3-21-629/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-629

Haldusasi

U.K kaebus Eesti Töötukassa 26.01.2021 otsuse nr

TVH/21/005058 ja 08.03.2021 vaideotsuse nr 770

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – U.K

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Triin

Tamm, Raido Rink ja Lembi Aug

Asja läbivaatamine

03.11.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tagastada läbivaatamatult U.K esitatud tõendid ja dokumendid: „Lisa nr 5

Luminor panga Maksekorraldus“, „IMG_20211102_174832“, „LISA nr 1 Tervise

infosüsteemi kantud terviseandmed(3)“, „LISA nr 2 Töötukassa seisukoht U.K

haldusasjas 3-21-629_0(2)“, „LISA nr 3 24_1 Experdi arvamus(2)“ ja „LISA nr 4

Töötukassa ekspertarsti seisukoht haldusasjas 3-21-629_0(2)“.

2. Tagastada läbivaatamatult U.K 05.11.2021 esitatud täiendav seletus.

3. Tagastada läbivaatamatult U.K kaebus nõudes kohustada Eesti Töötukassat

korraldama kaebaja üleminek töövõimetuspensionilt paindlikule vanaduspensionile.

4. Jätta U.K kaebus rahuldamata.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.12.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

3-21-629

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.K (kaebaja) esitas 08.01.2021 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise

taotluse. Põhjendused:

1.1. Kaebaja ei saa töötada omandatud erialal. Tal on kaks kõrgharidust – insener ja õpetaja.

Mõlemad eeldavad tööd arvutiga, mida kaebajal olevad silmaprobleemid ei võimalda. Ta

töötab koristajana. Samuti on kaebajal mäluprobleemid. Ta orienteerub halvasti. Kaebaja

töötas 2019. a augustist detsembrini lasteaias kõige nooremate lastega, keda oli vaja tõsta,

riietada, pesta jne. Ta lahkus töölt omal soovil, sest oli väga väsinud. Kaebaja tervisehäired ja

vanus ei luba tal head tööd leida.

1.2. Kaebaja kardab trepist alla minna, sest kardab komistada ja kukkuda. Eriti kardab tänaval

asuvaid treppe ja ühistranspordist väljuda. Kaebaja murdis 2020. a veebruaris tänaval

kukkudes käe, mille tagajärjel diagnoositi tal osteoporoos. Kaebaja seostab seda haigust

koristajana töötades ilmnevate vaevustega. Kaebaja võimekus käsi tõsta ja kõverdada on

muutlik. Viga saanud kätt on valus tõsta, liigutada ja selja taha panna. Käsi väsib, eriti kui

peab töötama kiiresti ja raskusi tõstma.

1.3. Kaebajal on maakuli degeneratsioon. Kaebaja märkas 2017. a pärast 2014. a esinenud

insulti nägemise märgatavat halvenemist. Alguses oli sel kuiv vorm, nüüd märg. Süstid ei aita.

Samuti on kaebajal alanud katarakt, mis raskendab tööd arvutiga. Ka prillidega nägemine on

vaevaline ja töötada saab vaid ekraanisuurendusega. Silmaarstide sõnul on operatsiooni vara

teha. Kaebajale teadaolevalt ei saa seda ravida, kuna see on tekkinud insuldi tagajärjel, st

tegemist on ajukahjustusega.

1.4. Kaebajal esineb kord paari aasta jooksul teadvusehäireid. Tegevusetult istudes võib

teadvus kaduda, tekib tahtmine magada. Seda esines ka enne insulti. Kaebaja minestas 2014. a

septembris töö juures ja aasta hiljem järjekorras seistes. 2018. a augustis ei olnud hommikul

ärgates jõudu voodist tõusta. Kiirabiga konsulteerides mõistis ta, et mõnikord langeb vererõhk

nii madalale, et toob kaasa teadvusekao.

1.5. Kaebajal on igapäevategevuste osas väikeseid raskusi. Varem tegi mitu asja korraga.

Nüüd tuleb võtta aega planeerimiseks.

2. Eesti Töötukassa (vastustaja) leidis 26.01.2021 otsuses nr TVH/21/005058, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on närvisüsteemihaigused, peaajuveresoonte haigused. Kaebajal on kerge

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on traumajärgne seisund.

Kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille

põhjuseks on peaajuveresoonte haigused. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edastamise ja

vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest

lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad.

Käesolevalt on seisund püsinud tablettraviga stabiilne. Kaebaja kirjeldatud piirangud muude

tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on piiratud pikkade

vahemaade käimine ja treppidest liikumine koormustaluvuse languse ning kiire väsimise tõttu.

2(17)

3-21-629

Kaebajal on piiratud käte ja käsivarte kasutamine vasema õlaliigese liikuvuspiiratuse ja valu

tõttu. Kaebajal on piiratud igapäevatoimingute tegemine ja mitme ülesande täitmine mälu

halvenemise tõttu. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja

tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. Kaebaja esitas 28.01.2021 vaide, paludes enda taotluse uuesti läbi vaadata. Kaebajal on

osaline töövõime. Kaebaja ei saa teha erialalist tööd. Pärast 2014. a esinenud insulti on tervis

läinud ainult halvemaks. Kaebajal on algav katarakt koos maakuli düstroofiaga, osteoporoos

ja selgroolülide haigus, südamelöökide puudumine elektrokardiogrammis (lüngad). Nende

haiguste tõttu tarvitab kaebaja pidevalt ravimeid.

4. Vastustaja jättis 08.03.021 vaideotsusega nr 770 vaide rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ja TIS-i kantud

terviseandmed. Otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse

osutaja (TTO) AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst. Inimese tegutsemisvõimet

hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Kuigi kaebaja hinnang oma

tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Kaebaja

terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema

töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist

töövõimet ja hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et

sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll

tema igapäevaelu tegemisi, kuid ei too kaasa üldist töövõime vähenemist. TTO ekspertarst

analüüsis veel kord kaebaja terviseandmeid ja jäi eksperdiarvamuses toodu juurde. Ka

vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis vaidemenetluses kaebaja töövõime

hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti

koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud

vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele,

eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

4.2. TTO ekspertarst on vaidemenetluses tuvastanud, et kaebajal esineb jätkuvalt kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“, mille

põhjuseks on närvisüsteemihaigused, peaajuveresoonte haigused. Kaebajal on piiratud

pikkade vahemaade käimine ja treppidest liikumine koormustaluvuse languse ning kiire

väsimise tõttu. Kaebajal esinevad kaebused seljavaludele ja valudele labajalgades.

Terviseandmete kohaselt on teda Hallux valguse tõttu opereeritud, mis olulisi piiranguid ei

põhjusta. Terviseandmetes puuduvad viited valuravi tarvitamise kohta. Vererõhuväärtused on

ravi mõjul olnud suhteliselt stabiilsed. Rütmihäireid enam kordunud ei ole, sünkoope pole

esinenud. Kaebaja tarvitab rütmihäirete tõttu ravimeid, mille mõjul püsib seisund hea.

Kaebajal kirjeldatakse MRT uuringul vaskulaarse entsefalopaatia leidu, esineb väsimus,

mistõttu on liikumine kergelt piiratud. Kaebajal on diagnoositud osteoporoos. Ta on kukkudes

murdnud õlavarreluu, mille järgselt uuriti ka luutihedust. Kaebaja saab ravi, mistõttu

käesolevalt osteoporoosist tingitud piiranguid määral, mis mõjutaksid töövõimet, ei esine.

Osteoporoos iseenesest ei põhjusta liikumispiiranguid, valusid ega lihasjõudluse vähenemist.

Terviseandmete kohaselt kaebajal olulisi liikumispiiranguid põhjustavaid seisundeid ei esine.

4.3. Kaebaja terviseandmetes puuduvad andmed, mis kinnitaksid orienteerumisraskuste

esinemist. Kaebajal diagnoositud vaskulaarne entsefalopaatia võib tähendada muutusi

erinevates vaimse valdkonna funktsioonides. Paraku ei ole teostatud ühtegi vaimse võimekuse

uuringut, mille alusel piiranguid hinnata.

3(17)

3-21-629

4.4. TTO ekspertarsti hinnangul esineb kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käte sirutamine“, mille põhjuseks on traumajärgne

seisund. Kaebajal on piiratud käte ja käsivarte kasutamine vasema õlaliigese liikuvuspiiratuse

ja valu tõttu, mis on jäänud peale õlavarreluu murdu. Kaebaja on käinud füsioteraapias, mille

järgselt seisund mõnevõrra paranes, valuravi püsivalt ei tarvita. Osteoporoos iseenesest

lihasjõudluse langust ega valusid ei põhjusta. Liigesliikuvus on piiratud vasemas õlas.

Kaebaja on paremakäeline, parema käega piiranguid käelistes tegevustes ei esine.

Terviseandmetes puuduvad andmed lihasjõudluse vähenemise kohta.

4.5. TTO ekspertarsti hinnangul esineb kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang ka

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja

lõpetamine“, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused. Kaebajal on piiratud

igapäevatoimingute tegemine ja mitme ülesande täitmine mälu halvenemise tõttu. TTO

ekspertarst on tegutsemispiirangu hindamisel nõustunud kaebaja enda hinnanguga.

4.6. Kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piiranguid teabe edastamise ja vastuvõtmise

valdkonnas on hinnatud abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole

tegutsemisvõime piiratud. Kaebajal esineb nägemisteravuse langus, probleemid silmadega ja

ta on silmaarsti jälgimisel. Oftalmoloog dr Pastaku 30.06.2020 epikriisi kohaselt on kaebaja

nägemisteravuse langus prillidega rahuldavalt kompenseeritud.

4.7. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole

terviseandmete kohaselt töövõimet mõjutavad. Kaebajal on terviseandmete kohaselt esinenud

ajusisene hemorraagia, mistõttu kaotas teadvuse, on esinenud rütmihäireid (madala pulsiga).

Praegu püsib seisund ravimite tarvitamise mõjul stabiilne ja tema poolt tarvitatavad ravimid

töövõime langust ei põhjusta. Puuduvad viited teadvushäirete esinemise kohta viimastel

aastatel. Kaebaja on kardioloogi jälgimisel, suhteliselt sagedasti on teostatud rütmi kontroll,

mille alusel võib väita, et rütmihäired käesolevalt teadvusehäiret ei põhjusta. Terviseandmetes

puuduvad viited madalate vererõhuväärtuste kohta.

4.8. Kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete

osas ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust ka vaidemenetluses. Kaebajal esineb

terviseandmetes korduvalt vihjeid kognitiivsete häirete languse kohta, kuid diagnoosid

puuduvad, puuduvad ka visiidid ja ravi. Edaspidisteks hindamiseks on vajalik eelnevalt

vaimse võimekuse testimine. Käesolevalt puuduvad andmed orienteerumisraskuste esinemise

kohta.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.01.2021 otsuse ja

08.03.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi. Põhjendused:

5.1. Vastustaja ei ole tutvunud kaebaja arstide määratud diagnoosidega, hinnanud neist

tulenevaid piiranguid ja nende eeldatavat kestust. Kaebajal on maakuli düstroofia, algav

katarakt, südame rütmihäire, selgroolülide ja parema reie osteoporoos (mis tekitab luumurru

ohu) ning kaela osteokondroos. Kõik haigused tekkisid pärast insulti ja halvendasid kaebaja

tervist.

5.2. Insuldi vältimiseks tuleb alandada vererõhku. Samas on kaebaja vererõhk juba väga

madal ja on põhjustanud kahel korral minestamist. Kaebaja mõõdab iga päev vererõhku 2-3

korda päevas ja võtab ravimeid vastavalt sellele.

5.3. Osteoporoosi raviperiood on 5-6 aastat. Ravimid määrati 2020. a augustis ja järgmine

visiit on 2022. a juulis. Perearst kohandab siiani kaltsiumi ja D3-vitamiini annuseid.

4(17)

3-21-629

5.4. Kaebajal on valus pead pöörata ja kallutada. Samuti on valus viga saanud kätt tõsta,

ringikujuliselt liigutada ja selja taha panna, kätt sirutada ning painutada õla- ja küünarliigesest.

Kaebaja on bursiidi tõttu rohkem kui aasta valude käes kannatanud. Seetõttu on ka koristajana

töötamine raskendatud. Ainult parema käega ei saa tööd teha. Kaebaja võimleb igal

hommikul, et vasakut kätt, selgroogu ja paremat puusa liikuma saada.

5.5. Maakuli degeneratsioon ja katarakt raskendab tööd arvutiga. Süstid ei aita ja kaebaja

keeldus neist. Ka prillidega on nägemine halb ja töötada saab vaid ekraani suurendusega.

Silmaarsti sõnul on operatsiooni teha vara. Kardetakse eelmise operatsiooni õmbluste

kahjustamist. Kuna tegemist on insuldi tagajärjel tekkinud haigusega, siis ei saa seda ravida,

sest kahjustatud pole silm, vaid aju.

5.6. Kaebaja ei võta rütmihäirete raviks ravimeid, sest tema pulsisagedus on väga madal.

Elektrokardiogrammilt nähtuva sünkoobi tõttu käis kaebaja 08.01.2020 kardioloogi juures, kes

jättis ta perearsti kontrolli alla.

5.7. Kaebaja orienteerub halvasti. Taastusravis tegeleti tähelepanu ja mäluga, kuid midagi ei

muutunud.

5.8. Andmete puudumine TIS-ist ei tähenda, et kaebajal terviseprobleeme ei esineks, vaid et

need vajavad täiendavat uurimist. Vastustaja saab nõuda kaebaja pöördumist arsti juurde, kuid

ei saa teha järeldusi arsti juures mitte käimisest. Pandeemia on seni piiranud arstidega

kohtumist. Kaebajal on mitmed ravimatud haigused. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliseid

täiendavaid uuringuid ja millise arsti juures peaks ta veel tegema.

5.9. Kaebaja ei teadnud taotluse täitmisel, kuidas piiranguid hinnatakse. Seda teada saades

hindab kaebaja liikumise, käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste elluviimise

valdkondades esinevad piirangud raskusastmega 3. Kaebajal ei ole probleeme suhtlemise ja

enesehooldusega. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on vastustaja hinnanud kõiki kaebaja

piiranguid hindega 9 ja seejärel hindega 0.

5.10.

Kuna kaebaja soovib jääda 15.11.2021 pandlikule vanaduspensionile, siis palus ta

tuvastada osalise töövõimetuse perioodil 08.12.2020–14.11.2021. Samuti palus kaebaja

kohustada vastustajat korraldama kaebaja üleminek töövõimetuspensionilt paindlikule

vanaduspensionile.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr LA vaatas ka kohtuasja raames kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ning koostas

07.05.2021 seisukoha, milles jäi oma esialgse seisukoha juurde.

6.2. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale ei toimu töövõime hindamine mitte

diagnoosipõhiselt, samuti ei lähtuta ainult subjektiivsest enesehinnangust, vaid põhirõhk on

inimese tegelikul tegutsemisvõimel, mida hindamise käigus seostatakse terviseandmetega.

Terviseseisundi hindamisel töövõime aspektist on põhirõhk inimese kehalisel ja vaimsel

tegutsemisvõimel, mis võib ühe ja sama diagnoosi puhul olla erinevatel inimestel väga erinev.

Tegutsemisvõimet hinnatakse koos adekvaatse ravi, kasutatavate abivahendite ja

kompenseerivate meetoditega, mida isik oma tegutsemispiirangute tõttu kasutab. Kui taotleja

terviseandmetest ei selgu objektiivset põhjendust raviskeemi mittejärgimiseks (või abivahendi

mittekasutamiseks), siis kasutab ekspertarst piirangute hindamisel kaalutlusõigust. Töövõime

hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele

ametikohale sobivusega. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et

sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.

5(17)

3-21-629

6.3. Ravimite õige annustamine on oluline ravieesmärkide saavutamiseks ja

annustamisskeemi muutmist tuleks alati arutada raviarstiga. Pideva vererõhu mõõtmise ja

vastavalt sellele oma suva järgi ravimite võtmine on võrreldav ravi mittejärgimisega ning

sellisel puhul on oht üle- või alaannuste kasutamiseks. Vererõhuravi adekvaatsus hinnatakse

24 tundi kestva monitooringuga, mis teostati kaebajal 25.10.2017. Siis oli ööpäeva keskmine

vererõhk 134/85 mmHg. Ravi ei vajanud selles osas korrigeerimist. Ka kardioloog RV

08.01.2020 epikriisi kohaselt on hüpertensioon kompenseeritud ja ravi ei muudetud.

Tõenäoliselt on ravimite üleannustamisega seotud teadvuskaotusepisoodi kirjeldatud perearst

IP 27.02.2017 epikriisis. Hiljem seisundi kordumist terviseandmed ei kinnita ja

vererõhuhaiguse saab lugeda terviseandmetele tuginedes raviga kompenseerituks ning üldist

töövõimet mitte mõjutavaks. 30.11.2020 epikriisi kohaselt mõõdeti viimati kaebaja vererõhku

perearst IP vastuvõtul väärtusega 140/90 mmHg.

6.4. Kaebajal on diagnoositud osteoporoos ja määratud ravi koos elustiili soovitustega.

Osteoporoos on luuhaigus – luuhõrenemine, mis võib vanemasse ikka jõudes mõjutada kõiki

inimesi, sest luukoe hõrenemine on vananemise normaalne osa. Osteoporoos iseenesest ei

põhjusta liikumispiiranguid, valusid ega lihasjõudluse vähenemist. Õigeaegne ja järjepidev

ravi koos regulaarse treeningu ja mitmekülgse toitumisega aitab ära hoida tüsistuste teket,

kuid ei ole iseenesest töövõime vähenemise põhjuseks. Analüüside jälgimine ja vastavalt

raviannuste muutmine on adekvaatne arstlik tegevus. Ravi korrigeerimine ei ole võrdsustatav

seisundi halvenemisega. Kaebaja saab ravi, mistõttu ei esine tal osteoporoosist tingitud

piiranguid määral, mis mõjutaksid töövõimet.

6.5. Osteokondroos on tavaline haigus, mille arengut põhjustavad

ainevahetushäired, vitamiinide ja mineraalide puudus ja oluline roll on

pärilikul eelsoodumusel. Selja- ja kaelavalu on osteokondroosi peamine

sümptom. Valusid on terviseandmetes kajastatud ja esineb ka

osteokondroosi diagnoos. Perearst IP 30.11.2020 epikriisis on teave

muutuste kohta lülisamba kaelaosas. Neid asjaolusid on arvestatud

liikumise valdkonda hinnates. Tegemist on kerge piiranguga, sest kaebaja

ei ole retseptikeskuse andmetel püsivalt valuravi 2 aasta jooksul vajanud

(ühekordselt valuravim määratud veebruaris 2020) ja olulisi

liikumispiiranguid ei ole kirjeldatud. Kerge tegutsemispiirang ei too kaasa

töövõime langust.

6.6. Perearst IP 30.11.2020 epikriisis kirjeldatud kaebused (pidev halb enesetunne ja nõrkus,

aeglus, uimasus, pidev unisus, nägemise halvenemine, käekirja muutnus, valu vasakus

õlaliigeses ja õlavarres, seljavalud) ei leia täies mahus kinnitust terviseandmete objektiivse

leiu osas. Enamuse epikriisist moodustavad anamnestilised andmed, varasemad

uuringutulemused ja teostatud analüüside vastused. Kaebajale ei ole teostatud ühtegi vaimse

võimekuse uuringut, mille alusel piiranguid hinnata. Perearst ei kirjelda visiidi raames kaebaja

aeglust, unisuse ilminguid, ei teosta nägemise kontrolli ega ole teinud ka käekirja analüüsi.

Perearst on mõõtnud vererõhku, auskulteerinud südant ning leidnud luu- ja liigessüsteemi

uurides, et liigutused vasakus õlaliigeses on valulikud, vasaku õla palpatsioon valulik,

mõõdukas valulikkus kaela piirkonnas ja torakolumbaalpiirkonna palpatsioon. Ravi osas on

D3-vitamiini doosi tõstetud, muus osas ravi muutmist ei esine. See epikriis ei anna alust

tegutsemispiirangute raskusastmete muutmiseks.

6.7. Kaebaja kardiaalset seisundit on eriarstide poolt uuritud ja hinnatud korduvalt ning

teostatud erinevaid kardiaalseid uuringuid. Kaebajal on esinenud vähesel määral

ekstrasüstoleid (vahelööke), kuid mitte tõsiseid ja eluohtlikke rütmihäireid (ei esine pikki

pause ega ventrikulaarset tahhükardiat, mis võiksid põhjustada teaduse kaotust või äkksurma),

6(17)

3-21-629

ning ta ei ole viimasel 2 aastal vajanud spetsiifilist antiarütmilist ravi. Holter-uuring on olulise

patoloogiata ja sarnased on olnud ka korduvad varasemad Holter-uuringu tulemused (2016. a

novembris, 2017. a detsembris, 2018. a mais). Vererõhuväärtused on raviga kontrolli all ja

ravi korrigeerimist selles osas ei vaja. Kaebajal ei ole diagnoositud südamepuudulikkust ega

määratud vastavat ravi. 28.11.2019 epikriisis toodud rindkere röntgenuuringul puudulikkuse

nähte ei esine.

6.8. Kaebajal on MRT (21.08.2020) alusel dr ML poolt (10.09.2020 epikriis) diagnoositud

vaskulaarne entsefalopaatia, mis tähendab seda, et võivad, kuid ei pruugi esineda muutused

erinevates vaimse tervise valdkonna funktsioonides või neuroloogilises leius. Paraku ei ole

teostatud ühtegi vaimse võimekuse uuringut, mille alusel piiranguid hinnata. Ka dr L ei määra

ravi ega täiendavaid uuringuid, vaid piirdub soovitustega, peab vajalikuks jälgida vererõhku ja

vajadusel neuroloogi konsultatsiooni. Hilisemat neuroloogi poole pöördumist kaebaja

terviseandmed ei kajasta.

6.9. Kaebaja käelise tegevuse hindamisel on 06.05.2020 epikriisi arvestatud ja on tuvastatud,

et kaebajal esineb kerge piirang käte sirutamise võtmetegevuses. Kaebajal on pärast

õlavarreluu murdu jäänud liigesliikuvuse piiratus, esineb valu. Kaebaja on käinud

füsioteraapias, mille järgselt seisund mõnevõrra paranes, valuravi püsivalt ei tarvita.

Liigesliikuvus on piiratud vasakus õlas. Kaebaja on paremakäeline, parema käega piiranguid

käelistes tegevustes ei esine. Piirangu hindamisel võetakse arvesse mõlema käe

funktsionaalset võimekust koostoimes. Terviseandmetes puuduvad andmed lihasjõudluse

vähenemise kohta.

6.10.

Eeltoodu põhjal ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel kaebajal vähemalt hetkel

sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Kaebaja

terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks

tema töötamine üldse või osaliselt takistatud. TTO ekspertarst on välja toonud, et kaebajale

sobib puhkepausidega töö. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö. Tema töövõimet toetab

füsioteraapia, põhihaiguste ravi ja tervislikud eluviisid. Samuti on kaebajale soovitatud vaimse

võimekuse hindamist.

6.11.

Kaebaja töövõime hinnati perioodil 08.12.2016–07.12.2020 osaliseks, kuna siis oli

2014. a tekkinud peaajusisesest verevalumist möödunud suhteliselt vähe aega ja vererõhu

väärtused olid vaatamata ravile aeg-ajalt normist kõrgemad. Praeguseks on kaebaja vererõhk

raviga kompenseeritud, verevalum resorbeerunud, neuroloogilisi ärajäämanähte, retsidiive ei

ole tekkinud. Esines ka vasaku suurvarba deformatsioon, mis raskendas käimist ja mille osas

planeeriti operatiivset ravi. Praeguseks on operatsioon edukalt läbi viidud ja sellega seotud

liikumispiirangud taandunud.

6.12.

Ekspertarst hindab taotleja töövõimet taotluses täidetud standardse küsimustiku ja

TIS-is olevate andmete alusel. Töövõime hindamise metoodika ei näe ette loetelude

koostamist, sekkumist raviarsti meditsiinilisse tegevusse. Samuti ei anna ekspertarst hinnangut

taotleja raviarstide töö kvaliteedile või pädevusele. Ekspertarstil ei ole õigust lisada taotlejale

diagnoose, määrata ravi ega suunata teda eriarstid vastuvõttudele ega täiendavatele

uuringutele. Kui taotleja on esitanud andmeid eriarsti vastuvõtul või uuringutel käimise kohta,

mille osas ei ole andmeid TIS-is, on ekspertarstil kohustus teha päring vastavale eriarstile

täiendava teabe saamiseks. Visiidipõhine ekspertiis on põhjendatud juhtudel, kui töövõime

hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad olulisel määral või

arstide poolt TIS-i sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised, st taotleja kirjelduse ja

terviseandmete põhjal kogutud info vajab objektiviseerivaid teste hinnangu andmiseks.

Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole taotlusel välja toodud piirangutega seoses arsti

7(17)

3-21-629

vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kinnitavad terviseandmed on olemas ja

terviseandmetes puuduvad vastuolud. Kaebaja on käinud erinevate eriarstide vastuvõttudel ja

vastuolusid ei kajastu. Samuti ei korraldata visiidipõhist hindamist uute diagnooside

püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute

tuvastamiseks.

6.13.

Vastustaja palus kaebaja poolt 25.10.2021 esitatud täiendavad tõendid tagastada, sest

need on esitatud hilinenult ja vastustaja ei saanud nendega vaidlusaluste otsuste tegemisel

arvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

7. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on

kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

7.1. Kaebaja esitas 23.03.2021 dokumendi „Lisa nr 5 Luminor panga Maksekorraldus“ ja

02.11.2021 dokumendi „IMG_20211102_174832“, mis tõendavad kaebaja selgituse kohaselt

töötasu saamist Puhastusproff OÜ-lt. Praeguses asjas ei ole vaidluse all asjaolu, et kaebaja

töötab. Seega ei vaja see asjaolu tõendamist. Asjas on vaidluse all asjaolu, kas kaebaja

töövõime on piiratud. Seda asjaolu kaebaja esitatud tõendid ei tõenda. Pelgalt see, et kaebaja

on saanud viidatud tõendites näidatud summas töötasu, ei tõenda, et tal on vaid osaline

töövõime, et tal puudub võimalus muud tööd teha või suuremat töötasu teenida. Tegemist on

praeguse vaidluse seisukohalt asjakohatute tõenditega, mis tuleb kaebajale läbivaatamatult

tagastada.

7.2. Kaebaja esitas 02.07.2021 dokumendid „LISA nr 1 Tervise infosüsteemi kantud

terviseandmed(3)“, „LISA nr 2 Töötukassa seisukoht U.K haldusasjas 3-21-629_0(2)“, „LISA

nr 3 24_1 Experdi arvamus(2)“ ja „LISA nr 4 Töötukassa ekspertarsti seisukoht haldusasjas 3-

21-629_0(2)“. Tegemist on vastustaja 12.05.2021 esitatud vastusega kaebusele ja sellele

lisatud dokumentidega. Seega esitas kaebaja uuesti dokumendid, mille vastustaja on juba

kohtule esitanud. Selliseks dokumentide dubleerimiseks puudub vajadus ja see koormab

põhjendamatult kohtutoimikut. Seetõttu tuleb ka need dokumendid kaebajale tagastada.

8. Kohus otsustas 17.05.2021 määrusega vaadata asja läbi 03.11.2021 toimuval

kohtuistungil ning andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite

esitamiseks tähtaja kuni 08.10.2021. Teise menetlusosalise poolt esitatule vastamiseks oli

tähtaeg 22.10.2021. Kaebaja esitas 11.10.2021 kohtule taotluse pikendada tõendite esitamise

tähtaega kuni 22.10.2021. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ja lubas esitada täiendavaid

tõendeid kuni 22.10.2021. Kohus vaatas asja läbi 03.11.2021 toimunud kohtuistungil ja

lõpetas istungil asja arutamise, otsustades teha kohtuotsuse avalikult teatavaks 15.11.2021.

Kaebaja esitas 05.11.2021 kohtule täiendava seletuse.

Kohus selgitab kaebajale, et menetlusosalistel tuli esitada täiendavad seisukohad kohtu antud

tähtaja jooksul (HKMS § 51 lg-d 1-3). Menetlusosalistel ei ole lubatud esitada seletusi pärast

tähtaja möödumist. Seda enam, et kohus lõpetas 03.11.2021 kohtuistungil asja arutamise.

Pärast seda ei saa menetlusosaline enam uusi seisukohti esitada. Kaebaja ei ole põhjendanud,

miks tal ei olnud võimalik esitada oma seletust tähtaegselt (HKMS § 51 lg 4). Kaebaja ei ole

välja toonud asjaolusid, mis õigustaks asja arutamise uuendamist (HKMS § 130). Tähtaega

8(17)

3-21-629

rikkudes esitatud avalduse vastuvõtmine tooks kaasa menetluse viibimise, sest kohtul tuleb

küsida selle kohta vastustajalt seisukohta ja lükata edasi varem kindlaks määratud kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aeg. Seepärast jätab kohus kaebaja 05.11.2021 avalduse vastu

võtmata ja tagastab selle läbivaatamatult.

9. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist korraldama kaebaja üleminek

töövõimetuspensionilt paindlikule vanaduspensionile.

9.1. Töövõimetuspensioni reguleerisid riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-d 14-

19. Alates 01.01.2017 on nimetatud normid kehtetud ja Eesti õiguskorras enam

töövõimetuspensioni ei eksisteeri. Alates 01.07.2016 hakkas kehtima töövõimetoetuse seadus

(TVTS), mille 3. peatükk näeb ette töövõimetoetuse maksmise. Vastustaja selgituse kohaselt

määrati kaebajale perioodiks 08.12.2016–07.12.2020 osaline töövõime. See tähendab, et

kaebajale maksti sel ajal TVTS § 11 alusel töövõimetoetust, mitte töövõimetuspensioni.

9.2. Paindlikku vanaduspensioni reguleerib RPKS § 91. Selle määramise õigus on RPKS § 32

järgi Sotsiaalkindlustusametil, mitte vastustajal. Seega puudub kohtul võimalus kohustada

vastustajat kaebajale vanaduspensioni määrama ja kaebajal puudub õigus seda nõuda.

9.3. Samuti tuleb tähele panna, et praeguses asjas on vaidluse all kaebaja töövõime hindamine,

mitte talle pensioni määramine. Pensioni määramisega seotud nõue väljub praeguse asja

raamidest. Kaebus tuleb viidatud nõudes läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

II

10. Kaebaja vaidlustab vastustaja töövõime hindamise otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime

ei ole piiratud. Kaebaja leidis, et tal on osaline töövõime. Kaebaja viitas seejuures mitmetele

oma terviseprobleemidele ja arstide poolt pandud diagnoosidele.

11. TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena

isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes töötama.

12. Eeltoodud sätetest tulenevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et töövõime

hindamisel ei ole oluline, kui mitu tervisehäda kaebajal on ja millised diagnoosid on talle

määratud. Oluline on, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema

tegutsemisvõimet. Paljudel inimestel on oma tervisega mõningaid hädasid, eriti vanuse

suurenedes, kuid need ei piirata alati töövõimet.

Samuti on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kui arstid on määranud kaebaja

terviseprobleemidele asjakohase ravi või kaebaja kasutab terviseprobleemide leevendamiseks

abivahendeid, siis tuleb töövõime hindamisel selle ravi või abivahendiga arvestada (tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus

9(17)

3-21-629

nr 39) § 5 lg 3). Seega ei piisa osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks pelgalt asjaolust,

et kaebajal on diagnoositud terviseprobleem, vaid kas see terviseprobleem piirab määratud

ravile või abivahendi kasutamisele vaatamata tema tegutsemisvõimet.

Lisaks ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala või varasem töökogemus. Töövõime

hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, vaid kas

kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit

arvestades võiks sobida. Töökohta on alati võimalik muuta, vastustaja osutab tööalase

rehabilitatsiooni teenust (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 91) ja tööturukoolitust

ameti- või muude oskuste omandamiseks või arendamiseks (TTTS § 13). Seega ei too

terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on

võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selle hindamiseks

tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja

mittesobivate töötingimuste kohta.

13. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse määruse nr 39 § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustaja seisukoht, et

töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb

arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja

raviga. Ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi

määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas

kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise

diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi

on olnud efektiivne. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja

töövõime on piiratud või mitte. Kui taotleja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud,

siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet

mõjutavaks.

14. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

taotleja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures

käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on jätkuvalt aktuaalsed ja vajavad ravi.

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab

vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Seega

ei tule töövõime hindamisel arvestada terviseprobleemidega, mille kohta ei ole andmeid TIS-i

viimase 5 aasta jooksul kantud. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed

terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita, sest

kui taotleja ei ole viimase 5 aasta jooksul mõne terviseprobleemiga enam arsti juurde

pöördunud, siis järelikult ei vaja ta selles osas enam ravi või ta on oma terviseprobleemiga

kohanenud, st see ei põhjusta talle enam igapäevaelu segavaid takistusi. Kuid ka viimase 5

aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust.

15. Vastustaja palus kohtul tagastada kaebajale kõik uued tervisedokumendid, mis on saadud

pärast vaidlusaluste otsuste tegemist, sest vastustajal ei olnud võimalik nendega vaidlusaluste

otsuste tegemisel arvestada. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb

kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu

õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega on

10(17)

3-21-629

kohtul võimalik asja lahendamisel arvestada ka hilisemaid dokumente, kuid vastustaja otsuste

õiguspärasust hinnates tuleb siiski arvestada, millised andmed ja dokumendid olid vastustajale

nende dokumentide koostamise ajal teada. Kui hilisemad dokumendid kinnitavad taotlejal

piirangu olemasolu ja ekspertarstil pidanuks varasematest tervisedokumentidest piirangu

olemasolu osas kahtluse tekitama, kuid ekspertarst ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu ja

vastustaja ei suunanud taotlejat andmete täpsustamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule

(TVTS § 7 lg 3), siis võib see tuua kaasa vastustaja otsuste tühistamise ebapiisava

uurimiskohustuse rakendamise tõttu (TVTS § 1 lg 3, haldusmenetluse seaduse § 6). Selle

kontrollimiseks ei tagasta kohus kaebajale tema esitatud uusi tervisedokumente.

16. Kaebaja heitis ette, et talle jäi ekspertarsti poolt kaebaja töövõime hindamisel

hindepunktide andmine arusaamatuks. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste

kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste

raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50%

ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Kuna kaebaja 08.10.2021

töövõime hindamise taotlus ei sisaldanud viidatud skaala kohaseid punktiväärtusi ja alati ei

olnud kaebaja antud selgitused hinnatavad eespool viidatud punktiväärtustele vastavalt, siis

määrati põhjendatult punktiväärtuseks 9. Olenemata sellest, kas kaebaja oskas ise

punktiväärtusi määrata või mitte, tuli ekspertarstil igal juhul iga kaebaja kirjeldatud piirangule

omapoolne eksperthinnang anda ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida.

Vastustaja otsuste tühistamiseks ei piisa sellest, kui kaebaja toob kohtumenetluses välja, et

tema arvates on temal esinevate piirangute raskusastmeks 3. Kaebaja enda antav hinnang peab

olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates

kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad

tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid. Praeguses asjas hindas ekspertarst kaebajal

esinevaid piiranguid madalamate punktidega, kui kaebaja ise põhjendatuks pidas. Vastustaja

otsuse õiguspärasuse tuvastamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas ekspertarst on kaebajal

esinevaid väidetavaid tegevuspiiranguid õigesti hinnanud ja kaebaja töövõime hindamisel

kõigi oluliste asjaoludega arvestanud.

17. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4

nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Kaebaja on ise kinnitanud töövõime

hindamise taotlusel, et tal ei esine määruse nr 39 §-s 2 sätestatud töövõimet välistavaid

seisundeid. Ekspertarst on kaebajaga selles osas nõustunud.

11(17)

3-21-629

18. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega

seotud muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Kaebaja töövõime hindamise taotlusest nähtub, et kaebaja hinnangul esinevad tal piirangud

liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas.

19. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes liikumine eri

tasapindadel ja liikumisega seotud muud piirangud.

19.1.

Võtmetegevuse liikumine eri tasapindadel juures tõi kaebaja välja, et ei suuda

raskusteta ringi liikuda ja treppides käia. Kardab trepist alla minna, komistada ja kukkuda.

Samuti ei suuda takistusi (lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada. Eriti kardab tänaval ja

bussides asuvaid treppe. Kaebaja viitas osteoporoosile ja 2020. a veebruaris toimunud

käeluumurrule.

TTO ekspertarst viitab eksperdiarvamuses TIS-ist nähtuvatele seljavaludele ja valudele

labajalgades. Hallux valguse tõttu on opereeritud, olulisi piiranguid ei põhjusta. Puuduvad

viited valuravi tarvitamise kohta. Vererõhuväärtused olnud ravi foonil suhteliselt stabiilsed.

Rütmihäireid enam kordunud ei ole, sünkoope pole esinenud. Rütmihäirete tõttu tarvitab

ravimeid, mille foonil püsib seisund hea. Kaebajal kirjeldatakse MRT uuringul vaskulaarse

entsefalopaatia leidu, esineb väsimus. Liikumine on kergelt piiratud. Diagnoositud

osteoporoos. Kaebaja on kukkumise tõttu murdnud õlavarreluu, mille järgselt uuritud ka

luutihedust. Kaebaja saab ravi, mistõttu käesolevalt osteoporoosist tingitud piiranguid määral,

mis töövõimet mõjutaksid, ei esine. TTO ekspertarst hindas selles võtmetegevuses kaebajal

esineva piirangu kergeks (raskusaste 1; vt määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2).

Kohtu hinnangul ei ole ekspertarst kaebaja tegevuspiiranguid selles võtmetegevuses hinnates

ilmselgeid vigu teinud. Kaebaja ei ole ise töövõime hindamise taotluses seljavaludele ega

valudele labajalgades tuginenud, mistõttu võib järeldada, et need tema igapäevaelu oluliselt ei

sega. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja kasutaks jala või seljavalude tõttu valuravi. Kaebaja

kinnitas kohtuistungil, et tal ei ole treppidest käimisel ja ühistranspordi kasutamisel raskusi.

Seda ei ole võimalik järeldada ka tema terviseandmetest. Osteoporoos ehk luuhõrenemine

iseenesest töövõimet kuidagi ei piira, tegutsemisvõimet piiravaid valusid ei põhjusta ja

lihasjõudlust ei vähenda. Osteoporoosi peamiseks avaldumiseks on luumurru tekkimine ilma

12(17)

3-21-629

erilise tugeva traumata. Selle haiguse käes kannataval inimesel võivad tekkida kergemini

luumurrud1, kui ta nt kukub või muul viisil viga saab. Seega ainuüksi osteoporoosi diagnoosi

olemasolu kaebajal töövõime piiratust ei tõenda. Pealegi on kaebajale määratud ravi. Ka

D-vitamiini puudus iseenesest töövõimet ei mõjuta ja D-vitamiini taset organismis on

võimalik tõsta. Kaebaja enda esitatud väljavõte haigusloost 2021. a oktoobri kohta kinnitab, et

lihastoonus jalgades ja kätes on normipärane, lihasjõud jalgades ületab vastupanu. Arvestades

kaebajal 2014. a olnud insulti ja sellest tekkinud ajukahjustust, võib eeldada, et tal võib olla

mõningaid vaevusi liikumise valdkonnas (kaebaja on viidanud väsimusele), kuid puudub alus

arvata, et see piirang võiks mõjutada kaebaja igapäevaelu enam kui kergel määral. Kohtu

hinnangul ei nähtu kaebaja terviseandmetest selliseid terviseprobleeme, mille ekspertarst oleks

ebaõigesti arvestamata jätnud ja mis võiks mõjutada kaebaja töövõime hindamist.

19.2.

Võtmetegevuse liikumisega seotud muud piirangud osas tõi kaebaja välja, et ta

orienteerub halvasti.

TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirang ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Kaebajal diagnoositud vaskulaarne entsefalopaatia võib tuua kaasa

muutusi erinevates vaimse valdkonna funktsioonides. Paraku ei ole teostatud ühtegi vaimse

võimekuse uuringut, mille alusel piiranguid hinnata. Käesolevalt meditsiinilistel andmetel

orienteerumisfunktsioon korras – puuduvad visiidid, diagnoos, ravi. Ekspertarsti hinnangul

puudub kaebajal selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0; vt määruse nr 39 § 6 lg 3 p 1).

Kohus selgitab, et liikumise valdkonnas hinnatakse füüsilisi, mitte vaimseid piiranguid.

Orienteerumisraskus ei ole füüsiline piirang, vaid vaimne, sest ei ole tingitud jalgade või keha

liigutamise raskusest või valudest neis. Seetõttu ei ole selle piirangu kajastamine ja hindamine

liikumise valdkonnas põhjendatud. Seda piirangut saab käsitleda õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas.

19.3.

TTO ekspertarst leidis kokkuvõttes, et kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on närvisüsteemi haigusseisundid, peaajuveresoonte haigused. Piiratud on

pikkade vahemaade käimine, koormustaluvus on kergelt langenud. Kaebaja väsib kiiremini.

Piirang on põhjustatud muutustest peaaju struktuurides. Piirangut põhjustanud haigus on ajas

püsinud. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Ta on olnud hea ravisoostumusega. Tegeleb

regulaarselt mõõduka füüsilise treeninguga. Ekspertarst tuvastas kaebajal võtmetegevuses

liikumine eri tasapindadel kerge piirangu (raskusaste 1). Muudes võtmetegevustes ekspertarst

kaebajal liikumise valdkonnas piiranguid ei tuvastanud. Seega on liikumise valdkonnas

esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti 1 (määruse nr 39 § 6 lg 5).

Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga. Ekspertarst ei ole teinud viga valdkondlike piirangute

raskusastmete kokkuarvestamisel (määruse nr 39 § 6 lg 5).

20. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes käte sirutamine

ja käelise tegevusega seotud muud piirangud.

20.1.

Võtmetegevuse käte sirutamise osas tõi kaebaja välja, et tal on valus murtud kätt tõsta,

seda ringikujuliselt liigutada ja selja taha panna. Käsi väsib, eriti kui peab kiiresti töötama ja

raskusi tõstma.

TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebajal on peale õlavarreluu murdu jäänud

liigesliikuvuse piiratus, esineb valu. Kaebaja on käinud füsioteraapias, mille järgselt seisund

mõnevõrra paranes, valuravi püsivalt ei tarvita. TTO ekspertarst hindas selles võtmetegevuses

kaebajal esineva piirangu kergeks (raskusaste 1).

1 Vt nt https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/osteoporoos/.

13(17)

3-21-629

Kohtu arvates ei saa TIS-i andmetele tuginevalt pidada ekspertarsti antud hinnangut ilmselgelt

ebaõigeks. TIS-ist nähtub, et kaebaja murdis 09.02.2020 tänaval kukkudes õlavarreluu. Sama

aasta märtsi kandest nähtuvalt on kaebajal olemas ortoos, mida ta ei kanna. Ravimeid valu

tõttu ei võta, vaid määrib. Sama aasta juuni kandest nähtub, et kaebaja käis taastusravis ja

füsioteraapias, mille tulemus on rahuldav. Kaebaja on kurtnud õlaliigese valulikkust ka sama

aasta septembris, kuid ei nähtu, et talle oleks määratud valuravi. Kaebaja töötas töövõime

hindamise taotluse esitamise ajal koristajana. Kaebaja ei ole väitnud ja ka tervisedokumendid

ei kinnita, et kaebaja vajanuks igapäevategevustes kellegi abi. Seega on kaebaja vaatamata

käevaludele saanud ise oma igapäevatoimetustega hakkama ja suutnud ka tööl käia. Sellest

tulenevalt puudub alus arvata, et käevalud takistasid sageli tema igapäevaelu ja muutsid

tegevuste tegemise oluliselt raskemaks. On usutav, et käsi võib traumajärgselt mõningal

määral valutada ja valulikkus ei võimalda kätt täiesti vabalt liigutada, kuid tervisedokumendid

ei kinnita, et käevalud piiranuks töövõimet. Arvestades, et kaebaja on paremakäeline, siis

piirab vasaku käe valulikkus kaebajat tegutsemisel vähem, kui seda teeks parema käe

valulikkus.

Kaebaja esitatud haigusloo väljavõttest nähtub, et kaebajal diagnoositi 2021. a septembris

õlabursiit. See aga ei tõenda, et bursiit oli kaebajal õlas ka tema töövõime hindamisel

jaanuaris 2021. Tegemist on tõenäoliselt hiljem tekkinud tervisehädaga, millega ekspertarst ei

saanud juba töövõime hindamisel arvestada. On eluliselt usutav, et kui kaebajal oleks olnud

õlabursiit juba töövõime hindamise taotluse esitamise ajal, oleks ta juba varem kurtnud

arstidele õlavalusid ja otsinud õlavalude vastu ravi. Selle tegemata jätmine võimaldab

järeldada, et enne 2021. a septembrit õlavalud kaebajat igapäevaelu ei häirinud. Pealegi on

bursiit üldiselt hästi ravitav2, seega ei saa see pikaajaliselt töövõimet piirata.

TIS-i andmetel ei ole kaebaja arstidele käte väsimist kurtnud. Võib arvata, et traumajärgselt

võib käsi kiiremini väsida, kuid see ei põhjenda veel töövõimetust, sest mitte iga töö ei eelda

kätega raske füüsilise töö tegemist. Ekspertarst leidis, et kaebajale sobib puhkepausidega töö.

Kaebaja esitatud haigusloo väljavõte 2021. a oktoobrist kinnitab, et lihastoonus kätes on

normipärane. Seega ei ole töövõime vähenemine käte väsimise tõttu tõendamist leidnud.

Eeltoodud põhjendustel ei saa ekspertarsti hinnangut, et kaebajal on selles võtmetegevus kerge

piirang, pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks jätnud

mingite kaebaja terviseandmetega arvestamata või oleks kaebaja tervisepiiranguid ebaõigesti

hinnanud.

20.2.

Käte väsimisele viitas kaebaja ka võtmetegevuse käelise tegevusega seotud muud

piirangud juures.

TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirang ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Puuduvad meditsiinilised andmed, mis kinnitaksid lihasjõudluse languse

esinemist ülajäsemetes. Ekspertarsti hinnangul puudub kaebajal selles võtmetegevuses piirang

(raskusaste 0).

Kohus selgitab, et käte väsimise küsimust on käsitletud juba käte sirutamise võtmetegevuse

juures ja kohtu hinnangul ei saanud seda terviseprobleemi pidada kaebaja töövõimet

mõjutavaks.

20.3.

TTO ekspertarst leidis kokkuvõttes, et kaebajal esineb piirang käelise tegevuse

valdkonnas, mille põhjuseks on vigastuse jääknähud. Piiratud on käte ja käsivarte kasutamine.

Vasema õlaliigese liikuvus on piiratud, esineb valu. Parema käega piiranguid ei esine. Piirang

on põhjustatud muutustest ülajäseme struktuurides. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on ajas

2 Vt https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/bursiit/.

14(17)

3-21-629

mõnevõrra paranenud. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Füsioteraapia järgselt on seisund

parem. Ekspertarst tuvastas kaebajal võtmetegevuses käte tegevus kerge piirangu (raskusaste

1). Muudes võtmetegevustes ekspertarst kaebajal käelise tegevuse valdkonnas piiranguid ei

tuvastanud. Seega on käelise tegevuse valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste

samuti 1.

Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga. Ekspertarst ei ole teinud valdkondlike piirangute

raskusastmete kokkuarvestamisel viga.

21. Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevuses teabevahetusega seotud muud piirangud. Kaebajal on maakuli

degeneratsioon. Kaebaja märkas 2017. a pärast 2014. a esinenud insulti nägemise märgatavat

halvenemist. Alguses oli sel kuiv vorm, nüüd märg. Süstid ei aita. Samuti on kaebajal alanud

katarakt, mis raskendab tööd arvutiga. Ka prillidega nägemine on vaevaline ja töötada saab

vaid ekraanisuurendusega. Silmaarstide sõnul on operatsiooni vara teha. Kaebajale

teadaolevalt ei saa seda ravida, kuna see on tekkinud insuldi tagajärjel, st tegemist on

ajukahjustusega.

TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i

andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebajal esineb nägemisteravuse langus, probleemid

silmadega, on silmaarsti juures jälgimisel. Nägemisteravuse langus on prillidega rahuldavalt

kompenseeritud ja töövõime langust ei põhjusta. Varasemaga võrreldes on nägemisteravus

pigem tõusnud. Anamneesis keratiit ja radiaalne keratotoomia, tüsistusena perforatsioon. OD

saanud maakuli turse tõttu i/vitr Avastini (viimati jaanuaris 2018), pärast seda püsinud maakul

kuiv. OCT maakulid kuivad. Obj: ou radiaalse keratotoomia armid, ek sügavad, iirised ii,

pupillid medikametoosselt laiad, algavat suturaalset katarakti. Kaed vähe, operatsiooni veel ei

planeeri. Nägemisteravuse langus tõenäoliselt astigmatismist, maakuli leiust ja algavast kaest.

K 1a. Ekspertarsti hinnangul puudub kaebajal selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0).

Kuna ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piiranguid ka muudes

võtmetegevustes, siis oli valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti 0.

Kohus möönab, et TIS-i andmetel on kaebajal mitmed silmahaigused, mis piiravad mõningal

määral tema nägemist. Kaebaja on erinevate silmaarstide pideva järelevalve all. Ta käib

regulaarselt silmakontrollis ja arstid on korduvalt hinnanud operatiivse sekkumise vajadust.

TIS-i andmetel ei ole silmaarstid väitnud, et kaebaja silmavaevusi ei saa vajadusel

operatiivselt ravida, vaid et operatsiooni tegemiseks on veel vara. Kaebajale on määratud muu

ravi. Samuti kasutab kaebaja prille ja arvutiga töötades ekraanisuurendust. Kaebaja kinnitas

kohtuistungil, et prillidega on tema nägemine korras. Piiratud on külgnägemine. Kohtuistungil

osales kaebaja ilma prillideta, mis tähendab, et kaebaja ei vaja pidevalt nägemise

korrigeerimiseks prille. Töövõimet tuleb hinnata koos asjakohase abivahendi kasutamisega,

sest abivahendit on võimalik kasutada ka tööd tehes. Külgnägemise piiratust ei saa töövõimet

vähendavaks pidada, sest võimalik on teha tööd, mis ei eelda head külgnägemist. Kaebaja on

seni silmahaigustele vaatamata oma igapäevase eluga iseseisvalt hakkama saanud ja ka tööl

käinud. Kaebaja esitatud epikriis 2021. a oktoobrist kinnitab, et vaateväli on normis ja kaed on

minimaalselt. Seda, et kaebaja silmahaigused ei ole tema töövõimet piiravad, võib lisaks

järeldada asjaolust, et kaebaja on esitanud kohtule korduvalt mahukaid tihedas väikeses

trükikirjas avaldusi. Sellest võib järeldada, et kaebajal on võimalik arvutiga tööd teha ja ka

pikemaid kirju vormistada ning nägemisprobleemid ei ole talle seejuures oluliseks

probleemiks osutunud. Seega puudub praegusel juhul alus arvata, et kaebajal esinevad

silmahaigused piiravad hetkel tema töövõimet. Kohus ei välista, et haiguste arenedes võib see

olukord tulevikus muutuda. Kui see peaks juhtuma, on kaebajal võimalik taotleda uut

hindamist.

15(17)

3-21-629

22. Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud

võtmetegevuses teadvusel püsimine. Kaebajal esineb kord paari aasta jooksul teadvusehäireid.

Tegevusetult istudes võib teadvus kaduda, tekib tahtmine magada. Seda esines ka enne insulti.

Kaebaja minestas 2014. a septembris töö juures ja aasta hiljem järjekorras seistes. 2018. a

augustis ei olnud hommikul ärgates jõudu voodist tõusta. Kiirabiga konsulteerides mõistis ta,

et mõnikord langeb vererõhk nii madalale, et toob kaasa teadvusekao.

TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i

andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebajal on meditsiiniliselt esinenud ajusisene hemorraagia,

mistõttu kaotas teadvuse, on esinenud veel rütmihäireid (madala pulsiga). Käesolevalt püsib

seisund tablettraviga stabiilne. Puuduvad viited teadvushäirete esinemise kohta viimastel

aastatel. Kardioloogi jälgimisel, suhteliselt sagedasti rütmi kontrolli teostatud, mille alusel

võib väita, et rütmihäired käesolevalt teadvushäiret ei põhjusta. Puuduvad viited madalate

vererõhuväärtuste kohta. TTO ekspertarsti hinnangul puudub kaebajal selles võtmetegevuses

piirang (raskusaste 0). Kuna ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piiranguid ka

muudes võtmetegevustes, siis oli valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste

samuti 0.

Kohus nõustub ekspertarstiga, et puudub alus selles valdkonnas kaebajal tegevuspiirangut

tuvastada. TIS-i andmed kinnitavad, et kaebajal olid teadvusekaotuse hood 2014. a ja 2017. a.

Hiljem ei ole neid esinenud. Samuti nähtub kaebaja tervisedokumentidest, et tal on koguaeg

olnud kõrge vererõhk, mitte madal. Kaebaja on kõrge vererõhuga arstide järelevalve all ja

talle on määratud ravi, mille tulemusel on vererõhu näidud normitasemel, üksikutel juhtudel

ka natuke kõrgemad. Kaebaja on käinud korduvalt Holter-uuringus. Kardioloogid ei ole

kaebaja südamerütmi osas märkimisväärseid probleeme tuvastanud. Kaebaja on jäetud

perearsti järelevalve alla. Seega ei kinnita kaebaja terviseandmed, et tal oleks käesoleval ajal

probleeme teadvusel püsimisega, mis võiks tema töövõimet piirata.

23. Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud võtmetegevuses

tegevuste alustamine ja lõpetamine. Kaebajal on igapäevategevuste osas väikeseid raskusi.

Varem tegi mitu asja korraga. Nüüd tuleb võtta aega planeerimiseks.

TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et peaajuveresoonte haiguste tõttu on kaebajal

selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1). Piiratud on igapäevatoimingute tegemine,

mitme ülesande täitmine. Kaebaja mälu on halvenenud. Piirangud on põhjustatud muutustest

peaaju struktuurides. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on ajas püsinud. Kaebaja ei ole

kohanenud. Kaebaja tajub mälu halvenemist, see häirib tema igapäevaelu. Kuna ekspertarst ei

tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piiranguid muudes võtmetegevustes, siis oli valdkonnas

esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti 1.

Kohus nõustub ekspertarstiga, et enamat kui kerge piirang ei ole põhjust selles valdkonnas

kaebajal tuvastada. Kaebaja saab oma igapäevaeluga ise hakkama. Ta ei vaja hooldajat. Ta

käib tööl, suudab ise arstide juures käia ja oma asju ajada, sh vastustajaga ja kohtuga suhelda.

Kaebaja esitas väljavõtte haigusloost 2021. a oktoobri kohta, millest nähtub, et ta elab üksinda

ja saab koduste igapäevatoimetustega ise hakkama. Mäluprobleemidega hakkama saamiseks

on võtnud kasutusele üleskirjutamise meetodi. Ka psühholoog leidis pärast kaebaja testimist,

et kaebajal esinevad viited kergele kognitiivsele düsfunktsioonile. Ebaühtlust ja probleeme on

täheldada verbaalse info omandamisel, kuid hilisem meenutamine õnnestub vanusekeskmisel

tasemel. Mitteverbaalse materjali meenutamise ja omandamise osas häireid ei ilmne. Hinnatud

täidesaatvates funktsioonides on tähendada ebaühtlust ja viiteid võimalikele raskustele. Üldise

psühhomotoorse tempo jääb vanusekeskmisest kuni vanusenormi ülemisse ossa.

Infotöötlemiskiiruse ja paindlikuma tähelepanu tulemused jäävad vanusekeskmisele tasemele.

16(17)

3-21-629

Seega kinnitab psühholoog kaebajale tehtud testitulemuste alusel, et kaebajal esineb

kergemaid piiranguid, kuid üldiselt on tema kognitiivne võimekus samaealiste inimestega

võrreldes samal tasemel.

Kaebaja viitas orienteerumisraskusele. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et lühemad ja lihtsamad

teekonnad ei ole tema jaoks probleemiks, kuid pikemad teekonnad tekitavad raskusi. Kohtu

hinnangul võib mõningaid orienteerumisraskusi kaebaja puhul möönda, kuid puudub alus

arvata, et see võiks mõjutada tema töövõimet. Teekonna planeerimiseks saab võtta aega ja

sellega eelnevalt tutvuda. Kaebaja on suutnud seni ise tööl käia, seega saab järeldada, et

tuttava teekonna läbimine ei valmista talle raskusi.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kuigi kaebajal on selles valdkonnas mõningaid

probleeme, ei ole need sellised, mis põhjendaksid piiratud töövõime tuvastamist.

24. Kuna ekspertarst tuvastas kaebajal osades valdkondades vaid kerged piirangud

(raskusaste 1), siis on lõppkokkuvõttes põhjendatud ekspertarsti seisukoht, et kaebaja

töövõime ei ole piiratud. Raskusastmeid 1 ja 0 kokku ei liideta (määruse nr 39 § 6 lg 6), seega

jäi kaebaja puhul võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa alla 4, mis

tähendab, et kaebaja töövõime ei ole piiratud (määruse nr 39 § 8 lg-d 1 ja 5). Antud juhul

puudub põhjus ka arvata, et kaebaja puhul esineks erijuhtum, mis õigustaks piirangu

raskusastme 4 kasutamist (määruse nr 39 § 6 lg 7). Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks

teinud kaebaja töövõime hindamisel määruse nr 39 § 8 lg-s 2 nimetatud asjaoludega

arvestamisel ilmselgeid vigu. Kui kaebaja tervis tulevikus halveneb ja see leiab kinnitamist ka

tervisedokumentides, on tal võimalik taotleda uut hindamist.

25. Arvestades ekspertarst eksperdiarvamuses toodut, on vastustaja 26.01.2021 otsus, milles

leiti, et kaebaja töövõime ei ole piiratud, õiguspärane (määruse nr 39 lg 6) ja selle

tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel on õiguspärane ka vastustaja vaideotsus. Kuna

vaidlusalused otsused on õiguspärased ja kohus neid ei tühista, siis puudub alus kohustada

vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama. Seega jääb kaebus terves

ulatuses rahuldamata.

26. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud

tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule enda menetluskulu

dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

17(17)