1-21-5782/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-21-5782

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2021. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-5782 (21278000376)

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Aleksander Kesa süüdistus KarS § 121 lg 1, § 120 lg 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Silva Rood

Süüdistatav

ALEKSANDER KESA

Isikukood

37212252764,

elukoht:

sõbra

juuresxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxxxmaakond,

Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, ei tööta;

Kriminaalkorras karistamata; väärteokorras 6 kehtivat karistust.

Tõkend: puudub.

Kaitsja

vandeadvokaat Marko Paabumets

Kohtuistungi toimumise aeg 26. oktoober 2021. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Aleksander Kesa KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks

3 (kolm) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Aleksander Kesale mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, s.o 1 (ühe) kuu vangistuse võrra ning mõista Aleksander Kesale

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

3. KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Aleksander Kesa 1 (ühe)

aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

12.11.2021. a.

5. Kannatanu Txxxx Rxxxxx tsiviilhagi jätta rahuldamata.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksander Kesalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena

sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 607 (kuussada seitse) eurot 20 senti

riigi kanda.

8. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksander Kesal on õigus menetluskulud summas

876 eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates.

Aleksander Kesa on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks

73 (seitsekümmend kolm) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

9. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank)

või

EE401700017002872300

(Luminor

Bank

AS).

Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99921700046865. Selgitusse tuleb märkida „1-21-5782,

menetluskulud, Aleksander Kesa“.

10. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja

suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

11. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-plaadid foto-ja

videofailidega, Häirekeskuse kõnesalvestisega ja helifailiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Aleksander Kesale on esitatud süüdistus

-

KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 10.03.2021.a kella 14.40 paiku

Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

sotsiaalmaja

köögis, tungis kallale sotsiaalmajas elavale ja ratastooliga köögis liikunud Txxxx

Rxxxxxle, kägistas Txxxx Rxxxxx 2-3 sekundit kaelast, seejärel hoides ja raputas

kannatanut riietest, karjudes samaaegselt ähvardavalt, et lööb kannatanu lihtsalt maha,

millist ähvardust oli kannatanul alust reaalsena võtta, sest oma abituse tõttu ei ole ta

suuteline vastupanu osutama ning ähvardusele vahetult eelnes ka vägivald, millega

tekitas Txxxx Rxxxxxle füüsilist valu ja punetuse kaelale ning moraalseid üleelamisi;

-

KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema ema 06.04.2021.a kella 11.00 paiku,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx köögis, ähvardas

ratastoolis liikuvat Txxxx Rxxxxx: “Lõuga ei taha selle eest saada ve?“ ja „Savi on siis,

kui ma su sita ära tapan ja kogu lugu nahhui“, millega tekitas Txxxx Rxxxxxle

ähvardusetega lubatud saabuva vägivalla ja tapmise ees hirmutunde, et Aleksander Kesa

võibki asuda ähvardusi täide viima, sest oma abituse tõttu ei ole Txxxx Rxxxxx

võimeline vastupanu osutama, ennast kaitsma ning ta on ka varasemalt langenud A.Kesa

poolse füüsilise ja psüühilise vägivalla ohvriks, mis süvendas hirmu veelgi ning pani

kannatanut tajuma ähvardust reaalse ohuna nii oma tervisele kui elule. Peale selle tema

10.05.2021.a kella 12.00 paiku, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva

kontori ees avalikus kohas, tegi distantsilt kätega löömisliigutusi ratastoolis istuva

Txxxx Rxxxxx suunas, ähvardas sõnadega Txxxx Rxxxxxle sotsiaalmajas peksa anda,

millega tekitas kannatanule reaalse hirmutunde, et Aleksander Kesa võibki asuda

ähvardusi täide viima ja tekitada füüsilist valu ja tervisekahjustusi löömisega.

Kannatanu Rxxxxx võttis nii füüsilist kui verbaalset ähvardust reaalse ohuna oma

tervisele, kuivõrd A.Kesa on talle varasemalt füüsilist valu ja tervisekahjustust tekitanud

ning arvestades kannatanu abitut seisundit, liikumisvõimetust ja sõltuvust teiste abist,

ei ole Rxxxxx võimeline vastupanu osutama ega ennast kaitsma.

