2-19-16057/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16057

Kohtuasi

Osaühingu Probus hagi X vastu kahjunõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. juuli 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

13 754,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

osaühing

Probus

(registrikood

10655707), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-

Johannes Raude

Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 25. oktoober 2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. juuli 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

otsuse põhjendusi.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-19-16057

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Probus (hageja) esitas 15. oktoobril 2019 Harju Maakohtule X (kostja) vastu

hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 12 735,80 eurot ja

viivise põhinõudelt (12 735,80 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras

alates 15. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on AS Süda Maja (pankrotis) suhtes 17. detsembril 2013 välja

kuulutatud pankrot. AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses esitasid nõuded hageja

summas 12 749 474,28 eurot, kostja summas 74 962,20 eurot ja Expericom OÜ summas

180 eurot. Expericom OÜ vaidlustas hageja nõude ja hageja Expericom OÜ nõude, mistõttu

mõlemad nõuded jäid rahuldamata. Hageja tasus 14. mail 2014 Expericom OÜ nõude,

hoiustades raha notari kontol. Hageja esitas 9. juunil 2014 Expericom OÜ vastu nõude

tunnustamise hagi (tsiviilasi 2-14-21692) ja Expericom OÜ esitas 11. juunil 2014 hageja vastu

nõude tunnustamise hagi (tsiviilasi 2-14-53134). Tsiviilasjas 2-14-53134 tehtud kohtuotsusega

on tuvastatud, et 180 euro hoiustamisega Expericom OÜ nõue lõppes. Tsiviilasjas 2-14-21692

rahuldas kohus hageja hagi Expericom OÜ vastu osaliselt ja jättis menetluskulud 81% ulatuses

Expericom OÜ kanda.

2.1. Expericom OÜ esitas kostja poolt 5. juunil 2014, s.o pärast Expericom OÜ nõude tasumist,

allkirjastatud teate, mille järgi oli kostja enda nõude Expericom OÜ-le loovutanud. Expericom

OÜ sai hageja nõudele vastu vaielda, sest kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le.

Expericom OÜ oli nõude loovutamise ajal praktiliselt varatu ning tema suhtes oli esitatud

kustutamishoiatus, sest ta ei olnud esitanud äriregistrile 2012. ja 2013. aasta

majandusaastaaruandeid. Expericom OÜ 2011. majandusaasta aruande järgi oli Expericom OÜ

(toonase nimega Upfront OÜ) omakapital negatiivne ega vastanud äriseadustiku (ÄS) § 136

nõuetele ning Expericom OÜ-l oli alates 2011. aastast maksuvõlg. Expericom OÜ juhataja oli

C ning osanik Asutamis- ja Likvideerimisteenuste OÜ, mille osanik oli Tuulte Ulg OÜ kaudu

samuti C, kes oli tuntud kui firmade likvideerija. Pärast menetluskulude osas kohtuotsuse

jõustumist 18. detsembril 2017, loovutas Expericom OÜ nõude tagasi kostjale. Hageja kasuks

välja mõistetud menetluskulude hüvitis 12 735,80 eurot jäi täitmata Expericom OÜ-l puuduvate

varade ja mittetoimiva majandustegevuse tõttu. Expericom OÜ on registrist kustutatud.

2.2. Hageja leiab, et kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le üksnes selleks, et hagejale

vastu vaielda ning tagasiloovutamise järel vältida menetluskuludest tulenevaid kohustusi.

Selline tegevus on heade kommete vastane ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane. Kostja

pidi oma käitumise õigusvastasust mõistma ja möönma, et see võib hagejale hüvitamata jäävate

menetluskulude näol kahju tuua, sest Expericom OÜ-l menetluskulude tasumiseks vara ei

olnud. Kuna selline käitumine on vastuolus heade kommetega, on kostja kohustatud hüvitama

Expericom OÜ-lt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude näol 12 735,80 eurot hagejale

tekkinud kahju.

2-19-16057

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa õigusvastaselt kahju tekitamise teona kostjale ette heita

nõude loovutamist ega selle uuesti omandamist. Tekkinud kahju pole põhjuslikus seoses

kostjale etteheidetava käitumisega, kahju väljamõistmine ei vastaks mõistlikule riskijaotusele.

Menetluskulude tekkimise aluseks olnud tsiviilasja vaidluse all olevate küsimuste ja

menetlusosaliste ring oli laiem kui üksnes kostjalt loovutamisega saadud nõue. Kostja ei teinud

üldse tegu, mis käivitanuks sündmuste ahela, mille tõttu pidi hageja pöörduma kohtusse

Expericom OÜ vastu.

Kostjal ei olnud nõuet Expericom OÜ-le võõrandades tahet hagejat kahjustada. Kui Expericom

OÜ-l on õigus esitada hageja nõudele vastuväide, siis ei saa kostja vastutada selle eest, et

Expericom OÜ vastuväite esitas ning hageja ja Expericom OÜ lahendasid omavahelisi vaidlusi

kohtus. Samuti ei muuda kostja tegevust õigusvastaseks see, et Expericom OÜ-l oli nii ajal, mil

kostja nõude talle loovutas, kui ka siis, kui Expericom OÜ loovutas nõude kostjale tagasi,

esitamata majandusaasta aruanded ja tema varaline seis ei pruukinud olla hea. Kostjale ei

pidanud sellised asjaolud olema teada ning sellest ei saa ka järeldada tahtlikku heade kommete

vastast tegevust.

5. Menetluskulud oleksid tekkinud ka juhul, kui kostja ei oleks oma nõuet Expericom OÜ-le

loovutanud. Kui X poleks oma nõuet Expericom OÜ-le loovutanud, pidanuks hageja ikkagi

pöörduma nõude tunnustamiseks Expericom OÜ vastu kohtusse, kuna vastasel juhul jäänukski

tema nõue tunnustamata. Expericom OÜ-l tekkis hageja ees menetluskulude hüvitamise

kohustus alles 2019. aastal ehk tunduvalt pärast seda, kui Expericom OÜ oli nõude kostjale

tagasi loovutanud. Isegi kui kõik hageja väited peaksid paika ja oleksid tõendatud, oleks

maksimaalne kahju, mille hüvitamist hageja saaks kostjalt nõuda 737,45 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 19. juuli 2021 otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja hageja

kasuks 12 735,80 eurot ja seadusjärgse viivise alates 15. oktoobrist 2019 kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võõrandas kostja AS Süda Maja (pankrotis)

pankrotimenetluses tunnustatud nõude Expericom OÜ-le tsiviilasja nr 2-14-21692 menetlemise

ajaks, kelle puhul oli ilmne, et tal puuduvad hageja menetluskulude hüvitamiseks vahendid.

Kostja teatas oma nõude Expericom OÜ-le loovutamisest pärast seda, kui hageja oli tasunud

Expericom OÜ nõude ja Expericom OÜ oli kaotanud õigustatud huvi hageja nõudele vastu

vaielda. Kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le, kellel puudus majandustegevus, kellele

oli tehtud kustutamishoiatus, kellel oli negatiivne omakapital ja maksuvõlg ning kelle juhatuse

liige oli tuntud firmade likvideerijana. Kostja omandas oma nõude Expericom OÜ-lt tagasi

pärast seda, kui kohus oli jõustunud kohtuotsusega hageja menetluskulud Expericom OÜ kanda

jätnud ja Expericom OÜ pidi asuma (mh kostjalt omandatud nõude arvelt) hageja

menetluskulusid hüvitama.

8. Kostja tegevus nõude loovutamisel ja tagasiomandamisel oli kantud eesmärgist hageja poolt

AS Süda Maja (pankrotis) pankrotipessa esitatud nõudele vastu vaielda ja samas hagejale

menetluskulude näol tekkiva kahju hüvitamist vältida. Kostja on toime pannud heade

kommetega vastuolus oleva õigusvastase teo, millega on tekitanud hagejale kahju. Riigikohus

2-19-16057

on asunud seisukohale, et heade kommete vastase käitumise korral kannab menetluskuludega

seonduvat riski ka menetlusväline isik (RKTKo nr 3-2-1-18-15 p 10). Kostja käitus hageja

suhtes õigusvastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostja pidi mõistma oma käitumise

õigusvastasust ja möönma, et tema käitumine nõude loovutamisel ja tagasiomandamisel võib

tekitada hagejale kahju, kuna hagejal on võimatu saada Expericom OÜ-lt kätte menetluskulude

hüvitist, millega on tõendatud kostja tahe hagejat kahjustada.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2018 määrusega mõisteti Expericom OÜ-lt hageja

kasuks välja menetluskulud 12 735,80 eurot. Kostja poolt tekitatud kahjuks hagejale on

Expericom OÜ-lt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud 12 735,80 eurot. Kuigi

loovutatud nõue ei olnud ainus nõue, mida tsiviilasja nr 2-14-21692 raames menetleti ja ka

riigilõivu ei tasutud põhjusel, et kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le, siis tuleb kostja

käitumist vaadata tervikuna. Kohtul tuli hageja nõue nõude tunnustamiseks seoses kostjalt

nõude omandamisega lahendada sisuliselt. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et see, et

hageja nõutav summa on tingitud kostja poolt nõude võõrandamisest, nähtub muu hulgas

Expericom OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-14-21692 tehtud avaldustest, et kuivõrd Expericom OÜ

on AS Süda Maja (pankrotis) vastu omandanud nõude ka X-lt, siis peab kohus osaühingu

Probus nõude osas tegema sisulise otsuse sõltumata sellest, kas tsiviilasjas nr 2-14-53134

Expericom OÜ 180 euro suurune nõue tunnustatakse või mitte. Expericom OÜ tugines

nimetatud menetluses sellele, et isegi, kui hageja oli Expericom OÜ 180 euro suuruse nõude

tasunud, tuleb Expericom OÜ vastuväidet hageja nõudele ikkagi arvestada, sest kostja oli

võõrandanud Expericom OÜ-le tunnustatud nõude. Kostja teadis tsiviilasja nr 2-14-21692

menetlusest, sest soovis ka ise sellesse astuda ning Expericom OÜ toetas kostja menetlusse

astumist. Pärast tsiviilasjas nr 2-14-21692 otsuse jõustumist, millega jäeti menetluskulud

Expericom OÜ kanda, omandas kostja Expericom OÜ-le loovutatud nõude Expericom OÜ-lt

tagasi. Tuvastamist leidis, et kostja võõrandas nõude Expericom OÜ-le vaid tsiviilasja

nr 2-14-21692 menetlemise ajaks. Juhul, kui kostja ei oleks nõuet loovutanud Expericom OÜ-le

ja jälle tagasi omandanud, siis ei oleks hagejal tekkinud kulusid seoses loovutatud nõudega.

Hagejale tekkis kahju kostja tegevuse tagajärjel. Kostja tegevus oli kantud eesmärgist hageja

poolt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotipessa esitatud nõudele vastu vaielda ja samas hageja

menetluskulude hüvitamise kohustust vältida, mistõttu mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks

välja 12 735,80 eurot.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas 18. augustil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud nii esimeses kohtuastmes kui

ka apellatsiooniastmes hageja kanda.

11. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud valesti materiaalõigust,

samuti hinnanud ebaõigesti tõendeid.

11.1. Maakohtu põhjendustest ei saa järeldada, et kostja tegutses oma nõuet Expericom OÜ-le

loovutades (kaudse) tahtlusega kahjustada hagejat. Kohtu põhjendused tuginevad valesti

tuvastatud faktidel (sh tõenditega vastuolus oleval sündmuste ajalisel järjestusel) ja

tõendamiskoormuse valel jagamisel. Tuvastamata, et nõude loovutamise eesmärk oli teist isikut

tahtlikult kahjustada, ei saa lugeda kostjat vastutavaks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi.

11.2. Maakohus ei ole sisuliselt tuvastanud põhjuslikku seost väidetava õigusvastase teo ja

kahju vahel. Hageja ja Expericom OÜ astusid omavahelistesse vaidlustesse ilma, et hageja

oleks teadnud kostja nõude loovutusest. Seega ei saanud kostja olla kohtumenetluse ega

2-19-16057

seonduvate kulude põhjuseks. Kui hageja pöördus Expericom OÜ vastu kohtusse nõude

loovutusest teadmata, annab see tunnistust põhjusliku seose puudumisest, mitte selle

olemasolust.

11.3. Maakohus ei ole hinnanud kostja vastuväiteid kahjule. Kostja tõi maakohtu menetluses

esile, et hageja tõenditest nähtuvalt seondus maksimaalselt 737,45 eurot ehk umbes 5,8% hageja

menetluskulusid Expericom OÜ nende väidetega, mis puudutasid kostjalt omandatud nõuet ja

isegi hageja kõigi muude nõuetega nõustumisel ei saanuks kohus sisuliselt tõendeid hinnates

rahuldada hagi suuremas ulatuses.

