2-21-836/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-836

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. K. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 455 eurot 39 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: M. Š., e-post XXX

Kostja: R. K. , isikukood XXX; XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. K. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista R. K. (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 10 946 eurot 96 senti (sealhulgas põhivõlg 5938 eurot 53 senti, intress 760 eurot

63 senti, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ning viivis alates 17. maist 2019 kuni

19. jaanuarini 2021 summas 4212 eurot 80 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 5938 eurolt 53 sendilt alates 20. jaanuarist 2021 kuni

põhivõlgnevuse 5938 euro 53 sendi tasumiseni määras 0,115726% päevas.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus hagejale kätte.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud R. K. kanda.

7. Mõista R. K. alt (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 794 eurot.

8. Mõista R. K. alt (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. K.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks M. O. ja

kostja vahel 1. märtsil 2019 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX (edaspidi:

leping) alusel välja põhivõla 5938 eurot 53 senti, intressi 760 eurot 63 senti, sissenõudekulud

35 eurot, alates 17. maist 2019 kuni 19. jaanuarini 2021 sissenõutavaks muutunud viivise 4212

eurot 80 senti ning viivise põhinõudelt 5938 eurolt 53 sendilt alates 20. jaanuarist 2021 kuni

põhinõude tasumiseni määras 0,115726% päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M. O. ja kostja lepingu, mille alusel M. O. liisis kostjale

kapitalirendi vormis sõiduki. M. O. võimaldas kostjale kokku 10 489 eurot 50 senti. Kostja

kohustus tasuma M. O. sõiduki omandamise eest maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja

intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema kõigi kostja kohustuste nõuetekohase

täitmise korral. Pooled leppisid maksegraafiku koostamise meetodina kokku annuiteedi, so

kostja kohustus tasuma alates 15. märtsist 2019 osamakse 188 eurot 11 senti ning alates 15.

aprillist 2019 kuni 15. veebruarini 2026 igas kuus osamakse 390 eurot 59 senti, millest

väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ja intressimakse osa vastavalt vähenes.

Kostja kohustus lepingu üldtingimuste p. 4.1.13 järgi võimaldama M. O. igal ajal tagatise

seisukorda kontrollida kostja kulul M. O. poolt määratud ajal ja kohas. M. O. on lepingu

üldtingimuste p. 10.2.5 järgi õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles

öelda. Mõjuvaks põhjuseks on tagatislepingust või muust eritingimuste p-s 11 viidatud

lepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse oluline rikkumine laenusaaja või kolmanda isiku

poolt. Tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse lepingu

üldtingimuste p. 7.3.6 järgi eelkõige olukord, kui laenusaaja ei täida nõuetekohaselt

tagatislepingu p-s 4.1.13 sätestatud kohustust võimaldada laenuandjal tagatise seisukorda

kontrollida.

Kostja rikkus oluliselt tagatislepingut. M. O. kohustas kostjat tooma tagatise kontrolli. Kostja

jättis kohustuse täitmata. M. O. esitas 16. mail 2019 kostjale lepingu erakorralise

ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu üles ja nõudis kostjalt hiljemalt kahe tööpäeva

jooksul lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning tagatise ja selle päraldiste üleandmist.

Kostja ei tagastanud sellele vaatamata sõidukit.

M. O. loovutas 18. juunil 2019 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõuete

loovutamisest kirjalikult.

Kostja tasus põhiosamakseid 22 eurot 97 senti. Kostja jättis osaliselt tasumata osamakse nr 2.

Kostja tasus sellest põhiosamakse summas 1 euro 61 senti. Lepingu ülesütlemise seisuga oli

kostja põhivõlg 10 466 eurot 53 senti. Sõiduk müüdi 4600 euroga. Hageja arvestas sellest

72 eurot sõiduki hindamise katteks ja ülejäänu põhivõla katteks. Pärast sõiduki müüki on

põhivõlg 5938 eurot 53 senti.

Kostja kohustus lepingu üldtingimuste p-de 4.1 ja 5.1 ja eritingimuste p. 3 järgi tasuma intressi

määras 3,52% kuus, 42,24% aastas. Lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intress

on 760 eurot 63 senti (15.04.2019 osamakse 368 eurot 47 senti, 15.05.2019 osamakse 367 eurot

70 senti, intress alates 15.05.2019 kuni 16.05.2019 summas 24 eurot 46 senti).

Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 42,24% aastas ehk 0,115726%

päevas. Hageja arvestab viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(17.05.2021) kuni hagi esitamiseni (19.01.2021) summas 4212 eurot 80 senti. Hageja nõuab

kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni selle tasumiseni.

Hageja esindaja saatis hagejale teadaolevale kostja aadressile kolm võlateatist. Hagejal tekkis

võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

2. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja

muude

sidevahendite

andmete

väljaselgitamiseks

päringu

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse,

Soome

rahvastikuregistrisse,

kostja

elukohajärgsele

kohalikule

omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja

kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale

kättetoimetamiseni. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse

esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 19. aprilli 2021

määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19. aprillil 2021. Kohus

märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse

esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja

ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

4. Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei

õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja

aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude

sidevahendite andmete väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse,

Soome rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei-

ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude

sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule

ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult

kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite

andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid

laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse

resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb

TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse

resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

6. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

650 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindajal kulus dokumentide

komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks

3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

7. Riigilõiv 650 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude liisingulepingust tuleneva võla, intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide

mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga.

Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 794 euro (650 + 144) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 794 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik