2-20-14711/68 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-20-14711

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

16.11.2021. a, Võru kohtumaja xxxxx maja

Tsiviilasja number

2-20-14711

Tsiviilasi

I

A. S. hagi M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K.

vastu omandi rikkumisest hoidumise nõudes

II

M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. avaldus

kinnistult

avalikult

kasutatavale

teele

juurdepääsu

määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Nõude I menetlusosalised:

Hageja: A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo;

Kostjad:

1. M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx);

2. M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx);

3. V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx);

4. T. K. (isikukood xxxxxxxxxxx);

5. M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx);

6. R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostjate

lepinguline esindaja: advokaat Ardi Rebane

Nõude II menetlusosalised:

Avaldajad:

1. M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx);

2. M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx);

3. V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx);

4. T. K. (isikukood xxxxxxxxxxx);

5. M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx);

6. R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); Avaldajate

lepinguline esindaja: advokaat Ardi Rebane;

Puudutatud isikud:

1. A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Andrus Lillo;

2. T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja:

R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi aeg

22.09.2021. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. avaldus kinnistult avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks osaliselt.

2. Määrata kinnistult, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx

vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxx, (edaspidi xxxxxxxxx kinnistu) juurdepääs avalikult

kasutatavale teele üle kinnistu, nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx,

asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxx (edaspidi xxxxxxxx

kinnistu), ja üle kinnistu, nimetusega xxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxx

maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas, (edaspidi xxxxx kinnistu) mööda käesoleva

kohtuotsuse lisaks oleval Maa-ameti ortofotol helesinise joonega tähistatud juurdepääsuteed

(edaspidi juurdepääsutee) alljärgnevatel tingimustel:

2.1.

Juurdepääs on määratud tähtajatult xxxxxxxxx kinnistu igakordsete omanike,

nende pereliikmete ja teiste igakordsete omanike nõusolekul kinnistut kasutavate isikute

kasuks, liikumiseks ööpäevaringselt nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega.

2.2.

xxxxxxxx kinnistu ja xxxxx kinnistu omanikud on kohustatud võimaldama

xxxxxxxxx kinnistu omanikel viia juurdepääsutee vastavusse selle kasutamise nõuetega

ja teha selleks vajalikke teetöid.

2.3.

xxxxxxxx kinnistu ja xxxxx kinnistu omanikud on kohustatud võimaldama

xxxxxxxxx kinnistu omanikel juurdepääsuteed hooldada, sh teha teel lumekoristuse töid.

2.4.

xxxxxxxxx kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud maksma xxxxxxxx

kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsu talumise eest tasu 30 eurot aastas ja xxxxx

kinnistu igakordsele omanikule 28 eurot aastas.

3. Mõista välja kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx

vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxx, igakordsetelt omanikelt solidaarselt kinnistu, nimetusega

xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas

xxxxxxxxx külas xxxxxxxx, igakordsete omanike kasuks juurdepääsu talumise eest tasu 30

eurot aastas.

4. Mõista välja kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx

vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxx, igakordsetelt omanikelt kinnistu, nimetusega xxxxx,

registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas,

igakordsete omanike kasuks juurdepääsu talumise eest tasu 28 eurot aastas.

5. xxxxxxxxx kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud resolutsiooni punktides 3 ja 4

xxxxxxxx kinnistu ja xxxxx kinnistu omanike kasuks välja mõistetud tasu maksma iga aasta

15. jaanuariks.

6. Kohustada A. S. ja T. T. andma nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks,

millega tehakse nähtavaks käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 sätestatud

juurdepääsuõigus kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas

xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxx, igakordsete omanike kasuks. Käesolev määrus

asendab A. S. ja T. T. vastavaid tahteavaldusi.

7. Rahuldada A. S. hagi M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. vastu.

8. Kohustada M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. hoiduma A. S. kinnistu, nimetusega

xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas

xxxxxxxxx külas xxxxxxxx, ja sellel kinnistul asuvate esemete omandiõiguse rikkumisest, sh

nende kasutamisest ja kahjustamisest. Kohustada M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R.

K. hoiduma A. S. kinnistul, nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga

xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxx, kõndimisest, sellest

ülekõndimisest ja –sõitmisest ning sellele asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja

hävitamisest viisil, millel puudub A. S. nõusolek.

9. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta A. S. hagiha seotud menetluskulud solidaarselt M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja

R. K. kanda.

2. Jätta M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. avaldusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

3. Mõista solidaarselt M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. A. S. kasuks välja

menetluskulud summas 2396 eurot.

4. M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. tuleb neilt A. S. kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

2. lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Menetluse käik

1.1.

A. S. esitas 07.10.2020. a kohtule hagiavalduse M. K. , M. T. , V. K. , T. K. ,

M. S. ja R. K. vastu omandi rikkumisest hoidumise nõudes. 20.10.2020. a esitas

hageja kohtule hagiavalduse täienduse. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus

kohustaks kostjaid hoiduma hagejale kuuluval kinnistul, nimetusega xxxxxxxx,

registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas

xxxxxxxxx külas xxxxxxxx, kõndimisest, sellest ülekõndimisest ja –sõitmisest

ning sellel asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja hävitamisest viisil,

millele puudub hageja nõusolek. Hagiavalduses esitas hageja kohtule ka taotluse

hagi tagamiseks.

1.2.

Kohus rahuldas 22.10.2020. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi

tagamise abinõuna keelas kostjatel hageja kinnistu ja sellel asuvate esemete

kasutamise ning kahjustamise, mh kinnistul kõndimise, sellest ülekõndimise ja -

sõitmise ning kinnistul asuvate esemete muutmise, kahjustamise ja hävitamine

viisil, millele puudub hageja nõusolek, kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi

jõustumiseni.

1.3.

22.10.2020. a määrusega võttis kohus A. S. hagi M. K. , M. T. , V. K. , T. K. ,

M. S. ja R. K. vastu omandi rikkumisest hoidumise nõudes menetlusse ja andis

kostjatele tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks.

1.4.

Kostjad, M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. , esitasid 11.11.2020. a

kohtule määruskaebuse 22.10.2020. a kohtumääruse peale, millega kohus hagi

tagas, taotledes vaidlustatud määruse tühistamist.

1.5.

16.11.2020. a esitasid kostjad, M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. ,

kohtule kirjaliku vastuse, milles A. S. hagi ei tunnista ja paluvad jätta see kohtul

rahuldamata.

1.6.

16.11.2020. a esitasid M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. kohtule

avalduse kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõudes.

Avaldajad paluvad kohtul määrata juurdepääsu avalikule teele nendele kuuluvalt

xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxxx külas asuvalt xxxxxxxxx kinnistult,

registriosa numbriga xxxxxxx, läbi A. S. kuuluva xxxxxxxx kinnistu, registriosa

numbriga xxxxxx, ja läbi T. T. kuuluva xxxxx kinnistu, registriosa numbriga

xxxxxx. Avaldajad taotlesid avalduses ka, et kohus rakendaks asjas esialgset

õiguskaitset ning esialgse õiguskaitse abinõuna määraks menetluse ajaks nende

kinnistult avalikult kasutatavale teele ajutise juurdepääsu. Lisaks taotlesid

avaldajad, et kohus liidaks nende avalduse tsiviilasjaga nr 2-20-14711, milles

menetletakse A. S. avaldust avaldajate vastu omandi rikkumisest hoidumise

nõudes.

1.7.

Kohus võttis 27.11.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx menetlusse M.

K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. avalduse avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks. Kohus kaasas asja menetlusse puudutatud isikutena

A. S. ja T. T. . Ühtlasi liitis kohus tsiviilasjad ja otsustas menetleda M. K. , M.

T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. avaldust koos A. S. hagiga käesolevas

tsiviilasjas nr 2-20-14711.

1.8.

15.12.2020. a pidas kohus kohtuistungi, et menetlusosalised enne avaldajate

määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse lahendamist ära

kuulata. Istungil osalesid hageja A. S. isiklikult ja tema lepinguline esindaja

ning juurdepääsutee asjas avaldaja M. S. ja avaldajate ühine lepinguline

esindaja.

1.9.

17.12.2020. a kuulas kohus telefonitsi ära juurdepääsutee asjas puudutatud

isikuna menetlusse kaasatud T. T. lepingulise esindaja.

1.10. 18.12.2020. a määrusega lahendas kohus kostjate määruskaebuse hagi tagamise

määruse peale ja avaldajate taotluse juurdepääsutee asjas esialgse õiguskaitse

rakendamiseks. Kohus rahuldas kostjate määruskaebuse ja tühistas 22.10.2020.a

määruse hagi tagamise kohta. Avaldajate taotluse juurdepääsutee asjas esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks rahuldas kohus osaliselt. Kohus otsustas kohaldada

esialgset õiguskaitset ja esialgse õiguskaitse abinõuna kohustas puudutatud

isikuid A. S. ja T. T. võimaldama avaldajatele kohtumenetluse ajal juurdepääsu

avalikult kasutatavalt teelt xxxxxxxxx kinnistule kohtu poolt määratud

asukohast. Ühtlasi keelas kohus avaldajatel A. S. kuuluva xxxxxxxx kinnistu ja

sellel kinnistul asuvate esemete kahjustamise, sh kinnistul asuvate esemete

muutmise, kahjustamise ja hävitamise.

1.11. 04.01.2020. a esitasid juurdepääsutee asjas avaldajad ja ka puudutatud isik A. S.

määruskaebused 18.12.2020. a kohtumääruse peale.

1.12. 06.01.2021. a kirjaga küsis kohus juurdepääsutee määramise asjas seisukohta

kinnistute asukoha järgselt kohalikult omavalitsuselt, xxxxxx Vallavalitsuselt.

xxxxxx Vallavalitsus esitas oma seisukoha kohtule 12.01.2021. a.

1.13. 21.01.2021. a korraldas kohus paikvaatluse menetlusosaliste kinnistutel xxxxx

maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas.

1.14. 23.02.2021.

a

toimus

menetlusosaliste

ärakuulamiseks

kohtuistung.

Menetlusosalised avaldasid istungil võimalust lahendada asi kompromissiga,

kuid teatasid, et vajavad veel aega kompromissi tingimuste läbimõtlemiseks.

Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis pooltele tähtaja läbirääkimiste

pidamiseks ja kompromissi vormistamiseks.

1.15. 21.05.2021. a teatasid M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. kohtule, et

menetlusosalised siiski kompromissi ei saavutanud.

1.16. 25.05.2021. a saatis kohus menetlusosaliste määruskaebused 18.12.2020. a

kohtumääruse peale lahendamiseks ringkonnakohtule.

1.17. Tartu Ringkonnakohus jättis 31.05.2021. a määrusega määruskaebused

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18.12.2020. a määruse muutmata.

1.18. 22.09.2021. a toimus asjas kohtuistung. Kohtuistungil jäid nii A. S. kui ka M.

K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ning R. K. hagiavalduses ja avalduses esitatud

nõuete juurde. Menetlusosalised teatasid, et nad kompromissi ei saavuta. Kohus

lõpetas kohtuistungil asja sisulise arutamise, andis menetlusosalistele tähtaja

kirjalike lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning tegi

teatavaks kohtuotsuse tegemise aja.

1.19. 06.10.2021. a esitasid A. S. ja samuti M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ning

R. K. kohtule oma kirjalikud lõppseisukohad ja oma menetluskulude

nimekirjad.

2. A. S. hagi M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. vastu omandi rikkumisest

hoidumise nõudes

2.1.

Hageja nõue ja põhjendused

A. S. on esitanud M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. vastu hagiavalduse, milles

taotleb, et kohus kohustaks kostjaid hoiduma hagejale kuuluva kinnistu, nimetusega xxxxxxxx,

registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas

xxxxxxxx, ja sellel kinnistul asuvate esemete omandiõiguse rikkumisest, sh nende kasutamisest

ja kahjustamisest, hoiduma kinnistul kõndimisest, sellest ülekõndimisest ja -sõitmisest ning

sellel asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja hävitamisest viisil, millele puudub hageja

nõusolek.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu, nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga

xxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxx. Vaatamata

sellele, et hageja on paigaldanud kinnistule värava, millega on teinud kolmandatele isikutele

teatavaks asjaolu, et hageja ei soovi, et kolmandad isikud läbiksid kinnistut, on kostjad,

hoolimata hageja keelamisest, lõhkunud hageja kinnistu värava ja pidevalt kasutanud kinnistut,

mh sellest erinevate sõidukitega üle sõitnud. Hageja leiab, et eeltooduga on kostjad rikkunud

hageja kinnistu omandiõigust. Hageja on püüdnud asja kostjatega kohtuväliselt kokkuleppel

lahendada, kuid see on kostjate vastupanu ja soovimatuse tõttu ebaõnnestunud. Kostjad on

hagejale teatanud, et nad kavatsevad oma tegevust hageja kinnistul jätkata, sh kinnistul liikuda

ja sinna paigaldatud esemeid lõhkuda. Sellises olukorras ei jäänud hagejal midagi muud üle, kui

pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.

2.2.

Kostjate seisukoht ja vastuväited

Kostjad, M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. , A. S. hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele

vastu.

Kostjate teatel kuulub neile hageja kinnisasja naaberkinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx.

Kostjate ainus juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavat teelt ja tagasi on läbi hageja

kinnisasja. Kostjate väitel on nende kinnistule pääsemiseks kasutatud juurdepääsuteed läbi

hageja kinnistu juba üle 60 aasta. Tegemist on ajaloolise juurdepääsuteega, mida on võimalik

kasutada juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukiga aastaringselt. Poolte vaheline konflikt on

tingitud sellest, et hageja on takistanud kostjatele seni vabas kasutuses olnud juurdepääsu oma

kinnistule ja sealt tagasi avalikule teele. Kostjad leiavad, et neil on õigus hagejalt nõuda, et oma

kinnistule avalikult kasutatavalt teelt ligipääsuks saaksid nad kasutada hageja kinnistut läbivat

eratee osa ning hageja on kohustatud seda taluma. Kostjad on esitanud kohtule avalduse nende

kinnistule juurdepääsu määramiseks üle hageja kinnistu. Kostjad on seisukohal, et juhul kui

kohus otsustab kostjate esitatud avalduse rahuldada ja määrata juurdepääsutee läbi hageja

kinnisasja, siis ei ole põhjendatud rahuldada hageja nõuet, mille eesmärk on piirata kostjate

ülekäimist ja sõitmist läbi hageja kinnistu ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

3. M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks

3.1.

Avaldajate nõue ja põhjendused

M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. esitasid kohtule avalduse avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu määramise nõudes. Avaldajad taotlevad, et kohus määraks nendele kuuluvalt

kinnistult, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas

xxxxxxxxx külas xxxxxxxxx, juurdepääsu avalikult kasutatavale teele läbi A. S. kuuluva

kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, ja läbi T. T. kuuluva kinnistu, registriosa numbriga

xxxxxx, avaldusele lisatud plaanil punase joonega tähistatud asukohast, aastaringseks

ööpäevaringseks kasutamiseks nii jala kui ka mootorsõidukiga. Avaldajad paluvad kohtul

kohustada A. S. ja T. T. andma tahteavaldused, millega antakse nõusolek taotletud juurdepääsu

kohta märkuste kandmiseks nende kinnistute registriosadesse.

Avalduse kohaselt on avaldajatele kuuluva kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx, puhul

tegemist avaldajate esivanemate koduga, mille avaldajad on omandanud pärandvarana ja

kasutavad seda maakoduna. Avaldajad ei pääse enda kinnisasjale muul viisil, kui läbides T. T.

kuuluvat xxxxx kinnistut ja A. S. kuuluvat xxxxxxxx kinnistut. Avaldajad ja nende esivanemad

on oma kinnisasjale pääsemiseks üle 60 aasta kasutanud kinnistute põhjapoolsest osas kulgevat

olemasolevat teed, mis on avaldusele lisatud plaanil punase joonega tähistatud. Tegemist on

ajaloolise teega, mis on läbitav aastaringselt nii jalgsi kui ka sõidukiga. Puudutatud isikud on

asunud avaldajatel selle juurdepääsutee kasutamist takistama, paigaldades teele lukustatud

väravad. Avaldajatel juurdepääsu takistamiseks on A. S. toonud sellele ajaloolisele teele ka

mulda ja rajanud sinna muru. Lisaks kinnistute põhjapoolses osas asuvale ajaloolisele teele on

T. T. ja A. S. kinnistute lõunapoolsesse ossa rajatud veel üks tee, mis kulgeb avaldajate kinnistu

lõunapoolse piirini ja sealt edasi xxxxx kinnistuni. xxxxx kinnistu omaniku kasuks on seatud

ka servituut selle lõunapoolse tee kasutamiseks. Selle juurdepääsutee kasutamist ei ole

puudutatud isikud avaldajatel keelanud, aga avaldajad soovivad saada oma kinnistule

juurdepääsu just mööda puudutatud isikute kinnistute põhjapoolset osa kulgevat ajaloolist teed.

Seda põhjusel, et lõunapoolne tee ei vasta tee nõuetele ja ei ole aastaringselt läbitav.

Lõunapoolne tee on rajatud pehmele pinnasele, mis on kaetud õhukese savi või möllise liiva

kihiga. Kevadel keltsa mineku ajal ning ka muul aastaajal, kui on vihmasemad päevad, on see

tee sõiduautole läbimatu, rääkimata raskemast veoautost ja pääste- ning kiirabi autost. Selleks,

et saavutada tee aastaringselt kestev kandvus, on vajalik teha olulisi kulutusi. Avaldajad on

võtnud erinevatelt ettevõtetelt pakkumised sellele teelõigule nõuetekohase tee rajamiseks ja

nende pakkumiste kohaselt oleks vastavad kulud ca 17 852,20 eurot. Mööda lõunapoolset teed

avaldajate kinnistule juurdepääsu rajamiseks on vajalik teha ka täiendavalt ümberkorraldusi, sh

rajada teelt üle kraavi avaldajate kinnistule sissesõit, paigaldada selleks teetruup jne. Avaldajad

leiavad, et olukorras, kus nende kinnistule pääsemiseks on olemas ajalooliliselt kujunenud ja

aastaringselt läbitav põhjapoolne juurdepääsutee, siis ei ole põhjendatud määrata juurdepääsu

teisest kohast, s.o mööda lõunapoolset teed, mille kestvalt läbitavaks muutmine nõuaks olulisi

kulutusi ja ümberkorraldusi. Avaldajad ei nõustunud puudutatud isikute vastuväidetega selle

kohta, et avaldajate taotletud asukohast juurdepääsu määramine rikub nende privaatsust.

Avaldajad toovad esiteks välja, et nende taotletud juurdepääs ei kulge A. S. maja eest, vaid

kõrvalhoone kõrvalt. Teiseks, puudutatud isik A. S. ei ela kinnistul ja viibib seal väga harva.

Selleks, et elimineerida õueala sõidukitega läbimisega seonduv minimaalne oht puudutatud

isiku või tema pereliikmete elule ja tervisele, paluvad avaldajad kohtul kaaluda kehtestada

juurdepääsu tingimusena sõidukite piirkiirus (nt 5 km/h). Avaldate taotletud juurdepääsutee

möödub küll puudutatud isiku T. T. kinnistu elumajast, kuid T. T. kinnistut enamuse ajast ka

tegelikult ei kasuta ja kinnistu seisab tühjalt. Kolmandaks, avaldajad kasutavad oma kinnistut

maakoduna. Seega, isegi kui puudutatud isikud kasutaks oma kinnistut püsivalt elukohana, siis

läbiksid avaldajad nende kinnistuid harva, mistõttu on avaldajate taotletud asukohast

juurdepääsu määramisega seotud naaberkinnisasjade omanike omandiõiguse riive ja võimalik

oht nende privaatsusele minimaalne. Avaldajad leiavad, et seega on kinnistute lõunapoolsest

osast

kulgeva

tee

teena

kasutusele

võtmiseks

vajalikud

kulutused

ilmselgelt

ebaproportsionaalselt suured võrreldes puudutatud isikute omandiõiguse riivega seoses

juurdepääsu määramisega mööda nende kinnistute põhjapoolsest osast kulgevat ajaloolist teed.

Juurdepääsu eest tasu määramisel paluvad avaldajad kohtul lähtuda kohtupraktikas mõistlikuks

peetud tasudest, arvestades sealjuures sellega, et ka puudutatud isikud ise kasutavad nende

kinnistutel olevat erateed vähemalt oma hooneteni sõitmiseks, samas avaldajad kasutavad oma

kinnistut väga harva, peamiselt maakoduna, viibides seal peamiselt nädalavahetustel. Avaldajad

leiavad, et seetõttu oleks õiglane jagada nii teehoolduse kulud ning hüvitised juurdepääsutee

aluse maamaksu eest kui omandiõiguse riive eest (vastav osa koormatud kinnistu

kasutuseelistest) selliselt, et avaldajad tasuvad puudutatud isikutele 50 % tee korrashoiu

kuludest ning samas proportsioonis juurdepääsu tee alla jääva maatüki arvestuslikust

maamaksust ja kasutuseelistest. Maaameti kaardirakendusest tehtud mõõtmiste järgi on

avaldajate taotletud juurdepääsutee T. T. kuuluva xxxxx kinnistu osa pikkus 97,50 m ja laius 3

m ning juurdepääsutee pindala seega 292,50 m2. A. S. kuuluva xxxxxxxx kinnistut läbiva

teeosa pikkus on aga 105 m ja laius 3m, ehk teeosa pindala on 315,00 m2. Kinnistusraamatu

andmete põhjal on xxxxx kinnistu pindala 3,71 ha ehk 37 100,00 m2 ja xxxxxxxx kinnistu

pindala 2,92 ha ehk 29 200,00 m2. Seega moodustab taotletud juurdepääsutee alune maa

xxxxx kinnistu pindalast (292,50 / 37 100 x 100)= 0,79 % ning xxxxxxxx kinnistust (315,00 /

29 200,00 x 100)= 1,08 %. Seega on avaldajate arvates õiglane maamaksu hüvitis xxxxx

kinnistu kasutamise eest (0,79 / 2)= 0,39 % selle kinnistu iga-aastasest maamaksust ning

xxxxxxxx kinnistu kasutamise eest (1,08 / 2)= 0,54 % selle kinnistu iga-aastasest maamaksust.

Maksu-ja Tolliameti infoportaali kohaselt on 2021. a maa maksustamismääraks xxxxxx vallas

2,0 % maa maksustamishinnast. Keskkonnaministri 30.11.2001. a määruse nr 50 „Maa korralise

hindamise tulemuste kehtestamine” lisa 123 kohaselt on xxxxxx vallas maa maksustamishind

1278 EUR/ha. Seega, arvestades xxxxx kinnistu pindala (3,71 ha), on selle arvestuslikuks

aastase maamaksu suuruseks (1278/3,71)= 344,47 eurot. Seega on õiglaseks maamaksu

hüvitiseks, mida avaldajad peaksid xxxxx kinnistu omanikule tasuma, (0,39 % 344,47-st)= 1,34

eurot aastas. xxxxxxxx kinnistu pindala (2,92 ha) arvesse võttes on aga selle arvestuslik aastane

maamaks (1278/2,92)= 437,67 eurot. Seega on õiglaseks maamaksu hüvitiseks, mida avaldajad

peaksid selle kinnistu omanikule tasuma (0,54 % 437,67-st)= 2,36 eurot aastas. Arvestades

xxxxx maakonnas 2018. a rohumaade keskmist rendihinda 56 eurot/ha aastas ja arvestades ka

üldist hinnatõusu, saab avaldajate hinnangul olla 2021. a rohumaa keskmiseks rendihinnaks

xxxxx maakonnas mitte rohkem 60 eurot/ha (so 0,06 eurot/m2 ) aastas. Arvestades, et

juurdepääsutee pindala xxxxx kinnistul on 292,50 m2 ja xxxxxxxx kinnistul 315,00 m2, on

avaldajate hinnangul juurdepääsuteealuse maa rendihind aastas xxxxx kinnistul (292,50 x

0,06)= 17,55 eurot ning xxxxxxxx kinnistul (315,00 x 0,06)= 18,90 eurot. Arvestades teeosade

kaaskasutust ja seda, et avaldajad kasutavad juurdepääsuteed harva, on avaldajate arvates

põhjendatud, et nad tasuvad puudutatud isikutele nende eratee kasutamisel omandiõiguse riive

eest üksnes 50 % tee alla jääva maatüki kasutuseeliste väärtusest, s.o xxxxx kinnistu omanikule

(17,55/2)= 8,77 eurot aastas ning xxxxxxxx kinnistu omanikule (18,90/2)= 9,45 eurot aastas.

Arvestades maamaksu hüvitisi, oleks avaldajate hinnangul õiglaseks hüvitiseks, mida nad

peaksid lisaks 50 % teekorrashoiukuludele tasuma, xxxxx kinnistu omaniku puhul (1,34 +

8,77)= 10,11 eurot aastas ning xxxxxxxx kinnistu omanikule (2,36 + 9,45)= 11,80 eurot aastas.

3.2.

Puudutatud isiku A. S. seisukoht

Puudutatud isik A. S. on seisukohal, et M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. avaldus

nende kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ei ole põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata. A. S. on seisukohal, et asjaõigusseaduse § 156 lg 1 järgi juurdepääsu

määramise eeldused ei ole täidetud, kuna avaldajate kinnistule on olmas juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Nimelt, avaldajate xxxxxxxxx kinnistule, registriosa numbriga xxxxxxx, on

olemas ööpäevaringselt nii jalgsi kui mootorsõidukitega juurdepääs avalikult kasutatavale teele

mööda A. S. kuuluva xxxxxxxx kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, lõunapoolsest osast

rajatud teed. A. S. leiab, et asjaolu, et avaldajatele nimetatud lõunapoolne juurdepääs ei meeldi,

ei saa olla aluseks avalduse rahuldamiseks. Samuti ei saa omanda õiguslikku tähendust

avaldajate väited selle kohta, et rajatud tee ei vasta käesoleval ajal teele kui rajatisele kehtestatud

nõuetele. AÕS § 156 sätestatud juurdepääsuõigus tähendab isiku õigust kasutada võõrast

kinnisasja, mitte õigust nõuda kinnisasja omanikult nõuetekohase tee väljaehitamist.

Juurdepääsuõiguse seisukohalt ei oma samuti tähendust juurdepääsutee kandevõime või muud

tehnilised parameetrid. Tee soovitud seisukorda viimine ja selle korrastustööd on üksnes

juurdepääsu õiguse omaja kohustus. A. S. leiab, et igati sobilikuks ja teda kõige vähem

koormavam on juurdepääsu tagamine avaldajate kinnistule just läbi xxxxxxxx kinnistu kulgeva

lõunapoolse tee. Nimetatud tee on ehitatud geotekstiili kruusast ja saanud liiva lisa täite. Samuti

on paigaldatud truup, mis võimaldab pääseda avaldajate kinnistule ööpäevaringselt nii jalgsi

kui mootorsõidukitega. Vastava tee laiuseks on ca 3m. Tegemist on igati korraliku

juurdepääsuteega, mida avaldajad saavad igal ajal piiranguteta ja puudutatud isikut kõige vähem

koormaval viisil kasutada. A. S. on seisukohal, et kuna avaldajate kinnistule on olemas korralik

alternatiivne juurdepääs, siis ei ole põhjendatud määrata juurdepääsu avaldajate taotletud

asukohast. A. S. leiab, et tema õigused, privaatsus ja nende riive kaaluvad ülesse avaldajate

huvi saada juurdepääs just nendele enam meeldivas kohas. A. S. toob välja, et olemasolev

lõunapoolne tee koormab teda kui kinnistu omanikku tunduvalt vähemal määral, kui avaldajate

soovitud juurdepääs, mis kulgeb tema kinnistu hoovist seal asuvate hoonete vahel (edaspidi

nimetatud põhjapoolne tee). Avaldajate taotletud põhjapoolne juurdepääs läbib A. S. kinnistu

õueala. A. S. väitel töötab ta Soomes ja vastavalt töögraafikule on ta tavaliselt kaks nädalat tööl

ja siis nädal vaba. Vabad nädalad ja puhkused veedab ta koos perega xxxxxxxx kinnistul. Kui

avaldajad sõidavad oma kinnistule läbi tema kinnistu õueala erinevate sõidukitega, siis see

häirib oluliselt tema ja tema pereliikmete privaatsust ja on ka ohuks kinnistul viibivatele lastele.

Olemasolev alternatiivne lõunapoolne tee ei läbi mistahes isikute hoovi ega aeda, seega riivab

selle kasutamine puudutatud isiku privaatsust tunduvalt vähem. Teiseks lõunapoolse

juurdepääsutee kasutamise kaudu saab puudutatud isiku vara (maatükk ja teed) avaldajate poolt

kasutamise puhul tunduvalt vähem kahjustatud kui avaldajate poolt soovitud juurdepääsu ala.

A. S. leiab, et ainetu on avaldajate väide, et vihmase ilma ja keltsaga on lõunapoolse

juurdepääsu kasutamine raskendatud, kuna sama kehtib ka avaldajate poolt soovitud

põhjapoolse juurdepääsu puhul. Halva ilmaga muutub iga tavaline pinnastee raskesti läbitavaks.

Samas ümbritsevad lõunapoolset juurdepääsu mõlemalt poolt kraavid, mis kindlasti tagab

lõunapoolse juurdepääsu parema seisundit halbade ilmaga võrreldes põhjapoolse

juurdepääsuga, kus kraavid puuduvad ja kuhu ka objektiivselt ei ole võimalik neid rajada. Seega

ka objektiivsetel põhjustel ja kui avaldajad sooviksid mingit teatud kindla kandevõimega teed

endale rajada, sobiks selleks paremini just lõunapoolne juurdepääs. A. S. leiab, et avaldajate

argument lõunapoolse tee rekonstrueerimisega seotud suurte kulude kohta (ca 17 000 eurot) ei

põhjenda avaldajate kinnistule juurdepääsu määramist nende taotletud asukohast ja tee

parenduste hind, ei kaalu üles koormatava kinnistu omaniku õigust privaatsusele. A. S. arvates

tuleb võimalike kulude puhul arvestada ka sellega, et need jagunevad kuue avaldaja vahel.

Seega isegi kui arvestada mistahes suuruses avaldajate kuludega seoses lõunapoolse tee

rekonstrueerimisega, ei saa ühe avaldaja kanda jääv kulude osa (maksimaalselt 2000 – 3000

eurot) olla võrreldav kahjuga, mis põhjustatakse puudutatud isikule seoses tema privaatsuse

riivega, seoses naabrite poolt tema hoovist läbi sõites ja käies. Arvestades asjaolusid palub A.

S. jätta avaldajate nõue nende xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus siiski leiab, et juurdepääs avaldajate

kinnistule tuleb määrata läbi xxxxxxxx kinnistu, siis palub A. S. määrata juurdepääsuks

xxxxxxxx kinnistu lõunapoolne tee. Juurdepääsu määramisel palub A. S. kohtul määrata, et

xxxxxxxxx kinnistu igakordsed omanikud tasuvad xxxxxxxx kinnistu igakordsetele omanikele

juurdepääsuõiguse tasu 100 eurot kalendriaastas hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ning tasu

tähtajaks maksmata jätmise korral on xxxxxxxx kinnistu igakordsetel omanikel õigus nõuda

xxxxxxxxx kinnistute igakordsetelt omanikelt VÕS § 113 lõikes 1 määratud suuruses viivist.

Samuti palub A. S. kohtul määrata, et xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks kasutatav xxxxxxxx

kinnistu maa-ala hooldus- ja korrashoiukulud kannavad xxxxxxxxx kinnistu igakordsed

omanikud ning nimetatud maaalaga seonduvad hooldus- ja korrashoiutööd jäävad samuti

xxxxxxxxx kinnistu igakordsete omanike teostada. Lisaks palub A. S. kohtul määrata, et

xxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku õigus saada juurdepääs kinnistule läbi xxxxxxxx

kinnistu lõppeb, kui vastavalt xxxxxxxxx kinnistu omanik on võlgnevuses juurdepääsutee

kasutamise tasu maksmisega vähemalt kahe kuu eest või ei täida oma juurdepääsuteega

seonduvat hooldus- ja korrashoiutööde teostamise kohustust.

3.3.

Puudutatud isiku T. T. seisukoht

T. T. avaldas lepingulise esindaja kaudu, et ei ole nõus xxxxxxxxx kinnistult avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramisega läbi temale kuuluva xxxxx kinnistu avaldajate

taotletud ja avaldusele lisatud kaardil tähistatud asukohast. T. T. leiab, et taotletavast kohast

juurdepääsu määramine ei ole põhjendatud, kuna see viib läbi xxxxx kinnistu elumaja hoovi,

samas kui avaldajatel on võimalik oma kinnistule pääseda ka mööda teist teed, mis kulgeb

xxxxx kinnistu ja xxxxxxxx kinnistu lõunapoolsest osast, mis jääb eluhoonetest kaugemale.

Puudutatud isiku esindaja väitel on see lõunapoolne tee läbitav ja avaldajatele ei ole tehtud

takistusi selle tee kasutamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Käesolevas tsiviilasjas menetles kohus koos A. S. hagi M. K. , M. T. , V. K. , T. K. ,

M. S. ja R. K. vastu omandi rikkumisest hoidumise nõudes ja M. K. , M. T. , V. K. , T. K. ,

M. S. ja R. K. avaldust kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 kohaselt on avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu asjad hagita asjad. TsMS § 6181 lg 2 järgi võib avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu asja läbi vaadata ka hagimenetluses, kui see on esitatud vastuhagina või koos

nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

Kohus vaatas käesolevas asjas avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avalduse läbi

hagimenetluses koos omandi rikkumisest hoidumise nõude hagiga. Kohus liitis tsiviilasjad,

kuna nõuded on omavahel osaliselt õiguslikult seotud ning kohus hindas, et nõuete ühine

menetlemine lihtsustab nende menetlemist. TsMS § 434 kohaselt on hagiasja sisuliselt lahendav

kohtulahend kohtuotsus ja TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus.

Kuna kohus vaatas avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avalduse läbi

hagimenetluses koos hagiga, siis lahendab kohus mõlemad nõuded sisuliselt kohtuotsusega.

Kohus lahendab esmalt avalduse kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise

nõudes ja seejärel hagi omandi rikkumisest hoidumise nõudes.

5. Kohus leiab, et M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. avaldus kinnistult avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõudes on põhjendatud osaliselt.

5.1.

Juurdepääsu nõude õiguslikuks aluseks saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 156

lg 1, mis näeb ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle

võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse

kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu

kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

AÕS § 156 lg 2 sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või

allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu

ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu

käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. AÕS § 156 lg 3 kohaselt ei ole kinnisasja

omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või

kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

Riigikohus on 13.02.2019. a lahendis tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx korranud ka juba varasemates

lahendites avaldatud selgitust, et avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu

nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu

puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Lisaks ei tohi esineda

olukorda, mille puhul nõude esitamine on AÕS § 156 lg-te 2 ja 3 kohaselt välistatud. Vaidlus

kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel.

5.2.

Kohus tegi kinnistusregistri andmete (I kd tl 42) alusel kindlaks, et M. K. , M. T.

, V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. (edaspidi avaldajad) kaasomandis on kinnistu, registriosa

numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas

xxxxxxxxx (edaspidi xxxxxxxxx kinnistu).

Avaldajad taotlevad, et kohus määraks xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu läbi A. S. ja T. T. kuuluvate kinnistute.

Kohus tegi kindlaks, et A. S. (edaspidi puudutatud isik I) kuulub kinnistu, nimetusega

xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas

xxxxxxxxx külas xxxxxxxx (edaspidi xxxxxxxx kinnistu, I kd tl 4) ja T. T. (edaspidi

puudutatud isik II) kuulub kinnistu, nimetusega xxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga

xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas (edaspidi xxxxx kinnistu, I kd tl 59).

Avaldajad on esitanud kohtule tõendina Maa-ameti geoportaalist X-GIS ortofotod (I kd tl 60 ja

61), millelt nähtub, et xxxxxxxxx kinnistu ei piirne ühestki küljest avalikult kasutatava teega.

Lähim avalikult kasutatav tee, riigitee nr xxxxx (xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx kõrvalmaantee), jääb

xxxxxxxxx kinnistust lõuna poole ja xxxxxxxxx kinnistult pääseb sinna esmalt üle xxxxxxxx

kinnistu, siis üle xxxxx kinnistu ning xxxxx kinnistult edasi mööda erateed nr xxxxxxx.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et xxxxxxxxx kinnistult on võimalik avalikult

kasutatavale teele pääseda üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute. Vaidlust ei ole ka selle üle, et

avaldajate kasuks juurdepääsuteed määratud ja seda kinnistusraamatusse kantud ei ole.

Menetlusosaliste esitatust nähtub, et nad ei ole saavutanud kokkulepet juurdepääsu kasutamise

tingimustes. Vastavalt kohtu järelepärimisele teatas xxxxxx Vallavalitsus, et ei pea

põhjendatuks xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele viivaid erateid määrata avalikult

kasutamiseks (I kd tl 131).

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu nõude

eeldused on täidetud ja avaldajatel on õigus juurdepääsu määramist nõuda.

5.3. Avaldajad taotlevad xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramist üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute avaldusele lisatud ortofotodel (I kd tl 60 ja 61)

punase joonega tähistatud asukohast.

Puudutatud isikud ei vaidle iseenesest vastu xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramisele üle nende kinnistute, kuid nad ei ole nõus juurdepääsu määramisega

avaldajate taotletud asukohast. Puudutatud isikute väitel on Kliimani kinnistult üle xxxxxxxx ja

xxxxx kinnistute avalikult kasutatavale teele pääsemiseks olemas alternatiivne juurdepääsutee,

mis on nende kui koormatavate kinnistute omanike huve vähem piirav. Tulenevalt TsMS § 477

lg-test 1 ja 5 ei ole kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjas seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Lähtudes

AÕS § 156 lg-st 1 ja eespool (otsuse p 5.2.) viidatud Riigikohtu praktika suunistest, tuleb kohtul

juurdepääsu asukoht määrata menetlusosaliste huvide kaalumise teel.

Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest Maainfo (GIS-X 2)1 ortofotolt nähtub, et avalikult

kasutatavale riigiteele (xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx kõrvalmaanteele) viivalt erateelt nr xxxxxxx

kulgeb xxxxx kinnistu läänepoolselt piirilt üle xxxxxxxx kinnistu xxxxxxxxx kinnistu poole

kaks paralleelset teed. Üks tee kulgeb xxxxx ja xxxxxxxx kinnistute põhjapoolsest osast

(edaspidi põhjapoolne juurdepääsutee) ja teine tee xxxxx ja xxxxxxxx kinnistute lõunapoolsest

osast (edaspidi lõunapoolne juurdepääsutee). Põhjapoolne juurdepääsutee kulgeb xxxxx

kinnistu läänepoolsest piirist xxxxxxxx kinnistule ja lõppeb xxxxxxxx kinnistul enne seal

asuvaid hooneid. Teelõigu pikkus on ca 145 m. Sealt edasi on xxxxxxxxx kinnistu läänepoolse

piirini rohtunud ala ca 55 m ulatuses. Lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb paralleelselt xxxxx

kinnistu läänepoolsest piirist üle xxxxxxxx kinnistu xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani

ja sealt edasi xxxxxxxxx kinnistust ida pool asuva xxxxx kinnistuni. Alates xxxxx kinnistu

läänepoolsest piirist kuni xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani on teelõigu pikkus ca 185

1 Maa-amet. Geoportaal. Kaardirakendus Maainfo (GIS-X 2). Kättesaadav arvutivõrgus:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

m, sh xxxxx kinnistul ca 90 m ja xxxxxxxx kinnistul ca 95 m. Kinnistusregistri väljavõttest (tl

4) nähtub, et xxxxxxxx kinnistu registriosa III jakku on kantud teeservituut kinnistu nr 4541104

igakordse omaniku kasuks vastavalt 11.02.2020. a lepingule ja lepingu lisaks olevale plaanile.

Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et kinnistu, registriosa numbriga 4541104,

asub xxxxx xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxx ja see on M. V. ja H. V. kaasomandis

(edaspidi xxxxx kinnistu). Maa-ameti ortofotolt on näha, et xxxxx kinnistu piirneb xxxxxxxxx

kinnistuga ja asetseb sellest lääne pool. Vaidlust ei ole selle üle, et juurdepääsutee, mida xxxxx

kinnistu omanikel on vastavalt teeservituudile õigus kasutada, on lõunapoolse juurdepääsutee

xxxxxxxx kinnistul asuv lõik, mis viib xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi

xxxxx kinnistuni.

Lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb xxxxx kinnistu läänepoolsest piirist üle xxxxxxxx kinnistu

xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi kuni xxxxx kinnistuni. Maaameti

geoportaali kaardirakendusest Maainfo (GIS-X 2) ortofotolt nähtub, et pärast xxxxx ja

xxxxxxxx kinnistute piiri keerab xxxxxxxx kinnistult tee põhja suunda ja kulgeb kuni xxxxxxxx

kinnistu õuealani. Esialgse õiguskaitse korras kohustas kohus puudutatud isikuid selle tee

asukohast võimaldama avaldajatele juurdepääsu xxxxxxxxx kinnistule (I kd tl 103107). Seega

lisaks põhjapoolsele ja lõunapoolsele juurdepääsuteele on olemas xxxxxxxxx kinnistult

avalikult kasutatavale teele veel kolmaski juurdepääs.

Avaldajad taotlevad xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramist

mööda põhjapoolset juurdepääsuteed (tähistatud avaldusele lisatud ortofotodel I kd tl 60 ja 61).

Puudutatud isikud on nõus võimaldama avaldajatele xxxxxxxxx kinnistult juurdepääsu mööda

lõunapoolset juurdepääsuteed.

Riigikohus on 03.06.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10 korranud ka varasemates

lahendites avaldatud seisukohta, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja

omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et

võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve.

Peamine põhjus, miks puudutatud isikud ei ole nõus xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu määramisega üle põhjapoolse juurdepääsutee, on see, et põhjapoolne

juurdepääsutee kulgeb läbi nende kinnistute õueala ja eluhoonete kõrvalt, mistõttu rikub sealt

läbi käimine ja sõitmine puudutatud isikute privaatsust. Puudutatud isikud on nõus võimaldama

avaldajate kinnistule juurdepääsu mööda lõunapoolset juurdepääsuteed, mis jääb nende

kinnistute eluhoonetest eemale.

Avaldajad ei ole nõus lõunapoolse juurdepääsutee määramisega põhjusel, et väidetavalt ei

võimalda tee seisukord sealt aastaringselt sõidukitega läbi sõita ja tee vajalikku korda viimine

nõuab oluliste kulutuste tegemist ning sealt kaudu xxxxxxxxx kinnistule sissesõidu rajamine

vajab ka olulisi ümberkorraldusi kinnistul. Avaldajad leiavad, et seoses põhjapoolse

juurdepääsutee kasutamisega kaasnev privaatsuse riive ei ole nii suur, et kaaluks üles

lõunapoolse juurdepääsutee kasutatavaks muutmiseks vajalikud kulutused.

Kohus teostas 21.01.2021. a paikvaatluse xxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxx kinnistutel kohapeal

(protokoll I kd tl 154-159). Paikvaatlusel nähtus, et põhjapoolse juurdepääsutee sissesõidul on

xxxxx kinnistule paigaldatud tõkkepuu. xxxxx kinnistul kulgeb põhjapoolne juurdepääsutee

läbi õueala, hoonete vahelt. Ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja teisele poole

kõrvalhoone. Edasi xxxxxxxx kinnistu pole minnes on xxxxxxxx kinnistul paigaldatud

juurdepääsuteele värav. Väravast edasi minnes pääseb xxxxxxxx kinnistult otse xxxxxxxxx

kinnistuni. Juurdepääsuteest paremal asuvad kuur ja eluhooned. Vasakul kaugemal oli näha järv

ja kõrvalhoone. Enne xxxxxxxxx kinnistut on xxxxxxxx kinnistule paigaldatud tõkkepuu.

xxxxxxxxx kinnistu on ümbritsetud aiaga, põhja ja lääne poolt puitaiaga ja ida ning lõuna poolt

võrkaiaga. Sissesõiduks on aed avatud xxxxxxxx kinnistu poole põhjapoolse sissesõidutee

juures kohe pärast xxxxxxxx kinnistule paigaldatud tõkkepuud.

Paikvaatluse ajal oli maas paks lumi ja põhjapoolse juurdepääsutee pinnas ei olnud lume alt

näha. Puudutatud isiku I esitatud fotodelt (I kd tl 11-13) nähtub, et tegemist on kruusakattega

osaliselt rohtunud teega.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et varasemalt on kasutatud xxxxxxxxx kinnistult

avalikult kasutatavale teele pääsemiseks just põhjapoolset juurdepääsuteed.

Paikvaatlusel (protokoll I kd tl 154-159) nähtus, et lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb avalikult

kasutatavale teele viivalt erateelt xxxxx kinnistu läänepoolsest piirist üle xxxxxxxx kinnistu

kuni xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi. Tegemist on metsavahe teega.

Paikvaatluse ajal oli teelt lumi lükatud. Tee pinnas oli külmunud ja teel olid kohati lumised

rööpad, kuid tee oli sõiduautoga läbitav. Lumest lahti lükatud tee laius oli ca 3 m. Mõnes kohas

oli tee peal lume alt näha liivane/kruusane pinnas ja välja tulnud geotekstiil. Mõlemal pool tee

ääres olid kraavid. xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolsel nurgal oli kraav täidetud ja rajatud teelt

ülesõit xxxxxxxxx kinnistu aiani. Ülesõidu laius oli ca 3 m. Puudutatud isiku I seletuste kohaselt

rajas ta sinna 2020. aasta lõpus teetruubi, paigaldas kraavi toru ja täitis selle pinnasega.

Paikvaatluse ajal oli maapind lumega kaetud ja kraavi paigaldatud toru näha ei olnud. Oli aga

näha, et lõunapoolselt teel on võimalik üle kraavi xxxxxxxxx kinnistu aia taha sõidukiga sõita.

Lõunapoolset juurdepääsuteed iseloomustavad ka puudutatud isiku I esitatud õhust tehtud fotod

(I kd tl 122, 123, 124). Fotodelt on muu hulgas näha, et lõunapoolselt juurdepääsuteelt on

rajatud üle kraavi sissesõit xxxxxxxxx kinnistu aia taha (I kd tl 124).

Avaldajad esitasid kohtule avalduse xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks 16.11.2020. a. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et 2020. aasta

lõpus pärast avalduse esitamist, aga enne paikvaatluse teostamist tegi puudutatud isik I

lõunapoolsel juurdepääsuteel parendusi ja võrreldes avalduse esitamise ajaga on tee seisukord

muutunud. Avaldajad esitasid 04.12.2020. a kohtule foto lõunapoolsest juurdepääsuteest (I kd

tl 79), millel nähtub, et teel on mullasegune porine pinnas. Avaldajad esitasid ka tõendina xxxxx

kinnistu omaniku, H. V. 12.12.2020. a e-kirja (I kd tl 94p), milles H. V. teatab, et kui ta mõned

nädalad tagasi perega maal käis, siis oli lõunapoolne tee maasturiga läbipääsmatu.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et 2020. aasta lõpus paigaldas puudutatud isik I teele

geotekstiili ja vedas sinna peale pinnast.

Avaldajate väitel ei vasta puudutatud isiku I poolt tehtud parendused tee ehitamise kvaliteedi

nõuetele ja olenevalt ilmastikutingimustest, märjemal aastaajal, ei ole tee ikkagi sõidukitega

läbitav.

Avaldajad on esitanud tõendina AS-i TREV-2 Grupp projektijuht-teemeistri, H. K. ,

16.01.2021. a hinnangu lõunapoolse juurdepääsutee seisukorrale lähtuvalt tema 07.01.2021. a

teostatud paikvaatlusest (I kd tl 165). H. K. märgib, et teoorias on õige lähenemine, et teele

käib geotekstiil alla ja täitematerjal peale, kuid konkreetsel teel on see töö teostatud lohakalt ja

puudulikult. Vaatlusel tuvastas H. K. , et hetkel on olemasolevale pinnale laotatud geotekstiil

ja sinna peale veetud 10-12 cm mingit liiva sarnast materjali, mis tema hinnangul ei ole tee

kattematerjal, kuid võib sobida alumistesse kihtidesse täitematerjaliks. Antud materjali

laotamisega on geotekstiil ilmselt paigast nihkunud, kuna pole alt sobimatut pinnast ära

kaevatud, mis seletab tekstiili ebaühtlast laiust ja kortsumist. 07.01.2021. a paikvaatlusel mõõtis

H. K. geotekstiili laiuseks 2,20-2,40 m. 3 m laiuse tee puhul on aga nõutud geotekstiili laius

4,2 m. H. K. hinnangul ei ole ka teelt xxxxxxxxx kinnistule rajatud ülesõit kohane. Tema

arvates on ilmselt tegemist kunagi ammu rajatud teetammiga, kuhu on paigutatud

kõrvalolevatest kraavidest saadud materjal. Väidetavalt mahasõidu all paigaldatud 200mm

läbimõõduga ja 5m pikkust teetruupi tal paikvaatlusel ei õnnestunud leida. H. K. hinnangul

oleks ka sellise läbimõõduga teetruup liiga väike, et vastu võtta kevadist sulavett või

vihmaperioodi vett ning pikkus liiga lühike, et rajada normaalse pöörderaadiusega mahasõit.

Avaldajad on esitanud veel kolme ettevõtte hinnapakkumised lõunapoolse juurdepääsutee

asukohas xxxxx kinnistult xxxxxxxxx kinnistuni 185 m pikkuse nõuetekohase tee ehitamiseks

(II kd tl 19-21). Tõenditest nähtub, et AS TREV-2 Grupp on 10.02.2021. a teinud

hinnapakkumise koos käibemaksuga kokku summas 17 852,90 eurot (II kd tl 19), OÜ Üle on

15.02.2021. a teinud hinnapakkumise koos käibemaksuga summas 19 439,82 eurot (II kd tl

20) ja Tariston AS 16.02.2021. a hinnapakkumise koos käibemaksuga kokku summas 19 600,92

eurot (II kd tl 21). Hinnapakkumistes on eraldi välja toodud tee ehitamiseks, sh teetruubi

ehitamiseks vajalikud tööd ja materjalid.

Kohus leiab, et H. K. e-kiri annab kinnitust sellest, et lõunapoolsel juurdepääsuteel esineb ka

pärast puudutatud isiku I poolt 2020. aasta detsembri tehtud parendusi puudusi, mis mõjutavad

tee kandevõimet ja läbitavust sõidukitega. Avaldajate esitatud hinnapakkumised tõendavad, et

lõunapoolse juurdepääsutee asukohas nõuetekohase tee rajamise maksumus võib olla vähemalt

17 852,90 eurot nagu on AS TREV-2 Grupp antud hinnapakkumine. Kohus leiab aga, et

käesoleva juurdepääsu määramise asja lahendamisel ei oma need asjaolud tähtsust. Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a

määrusega nr 101. Määruse § 1 näeb ette, et määrusega reguleeritakse avalikult kasutatava tee

ehitamise kvaliteedi nõudeid. Avalikkusele ligipääsetava eratee ehitamise kvaliteedi nõuded

määrab aga tee omanik. Antud juhul ei ole vaidlust, et xxxxx ja xxxxxxxx kinnistutel kulgev

lõunapoolne juurdepääsutee ei ole avalikult kasutatav tee. Tegemist on erateega, mille ehitamise

kvaliteedi nõuded määrab kinnistu omanik.

Arvestades asjas kogutud tõendeid, hindab kohus, et on usutav avaldajate väide, et lõunapoolne

juurdepääsutee ei ole aastaringselt sõidukitega läbitav. Paikvaatluse ajal oli tee läbitav, kuid

paikvaatlus toimus talvel, kui maapind oli külmunud ja lumega kaetud. Lume alt oli mõnes

kohas näha teepinnase alt välja tulnud geotekstiili, milles võib järeldada, et geotekstiilile

paigaldatud pinnase kiht on suhteliselt õhuke ning eluliselt on usutav, et soojemal aastaajal,

märjemate ilmastikuoludega, on teepinnas pehme ning sealt sõidukiga läbisõitmine

raskendatud. Kohus leiab aga, et tee kvaliteet ei saa olla kinnistule avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramisel määrav. Juurdepääsu taotlejad ei saa koormatavate kinnistute

omanikelt nõuda tee ehitamise kvaliteedi nõuetele vastava tee rajamist. Riigikohus on

09.06.2017. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 avaldanud seisukohta, et kui isik taotleb

AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja teatud tingimustel, peab kohus

hindama, kas juurdepääsu määramine taotletud tingimustel on võimalik. Juhul kui

juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele ja koormatava

kinnisasja omanik avaldab, et ta ei kavatse seda valmis ehitada või et ta ei kavatse seda viia

vastavusse kasutamise nõuetega, peab ta võimaldama juurdepääsu taotlejal endal seda teha.

Avaldajad, taotledes põhjapoolse juurdepääsutee määramist, tuginevad muu hulgas sellele, et

mööda olemasolevat lõunapoolset juurdepääsuteed ei ole võimalik nende kinnistule pääseda

päästeautol, kui see näiteks tulekahju korral peaks vajalik olema. Avaldajad on esitanud

tõendina xxxxx päästepiirkonna juhataja, P. T. , e-kirja (II kd tl 36) koos väljavõttega

Päästeameti ehituslike tuleohutusnõuete kokkuvõttest (II kd tl 36p-37). xxxxx päästepiirkonna

juhataja toob oma kirjas välja, et 16.02.2021. a teostas päästekomando meeskond xxxxxxxxx

kinnistu juurdesõidutee vaatluse ja selgus, et lume tõttu ei olnud xxxxxxxxx kinnistule

päästeautoga ligipääs võimalik. Kirjas märgitakse, et vastavalt Päästeameti ehituslikele

nõuetele peab hoonetele ligipääsuks päästeautodega olema juurdesõidutee olema kõvendatud

pinnasega (vähemalt 25 000 kg kandevõimega, vähemalt 3,5 m laiune ja kurvidest tuleb

arvestada päästeautode pöörderaadiusega vähemalt 12 m). Tutvunud ka H. K. poolt 07.01.2021.

a xxxxxxxxx kinnistule ligipääsuks rajatud lõunapoolsele juurdesõiduteele teostatud

paikvaatlusega, kus mõõdeti geotekstiili laiuseks 2,20-2,40m, on P. T. andnud hinnangu, et see

tee ei ole ilmselgelt päästeautodele sõidetav laiuse mõttes. P. T. märgib, et tee kandevõimet on

raske hinnata, kuna lume tõttu (50 cm) päästeautoga xxxxxxxxx kinnistule ei pääsenud ja ei

hakatud riskima kinnijäämisega. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid tõendavad, et

lõunapoolne juurdepääsutee ei vasta Päästeameti tuleohutusnõuete kokkuvõttes ettenähtud

juurdepääsutee nõuetele. Lõunapoolne juurdepääsutee ja sellelt xxxxxxxxx kinnistule ülesõidu

pööramisraadius ei ole nii laiad, kui nõutud. Lõunapoolse juurdepääsutee kandevõime kohta

täpsed andmed puuduvad, kuid kogutud tõenditest võib järeldada, et märjemate

ilmastikuoludega võib olla tee läbimine raskemate sõidukitega raskendatud. Vaidlust ei ole selle

üle, et põhjapoolse juurdepääsutee tingimused võimaldavad sealt raskemate sõidukitega, sh

päästesõidukitega xxxxxxxxx kinnistule pääseda. Kohus leiab aga, et ainuüksi see asjaolu ei

välista kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramist

lõunapoolse

juurdepääsutee asukohast. Ka Riigikohus on 19.02.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13

selgitanud, et kui tekib vajadus

nt

kiirabi või

meditsiiniabi osutamiseks, saab

teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist õigustada TsÜS § 141 lg 1 järgi hädaseisund ja

päästesõidukitele on tagatud juurdepääs kinnistule päästeseaduse kohaselt.

Arvestades kõiki asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud määrata xxxxxxxxx kinnistult

avalikult kasutatavale teele juurdepääs üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute lõunapoolse

juurdepääsutee asukohast. Kohtu hinnangul koormaks lõunapoolse juurdepääsutee kasutamine

xxxxxxxxx kinnistult xxxxxxxx kinnistu ja xxxxx kinnistu omanikke oluliselt vähem kui

põhjapoolse juurdepääsutee

kasutamine. Tõenditest

nähtuvalt

läbib

põhjapoolne juurdepääsutee xxxxxxxx ja xxxxx kinnistu õueala ning selle vahetusse

lähedusse jäävad kinnistute elu- ja kõrvalhooned. Vaidlust ei ole küll, et avaldajad ei ela püsivalt

xxxxxxxxx kinnistul ja kasutavad seda maakoduna. Arvestades aga, et kinnistul on kuus

kaasomanikku, on eluliselt usutav, et puhkuseperioodidel ja suvel kasutatakse xxxxx ja

xxxxxxxx kinnistuid juurdepääsuks intensiivselt nii jalgsi kui sõidukitega sealt ülesõitmiseks.

Kuna põhjapoolne juurdepääsutee läbib puudutatud isikute kinnistute õueala, siis on eluliselt

usutav, et see häirib oluliselt puudutatud isikute privaatsust. Kohus leiab, et juurdepääsu

määramiseks põhjapoolse juurdepääsutee asukohast ei õigusta ka see, et varasemalt, nö

ajalooliselt on seda xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks kasutatud. Kohus leiab, et olukorras,

kus lõunapoolselt juurdepääsuteelt on olemas alternatiivne juurdepääs, mis puudutatud isikute

privaatsust ei häiri ja mille kasutamisega ka puudutatud isikud on nõus, siis ei ole põhjendatud

määrata xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu põhjapoolselt

juurdepääsuteelt. Tõendist võib järeldada, et teatud ilmastikutingimuste korral võib olla

lõunapoolne juurdepääsutee sõidukitega raskesti läbitav ja kestva juurdepääsu tagamiseks võib

olla vajalik teha tee parendamiseks kulutusi ning ka ümberkorraldusi xxxxxxxxx kinnistul.

Kohus leiab aga, et vastavad kulutused ja ümberkorraldused ei kaalu üles põhjapoolse

juurdepääsutee kasutamisega kaasnevat kinnistute omanike privaatsuse riivet.

5.4.

Kohus määrab otsusega kindlaks juurdepääsutee talumise tingimused.

Kohus leiab, et põhjendatud on määrata xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele

tähtajatu juurdepääs üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute lõunapoolse juurdepääsutee asukohast

xxxxxxxxx kinnistu igakordsete omanike, nende pereliikmete ja teiste kinnistu igakordsete

omanike nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute kasuks, liikumiseks ööpäevaringselt nii jalgsi

kui ka mootorsõidukitega. xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute omanikud on kohustatud juurdepääsu

võimaldama.

Arvestades asjaolusid, leiab kohus, et avaldajatele tuleb tagada võimalus juurdepääsutee selle

kasutamise nõuetega vastavusse viimiseks ja selleks vajalike teetööde tegemiseks.

Kohus leiab, et põhjendatud on ka tagada avaldajatele võimalus ise juurdepääsuteed hooldada,

sh teha teel lumekoristuse töid.

Eeltoodut arvestades määrab kohus xxxxxxxxx kinnistult juurdepääsu avalikult kasutatavale

teele üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute mööda lõunapoolset juurdepääsuteed, tingimusel, et

juurdepääs on määratud tähtajatult xxxxxxxxx kinnistu igakordsete omanike, nende

pereliikmete ja teiste igakordsete omanike nõusolekul kinnistut kasutavate isikute kasuks,

liikumiseks ööpäevaringselt nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega. Kohus määrab, et xxxxxxxx

kinnistu ja xxxxx kinnistu omanikud on kohustatud võimaldama xxxxxxxxx kinnistu omanikel

viia juurdepääsutee vastavusse selle kasutamise nõuetega ja teha selleks vajalikke teetöid.

Samuti määrab kohus, et xxxxxxxx kinnistu ja xxxxx kinnistu omanikud on kohustatud

võimaldama xxxxxxxxx kinnistu omanikel juurdepääsuteed hooldada, sh teha teel

lumekoristuse töid.

5.5. Tulenevalt AÕS § 156 lg-st 1 peab kohus juurdepääsu kindlaksmääramise korral määrama

koormatavate kinnisasjade omanikele juurdepääsu talumise eest ka tasu, mis tuleb koormatud

kinnisasjade igakordsete omanike kasuks välja mõista.

Seaduses ei ole ette nähtud juurdepääsutasu suurust. Selle kindlaksmääramine on kohtu

diskretsiooniotsus.

Riigikohus on 03.10.2018. a määruses tsiviilasjas nr 2-16-3663 (p 18) korranud ka juba

varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatust lähtudes on

koormatud kinnisasja omanikul õigus saada maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude ning

omandiõiguse riive eest hüvitist, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale

kasutuseelisele.

Riigikohus on 16.06.2016. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 (p 42) asunud seisukohale, et

hüvitis omandiõiguse riive eest peab olema perioodiline ja et hüvitada tuleb mitte asja väärtuse

vähenemine, vaid kinnisasja ainukasutusõiguse kaotus. Lisaks on kolleegium märkinud, et

juurdepääsu talumise eest tuleb koormatud kinnisasja omanikule maksta tasu ka juhul, kui

juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed, ning samuti siis, kui koormatud kinnisasja

omanik hakkab juurdepääsuõiguse alusel rajatavat teed ka ise kasutama.

Puudutatud isik I on avaldanud, et soovib saada xxxxxxxx kinnistul asuva lõunapoolse

juurdepääsutee kasutamise eest tasu 100 eurot aastas. Puudutatud isik II ei ole oma seisukohta

xxxxx kinnistul asuva juurdepääsutee kasutamise eest tasu saamise osas avaldanud. Avaldajad

on seisukohal, et õiglane hüvitis juurdepääsutee kasutamise eest on pool tee aluse maa

maamaksu hinnast ja lisaks kasutuseelisena pool tee aluse maa keskmisest rendihinnast (60

eurot/ha). Avaldajad on arvestanud tasu põhjapoolse juurdepääsutee kasutamise eest

tingimusel, et xxxxx kinnistul asuv juurdepääsutee on 3 m lai ja 97,50 m pikk ning xxxxxxxx

kinnistul asuv juurdepääsutee 3 m lai ja 105 m pikk. Sellistel tingimustel on avaldajad

arvestanud tasu suuruseks xxxxx kinnistu omanikule kokku 10,11 eurot aastas ja xxxxxxxx

kinnistu omanikule 11,80 eurot aastas.

Arvestades lõunapoolse juurdepääsutee tingimusi ja selle talumisega seotud piirangute ulatust,

leiab kohus, et avaldajate pakutud juurdepääsutasu on asjaolusid arvestades liiga väike ja

puudutatud isiku I taotletav tasu põhjendamatult suur.

Kohus tegi eespool kindlaks, et lõunapoolne juurdepääsutee on ca 3 m lai ja xxxxx kinnistul

asuva teelõigu pikkus on ca 90 m ja xxxxxxxx kinnistul asuva teelõigu pikkus ca 95 m ehk

xxxxx kinnistu alune juurdepääsutee pindala on ca 270 m2 ja xxxxxxxx kinnistu alune pindala

285 m2. Maksu-ja Tolliameti infoportaali kohaselt on 2021. a maa maksustamismääraks

xxxxxx vallas 2,0 % maa maksustamishinnast. Keskkonnaministri 30.11.2001. a määruse nr 50

„Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine” lisa 123 kohaselt on xxxxxx vallas maa

maksustamishind 1278 eurot/ha. Arvestades xxxxx kinnistu pindala (3,71 ha), kujuneb selle

aastase maamaksu suuruseks 344,47 eurot (1278 x 3,71 ha) ja arvestades xxxxxxxx kinnistu

pindala (2,92 ha), kujuneb selle aastase maamaksu suuruseks 437,67 eurot (1278 x 2,92 ha).

Seega xxxxx kinnistu aluse ca 270 m2 suuruse lõunapoolse juurdepääsutee maamaksu aastaseks

suuruseks kujuneb 2,48 eurot ja xxxxxxxx kinnistu aluse ca 285 m2 suuruse juurdepääsutee

maamaksu aastaseks suuruseks 4,24 eurot. Avaldajad on välja toonud, et 2018. aastal oli xxxxx

maakonnas rohumaade keskmiseks aastaseks rendihinnaks 56 eurot/ha ja arvestades üldist

hinnatõusu ei saa avaldajate hinnangul olla sellise maa rendihind käesoleval ajal rohkem kui 60

eurot/ha. Kui lähtuda avaldajate arvestusest, siis kujuneb xxxxx kinnistu aluse ca 270 m2

suuruse lõunapoolse juurdepääsutee aastaseks rendihinnaks16,20 eurot ja xxxxxxxx kinnistu

aluse ca 285 m2 suuruse juurdepääsutee aastaseks rendihinnaks 17,10 eurot.

Riigikohus on koostanud 2014. aastal kohtupraktika analüüsi avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu asjade kohta 2 . Analüüs sisaldab tabelit, kus on määratud juurdepääsutasude

suurused kohtulahendite kaupa välja toodud.

Kohus leiab, et antud juhul on võimalik aluseks võtta sarnastel asjaoludel määratud keskmiste

juurdepääsutasude määrasid. Nimetatud tabelist nähtub, et kohtud on sarnastel asjaoludel

juurdepääsu määramisel, s.o väiksemates asulates, tee kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega,

määranud juurdepääsu tasu alates 20 eurost aastas kuni 150 euroni aastas. Sellest kõige

väiksema tasu, s.o 20 eurot aastas, on kohus määranud juurdepääsu eest xxxxx Laheda vallas,

tee pikkus 86 m ja laius 3,6 m. Suurim tasu, s.o 150 eurot on määratud juurdepääsu eest xxxxx-

xxxxxx vallas, tee pindalaga 302 m2.

Arvestades käesolevas asjas määratava juurdepääsutee asjaolusid, sh seda, et lõunapoolne

juurdepääsutee asub xxxxx maakonnas xxxxxx vallas kõrvalises kohas, tegemist on

metsavaheteega, mis kulgeb kinnistute hoonetest kaugemal, juurdepääsutee aluse maa

makstamise hinda ja hinnangulist keskmist rendihinda samas piirkonnas, samuti juurdepääsutee

seisukorda, selle parendamise ja hooldamise vajadust, seda, et juurdepääsuteed kasutavad

osaliselt ka koormatavate kinnistute omanikud ise ning sarnastel asjaoludel määratud keskmisi

juurdepääsutasusid, leiab kohus, et mõistlik tasu juurdepääsu talumise piirangu eest on xxxxx

kinnistu igakordsele omanikule 28 eurot aastas ja xxxxxxxx kinnistu omanikule 30 eurot aastas,

mis tuleb valitseva kinnistu igakordsetelt omanikelt solidaarselt koormatud kinnistute

igakordsete omanike kasuks välja mõista.

Puudutatud isik II on taotlenud, et kohusmääraks otsuses kindlaks, et tasu juurdepääsu

kasutamise eest tuleb tasuda iga aasta 15. jaanuariks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus

otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja.

Kohus leiab, et põhjendatud on määrata, et xxxxxxxxx kinnistu igakordsetel omanikel tuleb

xxxxxxxx ja xxxxx kinnistu omanike kasuks välja mõistetud juurdepääsu kasutamise tasu

maksta iga aasta 15. jaanuariks.

5.6. Juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või

kohtuotsusega. Selleks, et kanda juurdepääs kinnistusraamatusse, on kinnistusraamatuseaduse

2 Kohtupraktika analüüs „Juurdepääs avalikult kasutatavale teele“. Riigikohtu õigusteabe osakond 2014.

Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2014/juurdepaas_avalikult_kasutatavale_teele_m

_aavik.pdf

(KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi nõutav kinnisasja omaniku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa

juurdepääsutee kohta kanne tehakse. KRS § 341 lg 8 näeb ette, et puudutatud isiku nõusolekut

võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud

nõusoleku andmise kohustus.

Eeltoodu alusel kohustab kohus puudutatud isikuid andma nõusolek juurdepääsuõiguse kohta

märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse

märkuse kandmiseks tuleb avaldajatel endil pöörduda kinnistusregistripidaja poole. Käesolev

määrus asendab puudutatud isikute vastavaid tahteavaldusi.

Kohus lisab kohtuotsusele Maa-ameti ortofoto, kus on tähistatud helesinise joonega lubatud

juurdepääsu asukoht.

6. Kohus leiab, et põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub A. S. (edaspidi hageja) hagi M. K. ,

M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. (edaspidi kostjad) vastu omandi rikkumisest hoidumise

nõudes. Hageja nõuab hagiavalduses, et kohus kohustaks kostjaid hoiduma hagejale kuuluva

xxxxxxxx kinnistu ja sellel asuvate esemete omandiõiguse rikkumisest, sh nende kasutamisest

ja kahjustamisest. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjaid hoiduma xxxxxxxx kinnistul

kõndimisest, sellest ülekõndimisest ja –sõitmisest ning sellele asuvate esemete muutmisest,

kahjustamisest ja hävitamisest viisil, millel puudub hageja nõusolek.

Kohus leiab, et hageja nõue on kvalifitseeritav omandi kaitse nõudena, mis ei ole seotud valduse

kaotusega. Nõude õiguslikuks aluseks saab olla AÕS § 89, mis sätestab, et omanikul on õigus

nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud

valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda

rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

Kohus leiab, et nõude eeldused on täidetud ja kostjad ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid

alust jätta hagi rahuldamata.

AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja

vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise

vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 järgi võivad omaniku õigused

olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.

Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hagejale kuulub xxxxx maakonnas xxxxxx

vallas kinnistu, nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxx kinnistu), ja

kostjate kaasomandis on xxxxxxxx kinnitu naaberkinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx

(xxxxxxxxx kinnistu). Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on kasutanud hageja xxxxxxxx

kinnistut enda xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks, sh on kostjad

xxxxxxxx kinnistult üle kõndinud ja sõidukitega üle sõitnud. Vaidlust ei ole selle üle, et

kostjatel puudub xxxxxxxx kinnistu kasutamiseks hageja nõusolek. Käesolevas tsiviilasjas on

kostjad pöördunud avaldusega kohtu poole xxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks muu hulgas üle hagejale kuuluva xxxxxxxx kinnistu. Kostjad

taotlesid, et kohus määraks neile juurdepääsu üle xxxxxxxx kinnistu kulgeva põhjapoolse

juurdepääsutee. Hageja juurdepääsu määramisega kostjate taotletud asukohast nõustunud ei ole.

Ta on nõus võimaldama kostjatele juurdepääsu üle xxxxxxxx kinnistu kulgeva lõunapoolse

juurdepääsutee, millega kostjad ei ole nõustunud. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ongi

kostjad seni kasutanud hageja xxxxxxxx kinnistul põhjapoolset juurdepääsuteed, milleks neil

hageja nõusolek puudub. Juurdepääsutee avalduse lahendamisel tegi kohus kindlaks, et

põhjapoolne juurdepääsutee kulgeb läbi xxxxxxxx kinnistu õueala. xxxxxxxx kinnistul on teele

paigaldatud värav ja tõkkepuu, mis on lukustatud. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et

xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks on nad omavoliliselt xxxxxxxx kinnistu värava ja värava

luku lõhkunud ja hageja keelust hoolimata väravaga piiratud alalt läbi käinud ja sõitnud. Sellist

kostjate tegevust saab käsitleda hageja omandiõiguse rikkumisena. Käesoleva kohtuotsusega

rahuldab kohus kostjate avalduse xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks osaliselt. Kohus määrab küll juurdepääsu, kuid ei määra seda kostjate taotletud

asukohast, s.o üle xxxxxxxx kinnistu kulgevat põhjapoolset juurdepääsuteed. Arvestades, et

kostjad ei ole sellisest asukohast juurdepääsu määramisega nõustunud ning hoolimata hageja

keelust on seni kasutanud põhjapoolset juurdepääsuteed, sh lõhkunud hageja kinnistu värava,

siis on kohtu hinnangul alust eeldada kostjate poolt hageja omandiõiguse rikkumise kordumist.

Seega on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu nende rikkumisest hoidumiseks

kohustamiseks.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus kohustab kostjaid hoiduma xxxxxxxx kinnistu

ja sellel asuvate esemete omandiõiguse rikkumisest, sh nende kasutamisest ja kahjustamisest.

Kohus kohustab kostjaid hoiduma xxxxxxxx kinnistul kõndimisest, sellest ülekõndimisest ja –

sõitmisest ning sellele asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja hävitamisest viisil, millel

puudub hageja nõusolek. Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Käesolevas tsiviilasjas menetles kohus koos ühes menetluses hagi omandi rikkumisest

hoidumise nõudes ja avaldust kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.

Kuigi kohus menetles nõudeid hagimenetluses, siis tulenevalt TsMS § 477 lgle 1 tuleb

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõudele kohaldada hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Kohus rahuldab täielikult hagi omandi rikkumisest hoidumise nõudes. Seega TsMS § 162 lg 1

alusel tulen jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda.

TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjaid hoiduma sama sisuga rikkumistest. Arvestades

asjaolusid, sh seda, et kostjatele pandav kohustus ei ole jagatav, leiab kohus, et põhjendatud

on TsMS § 165 lg 3 alusel jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.

Avaldajate nõude avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks rahuldab kohus

osaliselt. Kohus määrab avaldajate kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle

puudutatud isikute kinnistu, kuid ei määra seda avaldajate taotletud asukohast.

Arvestades asjaolusid leiab kohus, et õiglane on jätta avaldusega seotud menetlusosaliste

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kuna

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avaldusega seotud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda, siis hüvitatavaid menetluskulusid selle nõudega seoses ei teki.

Kohus määrab kindlaks hagiga seotud hüvitatavad hageja menetluskulud.

Hageja menetluskulude nimekirja (II kd tl 101-103) kohaselt on hageja menetluskulud kokku

summas 13 894 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise taotluselt

tasutud riigilõiv summas 50 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot

ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 13 494 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda

hagilt tasutud riigilõivu summas 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu

summas 50 eurot. Hagilt on tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast.

Ka hagi tagamise avalduselt on tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja kohus ka

rahuldas hagi tagamise taotluse (I kd tl 23-24). Kohus leiab, et vastaspoole poolt hüvitatav ei

ole hageja määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, kuna Tartu Ringkonnakohtu

31.05.2021. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata, mistõttu ei ole alust lugeda, et

kostjad oleksid vastava menetluskulu põhjustanud.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on kostjate poolt hüvitatav üksnes osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu

kohaselt.

Hagejat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Andrus Lillo.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja käesoleva tsiviilasjaga seoses

hagejale õigusabi kokku mahus 93,5 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu

tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on hageja esindaja kandnud

õigusteenusega seotud kulu 30 eurot, s.o riigilõiv päringute eest rahvastikuregistrile. Kohus

leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja esindaja tunnitasu määra, mis 120 eurot, millele

lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtupraktikas keskmiselt mõistlikuks peetud

advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määrale. Nii on Riigikohtu senises praktikas peetud

põhjendatuks tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13).

Hageja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on hageja menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et

ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on hageja lepingulise esindaja tasu hüvitatav koos

käibemaksuga.

Hageja lepingulise esindaja õigusabi maht on aga hagiga seotud vaid osaliselt. Arvestades asja

menetluse käiku, keerukust ja mahtu, saab kohtu hinnangul lugeda hagi menetlemisega seotud

vajalikuks ja põhjendatuks hageja esinda toimingud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse

koostamisele ning ettevalmistamisele kokku 10 tunni ulatuses. Asja läbivaatamisel on olnud

suurem kaal hagiga koos menetletud avalikult kasutatavalt teele juurdepääsu määramise

avaldusel. Kohus hindab, et hagiga seoses saab lisaks lugeda põhjendatuks hageja esindaja

ajakulu kohtuistungitel osalemisele, nendeks ettevalmistusele ning hageja lõppseisukohtade

koostamisele, samuti menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 4 tunni ulatuses. Pärast

hagiavalduse esitamist on ülejäänud hageja menetlusdokumendid seotud suures osas

juurdepääsu määramise avaldusele vastuväidete esitamisega. Samuti arutati kohtuistungitel

juurdepääsu määramise avaldusega seotud asjaolusid ning ka hageja lõppseisukohad sisaldavad

suures osas just juurdepääsu määramise avaldusega seotud põhjendusi ja vastuväiteid. Hagiga

seotud toimingute maht võrreldes juurdepääsu määramise avaldusega seotud toimingute

mahuga on tagasihoidlik. Kokkuvõttes leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks saab lugeda

hageja esindaja hagiga seotud toimingud mahus kokku 14 tundi.

Eeltoodut arvestades loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud hagiga seotud hageja

menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 14 tunni eest, tasumääraga 120 eurot tund, s.o tasu

kokku 1680 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o lepingulise esindaja tasu koos

käibemaksuga kokku summas 2016 eurot. Kohus leiab, et põhjendaud hagiga seotud

menetluskuluks saab lugeda ka rahvastikuregistri päringute eest tasutud riigilõivu summas 30

eurot.

Kokkuvõttes loeb kohus põhjendatuks hagiga seotud hageja menetluskulud kokku summas

2396 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud

riigilõiv summas 50 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 2016

eurot ning rahvastikuregistri päringute eest tasutud riigilõiv summas 30 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagiga seotud hageja menetluskulud hageja

kasuks välja solidaarselt kostjatelt.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjatel tuleb nendelt välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

Lisa