2-21-11011/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-11011

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.K. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 024 eurot 58 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: T.I.

e-post XXX

Kostja: S.K, isikukood XXX; viibimiskoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.K. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista S.K. (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 11 122 eurot 82 senti (sealhulgas põhivõlg 7656 eurot 3 senti, intress 316 eurot 3 senti,

võla sissenõudmiskulud 35 eurot ning viivis alates 23. novembrist 2019 kuni

13. juulini 2021 summas 3115 eurot 76 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 7656 eurolt 3 sendilt alates 14. juulist 2021 kuni

põhivõlgnevuse 7656 euro 3 sendi tasumiseni määras 24,84% aastas.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud S.K. kanda.

6. Mõista S.K. (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 794 eurot.

7. Mõista S.K. (K) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi S.K.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks M.O. ja

kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX lisa nr.

XXX (edaspidi: leping) alusel välja põhivõla 7656 eurot 3 senti, intressi 316 eurot 3 senti,

sissenõudekulud 35 eurot, alates 23. novembrist 2019 kuni 13. juulini 2021 sissenõutavaks

muutunud viivise 3115 eurot 76 senti ning viivise põhinõudelt 7656 eurolt 3 sendilt alates 14.

juulist 2021 kuni põhinõude tasumiseni määras 24,84% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M.O. ja kostja lepingu, mille alusel M.O. liisis kostjale

kapitalirendi vormis sõiduki. M.O. võimaldas kostjale kokku 8050 eurot. Kostja kohustus

tasuma M.O. sõiduki omandamise eest maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja

intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema kõigi kostja kohustuste nõuetekohase

täitmise korral. Pooled leppisid maksegraafiku koostamise meetodina kokku annuiteedi, so

kostja kohustus tasuma alates 15. novembrist 2018 osamakse 149 eurot 19 senti ning edaspidi

igas kuus osamakse 202 eurot 94 senti, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ja

intressimakse osa vastavalt vähenes.

M.O. ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX lepingu lisa nr. XXX, mille kohaselt suurendati laenu

summat viie euro võrra ja võimaldati kliendile tasuda makseid pikema perioodi vältel. Pooled

leppisid maksegraafiku koostamise meetodina kokku annuiteedi, so kostja kohustus tasuma

alates 28. aprillist 2019 igas kuus osamakse 174 eurot 78 senti, millest väljaostumakse osa

igakuiselt suurenes ja intressimakse osa vastavalt vähenes.

Kostja kohustus tagatislepingu p 5.1.2 järgi tagama, et kogu lepingu kehtivuse ajal kehtib

sõiduki suhtes kohustuslik liikluskindlustus. M.O. on lepingu üldtingimuste p. 10.2.5 järgi

õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda. Mõjuvaks põhjuseks on

tagatislepingust või muust eritingimuste p-s 11 viidatud lepingust tuleneva ühe või mitme

kohustuse oluline rikkumine laenusaaja või kolmanda isiku poolt. Tagatislepingust tulenevate

kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse tagatislepingu p. 7.3.3 järgi olukord, kui sõiduki

suhtes ei ole kehtivat tagatislepingu p-s 5.1.1 sätestatud kindlustuslepingut või tagatisel ei ole

muul põhjusel tagatislepingu p-s 5.1.2 sätestatud kehtivat kindlustuskaitset.

Kostja ei taganud sõidukile kohustuslikku liikluskindlustust. M.O. ütles sellest tulenevalt 22.

novembril 2019 lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei tagastanud sellele vaatamata sõidukit.

Hagejale ei ole sõiduki asukoht teada.

M.O. loovutas 25. veebruaril 2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõuete

loovutamisest kirjalikult.

Kostja jättis tasumata osamakse nr 9, mille tasumise tähtpäev oli 22. oktoober 2019,

põhisumma 44 euro 58 sendi ulatuses. Kostja jättis tasumata osamakse nr 10 ja 11 põhisumma

maksed. Kostjal on tasumata enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud põhisumma

osamaksed kokku 136 eurot 54 senti ja lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud

põhisumma jääk 7519 eurot 49 senti, kokku 7656 eurot 3 senti.

Kostja kohustus lepingu järgi tasuma intressi määras 2,07% kuus, 24,84% aastas. Lepingu

ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intress on 316 eurot 3 senti (22.10.2019 osamakse

intress 158 eurot 48 senti, 22.11.2019 osamakse intress 157 eurot 55 senti).

Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 24,84% aastas. Hageja arvestab

viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (23.11.2019) kuni hagi esitamiseni

(13.07.2021) summas 3115 eurot 76 senti. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvat viivist põhinõudelt kuni selle tasumiseni.

Hageja esindaja saatis hagejale teadaolevale kostja aadressile kolm võlateatist. Hagejal tekkis

võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kätte 11. augustil 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks

tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule

tähtaja jooksul, on kohtul õigus hageja nõusolekul või taotlusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

5. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

650 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindajal kulus dokumentide

komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks

3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

6. Riigilõiv 650 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude liisingulepingust tuleneva võla, intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide

mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga.

Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 794 euro (650 + 144) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 794 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik