4-21-3629/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-3629

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. novembril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-3629 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Tõlk Julia Zautina Kaebuse sisu

P.F kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 08.09.2021 otsusele nr 2315,21,003804 LS § 227 lg 2, LS § 203 ja LS § 205 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

P.F, isikukood: XXX, EV kodanik, elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, xxxxx, Ida-Viru maakond, töökoht: xxx, Saksamaal tel: 372 xxxxxx, e-post: xxx; karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 2, kehtivaid väärteokaristusi 9;

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 09.11.2021 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: P.F kohtuvälise menetleja esindaja: Silvia Kuller

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. osaliselt Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 08.09.2021 otsus nr 2315,21,003804, millega P.F karistati s.t KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi, mõistetud karistuse määra osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ning karistada P.F LS § 227 lg 2, LS § 203 ja LS § 205 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimpanemise eest KarS § 63 lõike 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2

(kaheks) kuuks.

4-21-3629

2 7 /

Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub P.F 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

3. P.F kaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioon emisest. kaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaksteg ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU

1. 08.09 2315,21,003804 karistati P.F selle .2021 koostatud otsusega väärteoasjas eest, et tema 18.08.2021 kella 11:13 ajal juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 86±5 km/h suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Mootorsõiduk oli kehtestatud korras registreerimata ning sõidukile olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuulunud riiklikud registreerimismärgid (paigaldatud registreerimisnumber XXXXXX mis kuulub sõidukile BMW 525 X Drive). Sellise käitumisega rikkus P.F -de

LS §

15 lg 1 p 2 ja § 76 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 205, LS §

203 ja LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo Kuna LS § 227 lg 2, LS § 203 ja LS §

d d.

205 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati KarS § 63 lõike 1 alusel karistus LS § 227 lg 2 järgi ning P.F karistati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2. 13.09.2021 esitas menetlusalune isik kaebuse Viru kohtuvälise menetleja otsuse peale Maakohtu Narva kohtumajale. Viru Maakohtu Narva kohtumaja edastas kaebuse 16.09.2021 määrusega menetlemiseks Harju Maakohtule kuna etteheidetav tegu on toime pandud Harju maakonnas, Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, Peterburi tee xx, mis Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 46 (Maa ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad - ning ringkonnakohtute asukohad) § 2 lg 1 kohaselt on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja teeninduspiirkonnaks. 30.09.2021 esitas P.F Harju Maakohtule taotluse kohtualluvuse muutmiseks. 27.10.2021 määrusega jättis kohus kohtualluvuse muutmise taotluse rahuldamata ja 27.10.2021 määrusega võttis esitatud kaebuse menetlusse.

3. Esitatud kaebuses menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega. Menetlusalune isik ei vaidlusta teo toimepanemist, kahetseb tehtut ja on nõus rahatrahvi või muu karistusega, kuid ei ole nõus juhtimisõiguse äravõtmisega. Tema töö sõltub juhtimisõiguse olemasolust. Kui ta kaotab töö, läheb tal väga raskeks ja ta jääb ilma sissetulekuta. Kaebuse esitaja elab Narvas koos xxga ja aitab teda rahaliselt. Samuti on tal kaks alaealist last ( ja

xx xx aastane), keda ta peab rahaliselt aitama. Kaebuse esitaja lubab edaspidi kiirusepiirangut mitte rikkuda. MENETLUS KOHTUS

4. 09.11 P.F esitatud kaebuse juurde. P.F .2021 toimunud kohtuistungil jäi

27.05.2021 tema isa Valgast andis kohtus ütlusi, et sõiduki BMW ostis edasimüüjate käest. Sõidukil olid Saksa dokumendid ja autol oli number. Registreerimisumbri vastavust dokumentidel oleva registreerimisnumbriga ta ei kontrollinud kuna dokumendid olid saksakeelsed. Ta ei olnud teadlik, et autol on võõrad numbrid kuna ei saanud saksakeelsetest dokumentidest aru. Narva jõudes sõiduk läks katki, autot parandati Narvas ja seejärel soovis kaebuse esitaja sõiduki tuua Tallinnasse diagnostikasse. Tunnistab kiiruse ületamist ja kahetseb tehtut. Palub juhtimisõigust mitte ära võtta. On nõus trahvi tasuma või tegema üldkasuliku tööd. Autot remonditi umbes 2 kuud. Praegu on auto Tallinnas ja müügis. Sõiduk võeti Eestis arvele

4-21-3629

3 7 /

19.08.2021 numbriga xxxxxx. Auto ostmisel langes kokku kontrollis sõiduki VIN koodi ja see dokumentidel oleva VIN koodiga. Auto ostmisest kuni selle Eestis registreerimiseni läks kaks kuud kuna auto oli katki ja tuli enne parandada. Sõidukiirust ületas kuna auto oli väga jõuline. Praegu töötab Berliinis ja juhtimisõigus on vajalik töö tegemiseks.

5. 09.11.2021 toimunud kohtuistungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vää Kiiruse ületamine ei saanud olla juhuslik. rteootsus muutmata. Videosalvestiselt on näha, kuidas isik pöörab ümber ehk võtab tegelikult hoo maha ja peale seda kiirendab oluliselt. Tegemist on kindlasti tahtliku teoga. Ka teised rikkumised on toime pandud kuna menetlusalune isik ei täitnud oma hoolsuskohustust ning ei teinud endale selgeks, millised on tema kohustused mida tuleb järgida. Varasemad trahvid on P.F tasumata mistõttu uue rahatrahvi määramine ei oleks võimalik. Varasemalt on isikult juhtimisõigus ära võetud kaheks kuuks ja seega peab antud väärteo eest mõistetav karistus olema eelmisest suurem. Mõistetav karistus peaks panema isiku mõtlema, et tegudel on tagajärjed. Kohtuvälise menetleja hinnangul on karistus kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab tema varasemat tausta. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

6. Tunnistaja J. T. andis 09.11 menetlusaluse isiku .2021 toimunud kohtuistungil ütlusi, et kinnipidamise päeval oli liikluspatrullis eravärvides politseisõidukiga ja sõitsid Peterburi nad teel linnast välja suunaga Narva poole. Politseisõiduk oli varustatud kiirusemõõteseadmega, mis mõõdab kiirust eest ja tagant. Tagantpoolt lähenes mootorsõiduk lubatust suurema kiirusega ja pööras ära. Tunnistaja pööras politseisõiduki ringi, sõitis sõidukile järgi ning peatas rikkuja. Tegemist oli Saksa numbritega sõidukiga. Juhi poolt antud dokumentidel olev sõiduki registreerimisnumber ei ühtinud autol oleva numbriga. Tunnistaja võttis ühendust dokumendieksperdiga, kes tuvastas, et sõidukil olevad numbrid kuuluvad Saksamaal registrist kustutatud sõidukile. VIN kood klappis sõiduki VIN koodiga. Kui menetlusalune isik kuulis, et sõidukil on valed numbrid, siis ta üllatunud ei paistnud. Politseiametnikud eemaldasid valed registreerimisnumbrid

sõidukilt ja seejärel eskortisid menetlusaluse isiku koos sõidukiga remonditöökotta. Kiiruse ületamist menetlusalune isik tunnistas.

MAAKOHTU

SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

8. LS § 203 kohaselt on karistatav kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine. LS § 205 kohaselt on karistatav riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine. LS § 227 lg

2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–

40 kilomeetrit tunnis. 9. P.F-ile ette heitnud - Kohtuväline menetleja on LS § de 15 lg 1 p 2 ja § 76 lg 1 sätestatud nõuete rikkumisi mistõttu ta pani toime LS § 205, LS § 203 ja LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

4-21-3629

4 7 /

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu

10. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et tema juhtis

18.08.2021 kell 11:13 Peterburi tee xx, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 86±5 km/h suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirus mitte vähem kui 31 km/h. Oma tegevusega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 11.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h.

