“

3. Kostja ei pea hageja õiguste rikkumist oluliseks ja ei eemaldanud laimu ka pärast seda,

kui hageja kostja poole kohtuväliselt pöördus. Hageja au teotavad väited on siiani eemaldamata.

Kohus on aga kostja andmete väljaselgitamiseks läbi viidud eeltõendamismenetluses juba

tuvastanud, et kommentaarid teotavad hageja au.

4. Kostja andis hinnangu, nagu oleks hageja kullakaevaja, puuduliku ajuga inimene ja

pooletoobine blondiin. Kostja kommentaarid puudutavad otseselt hagejat ja käivad tema kohta.

Kostja kritiseerib teravalt hageja tegevust ja jätab oma väidetega mulje, et hageja on

kullakaevaja ning äärmiselt rumal (puuduliku ajuga, pooletoobine). Keskmise mõistliku

inimese jaoks on kullakaevaja naine, kes alustab mehega suhet ainult materiaalse kasu

eesmärgil. Hageja ei alusta suhteid materiaalse kasu eesmärgiga, ta ei ole kullakaevaja.

Kõnekeeles on pooletoobise tähendus poolearuline, rumal. Keskmine mõistlik lugeja saab aru,

justkui peaks kostja hagejat rumalaks. Eesti keele instituudi emotsioonidetektori kohaselt

omavad hinnangud kullakaevaja ja pooletoobine negatiivset tähendust. Tegemist on ebakohaste

väärtushinnangutega.

5. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte diskuteerida ühiskondlikul teemal.

Kostja põhjustas hagejale läbi solvamise mittevaralist kahju – pani hagejat halvasti ja alandatult

tundma, rikkus hageja meeleolu ja kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hagejale

põhjustas see moraalset kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult

häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis

ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas. Keskmisele

mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje.

6. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides

ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu.

Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on

hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning

negatiivseid emotsioone, kui laimu tekstis nimetatud „väiteid“ hageja suhtes kuskil tänaval

karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse. Hagejal on au teotamise tulemusena

tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel.

Arusaadavalt tekiks ükskõik missugusel inimesel, kes vähekenegi enda mainest hoolib, stress

ja emotsionaalne pinge, kui teda avalikult ilma objektiivse põhjenduseta materdatakse.

7. Kostja on rikkunud ka üldist käibekohustust, s.t kohustust teostada oma õigusi viisil,

mis väldib teie isiku sildistamist, alandamist või tema maine rikkumist. Kostjal oli võimalus

enda seisukohta väljendada ka viisakalt, kuid ta otsustas asuda hagejat räigelt solvama,

kasutades selleks ebakohaseid väärtushinnanguid.

8. Kostja tegu on algusest peale õigusvastane. Igal juhul on see õigusvastane alates hageja

kohtuvälise nõudekirja kättesaamisest, kuna kostja ei eemaldanud kommentaare ka pärast seda,

kui ta sai teada, et tema avaldatud on ebaõige või ebakohane ja teeb hagejale haiget. Ükski isik,

kaasa arvatud avaliku elu tegelane, poliitik, saatejuht või influencer ei pea taluma tema isiku

kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ja selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au

teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki.

9. Kuna ebakohase väärtushinnangu puhul ei ole hagejal muid õiguskaitsevahendeid, kui

kahju hüvitamine, pakub mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kõige paremat

rehabilitatsiooni ja annab kostjale siganali, et hageja õiguste rikkumine ei ole lubatud.

10. Avaldatud laim on olnud internetis kättesaadav juba mitmeid kuid ja on jõudnud väga

suure hulga inimesteni. Kostja, arvestades tema vanust ja elukogemust, pidi mõistma enda

käitumise õigusvastasust ja hagejal kahju tekkimist. Kostja tegutses tahtlikult ehk soovis