II Kohtu seisukoht

Lühimenetluse kohaldamine

2. Kriminaalasi nr 1-21-5782 saabus kohtusse lahendamiseks üldmenetluses. 29.10.2021. a

kohtuistungil esitasid prokurör ja süüdistatav Aleksander Kesa taotluse lühimenetluse

kohaldamiseks. Istungil viibinud kannatanu Txxxx Rxxxxx avaldas soovi menetluses aktiivselt

edasi osaleda ja esitada omapoolseid tõendeid. Kuna sellist võimalust kannatanul

lühimenetluses ei ole, peab kohus siinkohal vajalikuks selgitada, miks kohus lühimenetluse

kohaldamise taotlusega nõustus.

3. Lühimenetluse kohaldamine ei sõltu seaduse kohaselt kannatanu nõusolekust. Eeltoodu ei

tähenda siiski seda, et kannatanult võiks võtta võimaluse ausale ja õiglasele kohtupidamisele

ning tõhusale õiguskaitsele. Kui lühimenetluses kohtuistungil ilmneb, et tsiviilhagi

lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, peab kohus tegema KrMS § 238 lg 1 p-s 2

nimetatud lahendi, s.t tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku

materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-

1-67-16, p 16).

4. Kannatanu Txxxx Rxxxxx on 16.07.2021. a esitanud tsiviilhagi. Selle kohaselt on süüdistatav

Aleksander Kesa tekitanud kannatanule valu, hingelisi üleelamisi, unehäireid jms. Samuti

tundis kannatanu ennast süüdistatava tegevuse tulemusena alaväärsena ning ei julgenud mitu

nädalat inimestega suhelda, lisaks sellele ei suutnud ta mingil ajaperioodil üldse maalida.

Hagiavaldusest nähtuvalt plaanis Txxxx Rxxxxx minna augustis psühhiaatri juurde. Hagile on

lisatud perearsti doktor Vxxxxxxxx Zxxxxxxx tõend, mille kohaselt esinevad patsiendil

terviseprobleemid seoses krooniliste haigustega ning käesoleval aastal on patsient korduvalt

viibinud haiglaravil. Ühtki viidet sellele, et patsiendil esineksid mingisugused psühholoogilised

läbielamised või psühhosomaatilised vaevused, tõendilt ei nähtu.

5. Kohtuistungil avaldas Txxxx Rxxxxx, et ta peab vajalikuks esitada veel tõendeid. Kohtu

hinnangul need võimalikult esitatavad tõendid asja lahendamisel tähtsust ei oma, sealhulgas ei

ole need vajalikud tsiviilhagi lahendamiseks.

6. Esiteks soovis kannatanu Txxxx Rxxxxx esitada helisalvestise enda ja süüdistatava

Aleksander Kesa jutuajamisest mai lõpus, kus süüdistatav sisuliselt tunnistab kõike, mis on

toimunud. Kohtu arusaamise kohaselt soovis kannatanu sellega tõendada, et süüdistatav

tunnistab oma süüd. Samas ei tõendaks see helisalvestis kuriteoepisoodide faktilisi asjaolusid,

sest salvestis ei ole kuriteosündmustest, ega tsiviilhagi puudutavaid asjaolusid. Väidetav helifail

iseloomustaks ilmselt süüdistatava ja kannatanu omavahelist suhtlust ja üldist läbisaamist.

Konkreetsel juhul ei ole see teave vajalik kriminaalasja lahendamiseks.

7. Teiseks soovis kannatanu Txxxx Rxxxxx esitada oma tervisega seotud dokumente viimase

poole aasta kohta. Tal on olemas üks haigla epikriis seoses vererõhuga. Kannatanul on

väidetavalt

olnud

kogu

aeg

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

x

8. Kohus mõistab, et kannatanu positsioonilt vaadates on tema vererõhu muutused tekitanud

Aleksander Kesa käitumine ja ta sooviks täiendavalt tõendada esitatud tsiviilhagi.