11.4. Maakohus jättis vastamata kostja õiguslikule vastuväitele selle kohta, et hageja nõue ei

vasta pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. isegi, kui kõik muud kahjunõude eeldused

olnuks täidetud, pidanuks kohus kaaluma, kas mõistlik riskijaotus võimaldab sellist nõuet või

välistab selle VÕS § 127 lg 2 järgi, samuti vajadusel kohaldama VÕS § 139 ja 140.

Vastustaja seisukoht

12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

14. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile kostja esitatud väidetele ning

tõenditele eraldiseisvalt, vaid on neid hinnanud kogumis, millega on rikkunud TsMS § 442

lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige

lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja

põhjendab otsust alljärgnevalt.

15. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei tuvastanud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamise

eeldusi. Pooled ei vaidle hageja nõude õigusliku aluse üle. VÕS § 1043 sätestab, et teisele

isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS

§ 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete

vastase tahtliku käitumisega. Tahtlus on VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimine.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka

juhul, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib hagejale kaasa

tuua kahju (vt RKTKo nr 3-2-1-18-15, p 10, RKTKo nr 3-2-1-101-16, p 16, RKTKo nr 2-15-

7163 p 18). Seega on VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui isik pani

talle etteheidetava heade kommete vastase teo toime tahtlikult ning sai aru või vähemalt pidi

aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ning tuua kaasa õigusvastase tagajärje.

Hagejal oli kohustus esitada asjaolud ja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et kostja käitus heade

kommete vastaselt ja seda, et ta tegi seda tahtlikult sooviga kahjustada hagejat.

16. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale sisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea

2-19-16057

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Kostja väidab, et maakohtu põhjendustest ei saa järeldada, et kostja tegutses oma nõuet

Expericom OÜ-le loovutades tahtlusega kahjustada hagejat. Maakohus tuvastas tõendeid

kogumis hinnates, et kostja võõrandas AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses

tunnustatud nõude Expericom OÜ-le tsiviilasja nr 2-14-21692 menetlemise ajaks, et hageja

nõudele vastu vaielda ja hagejale menetluskulude näol tekkiva kahju hüvitamist vältida.

Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on

sellele asjaolule õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.

18. Maakohus tuvastas, et kostja teatas oma nõude Expericom OÜ-le loovutamisest pärast

seda, kui hageja oli tasunud Expericom OÜ nõude ja Expericom OÜ oli kaotanud õigustatud

huvi hageja nõudele vastu vaielda, sest tema enda nõue oli lõppenud. Kuna hageja rahuldas

Expericom OÜ nõude 13. mail 2014 (I kd t.l 167) ning pooled ei vaidle, et kostja teatas oma

nõude loovutamisest AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurile peale hageja poolt Expericom

OÜ nõude rahuldamist (I kd t.l. 170), siis on tõendatud, et kostja teatas oma nõude

loovutamisest Expericom OÜ-le alles pärast seda, s.o 5. juunil 2014, kui hageja oli Expericom

OÜ nõude rahuldanud. Apellatsioonkaebuses esitatud kostja väide, nagu poolte vahel ei oleks

olnud maakohtus vaidlust kostja poolt Expericom OÜ-le nõude loovutamise või selle kuupäeva

osas, ei vasta asja materjalidele, sest kostja ei ole enne apellatsioonkaebuse esitamist mitte

kordagi tuginenud nõude loovutamise teates märgitud nõude loovutamise lepingu sõlmimise

kuupäevale. Maakohtus esitatud poolte väited ja tõendid ei kinnita kostja väidet, et nõude

loovutamine oleks toimunud varem, kui sellest teada anti. Ringkonnakohus nõustub hagejaga,

et on eluliselt ebausutav, et nõude loovutamine kostjalt Expericom OÜ-le oleks toimunud

varem, kui hageja rahuldas Expericom OÜ nõude. Kolleegiumi arvates maakohtu järeldus, et

kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le ajal, kui oli teada, et hageja on Expericom OÜ

enda nõude rahuldanud, tugineb asjas esitatud poolte väidetele ja tõenditele.

19. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus on jaganud tõendamiskoormuse

valesti, kui väitis, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostja ja Expericom OÜ

toonane juhataja C olid pikaajalised tuttavad ning kostja pidi teadma C tegevusest firmade

likvideerijana ja Expericom OÜ-d ootavast likvideerimisest. Vaidlust ei ole, et pooltele on

käesolevas menetluses olnud selge tõendamiskoormise jaotus ja kostja ei pea tõendama ei kostja

ja Expericom OÜ toonase juhataja C seost ega asjaolusid, mida kostja teab Expericom OÜ-st.

Maakohtu väitest, mille kohaselt ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet, et kostja ja

Expericom OÜ toonane juhataja C olid pikaajalised tuttavad ning kostja pidi teadma C

tegevusest firmade likvideerijana ja Expericom OÜ-d ootavast likvideerimisest, ei saa järeldada

etteheidet kostjale tõendite esitamata jätmise kohta olukorras, kus kostja ei pidanudki tõendama

ega ümber lükkama enda seotust C-ga.

20. Maakohus tuvastas, et Expericom OÜ juhatuse liige C oli tuntud firmade likvideerijana (I

kd t.l 184-197). Hageja on tõendanud, et ajal, kui kostja teatas oma nõude loovutamisest

Expericom OÜ-le, oli C jätnud Expericom OÜ juhatajana esitamata Expericom OÜ kahe

majandusaasta aruanded (I kdt t.l. 184) ning viimase Expericom OÜ esitatud majandusaasta

aruande järgi oli Expericom OÜ omakapital negatiivne (I kd t.l. 186-191) ning viimased kolm

aastat enne nõude loovutamist oli Expericom OÜ-l maksuvõlg (I kd t.l. 192). Kuna Expericom

OÜ juhataja C tegevust firmade likvideerijana on kajastatud ajakirjanduses (I kd t.l 197, II kd

t.l. 56-59) ning kostja on tunnistanud 2015. aastal kohtule vande all ütlusi andes, et ta teab

tööalaselt C umbes viis aastat (II kd t.l. 60-62) ning C on määratud kostjale kuulunud ja kostja

juhitud äriühingu likvideerijaks (III kd t.l. 93-94), siis on kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes

2-19-16057

võimalik kindlaks teha, et kostja ja Expericom OÜ toonane juhataja C on pikaajalised tuttavad

ja kostja pidi teadma C tegevusest firmade likvideerijana ja Expericom OÜ-d ootavast

likvideerimisest. Kolleegiumi arvates on põhjendatud järeldada, et kui kostja tunneb tööalaselt

C, kes on firmade likvideerija ja Expericom OÜ juhatuse liige ning kes määrati ka kostja

äriühingu likvideerijaks, siis teadis kostja, et C on firmade likvideerija. Samuti on põhjendatud

järeldada, et kui äriühingul ei ole ei tegevust ega vara ning esitamata on majandusaasta

aruanded, siis äriühingu tegevus lõpeb või lõpetatakse likvideerimise kaudu.

21. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pärast hageja poolt Expericom OÜ nõude

täitmist ei saanud Expericom OÜ-l olla ühtegi eraldiseisvat huvi menetluses osalemiseks.

Kohus märkis Expericom OÜ 180 euro suuruse nõude tunnustamata jätmise kohta tehtud

otsuses, et võlgniku kohustus oli kolmanda isiku (hageja) poolt täidetud, mistõttu on Expericom

OÜ vaidlusalune nõue täitmisega lõppenud ning Expericom OÜ ja võlgniku vahel puudub

võlasuhe, mille täitmist võlgnikult nõudeavalduses nõuda (I kd t.l 171-175). Ringkonnakohus

märkis hageja nõude tunnustamise kohta tehtud otsuses, et pärast seda, kui Expericom OÜ nõue

jäi tunnustamata, ei ole ta enam Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks, kes

saab vastu vaielda hageja nõude tunnustamisele ja Expericom OÜ vastuväiteid hageja nõudele

ei ole alust arvestada (I kd t.l. 198-207). Eeltoodud otsustele tuginedes on õige maakohtu

järeldus, et pärast hageja poolt Expericom OÜ nõude täitmist ei saanud Expericom OÜ-l olla

ühtegi eraldiseisvat huvi tsiviilasja nr 2-14-21692 menetluses osalemiseks. Kostja väitest, et

tsiviilasjas nr 2-14-21692 rahuldati hageja nõue Expericom OÜ vastu osaliselt, ei saa kuidagi

järeldada, et see oli seotud Expericom OÜ õiguste ja huvidega vaielda vastu hageja nõude

tunnustamisele, kui neid vastuväiteid ei olnud põhjust üldse arvestada. Maakohus ei ole

rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel, kui jõudis järeldusele, et Expericom OÜ-l ei

olnud eraldiseisvat huvi tsiviilasjas nr 2-14-21692 menetluses osalemiseks.

22. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja ka maakohtu järeldusega, et nõude tagasi

omandamine oli seotud sellega, et Expericom OÜ pidi hüvitama hagejale menetluskulud.

Maakohus on tuvastanud, et kohtuotsus, millega jäeti menetluskulud Expericom OÜ kanda,

jõustus 13. novembril 2017 (I kd t.l 198-207). Maakohus on nõustunud, et hageja on veenvalt

põhjendanud, et kostja ja Expericom OÜ tegutsesid AS Süda Maja (pankrotis)

pankrotimenetluses ühiselt ja kooskõlastatult. Kolleegiumi arvates on maakohtu järeldus

tõendeid kogumis hinnates õige, et olukorras, kus Expericom OÜ tugines hageja nõudele vastu

vaieldes sellele, et Expericom OÜ-l oli kostjalt nõude omandamise tõttu õigustatud huvi hageja

nõude tunnustamisele vastu vaielda (I kd t.l 182-183), kus kostja esitas ise avalduse enda

kaasamiseks hageja ja Expericom OÜ vahel toimuvasse kohtuvaidlusesse (III kd t.l 72-73), siis

pidi kostja teadma ka hageja ja Expericom OÜ kohtuvaidluse lõppemisest, kui kostja omandas

nõude tagasi.

23. Asjaolu, et maakohus on jätnud hindamata iga konkreetse kostja väite nõude tagasi

omandamise kohta, ei luba ringkonnakohtu arvates asuda teistsugusele järeldusele maakohtust,

et kostja tegevus oli algusest peale kantud eesmärgist hageja poolt AS Süda Maja (pankrotis)

pankrotipessa esitatud nõudele vastu vaielda ja samas hageja menetluskulude näol tekkiva

kahju hüvitamist vältida. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole hinnanud kõiki

kostja väiteid eraldi nõude tagasi omandamise kohta, kuid ringkonnakohus saab kõrvaldada

apellatsioonimenetluses selle vea, täiendades maakohtu põhjendusi käesoleva otsuse

põhjendustega. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja seisukohad nõude loovutamise ja nõude

tagasi omandamise kohta on menetlust läbivalt olnud vastuolulised. Kui alguses väitis kostja,

et nõude tagasi omandamise eesmärgiks oli saada endale juurde hääli AS Süda Maja (pankrotis)

pankrotimenetluses, siis hiljem väitis kostja, et nõude tagasi omandamise tingis nõude eest

tasukohustuse täitmata jätmine. Kui kostja on väitnud, et nõude omandamise initsiatiiv tuli

2-19-16057

Expericom OÜ-lt, siis Expericom OÜ juhataja C kinnitusel tuli nõude võõrandamise initsiatiiv

kostjalt (III kd t.l 55). Kostja väide, et nõude võõrandamine oleks toimunud mingi tasu eest või

7031 euro eest, ei ole veenev. Ei ole ka eluliselt usutav, et kostja oleks andnud Expericom OÜ-

le üldse nõude tasu eest või ilma ühegi dokumendita, võttes arvesse, et Expericom OÜ-l ei

olnud raha (II kd t.l 2-12), tal oli 2011. aastast maksuvõlg, talle oli tehtud kustutamishoiatus (I

kd t.l 185-192) ning selline nõue ei kajastunud Expericom OÜ 2014. aasta ja 2015. aasta

majandusaastaaruannetes (II kd t.l 8-12). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et see, et

hüvitatavate menetluskulude täpne suurus määrati kindlaks hiljem, ei oma tähtsust, sest nõude

tagasi omandamise ajaks oli menetluskulude hüvitamiskohustuse tekkimine ettenähtav ja

kindel.

24. Lähtudes eeltoodust tuvastas maakohus õigesti, et kostja loovutas oma nõude isikule, kellel

puudus majandustegevus, kellele oli tehtud kustutamishoiatus, kellel oli negatiivne omakapital

ja maksuvõlg ning kelle juhatuse liige oli firmade likvideerija. Maakohus tuvastas, et kostja

omandas oma nõude Expericom OÜ-lt tagasi pärast seda, kui jõustus lahend hageja

menetluskulude Expericom OÜ kanda jätmise kohta. Kostja omandas nõude tagasi isikult,

kellel puudusid majandustegevus ja varad ning keda ähvardas kustutamine. Seega on maakohus

tõendeid kogumis hinnates leidnud õigesti, et kostja käitumine oli seotud hageja ja Expericom

OÜ vahel toimunud vaidlusega, kus kostjalt omandatud nõudele tuginedes oli kostjal seeläbi

eesmärgiks vastu vaielda hageja nõudele tunnustada AS Süda Maja (pankrotis)

pankrotimenetluses esitatud nõudele, sest Expericom OÜ-l endal õigustatud huvi vaidlemiseks

polnud, mistõttu pidi kostja mõistma oma käitumise õigusvastasust ja möönma, et tema selline

käitumine nõude loovutamisel ja tagasiomandamisel tekitab hagejale kahju, kuna hagejal on

võimatu saada Expericom OÜ-lt menetluskulude hüvitist ja kostja soovis hagejale

menetluskulude näol tekkiva kahju hüvitamist vältida.

25. Seega on maakohus õigesti leidnud, et tõendatud on, et kostja võõrandas oma nõude

Expericom OÜ-le vaid hageja nõude tunnustamise vaidluse ajaks, s.o tsiviilasja nr 2-14-21692

menetlemise ajaks, kui kostja teatas nõude loovutamisest, et hageja nõudele vastu vaielda, ja

nõude omandamisest, kui oli vaja asuda hageja menetluskulusid hüvitama. Kolleegium leiab,

et kostja tegevus nõude loovutamisel, mille eesmärgiks oli hageja poolt AS Süda Maja

(pankrotis) pankrotipessa esitatud nõudele vastu vaielda ja samas hagejale menetluskulude näol

tekkiva kahju hüvitamist vältida, on heade kommete vastane. Hageja on tõendanud asjaolusid,

millest saab järeldada, et kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis algusest peale,

et selline nõude loovutamine hageja nõudele vastuvaidlemiseks, olukorras, kus Expericom

OÜ-l endal puuduvad rahalised vahendid hagejale menetluskulude hüvitamiseks ja nõude tagasi

omandamine, et välistada ka nõude arvelt menetluskulude hüvitamine, toob kaasa hagejale

kahju, sest hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud jäävad hüvitamata.

26. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja poolt nõude

loovutamise ja tagasiomandamisega on hagejal tekkinud kahju 12 735,80 eurot. Kostja väitel

ei ole kostja tegevuse tõttu hagejal kahju tekkinud. Igal juhul ei ole kostja väidetel tekkinud

hagejal kahju rohkem kui 737,45 eurot.

27. Vaidlust ei ole, et 13. mai 2014 AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses

võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, sest Expericom OÜ

esitas hageja nõudele vastuväite (I kd t.l 159-164) ja 9. juunil 2014 esitas hageja Expericom

OÜ vastu nõude tunnustamise hagi (I kd t.l. 176-181), millele vastates 7. juulil 2014 tugines

Expericom OÜ kostjalt omandatud nõudele (I kd t.l. 182-183). Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas nr

2-14-21692 Expericom OÜ tugines menetlust läbivalt sellel, et hageja poolt Expericom OÜ

nõude rahuldamisest hoolimata tuleb Expericom OÜ vastuväidet hageja nõudele arvestada, sest

2-19-16057

kostja oli võõrandanud Expericom OÜ-le tunnustatud nõude, siis on põhjendatud arvata, et

tsiviilasja nr 2-14-21692 raames tuli kohtul seoses kostjalt nõude omandamisega lahendada asi

sisuliselt vaid seetõttu, et kostja loovutas nõude, millele tuginedes esitati vastuväiteid ja kanti

menetluskulusid. Kuna kogu vaidlus tsiviilasjas nr 2-14-21692 toimus eelkõige kostjalt

omandatud nõudele tuginedes ja seda hoolimata sellest, et kostja võlausaldajana AS Süda Maja

(pankrotis) pankrotimenetluses ei kasutanud oma õigust hageja nõudele vahetult ise vastu

vaielda, siis leidis maakohus õigesti, et kostja käitumist seoses nõude loovutamise ja

tagasiomandamisega tsiviilasjas nr 2-14-21692 menetluskulude tekkimisel tuleb vaadata

tervikuna. Kui vaidlus tsiviilasjas nr 2-14-21692 toimus eelkõige kostjalt omandatud nõudele

tuginedes, siis pole ka ringkonnakohtu arvates võimalik järeldada, et hageja kahju

menetluskulude näol, mis on jäänud Expericom OÜ poolt hüvitamata, võiks olla

menetluskulude jaotust arvestades väiksem kui 12 735,80 eurot, sest siis oleks ka

menetluskulude jaotus ja kindlaksmääratud menetluskulude summa olnud teistsugused. Kuna

hageja nõudele vastuvaidlemisega on tekkinud hagejal märkimisväärsed menetluskulud ning

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid ei ole sundtäidetud seetõttu, et Expericom OÜ-l

polnud vara ja kostja omandas tagasi kostja loovutatud nõude, siis on tõendatud, et kui kostja

ei oleks oma nõuet Expericom OÜ-le loovutanud ja tagasiomandanud, et hageja nõudele

tsiviilasjas nr 2-1421692 vastu vaielda, siis ei oleks hagejal menetluskulusid seoses kostja poolt

loovutatud nõudel põhinevate vastuväidete tõttu tekkinudki ning need poleks jäänud hagejale

hüvitamata summas 12 735,80 eurot. Kostja omandades oma nõude Expericom OÜ-lt tagasi

ajal, kui jõustus kohtuotsus hageja menetluskulude Expericom OÜ kanda jätmise kohta (I kd t.l

198-207, II kd t.l 1), võttis hagejalt ka võimaluse täita menetluskulude hüvitamise nõuet

12 735,80 eurot kostja poolt Expericom OÜ-le loovutatud nõude enampakkumisel müümisest

saadava raha arvelt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja tegevusega on

hagejale põhjustatud kahju kogu tsiviilasjas nr 2-14-21692 hüvitamata jäänud menetluskulude

näol. Kuna Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on tõendatud, et kostja tegevusega on

hagejal tekkinud kahju 12 735,80 eurot, siis ei ole ringkonnakohtu arvates otstarbekas hinnata

kostja väiteid, miks see kahju ei ole 737,45 eurot ja seetõttu ei ole ka maakohus rikkunud

menetlusnorme jättes kostja sellekohased väited hindamata.

28. Kuna maakohus ei ole hinnanud eraldi kostja väiteid selle kohta, et mõistlik riskijaotus

välistab hageja nõude rahuldamise, siis saab ka selles osas ringkonnakohus täiendada maakohtu

põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et mõistlik

riskijaotus ei võimaldakski hageja nõuet täies ulatuses rahuldada. VÕS § 127 lg 2 järgi kahju

ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte

eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kolleegium leiab, et

VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgiks on kannatanu kaitsmine kahju eest, mis on tekitatud

heade kommete vastase tahtliku tegevusega, mille eesmärgiks oli vastu vaielda hageja nõudele

ja vältida hagejale menetluskulude hüvitamist, mistõttu ei ole välistatud VÕS § 127 lg-st 2

tulenevalt tekkinud menetluskulude hüvitamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamine kostja

poolt.

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaalõiguse norme, kui ei ole

vähendanud ega piiranud kahjuhüvitist. Kostja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, millest

oleks maakohus saanud järeldada kahju tekkimist hagejast tulenevatel asjaoludel, et tekkinud

kahjuhüvitist vähendada. Samuti ei ole asjaolu, et hageja on äriühing ja kostja füüsiline isik

selliseks asjaoluks, mille alusel saaks kuidagi järeldada, et kostja suhtes oleks äärmiselt

ebaõiglane

või

muudel

põhjustel

mõistlikult

vastuvõtmatu

sellise

kahjuhüvitise

väljamõistmine, et seda piirata VÕS § 140 alusel.

2-19-16057

30. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

Menetluskulude jaotus

31. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)