õigusvastast tagajärge. Hageja on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni

erialal ning töötab raadio SkyPlusis ja peab TV3play videokeskkonnas blogi. Hageja on üks

mõjukamaid suunamudijaid Eestis, kellel on üle 70 000 järgija. Hageja tahab anda noortele

eeskuju sellega, et ei luba end kiusata ja alandada. On ilmne, et sellise laimu avaldamine annab

julgust ka teistele laimu avaldajatele. Ei ole vaidlust, et hagejast teadlikult vale ja negatiivse

kuvandi tekitamine võrdub tema jaoks olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui ka

töötajate ja klientide silmis. Kasutuks muutuvad kõik enda brändi ehitamisele kulunud aastad,

kuna inimesed väldivad üldjuhul koostööd inimestega, keda üldsus hukka mõistab või peab

võimalikuks neid avalikult mõnitada. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et ta ei ole

midagi ette võtnud pärast seda, kui talle õigusvastasusest teatati. Kostja ei ole vabandanud ega

kommentaare eemaldanud. Arvestada tuleb ka üldpreventiivset huvi. Kostja õigusvastane

tegevus on kahjutanud hageja mainet nii saatejuhi kui ka inimesena. Hageja hindab

mittevaralise kahju suuruseks, arvestades elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust, ükskõiksust ja

hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, 1000 eurot.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

12. Kostja on hagejale juba selgitanud, et ta ei ole hagiavalduses toodud kommentaare

kirjutanud. On ilmne, et xxxx ja mitte arvuti kasutajast härra ei kasuta sellist kirjastiili, mida

kommentaaride avaldamisel on kasutatud. Kostjale ja tema perele ei olnud enne nõudekirjaga

tutvumist hageja isik isegi teada ja neil puudus vajadus ja võimalus hagejat kommenteerida.

Kostja ega tema leibkond ei kasuta majapidamises igapäevasel arvutit ja nad kinnitavad, ei ole

kommentaare avaldanud. Ka hageja nõudekiri tuli kätte toimetada tähitud kirjaga. Kui arvutis

on vaja teha toiminguid, käib isal abis poeg.

13. Tuvastatav IP-aadress ei pruugi viia alati õige isikuni. See võib osutada avaliku või

mitme kasutajaga seadmele. Anonüümsete kommentaatorite tuvastamine on suhteliselt

ebakindel. Arvuti kasutamist kajastavad logifailid võivad olla andmebaasidest kustutatud või

kasutaja on kasutanud anonüümsuse säilitamiseks erilist tarkvara või avaldanud kommentaari

läbi avaliku internetivõrgu, mis ei nõua eelregistreerimist. IP-aadressi olemasolu ei ole tõend.

Hagejal on valeandmed IP-aadressi aj selle omaniku suhtes. Kostja ei ole teenusepakkuja poolt

algselt seadistatud paroole kunagi muutnud, seega ei välista kostja, et keegi kasutab kortermajas

kostja Wifi võrku. Hagiavalduse saamisel kontrollitud P aadress ei vasta hagis esitatud IP

aadressile.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

15. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel, mille

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Deliktilisest

üldvastutusest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: 1) objektiivne

teokoosseis, mille alaelementideks on õigusvastane tegu, kahjulik tagajärg ning teo ja kahjuliku

tagajärje vaheline põhjuslik seos; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Kohus tuvastab kahjunõude

lahendamiseks seega, kas kostja on toime pannud õigusvastase teo (isikuõiguste rikkumise),

mis tekitas hagejale kahju, samuti kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest).

16. Kohus selgitas 07.09.2021 määruses, et objektiivse teokoosseisu elemendid peab

tõendama hageja. Hageja heidab kostjale ette seda, et tema avaldas hageja kohta Kroonika

võrguväljaandes ilmunud artikli „TV3 VIDEO | X jagab kallimale vihjeid: kihlasõrmus peaks

maksma 1500 eurot“ kommenteerimise alal 03.06.2019 kell 18:41:20 alljärgneva kommentaari

(hageja poolt viidatud ebakohane väärtushinnang on kaldkirjas): „Ainult 1500 euri eest saab Q

v Kui mehel vähegi aju on saadab selle kullakaevaja pikalt! Raha eest endale armastust osta

absurd.On ikka puuduliku ajuga inimene .“ (tl 3 pöördel ja 10). Samuti heidab hageja kostjale

ette, et tema avaldas hageja kohta Kroonika võrguväljaandes ilmunud artikli „Pisarates X

süüdistab Silberautot ärakasutamises! Firma paljastas aga nii mõndagi üllatavat probleemi

tegelikest põhjustest“ kommenteerimise alal 30.07.2019 kell 18:21:16 pseudonüümi „Hmm“

alt alljärgneva kommentaari (hageja viidatud ebakohane väärtushinnang on kaldkirjas): „Mul

savi sellest pooletoobisest blondiinist aga serviced võiksid klientidega rohkem suhelda mitte

lampi arveid vorpida! Väga palju tehakse lohakat tööd pärast remonti ei tehta testsõite kuna

raha aetakse vaid taga. Eestis ei saa ka margiesindusi usaldada jama tehakse ja keegi ei vastuta

jälle!“ (tl 4 ja 11). Hageja leiab, et kostja avaldatud hinnangud on õigusvastased.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on või ei ole vaidlusaluste kommentaaride

avaldaja. AS Ekspress Meedia poolt esitatud andmete kohaselt tehti esimene nimetatud

kommentaaridest 03.06.2019 kell 18:41:20 IP aadressilt xxxx ja teine 30.07.2019 kell 18:21:16

IP aadressilt xxxx (tl 44 ja 44 pöördel). Telia AS 11.02.2020 kinnitusel kuulus IP aadress xxxx

30.07.2019 kell 18:21:16 kostjale (tl 45). Telia AS kinnitusest ei tulene aga, et IP aadress xxxx

oleks ka 03.06.2019 kell 18:41:20 kuulunud kostjale. Vastuses ei ole märgitud IP aadressi

omanikku, registri- või isikukoodi ega aadressi. Ainuüksi sellest, et IP aadressi numbrid on

samad, ei saa järeldada, et need kuulusid 03.06.2019 ja 30.07.2019 samale isikule. Vastupidist

ei ole hageja tõendanud. Hageja nõue jääb seega rahuldamata osas, milles hageja nõuab kostjalt

mittevaralise kahju hüvitist 03.06.2019 avaldatud kommentaari eest. Hageja ei ole hoolimata

kohtu selgitustest tõendanud, et kommentaari autor oleks kostja.

18. Küll aga nähtub kostja tõendist, et kostjale kuuluvalt IP-aadressilt on tehtud ülal viidatud

30.07.2019 kommentaar. Kohus selgitas 07.09.2021 määruses kostjale, et kui hageja esitab

tõendid selle kohta, et vaidlusalused kommentaarid tehti kostja IP-aadressilt, tuleb kostjal

tõendada oma vastuväide, et tema ei ole kommentaare avaldanud (TsMS § 230 lg 1).

19. Kostja esitas tõendina ekraani kuvatõmmise Telia iseteeninduskeskkonnast ja väidab, et

eeltõendamismenetluse käigus saadud IP aadress ei vasta kostja IP aadressile, kuna kostja

Wifiruuteri staatiline ehk muutumatu IP-aadress on 176.46.58.25 (tl 51). Kohus leiab, et kostja

poolt esitatud tõendist ei ole võimalik järeldada, et tegemist on muutumatu IP aadressiga. Isegi,

kui kostja esitatud tõendist tema väidetud asjaolu nähtuks, ei kinnita see siiski seda, et kostjal

oleks olnud selline muutumatu IP-aadress ka 30.07.2019 kell 18:21:16 postituse tegemise ajal.

Oma teistsuguse IP aadressi kohta esitas kostja tõendi enam kui 2 aastat pärast vaidlusaluse

postituse tegemist. Seega ei lükka kostja tõendid ümber hageja esitatud teenusepakkuja tõendit

selle kohta, et 30.07.2019 kommentaar tehti kostja IP-aadressilt.

20. Kohus selgitas kostjale 07.09.2021 määruses ka seda, et kostja vastutab tema isiklikus

kasutuses (kodukasutuses) oleva wifi-seadme kasutamise eest, mh selle eest, et seadme

kasutamisel ei kahjustataks kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi. Isiklikus kasutuses

oleva internetivõrgu puhul ei sõltu vastutus sellest, millise wifi-levialas asunud füüsilise

seadmega (arvuti, mobiiltelefon vm) rikkumine toime pannakse. Kostja võib vabaneda

vastutusest juhul, kui ta tõendab, et tema kasutuses olnud wifi-seadet ja selle loodavat leviala

kasutati kolmanda isiku poolt omavoliliselt (loata). Eelkõige võiks olla tegu olukorraga, kus

kolmas isik ennast wifiseadmesse (st interneti juurdepääsupuntki) häkib (vt selle kohta ka Tartu

Ringkonnakohtu 31.05.2012 otsus 2-19-7569 p 13.2). Kostja ei ole ka selliseid asjaolusid

tõendanud. Ainuüksi kostja väide, et ta ei tea, kuidas saab internetis kommenteerida, ei ole

eeltoodust tulenevalt kostja vastutuse välistamiseks piisav.

21. Hageja leiab, et kostja tegu on kvalifitseeritav kannatanu isikliku õiguse rikkumisena,

s.t tegemist on teoga, mis on VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt eelduslikult õigusvastane.

Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete

avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Faktiväide on väide, mille tõesus on

kohtumenetluses kontrollitav. Kohus selgitas, et faktiväite tõelevastavust peab tõendama kostja.

Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus ei ole tõendatav.

Väärtusotsustuse põhjendamise tõendamiskoormis on kostjal. Ebaõigeteks andmeteks võivad

olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid

mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse

korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt

Riigikohtu otsus 3-2-1-80-13, p 36).

22. Kohus leiab, et kommentaar „Mul savi sellest pooletoobisest blondiinist aga serviced

võiksid klientidega rohkem suhelda mitte lampi arveid vorpida! Väga palju tehakse lohakat

tööd pärast remonti ei tehta testsõite kuna raha aetakse vaid taga. Eestis ei saa ka margiesindusi

usaldada jama tehakse ja keegi ei vastuta jälle!“ sisaldab väärtushinnangut, mille kohaselt on

hageja pooletoobine. Kommentaarist võib aru saada, et kostja peab hagejat veidi rumalaks.

Seega võib kostja olla toime pannud õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, s.o

kannatanu isikliku õiguse rikkumise.

23. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel

teeb kohus VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi kaalutlusotsuse. Au teotamine ebakohase

hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1).

Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu

kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Väärtushinnang võib olla ebakohane

tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (vt Riigikohtu otsus 3-2-

1159-14, p 17). Ebasündsaks peetakse väljendust, mis on ebakohane ja mille vulgaarne,

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu

otsus 3-2-1-152-09, p 15).

24. Kohus selgitas pooltele 08.09.2021 määruses, et need asjaolud, mida pooled leiavad, et

kohus peaks teo õigusvastasuse kaalumisel arvesse võtma, tuleb esile tuua ja põhistada ning

võimalusel ka tõendada, pooltel endal. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja nimetas teda

pooletoobiseks. Kohus nõustub hageja väitega, et sõna „pooletoobine“, mõistetakse

tavatähenduses kui rumal või poolearuline. Kostja avaldas seega, et temal on hagejast kui

rumalast blondiinist ükskõik. Kohus nõustub ka sellega, et viide sellele, et keegi on rumal, on

negatiivse tähendusega. Kohus leiab aga, et väidet ei saa lugeda au teotavaks üksnes põhjusel,

et see on negatiivse tähendusega. Au teotamise ründe raskusastme hindamisel tuleb arvesse

võtta avaldatu konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust. Riigikohus on lugenud au teotavaks

väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule

lugejale ilmne.“ Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud

kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad.

25. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse

rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud

on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Hageja ei ole esile

toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli hagejat alandada ja

solvata. Hageja väitis, et kostja soovis teadlikult tekitada hagejast vale ja negatiivse kuvandi,

mis on tekitatud olulise mainekahju koostööpartnerite, töötajate ja klientide silmis ning muutis

kasutuks brändi ehitamisele kulunud aastad, kuid ei ole sellist väidet millegagi sisustanud ega

tõendanud. Kohus leiab, et asjas esile toodud asjaolud ja tõendid hageja väidet ei kinnita.

26. Kostja avaldas kommentaari hagejast ajakirja Kroonika veebilehel avaldatud artikli

juures. Artikli sisu ei ole hageja avaldanud, kuid artikli pealkirja kohaselt oli juttu hageja ja

Silberauto omavahelisest konfliktist, kus hageja süüdistas Silberautot ärakasutamises ja

viimane rääkis oma nägemusest konflikti põhjustest. Kostja vaidlusalust kommentaarist ei

tulene, et kostja oleks soovinud hagejat alandada, solvata või luua temast negatiivse kuvandi.

Kostja kommentaar on tegelikult suunatud mitte hageja, vaid hoopis autoteeninduste

töökvaliteedi pihta. Nii on kostja soovinud oma kommentaariga öelda, et tal ei ole huvi artikli

selle osa vastu, mis puudutab hageja, keda kostja peab rumalaks, isikut, kuid soovib märkida,

et autoteenindused võiksid oma klientidega rohkem suhelda, autoteenindused teevad raha

pärast lohakat tööd ja Eestis ei saa ka esindusi usaldada. Kohtu arvates võib sellest järeldada,

et kostja jagab hageja etteheiteid autoteenindustele. Kohus leiab, et kuigi kostja sõnavõtt oli

hageja suhtes ebaviisakalt, ei ole tema väljendusviis ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes

vaenu õhutav. Hageja esile toodud asjaoludest ei tulene, et kostja oleks soovinud diskuteerida

hageja isiku üle eesmärgiga teda alandada ja solvata või et kostja sõnavõtt oleks tekitanud vaenu

või üldse mingi diskussiooni hageja üle.

27. Kohus selgitab, et teise isiku kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine

ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Kohus möönab seda, et sõna „pooletoobine“ on

negatiivne, kuid teise isiku kohta väärtushinnangu, ka negatiivse, avaldamine ei ole iseenesest

keelatud. Arvesse tuleb võtta ka seda, et hageja enda esile toodud asjaoludel on ta üks Eesti

edukamaid suunamudijaid, s.o avaliku elu tegelane, kelle isiklikust elust meedias kirjutatakse.

Nii on käesolevas asjas esile toodud hageja isiklik vestlus tema elukaaslasega kihlasõrmuse

maksumuse üle, samuti hageja ja autoteeninduse vahel tekkinud isiklik konflikt. Avaliku elu

tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui

kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse

sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt Riigikohtu 30.10.1997 otsus 32-

1-123-97). Asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et vaidlusalune postitus oleksid hageja

isikut eriti halvustav või au teotav, ei ole esile toodud. Kohus selgitas ülal, et ainuüksi

kommentaarist endast seda ei järeldu. Avaliku elu tegelasena tuleb hagejal ka taluda teatavat

kriitikat ja negatiivseid hinnanguid suuremal määral, kui muul inimesel. Põhiseaduse § 45 lg 1

esimene lause sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lubatud on ka sellise arvamuse avaldamine,

mis hagejale ei meeldi.

28. Seega, võttes arvesse, et hageja on avaliku elu tegelane, et kostja avaldatud kommentaar

puudutas pigem autoteenindusi, kui hagejat ja kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu

õhutav või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus

võiks olla ilmne, leiab kohus, et kostja tegu ei ole õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teine lause

võimaldab mitte lugeda õigusvastasteks selliseid vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud

olukordades mõistlikult võttes taluma. Kohus leiab, et praegusel juhul on just selline olukord.

Kohus leiab, et kostja sõnakasutus on hageja suhtes ebaviisakas ja kombetu, kuid ainuüksi

sellest ei tulene kostja tegevuse õigusvastasust. Kohus peab arvestama seadusega kaitstud

hüvena ka väljendusvabadusega.

29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja tegu ei olnud õigusvastane ja hageja nõue

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

30. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata

tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust

omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

32. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Hagejad paluvad määrata menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1677 eurot.

33. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete

alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

34. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018

otsus nr 2 17 10348 p 16). TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt.

Kostjat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav isik. Kostja

taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku 6,13 tundi tunnihinnaga 135 eurot (lisandub

käibemaks).

35. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja esindaja

tunnitasu määr on põhjendatud ulatuses 110 eurot/tund.

36. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja esindaja menetluses järgmisi toiminguid:

konsultatsioon kliendiga 0,75 tundi, hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine 0,42 tundi,

menetluse võtmise määrusega tutvumine 0,08 tundi, vastuse koostamine 1,75 tundi, hageja

arvamusega tutvumine ja kliendile edastamine 0,13 tundi, selgitava ja tähtaegade määramise

määrusega tutvumine 0,25 tundi, hageja lõppseisukohaga tutvumine 0,33 tundi, kostja vastuse

koostamine kohtu nõudele 0,67 tundi, kostja seisukoha koostamine hageja 27.09 seisukohale

1,5 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi.

37. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostja esindaja

menetlustoimingud olid kostja esindamise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg,

arvestades ka esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Kohus võtab

menetluskulude nimekirjas toodud kulukirjed ja neile kulunud aja arvesse täies ulatuses. Kohus

määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 809,16 eurot (6,13

tundi × 110 + 20%) ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. Kohus leiab, et nimetatud

ulatuses on õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu ja iseloomuga. Kostja taotlusel tuleb

hagejatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

38. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata mh otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja palub, et menetluskulude hüvitis kantakse

ÕIGUSNÕU OÜ arvelduskontole. Kohus rahuldab taotluse ja määrab, et menetluskulude

hüvitis tuleb tasuda kostja osundatud kontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik