2-17-16052/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

16. november 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-16052

Tsiviilasi

Mindreks Grupp OÜ hagi BonCredit OÜ vastu nõude

tunnustamiseks

Doneright

OÜ

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: Mindreks Grupp OÜ (registrikood 11378629,

asukoht Põik 4, 50603 Tartu), lepinguline esindaja Rene

Hallemaa (e-post xxx)

Kostja: BonCredit OÜ (registrikood 12649740, asukoht

Herne 25-14, 10135 Tallinn), seaduslik esindaja I P (e-post

xxx)

20.04.2021

Hageja seaduslik esindaja I M

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa

Kostja seaduslik esindaja I P

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada Mindreks Grupp OÜ hagi BonCredit OÜ vastu nõude tunnustamiseks Doneright

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Tunnustada Mindreks Grupp OÜ nõuet Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

summas 294 006,57 eurot, sh 50 000,00 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud

rahuldamisjärgu nõudena ja 244 006,57 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud

rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja BonCredit OÜ kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda

eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja Mindreks Grupp OÜ palub tunnustada Doneright OÜ (pankrotis, võlgnik)

pankrotimenetluses Mindreks Grupp OÜ nõuet summas 294 006,57 eurot, sh 50 000 euro

ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus ja 244 006,57 eurot ulatuses

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 27.04.2017 kohtumäärusega välja Doneright

OÜ pankroti. Hageja esitas 08.05.2017 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse.

26.09.2017 võlausaldajate üldkoosolekul esitasid võlausaldajad BonCredit OÜ ja A H hageja

nõudele täies ulatuses vastuväited. Seega jäi hageja nõue nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustamata.

3. Hageja nõue tuleneb ehitustööde eest tasumata arvetest ja laenulepingutest.

4. Hageja on esitanud Doneright OÜ-le ehitustööde eest arved nr 15124, 15178, 16022 ja 16037

kokku summas 19 951,20 eurot, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised summas 1 955,42

eurot, kokku summas 21 906,62 eurot. Tegemist on töövõtulepingust tuleneva suhtega.

Töövõtja on oma kohustuse täitnud, tellija võttis töö vastu, kuid jättis töö eest osaliselt

tasumata.

Hageja ja tellija vahelise suulise töövõtulepingu olemasolu kinnitab asjaolu, et koostatud on

tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 15/09-2, nr 16/1-2, nr 16/02-4 ja nr 16/03-2.

Tehtud tööde vastuvõtmist kinnitab kõigil aktidel vastuvõtja allkiri. Tööd võttis vastu ja

allkirjastas Doneright OÜ (pankrotis) juhatuse liige A A, kes oli üks kahest juhatuse liikmest.

Enne Võru 18, Tartu kinnistul ehitustöödega alustamist tegi hageja Doneright OÜ-le

(pankrotis) kavandatud tööde hinnapakkumised nr 14/10-16 ja nr 14/12- 07. Uuendatud

12.12.2014 koostatud hinnapakkumise nr 14/12-07 kohaselt oli kavandatud tööde

kogumaksumus 74 400 eurot. Hinnapakkumise 3 / 8 kohaselt sisaldas tehtud pakkumus nii

torustike paigaldustöid koos materjalidega kui ka projekteerimist. Hinnapakkumise järgselt ei

sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut, kuid hageja ja tellija vahel kooskõlastati tehtavate tööde

loetelu. Kooskõlastatud tööde loetelu alusel viidi läbi reaalsed ehitustööd ning tööde

valmimisel anti tehtud tööde aktide alusel valmis tööd tellijale üle. Tavapärase ehituses levinud

praktika kohaselt akteeriti hageja ja tellija vahel iga teatud ajavahemiku järel teostatud töid ning

tehtud tööde aktis märgiti see nii protsentuaalselt kui ka summaarselt.Tehtud tööde 07.09.2015

akt nr 15/09-2 kohaselt teostas hageja Doneright OÜ tellimusel Võru 18, Tartu objektil ühe

tööna kanalisatsioonitöid. Hinnapakkumine sisaldas hoonesisest torustikku koos isolatsiooniga.

Hinnapakkumine ja hageja poolt teostatavad tööd ei sisaldanud endas aga sanitaartehnilisi

seadmeid ja hoonevälist torustikku. Kogu kanalisatsiooni paigaldamisega seotud töödest

teostas hageja 07.09.2015 akti seisuga 35% hinnapakkumises märgitud tööde mahust. Tehtud

tööde 12.01.2016 akt nr 16/1-2 kohaselt teostas hageja Doneright OÜ tellimusel Võru 18, Tartu

objektil veevarustusega seotud tööd (akteeritud 70% kogu tööde mahust), radiaatorküttega

seotud tööd (akteeritud 50% kogu tööde mahust), küttesüsteemid koos tarbeveevarustuse

(akteeritud 10% kogu tööde mahust) ja ventilatsiooni töid (akteeritud 40% kogu tööde mahust).

Sarnaselt kanalisatsioonile sisaldasid ka veevarustuse ja radiaatoriküttega seotud tööd kogu

hoonesisest torustikku. Lisaks sisaldus konkreetse tehtud tööde akti loetelus tööde teostamiseks

vajamineva materjalikuluna eelisoleeritud toru 19x74 hinnaga 1406 eurot (ilma käibemaksuta).

Tehtud tööde 03.02.2016 akt nr 16/02-4 sisaldas üksnes töövõtulepingu alusel soovitud tööde

teostamiseks vajamineva materjali soojapuhurid ja pikendused akteerimist hinnaga 340 eurot

(ilma käibemaksuta). Tehtud tööde 03.03.2016 akt nr 16/03-2 sisaldas igale korterile

soojustustagastusega ventilatsiooniagregaati ja selle paigaldamist. Konkreetse aktiga

akrediteeriti 30 % kogu ventilatsioonitöödega projektijärgselt ettenähtud töödest maksumusega

3600 eurot (ilma käibemaksuta) ning kogu väliterasside ehitamisega seotud tööde maksumus

2105 eurot (ilma käibemaksuta). Tööde reaalset teostamist kinnitab asjaolu, et väliterasside

ehitus sisaldas endas sh tööde teostamiseks vajamineva miniekskavaatori renti, planeerkopa

renti, diislikütust, liiva koos transpordiga jm.

2020. aasta seisuga ei ole vaidlust selles, et kinnistul Võru 18, Tartu on valmis ehitatud

korterelamu, mis on elamiskõlbulik ja mida kasutavad inimesed elamiseks. Hageja on esitanud

konkreetsed aktid, mille kohaselt on tellija võtnud vastu hageja poolt korterelamu juures

teostatud

töödena

kanalisatsiooni,

veevarustuse,

radiaatorkütte,

soojuspumpade

ja

ventilatsiooni tööd. Olukorras, kus kostja väidab, et nimetatud töid ei ole teostanud hageja, jääb

hagejale mõistetamatuks, kes nimetatud tööd sellisel juhul teostas.

Hageja rõhutab, et hagiavaldusele lisatud teostatud tööde aktid ja nende alusel koostatud arved

ei kajasta kõiki hageja poolt Võru 18 objektil teostatud töid. Doneright OÜ (pankrotis) on teatud

tööde eest hageja esitatud arved tasunud, kuid tegemist on aktide ja arvetega, mis ei ole

hagiavalduses esitatud nõude aluseks. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud üksnes tehtud

tööde aktid ja nende alusel esitatud arved, mis Doneright OÜ (pankrotis) on jätnud tähtaegselt

tasumata. Lisaks, kirjaliku töölepingu mittesõlmimine ei vabasta tellijat kohustusest tasuda

valmis vastuvõetud töö eest.

5. Hageja on andnud Doneright OÜ-le laenu 10 laenulepingu alusel kokku 219 310,84 eurot.

Nendelt laenudelt on arvestatud intressi 1 796,83 eurot ning viivist 48 527,18 eurot, kokku on

võlgnevus summas 269 625,85 eurot:

• 18.08.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-08-18 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 91 482,04 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja kolmes osas: ülekanne Doneright OÜ

pangakontole 19.08.2015 maksekorraldusega nr 5 (20 000 eurot), ülekanne Doneright

OÜ pangakontole 02.09.2015 maksekorraldusega nr 8 (15 0000 eurot) ning ülekanne

notar M A notarikontole 24.09.2015 maksekorraldusega nr 1852 (56 482,04 eurot),

mis kanti edasi Doneright OÜ kohustuse täitmiseks OÜ N ees. Laenu tagasimakseid ei

ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus:

põhiosa 91 482,04 eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 980,21 eurot ning viivis

(01.01.2016 kuni 27.04.2017) 22 092,91 eurot. See nõue on 50 000 euro ulatuses

tagatud hüpoteegiga xxx korteriomandile.

• 01.10.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-10-01 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 9808 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 06.10.2015 maksekorraldusega nr 15 (10 000 eurot, millest 7000 eurot oli

laenu väljamakse) ning 14.10.2015 maksekorraldusega nr 1857 (2808 eurot). Laenu

tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust

tulenev võlgnevus: põhiosa 9808 eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 80,57 eurot ning

viivis (01.01.2016 kuni 27.04.2017) 2368,63 eurot.

• 12.10.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-10-12 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 23 900 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 12.10.2015 maksekorraldusega nr 1856 (7500 eurot) ning 21.10.2015

maksekorraldusega nr 1860 (16 400 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud.

Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 23 900

eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 173,44 eurot ning viivis (01.01.2016 kuni

27.04.2017) 5771,85 eurot.

• 03.11.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-11-03 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 56 660 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole: 03.11.2015 maksekorraldusega nr 1863 (10 000 eurot), 03.11.2015

maksekorraldusega nr 1867 (1860 eurot), 12.11.2015 maksekorraldusega nr 1925 (9800

eurot),

23.11.2015

maksekorraldusega

nr

1866

(5000

eurot),

11.12.2015

maksekorraldusega nr 1869 (10000 eurot), 18.12.2015 maksekorraldusega nr 1870

(10000 eurot) ning 22.12.2015 maksekorraldusega nr 1873 (10000 eurot). Laenu

tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust

tulenev võlgnevus: põhiosa 56 600 eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 172,71 eurot ning

viivis (01.01.2016 kuni 27.04.2017) 13 683,39 eurot.

• 20.01.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-01-20 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 16 000 eurot tagastamise tähtajaga 30.04.2016 intressiga 2,65% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole: 20.01.2016 maksekorraldusega nr 1875 (1000 eurot) ning 02.02.2016

maksekorraldusega nr 1872 (15 000 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud.

Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 16 000

eurot, intressid (kuni 30.04.2016) 104,05 eurot ning viivis (01.05.2016 kuni

27.04.2017) 2896,00 eurot.

• 10.03.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-03-10 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 5000 eurot tagastamise tähtajaga 30.06.2016 intressiga 3,09% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 11.03.2016 maksekorraldusega nr 1882 (5000 eurot). Laenu

tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust

tulenev võlgnevus: põhiosa 5000 eurot, intressid (kuni 30.06.2016) 47,28 eurot ning

viivis (01.07.2016 kuni 27.04.2017) 752,50 eurot.

• 15.03.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-03-15 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 3000 eurot tagastamise tähtajaga 30.06.2016 intressiga 3,09% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 16.03.2016 maksekorraldusega nr 1883 (3000 eurot). See on ainus laen,

mille võlgnik tagasi maksis: 23.03.2016 laekus hageja kontole 3000 eurot, millest

2998,20 on arvestatud põhiosa katteks ja 1,80 eurot intressi katteks. Selle tulemusena

jäi põhiosast tasumata 1,80 eurot, millele lisandub intress (kuni 30.06.2016) 2,05 eurot

ning viivis (01.07.2016 kuni 27.04.2017) 0,27 eurot.

• 05.05.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-05-05 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 6000 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2016 intressiga 3,13% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 05.05.2016 maksekorraldusega nr 1885 (6000 eurot). Laenu

tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust

tulenev võlgnevus: põhiosa 6000 eurot, intressid (kuni 31.12.2016) 123,66 eurot ning

viivis (01.01.2017 kuni 27.04.2017) 351,00 eurot.

• 3.07.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-07-13 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 500 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2016 intressiga 3,73% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 13.07.2016 maksekorraldusega nr 1889 (500 eurot). Laenu tagasimakseid

ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev

võlgnevus: põhiosa 500 eurot, intressid (kuni 31.12.2016) 8,76 eurot ning viivis

(01.01.2017 kuni 27.04.2017) 29,25 eurot.

• 16.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-09-16 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-

le laenu 9950 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2016 intressiga 3,73% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 16.09.2016 maksekorraldusega nr 1924 (1300 eurot) ning 21.09.2016

maksekorraldusega 1927 (8650 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti

väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 9950 eurot,

intressid (kuni 31.12.2016) 104,10 eurot ning viivis (01.01.2017 kuni 27.04.2017)

582,08 eurot.

6. Lepingutes on erinevad intressimäärad, sest iga lepingu koostamisel võeti aluseks

pangalaenude keskmine intressimäär. Võlgnik kasutas laenuna saadud raha Võru 18 objekti

ehitustööde eest arvete tasumiseks (eelkõige Ä P OÜ-le), mistõttu olid laenusummad tihti

vastavuses tasumisele kuuluvate arvete summadega. Asjaolu, miks hageja andis võlgnikule

uusi tagatiseta laene, kuigi eelmiste laenude tagastamise tähtaeg oli juba saabunud, oli tingitud

sellest, et võlgnik esitas oma majandusliku seisundi ning korterite müügi kohta hagejale

ebaõiget ja eksitavat teavet. Hageja lähtus uute laenude andmisel eelkõige soovist hoida ära

suuremat kahju, mis oleks tekkinud, kui võlgnik poleks olnud suuteline ehitustööde eest

maksma ning kortereid ei oleks suudetud ehitada sellisesse valmimisjärku, mis võimaldas

kaheksast korterist kuue müüki. Kui hageja poleks võlgnikule sellises mahus laenu andnud,

oleks olnud risk, et kogu Võru 18 hoone oleks pooleliolevana läinud võlgade katteks müüki kas

täitemenetluses või pankrotimenetluses ning kõik võlausaldajad oleksid kandnud veel

suuremaid kahjusid.

7. Laenulepingust 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha

hüpoteegiga korteriomandile xxxx (registriosa xxx). Õigeks pandiga tagatud nõude aluseks on

27.01.2016 notariaalne leping „Avaldus kinnistu korteriomanditeks jagamiseks; rõdude,

terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise leping; kokkulepped“ (Tartu notar M

A , reg.nr xxx) ja 18.10.2016 notariaalne leping „Ühishüpoteekide osalise vabastamise

kokkulepped, hüpoteegi võõrandamise leping ning tagatiskokkulepe“ (Tartu notar P U , reg.nr

xxx). Lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded Doneright OÜ

vastu, mis tulenevad 18.08.2015 sõlmitud laenulepingust. Hüpoteegiga on tagatud lisaks

laenusummale ka intressid, viivised, leppetrahvid, nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused,

kohtuliku sundtäitmise kulud, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest

tekkivad kulud, kulud notarile ja kinnistusosakonnale, hüpoteegipidaja poolt tasutud

kindlustusmaksed ja muud nõuete alusel tekkinud kõrvalnõuded.

Vastavalt 18.08.2015 laenulepingule nr 2015-08-18 andis hageja Doneright OÜ-le laenu 91

482,04 eurot intressiga 3,54% aastas tagastamise tähtajaga 31.12.2015. Laenu väljamakse

toimus ülekannetega Doneright OÜ pangakontole 19.08.2015 (20 000 eurot) ja 02.09.2015 (15

0000 eurot) ning ülekandega notarikontole 24.09.2015 (56 482,04 eurot), mis kanti edasi

Doneright OÜ kohustuse täitmiseks OÜ N ees (kes loovutas enda kasuks seatud hüpoteegi

omanikuhüpoteegiks, mis omakorda kanti üle Mindreks Grupp OÜ-le). Laenu tagasimakseid

ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus:

põhiosa 91 482,04 eurot, intressid 980,21 eurot, viivis 22 092,91 eurot.

Pandilepingu punkti 5.2 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5%

hüpoteegiga tagatud täitmata varaliste kohustuste summast, kui omanik ei täida hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omaniku kohustusi. Lepingu punkti 3.1.4 kohaselt kohustus omanik

kindlustama hüpoteegiga koormatud vara ning määrama hüpoteegipidaja kindlustuslepingu

järgseks soodustatud isikuks. Kuna nimetatud kohustus on jäetud täitmata, on hagejal õigus

nõuda hüpoteegipidajana leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenusummast 91 482,04).

Eelnevalt tulenevast on hageja pandiga tagatud nõue kokku 119 128,56 eurot (91 482,04 +

980,21 + 22 092,91 + 4574,10).

8. Hageja nõuded kokku on 294 006,57 eurot ja moodustuvad alljärgnevalt:

• Tasumata arved koos viivistega 21 906,62 eurot;

• Tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot;

• Leppetrahvi nõue 4574,10 eurot;

• Tasaarvestus xxx üüriga -2100 eurot.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja hinnangul on võlgniku püsiv maksejõuetus tekitatud pahatahtlikult ja planeeritud

tegevuse tulemusena. Võlgnik on asutatud ühe kinnisvaraprojekti asukohaga Võru 18, Tartu

linn elluviimiseks. Nimetatud kinnisvaraarendus seisnes vaid kaheksa korteriga elamu

rekonstrueerimises ja müügis. Sedavõrd väikse arendusprojekti puhul on võlgniku suhtes

esitatud nõudeid 635 790,66 euro ulatuses, kusjuures peaaegu pool sellest summast moodustab

hageja väidetav nõue. Võlgnik ei ole kogu oma tegevuse kestel esitanud Äriregistrile ühtegi

aruannet. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele ja meeldetuletustele esitanud

ajutisele haldurile ega pankrotihalduritele mitte ühtki raamatupidamisdokumenti. Nii võlgniku

ajutine haldur kui ka pankrotihaldur on möönnud, et tegelikult puudub objektiivne võimalus

hinnata võlgniku finantsandmeid ja tehtud tehinguid. Tänaseks teadaolevatel andmetel on

võlgniku ainsaks varaks Tartus Võru 18 asuvad: korteriomand (registriosa xxx), mille

reaalosaks on 30,6 m ² suurune korter nr x; korteriomand (registriosa xxx), mille reaalosaks on

28,50 m ² suurune korter nr x.

11. Kostjal on õigus vaielda hageja nõudele vastu, kuna hageja ning kostja vahelised tehingud on

näilikud. Võlgniku pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 10.11.2017. a Tartu Maakohtule hagi

võlgniku endiste juhatuse liikmete M Pi ja A Ai vastu kahju hüvitamiseks summas 216 480

eurot. Võlgniku endised juhatuse liikmed M P´i ja A A´i poolt välja võetud võlgniku

pangakaartidega välja võetud sularaha ja üle kantud summade edasise käsutamise suhtes ei ole

endised juhatuse liikmed veenvaid selgitusi andnud ega tõendanud, et sularaha on kasutatud

võlgniku majandustegevuse huvides. Seega on pankrotihaldur hagi esitades eeldanud, et see on

endiste juhatuse liikmete poolt omastatud. Perioodil, mil M P ja A A olid võlgniku juhatuse

liikmeteks, so 19.08.2014.a. kuni 17.10.2016.a, on võlgniku arvelduskontolt tehtud nendele

ülekandeid ja sularaha väljamakseid kogusummas 216 480,00 eurot. Võlgniku kontolt

sularahas välja võetud summa ja hageja poolt võlgnikule väidetavalt antud laenude kogusumma

on peaaegu kattuvad – hageja on 10 laenulepingu alusel väidetavalt andnud laenu 219 310, 84

euro. Kostja arvates ei ole välistatud, et võlgniku kontolt välja võetud sularaha on osaliselt või

täielikult antud hageja käsutusse ja laenulepingud on sõlmitud eesmärgiga tekitada võlgniku

suhtes fiktiivne nõue, millega kontrollida võlgniku pankrotimenetlust ning saada veel

pankrotimenetluse raames täiendavat tulu võlgnikule kuuluva kinnistu müügist ja

pankrotipessa laekuvatest vahenditest. Kostja on seisukohal, et hageja ning võlgniku vahel

sõlmitud laenulepingud on näilised. Laenulepingud on küll kirjalikult sõlmitud, laenude

väljastamine on toimunud 5 pangaülekannete kaudu, kuid kostja on arvamusel, et laenud on

hagejale tagastatud või anti hagejale üle sularaha, misjärel sõlmiti laenuleping ja “laen” kanti

üle võlgnikule. Välistatud ei ole, et laenulepingud sõlmiti üldse 2017 aastal tagantjärele.

Riigikohus on 02.11.2011.a lahendi 3-2-1-95-11 punktis 11 leidnud, et nõude tunnustamise üle

peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda

vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi

pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise

hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda

vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool.

12. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud töövõtusuhte olemasolu. Hageja ei ole esitanud

töövõtulepingut. On arusaamatu, missuguseid töid, mis maksumuses ja mis tähtajaks pidi

hageja teostama vastavalt väidetavale töövõtulepingule. Hagiavaldusele lisatud arvetel ja

aktidel on tööde üleandja nimi J.T/J T ja üks allkiri. Võlgniku esindaja nimi puudub ja aktil

on vaid üks allkiri, kuid ei ole märgitud, kellele see kuulub ning jääb arusaamatuks, kes võttis

võlgniku nimel ja eest väidetavalt teostatud tööd vastu. Väidetavad tööd on võlgnikule

enamjaos teostatud 2016 aastal ehk siis, kui võlgnik oli juba viivitanud märkimisväärse laenu

tagastamisega. Ei ole eluliselt usutav, et hageja soostus võlgnikule teostama töid ilma

ettemaksuta ega ühegi tasumise tagatiseta.

13. Hageja ning võlgniku vahelistel laenutehingutel puudub majanduslik sisu, need on loomult

kinke iseloomuga. Selline laenude andmine võlgnikule on sisult ebarealistlik ja seetõttu on

tehingud ilmselt näilikud või laenud tegelikult tagastatud ja hageja soov on domineerida läbi

suure häälteenamuse võlgniku pankrotiprotsessis.

Hageja on võlgnikule väidetavalt andnud laenu 10 laenulepingu alusel kokku 219 310,84 eurot.

Nendelt laenudelt on arvestatud intressi vaid 1 796 eurot ning viivist 48 527, 18 eurot. Jääb

arusaamatuks, miks hageja seaduslik esindaja tegutses järjekindlalt hageja kui äriühingu huve

kahjustavalt. Kostja on veendunud, et sellisele käitumisele ei saa olla muud selgitust, kui et

need laenud on näilikud tehingud. Hageja arvelduskontod olid 31.12.2015 seisuga miinuses,

mis tähendab tõenäoliselt võlga krediidiasutusele arvelduslaenu vms näol. On ebareaalne

olukord, kus hageja, kel endal käibevahendeid ilmselgelt ei ole ülearu, laenab 3% juures

kõikuva intressimääraga tagatiseta raha sadades tuhandetes eurodes võlgnikule. Lisaks, võlgnik

tasus Ä P OÜ arveid oma suva kohaselt, valdavalt suure viivitusega ning võlgnikule antud

väidetavate laenude ja Ä P OÜ arvete tasumise vahel puudub seos. Kostja ei pea ka usutavaks,

et olukorras, kus 2015. aastal antud laenud on tagastamata, jätkab hageja tagatiseta soodsate

laenude väljaandmist toetudes ainuüksi võlgniku infole. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ei

ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks tegelnud mingilgi moel laenude

tagasinõudmisega, kuigi väidetavate laenude summad on vägagi märkimisväärsed. Alles 2016.

aasta lõpuks, kui 2015. aastal antud laenude tagastamise tähtajast oli möödunud peaaegu aasta,

esitas hageja avalduse täitemenetluse algatamiseks ja tema kasuks seatud hüpoteegi

realiseerimiseks.

14. Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgnikule 2015. aastal laenanud kokku 181 850,04 eurot,

kusjuures kõigi laenude tagastamise tähtaeg on 31.12.2015. 18.08.2015 sõlmitud laenulepingu

alusel laenu andmine võlgnikule toimus ülekannetega pangakontole 20 000 eurot 19.08.2015

ja 15 0000 eurot 2.09.2015. Lisaks veel ülekandega summas 56 482,04 eurot 24.09.2015, mis

maksti välja notar M A deposiitkontole. Deposiitkontole laekunud summa edasise kasutamise

kohta puuduvad andmed. Arvestades võlgniku poolt tehtud tehingud ei ole välistatud, et see on

tagasi kantud kasvõi näiteks hagejale. Hageja on väitnud, et makse toimus võlgniku (väidetava)

kohustuse täitmiseks OÜ N ees, kes loovutas enda kasuks seatud hüpoteegi

omanikuhüpoteegiks, mis lepingu punkti 2 kohaselt seati omakorda edasi Mindreksi kasuks.

Reaalse laenutehingu puhul oleks seatud hüpoteek kohe laenuandja ehk hageja kasuks

vältimaks tagamata riskantse laenu väljaandmist. Hageja nõudeavaldusele ei ole lisatud nõuet

tõendavaid alusdokumente. Asjaolu, et hageja laenas läbi notari deposiitkonto võlgnikule

väidetavalt 56 482,04 eurot, et omandada väidetav N OÜ nõue ja hüpoteek, ei tõenda

iseenesest, et võlgnikul oli N OÜ ees kohustus sellises ulatuses. Hagiavaldusele ega ka hageja

nõudeavaldusele pole lisatud väidetava õiguseelneja – N OÜ – nõuet tõendavaid dokumente.

Asjaolu, et laen on näilik, tõendab ka see, et väidetavast laenulepingust 2015-08-18 tulenev

nõue summas 91 482, 04 eurot on vaid 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha

hüpoteegiga. Ehk väidetav laen koos kõrvanõuetega on kaks korda suurem kui laenu tagav

hüpoteek. Äriregistrile esitatud hageja 2015. aasta majandusaasta aruande bilansis ei kajasta

hageja üldse, et ta oleks 2015, aastal laenu andnud.

15. Hoolimata asjaolust, et mitte ainsatki 2015. aastal antud laenu võlgnik ei tagastanud, ei tasunud

intressi ega asunud mingil moel laenulepinguid täitma, on hagiavalduse kohaselt hageja

võlgnikule jätkanud laenude andmist ja laenanud 2016. aastal täiendavalt põhisummana

37451,80 eurot. Äriregistrile esitatud hageja 2016. aasta majandusaasta aruandes sisalduva

konsolideeritud rahavoogude ülevaates ei sisaldu kannet, et ta oleks 2016. aastal üldse laenu

andnud.

16. Hagejale on laenu tagastatud teiste tehingute arvelt. Võlgnik on asutatud ühe kinnisvaraprojekti

asukohaga Võru 18, Tartu linn elluviimiseks. Nimetatud kinnisvaraarendus seisnes kaheksa

korteriga elamu rekonstrueerimises ja müügis. Lisaks laenutehingutele oli hageja ning võlgniku

ärilised suhtes äärmiselt läbipõimunud Võru 18, Tartu linn asuvate korteriomandite tehingute

kaudu:

• 03.12.2014 hageja kui ostja ning võlgniku kui müüja vahel sõlmitud kinnistu jagamisel

korteriomanditeks tekkiva korteriomandi nr x võlaõiguslik müügileping, avaldus

eelmärke kinnistamiseks. Lepingu punktis 2.1. avaldavad pooled, et võlgnik müüs

lepingu eseme hagejale hinnaga 67 500 eurot, millest 30 000 eurot on ostja poolt

müüjale tasutud enne müügilepingu sõlmimist ja mille kättesaamist müüja esindaja

tõendab käesoleval lepingul oma allkirjaga. Müügisummas ei sisaldu ega

müügisummale ei lisandu käibemaksu. Müügisummast 37 500 eurot kohustus

hageja/ostja tasuma müüja kontole nr xxx hiljemalt 16.01.2015, mida hageja kostjale

teadaolevalt täitnud ei ole.

• 19.08.2015 sõlmitud kokkulepe võlaõigusliku müügilepingu lõpetamiseks, tekkiva

korteriomandi nr x müügileping (omandi üleandmiseta), abieluvaraleping ja avaldus

eelmärke kustutamiseks. Lepingu punktis 2.1. avaldavad et võlgniku ja hageja vahel

kehtib 08.06.2015 sõlmitud võlaõiguslik müügileping, mis on tõestatud Tartu notar M

A büroos ametitoimingu nr xxx all. Nimetatud müügilepinguga müüs müüja lepingu

eseme Mindreks Grupp OÜ´le hinnaga 42 490 eurot ja Mindreks Grupp OÜ kasuks

kanti kinnistusraamatusse lepingu eseme omandi üleandmist tagav eelmärge. Müüja ja

Mindreks Grupp OÜ kinnitavad, et: 2.1.1. Nimetatud müügileping on neile käesoleva

notariaalakti tõestamise juures esitatud digitaalärakirja väljatrükina, nad on nimetatud

dokumendiga tutvunud, selle sisu on neile teada ning nad loobuvad selle ettelugemisest

notariaalakti tõestaja poolt ning käesolevale notariaalaktile lisamisest. 2.1.2. Nimetatud

müügileping on kehtiv ja seda ei ole muudetud. Mindreks Grupp OÜ on Müüjale

tasunud lepingu eseme ostuhinna summas 42 490 eurot. Kostja valduses pole

08.06.2015 sõlmitud võlaõiguslikku lepingut, kuid kostja andmetel ei ole hageja 42 490

eurot tasunud. 19.08.2015 Tartu notar E G büroos 19.08.2015 tõestatud lepingu

kohaselt (nr xxx) lõpetati 08.06.2015 Tartu notar M A büroos tõestatud (nr xxx)

võlaõiguslik müügileping Tartu xxx korteri müügi kohta ning võlgnik pidi tagastama

hagejale algse lepingu alusel tasutud müügihinna 42 490 eurot. Sama lepinguga müüdi

korter x V K , kes pidi osa ostuhinnast tasuma võlgniku asemel otse hagejale. Lepingu

1.7. kohaselt oli lepingu esemeks Võru tn 18, Tartu linnas asuva kinnistu

korteriomanditeks jagamisel tekkiv korteriomand, mille reaalosaks on korter number x.

Nimetatud lepingust tuleneva kohustuse täitmine toimus hageja nõudeavalduse

järgmiselt: 21.08.2015 laekus notar E G notarikontolt 20 000 eurot; 05.05.2016 laekus

V K 16 000 eurot; 15.08.2016 laekus Doneright OÜ-lt 4 500 eurot. Kokku sai hageja

19.08.2015 lepingu alusel seega 40 500 eurot. Kuna hageja ei tasunud 08.06.2015

sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel 42 490 eurot, siis ei pidanud ka võlgnik midagi

tagastama ja hageja on 19.08.2015 a lepingu alusel alusetult saanud 40 500 eurot.

• 16.10.2015 võlaõigusliku müügilepingu muutmine, tekkiva korteriomandi nr x

müügileping (omandi üleandmiseta) ja avaldus eelmärke kinnistamiseks. Lepingu p.

2.4. sätestab, et „võlgnik ja hageja lepivad kokku, et seoses müügilepingu muutmisega

tagastab võlgnik hagejale enam tasutud rahasumma 28 500 eurot ja tasub lepingu

muutmise eest hagejale hüvitist summas 28 000 eurot. Rahasumma 56 500 eurot

kohustub võlgnik hagejale tasuma käesoleva lepingu punktis 3.7. kuni 3.8. nimetatud

korras.“ Kõnealuse lepingu p. 3.7. sätestab, et „ostuhinnast 10 000 eurot on enne

käesoleva lepingu sõlmimist hoiustatud Ostja poolt Tartu notar A R notarikontole ning

osalejad lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud rahasumma Müüja soovil Müüja

punktis 2.4. nimetatud rahaliste kohustuse osaliseks täitmiseks Hageja kontole nr xxx

3 pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.“ Seega punktis 2.10.1

nimetatud tehingu järgselt sai hageja vähemalt 10 000 eurot ja väidetavat hüvitist

summas 28 000 eurot.

• 26.09.2016 sõlmitud võlgniku, hageja ja hageja seadusliku esindaja I M vahelise

lepingu alusel omandas I M notar M A poolt 03.12.2014 ametitoimingute raamatus

nr 3200 all tõestatud lepingu alusel võlgnikule kuulunud korteriomandi – korter x.

Lepingu punkt 4.4. sätestab: „Ülejäänud tasumisele kuuluva summa 56 700 eurot

kohustub ostja I M tasuma 3 pangapäeva jooksul arvates punktis 1.1. nimetatud

kinnistu registriossa käesolevas notariaalaktis sisalduvate kinnistamisavalduste

kinnistusosakonnale esitamist kajastava viite tegemise päevast, eeldusel, et

müügilepingu eseme suhtes ei ole esitatud mingeid muid kinnistamisavaldusi,

alljärgnevatele arvetele: 10 000 eurot R G OÜ arvele nr xxx; 46 700 eurot hageja

arvele nr xxx.“ Seega raha oleks müügitehingust pidanud saama võlgnik, kuid viimane

palus selle ilma lepingus sisalduva selgituseta kanda lihtsalt hagejale. Lepingu kohaselt

tasus hageja seaduslik esindaja juhatuse liige I M füüsilise isikuna hagejale ilma ühegi

arusaadava põhjuseta 46 700 eurot.

Eelpool kirjeldatud tehingud moodustavad vaid osa hageja ning võlgniku vahelistest tehingutest,

millest hageja on kasu saanud. Kostja hinnangul toimus läbi nende tehingute raha kandmine

hagejale. Kostja hinnangul on hetkel võimatu tõsikindlalt väita, kas nende tehingute alusel kantud

raha oli kantud enne väidetavate laenud andmist juba hagejale antud sularahas või tagastati nende

tehingute arvelt hageja väidetavaid laene.

Kohtu põhjendused

17. Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub

seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele.

19. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud

haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude

või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide

1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist

võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3)

muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja

sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud

tähtaegselt. Hagi on kohtule esitatud 26.10.2017, seega tähtaegselt. Harju Maakohtu

15.06.2021 määrusega on tsiviilasja menetlemine määratud kirjalikku menetlusse TsMS § 403

lg 1 alusel poolte nõusolekul. Tsiviilasjas 2-17-16005 on Tallinna Ringkonnakohtu otsusega

jäetud muutmata Harju Maakohtu otsuse resolutsioon, millega rahuldati Mindreks Grupp OÜ

hagi Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Leppsoo vastu pankrotimenetluses

nõude 50 000 euro rahuldamisjärgu tunnustamiseks (tlk 210, IIkd).

20. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja §

436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas

esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada

taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

21. Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda:

• 27.04.2017 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku Doneright OÜ

pankroti;

• hageja esitas 08.05.2017 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude

tunnustamist summas 294 006.57 eurot (tl 9, Ikd);

• hageja nõudele esitas võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 26.09.2017 täies ulatuses

vastuväite kostja BonCredit OÜ (tl 10, 11, Ikd);

• Harju Maakohtu 31.01.2020 otsusega on rahuldatud Mindreks Grupp OÜ nõue

Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p

1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena.

22. Kohus juhindub antud asjas VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud

täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

23. Harju Maakohus on asja menetlusse võtnud 14.11.2017. Võlgniku Doneright OÜ (pankrotis)

äriplaaniks oli Tartus 8 korteriga elamu soetamine, renoveerimine ja müük, kuid püsiva

maksejõuetuse tõttu kuulutati pankrot välja 27.04.2017. Harju Maakohtu 29.04.2019 otsusega

jäi hagi nõude tunnustamiseks täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu

19.06.2020 otsusega tühistati maakohtu otsus ja saadeti uueks läbivaatamiseks. Tallinna

Ringkonnkohtu otsuses on märgitud, et laenud on kajastatud hageja majandusaasta aruannetes

(2015 aruande lisas 7 ja 2016 aruandes lk 4 ja lisa 2 lk 10), otsusest ei selgu, mis alusel

ülekanded siis tehti, kui neid ei tehtud laenusuhte alusel. Selgitatud ei ole ka, miks tehtud tööde

aktid ei tõenda tööde tegemist, VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks,

kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Uuel asja läbivaatamisel määras kohus

05.10.202 kirjaga tuginedes TsMS § 658 lg 2 täpsustada hagejal töövõtulepinguga ning

hüpoteegi seadmisega seonduvaid asjaolusid. Tõendite liigid on ammendavalt loetletud TsMS

§ 229, kohus ei saa hagejale nimetada konkreetset tõendit, mida ta esitab. Seega ei ole hageja

seisukoht 29.10.20 menetlusdokumendis õigustatud. Kohus märgib, et TsMS § 230 lg 2

kohustab pooli tõendeid esitama, kohus saab teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

Maakohus on 04.10.2020 nõudekirjas määranud tähtaja täpsustada hagiavalduses

töövõtulepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes.

24. Hageja nõuded kokku on 294 006,57 eurot ja moodustuvad alljärgnevalt:

• Tasumata arved koos viivistega 21 906,62 eurot;

• Tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot;

• Leppetrahvi nõue 4574,10 eurot;

• Tasaarvestus xxx üüriga -2100 eurot (296 106.57-2100).

25. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja ja võlgniku vahel

sõlmitud laenulepingud on näilikud. Laenud on, kas hagejale tagastatud või anti üle sularaha,

misjärel sõlmiti laenuleping ja raha kanti üle võlgnikule. Töövõtulepingut ja sellega kaasnevaid

arveid ei eksisteeri, leping puudub ja see suhe on tõendamata. Kohus on määranud 20.04.2021

korraldava istungi, et välja selgitada vaidlusalused asjaolud (tlk 36, IIIkd).

26. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib

kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole

seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas

allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

27. Hagis kirjeldatu kohaselt on hageja andnud võlgnikuga sõlmitud laenulepingute nr 2015-08-18

(sõlmitud 18.08.2015), nr 2015-10-01 (sõlmitud 01.10.2015), nr 2015-10-12 (sõlmitud

12.10.2015), nr 2015-11-03 (sõlmitud 03.11.2015), nr 2016-01-20 (sõlmitud 20.01.2016), nr

2016-03-10 (sõlmitud 10.03.2016), nr 2016-03-15 (sõlmitud 15.03.2016), nr 2016-05-05

(sõlmitud 05.05.2016), nr 2016-07-13 (sõlmitud 13.07.2016), nr 2016-09-16 (sõlmitud

16.09.2016) alusel võlgnikule laenu, millest on tagastamata 219 310,84 eurot ning millelt

arvestatud intress moodustab 1796,83 eurot ja viivis 48 527,18 eurot. Kokku on laenulepingute

alusel tekkinud hageja nõudesummaks 269 625,85 eurot. Laenulepingust nr 2015-08-18

tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile

asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Hüpoteek on hageja kasuks üle kantud 02.10.2015

hüpoteegi üleandmise kokkuleppega, mille p 5.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult

leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenulepingu nr 2015-08-18 summast 91 482,04 eurost).

28. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397

lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kostja väitel ei ole

eluliselt usutav, et hageja finantseeris laenudega võlgniku ehitustegevust, kui ta ka samaaegselt

krediteeris seda töövõtusuhte kaudu. Laenud tulnuks tagastada juba 31.12.2015 seisuga, mida

aga ei tehtud, vastupidiselt panustati võlgnikule ehistustööde tegemisega ilma ettemaksuta.

Kohtu korraldaval istungil 20.02.2021 kinnitas kostja esindaja, et selle üle, et laenud ka üle on

kantud märgitud summas, vaidlust ei ole. Kostja väitel on raha muul viisil ehk sularahas

tagastatud. Kohus leiab, et kostja väide, et raha on sularahas välja võetud endiste juhatuse

liikmete poolt, ei ole käesoleva vaidluse tuvastamise esemeks. Kohtu hinnangul on tõendatud

laenusuhe ja laenude ülekandmine, laenud on kajastatud hageja majandusaasta aruannetes,

2015 aruande lisas 7 ja 2016 aruandes lk 4 ja lisa 2 lk 10 ning kostja kohustus on tõendada, et

laen on kohasele isikule tagastatud. Kostja leiab, et väidetavatel laenudel puudub majanduslik

sisu, need on loomult kinke iseloomuga. Selline laenude andmine võlgnikule on sisult

ebarealistlik ja seetõttu on tehingud ilmselt näilikud (TsÜS § 89). TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on

näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel

ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu

olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad ning lg 2 järgi näilik tehing on

tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke

tagajärgi. Kohus kostjaga ei nõustu, sest ümberlükkavaid tõendeid ülekannete sisu kohta

esitatud ei ole. Seega lähtub kohus asja esitatud tõenditest, kuivõrd tehingu poolte muid

võimalikke tahteavaldusi ei ole tõendatud. Kostja on 14.06.2021 loobunud võlgniku endiste

juhatuse liikmete ülekuulamise taotlusest. Kohus on tõendist loobumise vastu võtnud, kuivõrd

hageja sellele vastu ei vaielnud.

29. Töövõtulepingust tulenev nõue on 21 906,62 eurot. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga

kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega

muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg

1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub

maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoldueel mõistlik tasu. Sellest

lähtudes on tehtud tööde tuvastamise korral igal juhul hagejal õigus saada vähemalt asjaoludele

vastav mõistlik tasu ja seda sõltumata sellest, kas tellijaga enne tööde alustamist hinnas

kokkulepe sõlmiti või mitte. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine

tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu

võetud või loetakse vastuvõetuks.

30. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt hageja ja Doneright OÜ (pankrotis) sõlmisid

töövõtulepingu. Õige on hageja seisukoht, et seaduses ei ole töövõtulepingule ette nähtud

kohustuslikku vorminõuet. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mistahes vormis, kui

seaduses ei ole sätesatud tehingu kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul vaidlusalust

töövõtusuhet kinnitavad teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 15/09-2, nr 16/1-2,

nr 16/02-4 ja nr 16/03-2 (tlk 22-29, Ikd)). Tehtud tööde teostajaks on aktidel hageja ja tellija

võlgnik. Hageja on esile toonud, et tööd võttis vastu ja allkirjastas Doneright OÜ (pankrotis)

juhatuse liige A A. Töövõtulepingu sõlmimisel tuleb kokku leppida teostatavate tööde maht

samuti hind. 12.12.2014 koostatud hinnapakkumise nr 14/12-07 kohaselt oli torustike

paigaldustööde kogumaksumus koos materjalide ja projekteerimisega 74 400 eurot. Tööde

07.09.2015 akt nr 15/09-2 kohaselt teostas hageja Doneright OÜ (pankrotis) tellimusel Võru

18, Tartu objektil ühe tööna kanalisatsioonitöid. Hinnapakkumine sisaldas hoonesisest

torustikku koos isolatsiooniga (tlk 293, 294, IIIkd). Kanalisatsiooni paigaldamisega seotud

töödest teostas hageja 07.09.2015 akti seisuga 35% hinnapakkumises märgitud tööde mahust.

12.01.2016 akt nr 16/1-2 kohaselt teostas hageja Võru 18 objektil veevarustusega seotud tööd

(akteeritud 70% kogu tööde mahust), radiaatorküttega seotud tööd (akteeritud 50% kogu tööde

mahust), küttesüsteemid koos tarbeveevarustuse (akteeritud 10% kogu tööde mahust) ja

ventilatsiooni töid (akteeritud 40% kogu tööde mahust). Sarnaselt kanalisatsioonile sisaldasid

ka veevarustuse ja radiaatoriküttega seotud tööd kogu hoonesisest torustikku, akti loetelus oli

tööde teostamiseks vajamineva materjalikuluna eelisoleeritud toru 19x74 hinnaga 1406 eurot.

03.02.2016 akt nr 16/02-4 sisaldas üksnes töövõtulepingu alusel soovitud tööde teostamiseks

vajamineva materjali soojapuhurid ja pikendused akteerimist hinnaga 340 eurot. 03.03.2016

akt nr 16/03-2 sisaldas igale korterile soojustustagastusega ventilatsiooniagregaati ja selle

paigaldamist. Konkreetse aktiga akrediteeriti 30 % kogu ventilatsioonitöödega projektijärgselt

ettenähtud töödest maksumusega 3600 eurot (ilma käibemaksuta) ning kogu väliterasside

ehitamisega seotud tööde maksumus 2105 eurot (ilma käibemaksuta). Tööde reaalset teostamist

kinnitab asjaolu, et väliterasside ehitus sisaldas endas sh tööde teostamiseks vajamineva

miniekskavaatori renti, planeerkopa renti, diislikütust, liiva koos transpordiga jm. Kohtu

hinnangul on esitatuga piisavalt tõendatud nii töövõtusuhe kui ka teostatud tööd hagetavas

hinnas. Kohus küsis ka kostjalt korraldaval istungil, kas ta teab, kes vaidlusalused tööd tegi,

mida kostja ei teadnud. Kostja tegi ettepaneku ka kostjal täpsustada, mis konkreetseid töid ta

vaidlustab, kuid ta ei ole oma vastupidiseid väiteid tõendanud. Kostja esitas 19.11.2020

menetlusdokumendis taotluse üle kuulata vande all hageja seaduslik esindaja I M ning

võlgniku endised juhatuse liikmed A Ai ja M Pi. Seega leiab kohus, et kostja väited, et

hinnapakkumised on umbmäärased ja allkirjastamata, ei lükka ümber faktiliselt tehtud töid esile

toodud ulatuses.

31. Kohus nõustub hageja väidetega ja leiab, et hageja on põhistanud ja tõendanud oma väiteid

töövõtulepingu sõlmimise kohta. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi

tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise

ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid

sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel

(Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene

on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2).

Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik

tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või

ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut

sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on

piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1

sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis

tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja on

täiendavalt asjaolud välja toonud ja tõendanud, millistes tingimustes ja töödes täpselt kokku

lepiti. VÕS § 26 lg 1 näeb ette, et lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes

tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need

tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). VÕS § 26 lg

2 sätestab, et kui lepingupooled ei jõua lahtises tingimuses kokkuleppele või kui lepingupool

või kolmas isik ei määra lahtist tingimust, ei mõjuta see lepingu kehtivust, kui ei saa eeldada

lepingupoolte teistsugust tahet. Hageja hinnangul jõudsid pooled lepingu sõlmimiseni

olenemata sellest, et teatud lepingutingimused jäid lahtiseks. Seega oleks hageja pidanud

tõendama, et pooltel oli ühine tahe sõlmida leping viisil, kus osalejate arv ja hind jäetakse

lahtiseks ning nendes tingimustes lepitakse kokku hiljem. Hageja ei ole oma väite

tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Lahtistele tingimustele viitamine eeldab pooltevahelist

vastavat kokkulepet (Riigikohtu 17.01.2018 otsus, 2-17-101031, p 14). Hageja on kohtuistungil

esile toonud, et töö vastuvõtuaktid allkirjas A. A. Kohus selgitas kostjale (tlk 39, IIIkd), et tal

tuleb esile tuua, mis tööd kahtlusi tekitavad, kuivõrd vaidluse all ei ole, et tööd on reaalselt

teostatud.

32. Hageja on 29.10.2020 menetlusdokumendi punktis 2.2.1 selgitanud, et õigeks pandiga tagatud

nõude aluseks on 27.01.2016 notariaalne leping „Avaldus kinnistu korteriomanditeks

jagamiseks; rõdude, terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise leping;

kokkulepped“ ja 18.10.2016 notariaalne leping „Ühishüpoteekide osalise vabastamise

kokkulepped, hüpoteegi võõrandamise leping ning tagatiskokkulepe“ (tlk 198-209, IIIkd).

Hageja, Doneright OÜ ja A K sõlmisid 18.10.2016 uue notariaalselt tõestatud lepingu, mille

kohaselt tagas hageja nõudeid Doneright OÜ vastu edaspidi xxx, Tartu korteriomandile seatud

hüpoteek (vt lisa 7). Hageja omandas hüpoteegi varasemalt hüpoteegipidajalt A K . xxx

kinnistu kinnistusraamatu registriosa xxx kohaselt on hageja nõue tagatud järgmiselt

„Hüpoteek summas 50 000,00 eurot Mindreks Grupp OÜ (registrikood 11378629) kasuks.

Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud

nõude rahuldamiseks. Kande järjekoht on IV jao kande nr 1 ees. 50 000,00 EUR Sisse kantud

21.04.2016. 18.10.2016 kinnistamisavalduse alusel muudetud 20.10.2016. Eelnevast tulenevalt

tagas hageja ja Doneright OÜ (pankrotis) vahelistest laenulepingutest tulenvaid hageja nõudeid

kinnistusraamatust nähtuv hageja kasuks xxx, Tartu korteriomandile seatud hüpoteek.

Kinnistusraamatust nähtuva pandi ja sellega tagatud nõudeõiguse õigeks aluseks on 27.01.2016

ja 18.10.2016 notariaalselt tõestatud lepingud.

33. Tallina Ringkonnakohus jättis 31.07.2020 jõustunud 26.06.2020 otsusega tsiviilasjas 2-17-

16005 Harju Maakohtu 31.01.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendas otsuse

põhjendusi. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2020 otsusega hagi ning tunnustas hageja nõuet

võlgniku pankrotimenetluses 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 nimetatud

rahuldamisjärgu nõudena. Kohus selgitas korraldaval kohtuistungil, et tsiviilasjas nr 2-17-

16005 oli kostjaks haldur ja vaidlus oli hüpoteegi järjekorra üle, siinses menetluses ka

täiendavalt nõude ehtsuse üle, kuid nõude alus on identne.

34. Laenulepingust nr 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha

hüpoteegiga korteriomandile asukohaga xxx, Tartus (registriosa nr xxx). Hüpoteek on hageja

kasuks üle kantud 02.10.2015 hüpoteegi üleandmise kokkuleppega, mille p 5.2 kohaselt on

hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenulepingu nr 2015-08-18

summast 91 482,04 eurost). Pandilepingu punkti 5.2 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda

leppetrahvi kuni 5% hüpoteegiga tagatud täitmata varaliste kohustuste summast, kui omanik ei

täida hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku kohustusi. Lepingu punkti 3.1.4 kohaselt

kohustus omanik kindlustama hüpoteegiga koormatud vara ning määrama hüpoteegipidaja

kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks. Kuna nimetatud kohustus on jäetud täitmata,

on hagejal õigus nõuda hüpoteegipidajana leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenusummast 91

482,04).Eelnevalt tulenevast on hageja pandiga tagatud nõue kokku 119 128,56 eurot (91

482,04 + 980,21 + 22 092,91 + 4574,10).

35. Seega töövõtulepingust tulenev nõue on 21 906,62 eurot, tagastamata laenud koos intresside ja

viivistega 269 625,85 eurot ning leppetrahvi nõue 4574,10 eurot. Hageja nõue on osaliselt,

summas 2100 eurot, lõppenud tasaarvestusega. Hageja nõue on võlgniku vastu kokku summas

294 006,57 eurot (21906,62+269625,85+4574,10-2100). Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja

tunnustada tuleb Mindreks Grupp OÜ nõuet Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

summas 294 006,57 eurot, sh 50 000,00 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud

rahuldamisjärgu nõudena ja 244 006,57 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud

rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulud

36. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

37. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses

või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

38. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

kohtunik