12. Lisaks süü omaksvõtule tõendavad rikkumist kiirusmõõturi kasutamise protokoll

18.08.2021 (tl 2), millest nähtub, et 18.08.2021 kell 11:13 teostati riikliku järelevalve korras liikumiskiiruse mõõtmist Harju maakonnas Tallinnas Peterburi tee xx juures P.F poolt juhitud sõiduki suhtes. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h.

Sõidukiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP019601. Kiirusmõõturi lugem 86 km/h +- 5 km/h, lõplik lugem 81 km/h. Mõõtmise ajal kasutati pardakaamerat

AP3687. 16), millel on kaks videofaili Kiiruse ületamist tõendab ka videosalvestis (tl

20210818_110932_F.MOV ja 20210818_110932_R.MOV. Failist

20210818_110932_R.MOV nähtub politseisõiduki tagumise pardakaamera salvestis. Salvestise kell 11:11:20 on näha menetlusaluse isiku sõidukit tegemas tagasipööret, sõiduk asub kahe sõidusuuna vahel asuval tagasipöörde real paremal. Seejärel sõiduk lõpetab Toyotast tagasipöörde, reastub Toyota taha ja kell 11:11:28 reastub paremale sõidurajale politseisõiduki taha. suundub Reastumise ajal on võimalik tuvastada, et menetlusaluse isik kiirendab. Seejärel sõiduk kõige parempoolse sõidurajale, et sooritada parempööre ja võtab hoogu maha male

pöörde sooritamiseks Kiirusmõõteseadme taatlustunnistusest TTRS 21/00013 (tl 5) nähtub, et . - kiirusmõõtur Stalker DSR 2X DP019601 on taadeldud 03.02.2021. Kiirusemõõtmist teostanud politseiametnik J. T. on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada eelnimetatud kiirusmõõteseadet (tl 6).

13. Seega on väärteoasjas leidnud tõendamist, et P.F pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul pani P.F teo toime otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. P.F on nii kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtus tunnistanud teo toimepanemist. Selgitas, et kiirust ületas kuna ei teadnud, et aut jõuline on. Kohe, kui sellest aru sai, vähendas kiirust. o nii Kohtu hinnangul pidi kiiruse ületamine olema P.F-ile poolt tajutav, arvestades asjaolu, et ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. LS § 203 järgi kvalifitseeritav väärtegu

14. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et tema juhtis 18.08.2021 kell 11:13 Peterburi tee xx, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõidukit. Oma tegevusega rikkus LS § 76 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo.

15. LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

16. isiku kinnipidamisel esitas ta politseiametnikule Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et

sõiduki Saksa registreerimistunnistuse, seega sõiduk oli Maanteeametis registreerimata.

Menetlusaluse isiku enda kohase ütluste lt ostis ta sõiduki 27.05.2021, 18.08.2021 tuli

4-21-3629

5 7 /

Tallinnasse, et viia auto diagnostikasse. Seega oli sõiduki ostmisest möödunud praktiliselt kaks kuud. P.F ütluste kohaselt võeti sõiduk Eestis arvele 19.08.2021 ehk üks päev pärast väärteo toimepanemist, sõiduki Eestis registreeritud numbriks xxxxxx. Kuigi menetlusalune isik põhjendas sõiduki Eestis arvele võtmata jätmist asjaoluga, et sõidukit oli vaja enne registreerimist remontida, ei vabasta see isikut vastutusest.

17. Kohus leiab, et A. Hamhkodera pani LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. P.F oli teadlik, et kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine on keelatud. Karistusregistri andmetest nähtub, et teda on ka varasemalt LS § 203 järg kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud, viimati 08.12.2020. Samuti tunnistas P.F kohtuistungil, et on teadlik nõudest Eestis ostetud sõiduk ümber registreerida viie tööpäeva jooksul. Seega oleks pidanud P.F täitma hoolsuskohustust ning kontrollima kas välisriigist toodud sõiduki Maanteeametis registreerimiseks kehtib samuti viie

päevane tähtaeg. LS § 205 järgi kvalifitseeritav väärtegu

18. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et tema juhtis

18.08.2021 kell 11:13 Peterburi tee xx, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuulunud riiklikud registreerimismärgid. Sellise tegevusega pani P.F toime LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo.

19. Väärteo toimepanemine on tõendatud 24.08.2021 sõiduki BMW Euroopa nu risüsteemist mb

tehtud väljatrükiga nähtub, et sõiduki kerenumbriga (tl 3-4) millest XXXXXXXXXXX registreerimisnumber o ja selle

n XXXXX. Väärteoprotokolli põhjal koostatud väärteootsuse

kohaselt oli kinnipidamisel XXXXXX. sõidukil sellele mittekuuluv registreerimisnumber

Samuti videosalvestisest (tl 16) 20210818_110932_F.MOV, et kinnipidamisel oli on näha

sõidukil välisriigi registreerimisnumber XXXXXX. Ka tunnistaja J. T. andis 09.11.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi, et P.F kinnipidamisel menetlusaluse isiku poolt antud dokumentidel olev sõiduki registreerimisnumber ei ühtinud autol oleva registreerimisnumbriga.

Tunnistaja võttis ühendust dokumendieksperdiga, kes tuvastas, et sõidukil olevad numbrid kuuluvad Saksamaal registrist kustutatud sõidukile. VIN kood klappis sõiduki VIN koodiga.

20. Kohus leiab, et P.F pani LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul pidi P.F olema teadlik, et tema poolt juhitaval sõidukil on sellele sõidukile mittekuul

uv registreerimisnumber. Kuigi isik ise põhjendas antud sõidukile mittekuuluva registreerimisnumbriga sõitmist asjaoluga, et saksakeelsetest dokumentidest oli raske aru saada, ei ole antud põhjendus kohtu hinnangul usutav. Menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt töötab ta Berliinis, seega saksa keel peaks olema isikule mingil määral arusaadav. Seda, et sõiduki dokumentidest oli vaevata aru saada sõiduki tegelik registreerimisnumber tõendab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku peatanud politseiametnik, kes samuti saksakeelsete dokumentidega sageli kokku ei puutu, sai koheselt aru, et tegemist ei ole antud sõidukile kuuluva registreerimisnumbriga. Mootorsõidukit ostes lasub ostjal kohustus kontrollida sõiduki vastavust esitatud dokumentidele. Seda eriti olukorras, kus ostetav sõiduk on toodud välisriigist.

21. Kokkuvõttes kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärtegude toim on A. epanemine on leidnud tõendamist ja

4-21-3629

6 7 /

P.F on toime pannud

d, mis on kvalifitseeritav

temale süüks pandavad väärteo ad LS §

227 lg 2 § 203 ja § 205 järgi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

22. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt, arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

23. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 203 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ja LS § 205 näe ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Raskeima karistuse näeb seega ette LS § 227 lg 2, mistõttu tuleb karistust KarS § 63 lg 1 alusel kohaldada nimetatud sätte alusel. 24. P.F Kohtuväline menetleja on karistanud LS § 227 lg 2, LS § 203 ja LS § 205 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ehk sanktsiooni maksimummääras. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus põhjendamatult range. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava Seega tuleb

väärteo eest mõistetava karistuse lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr ehk juhtimisõiguse äravõtmine äesoleval juhul rakendavaid asjaolusid ei esine

3 kuuks. K ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmises määras või kergendavate asjaolude olemasolul alla kesk Kohus arvestab kergendava asjaoluna P.F mise määra.

puhtsüdamliku kahetsust. Kuigi menetlusalust isikut on korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, pole kohtul alust kahelda kahetsuse siiruses. Kohus arvestab ka asjaolu, et isikule , on juhtimisõigus vajalik töökoha ja sissetuleku säilimiseks mistõttu

juhtimisõiguse äravõtmine ülemäära pikaks perioodiks võib panna menetlusaluse isiku majanduslikult keerulisse olukorda. Kuigi kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et asulasisesel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, võib siiski antud olukorras pidada ohtu pigem väikseks. Nimelt nähtub videosalvestiselt, et menetlusalune isik kiirendas vaid mõneks sekundiks ning koheselt pidurdas ja vähendas taas kiirust, et sooritada parempööre. Samuti arvestab kohus, et P.F oma tegevusega kellelegi kahju ei tekitanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude P.F

toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest (tl 14 15) nähtub, et P.F on 2 -

kehtivat kriminaalkaristust ja 9 kehtivat väärteokaristust. Nii kriminaalkui ka väärteokaristused on valdavalt seotud liiklusnõuete rikkumisega. 09.11.2021 kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja täiendava tõendina MIS väljatrüki P.F-ile mõistetud karistuste täitmise kohta, millest nähtub menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvide tasumise info. Kuigi esitatud MIS väljavõttest nähtub, et P.F-ile varasemalt mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasutud, on siiski ka tasumata trahve. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte (tl 9) kohaselt omab P.F kehtivat juhtimisõigust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isiku karistamine rahatrahviga ei ole põhjendatud. Seda eelkõige põhjusel, et P.F on korduvalt liiklusnõuete rikkumiste eest karistatud rahatrahviga, kuid see ei ol tuse e mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Seega ei täidaks rahatrahv karis eripreventiivset eesmärki. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest

4-21-3629

7 7 /

lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt.

25. P.F palus 09.11.2021 toimunud kohtuistungil kohtul mõista väärteo toimepanemise eest rahatrahv või üldkasulik töö. Kohus leiab, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud. Nagu kohus eespool selgitas ei ole rahatrahv varasemalt isikut piisavalt id mõjutanud ning ta on jätkanud süütegude toimepanemist, seega ei ole kohtul põhjust arvata, et rahatrahv omaks menetlusaluse isiku suhtes käesoleval juhul mõju kui varasemalt. suuremat

Karistuse eesmärk on eelkõige mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Juhtimisõiguse vajalikkus töökoha säilimiseks ja alaealiste laste olemasolu olid menetlusalusele isikule teada ka enne väärteo toimepanemist, mistõttu ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse mõistmine ainuüksi menetlusealuse isiku argumentidele tuginedes. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta ainult isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (KarS § 50 lg 2). Kohtule ei ole antud juhul esitatud tõendeid ega väiteid selle kohta, et selline olukord P.F puhul esineks. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et üldkasulik töö ei ole iseseisev karistusliik ning KarS § 69 lg 1 alusel saab seda karistusena väärteo eest mõista vaid aresti asendamiseks. LS § 227 lg 2 järgi Kuna seadusandja ei ole kvalifitseeritud

väärteo ette näinud aresti, pole võimalik mõistetavat karistust üldkasuliku eest karistusena tööga asendada. Menetlusalusele isikule aresti mõistmine ja selle asendamine üldkasuliku tööga ei oleks võimalik ka seetõttu, et kaebemenetluses ei ole võimalik süüdlase olukorda raskendada ehk talle raskemaliigilist karistust mõista.

26. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja isiku kahetsust võib P.F-ile mõista karistuse a Kohus leiab, et P.F tuleb karistada lla sanktsiooni keskmise määra.

väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Üldjuhul olukorras, kus kohaldatud karistus ei pane isikut oma käitumises korrektiive tegema ja õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma, peaks i

ga järgnev karistus olema eelmisest rangem. Siiski mõistab kohus käesoleval juhul isikule eelmise karistusega samaväärse karistuse arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja isiku pu

htsüdamliku kahetsust.

27. P.F-ile Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et mõistetud karistus tuleb tühistada karistusmäära osas, tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ning mõistab karistuseks LS § 227 lg 2, LS § 203 ja LS § 205 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimpanemise eest KarS § 63 lõike 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt tööpäeva jooksul kohustub P.F viie kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

/allkirjastatud digitaalselt/