Sellegipoolest ei saaks kohus isegi juhul, kui sellised tõendid esitatud oleksid, taolist seost

süüdistatava käitumise ja kannatanu terviseprobleemide vahel tõendatuks pidada. Kannatanu

perearsti poolt väljastatud tõendi kohaselt on tal mitmeid terviseprobleeme ja kroonilisi haigusi,

ta on 2021. aastal vajanud korduvalt kiirabi ja on viibinud korduvalt haiglaravil (sh jaanuaris,

mis on enne esimest kuriteoepisoodi). Sellises olukorras ei ole võimalik seostada konkreetset

muutust kannatanu tervislikus seisundis (isegi, kui terviseseisundi muutumine on tõendatud)

süüdistatava käitumisega, veel vähem pidada süüdistatava käitumist kannatanu tervisenäitajate

muutumise otseseks põhjuseks ja mõista sellele tuginedes välja tsiviilhagi. Järelikult ei oleks

kannatanu poolt esitatavad dokumendid asja lahendamise seisukohalt olulise tähtsusega.

9. Menetlusökonoomia ning mõistlikult kiire ja efektiivse kohtupidamise põhimõtetest lähtudes

oleks kohtul põhjendamatu jätkata kriminaalasja arutamist üldmenetluses, et kannatanu saaks

võimaluse esitada väheolulisi või isegi asjassepuutumatuid tõendeid, mis kohtu otsustust ei

muudaks.

Süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi

10. Kohtu hinnangul tuleb Aleksander Kesa tegevusele anda kohtulikul uurimisel tuvastatud

faktilistest asjaoludest lähtuvalt teine karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimikus olevate

tõenditega ei ole tõendatud, et kannatanul Txxxx Rxxxxxl tekkis süüdistatava Aleksander Kesa

tegevuse tagajärjel tervisekahjustus või süüdistatav põhjustas kannatanule valu.

11. KarS § 121 lg 1 sisaldab objektiivsest küljest tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist

väärkohtlemist. Füüsilist tegevust, mis võib küll olla häiriv, kuid mis ei kahjusta teise inimese

tervist ega tekita talle valu, käesoleva sätte järgi subsumeerida ei saa. Nii on õiguskirjanduses

leitud, et KarS § 121 järgi ei subsumeeru näiteks järjekorras trügimine ja veega pritsimine, sest

sellised tegevused põhjustavad vaid ebamugavustunnet ja negatiivseid emotsioone (vt J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2021, lk 485).

12. Kannatanu Txxxx Rxxxxx ütluste (tl 2-5) kohaselt tuli Aleksander Kesa talle kätega kallale,

võttis kaelast kinni ja kägistas umbes 2-3 sekundit, seejärel libises käsi riietele, kust Aleksander

Kesa kinni võttis ja raputas. Kannatanu sõnul tekitas Aleksander Kesa talle füüsilist valu

ründega kaela piirkonda.

13. Aleksander Kesa on kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 36-389) 10.03.2021. a sündmuste

kohta avaldanud, et teda ajas vihale Txxxx Rxxxxx esitatud valesüüdistus ning ta võttis Txxxx

Rxxxxx riietest rinna eest kinni. Sellega Aleksander Kesa sõnul asi piirdus ning mingit

kägistamist ei olnud.

14. Sündmust nägi vahetult pealt tunnistaja Mxxxxx Kxxx, kes selgitas ülekuulamisel (tl 27-

29), et ta nägi, kuidas Aleksander Kesa võttis Txxxx Rxxxxxl rinna kohalt pluusist kinni.

Tunnistaja ei mäleta, kas kinni võtmine toimus ühe või kahe käega. Tunnistaja arvates mingit

sellist vägivalda ei olnud, et Txxxx Rxxxxx oleks viga saanud ja tunnistaja ei näinud ka vajadust

politseid kutsuda. Tunnistaja ei ole ülekuulamisel midagi maininud kägistamise kohta. Kohtu

hinnangul ei ole võimalik, et tunnistaja seda ei näinud, sest ta viibis ise sündmuse juures

süüdistatava ja kannatanu kõrval ning lahutas nad ära. Samuti ei esine ühtki asjaolu arvamaks,

et Mxxxxx Kxxxx kelle puhul on tegemist sotsiaalmajas töötava sotsiaaltöötajaga, oleks andnud

sündmuse kohta valeütlusi.

15. Vahetult pärast sündmust helistas Txxxx Rxxxxx Häirekeskusesse ja palus saata politsei.

Kõnesalvestise vaatlusprotokollist (tl 23-25) nähtuvalt küsiti kannatanult, kas ta vajab ka

kiirabi, millele kannatanu vastas eitavalt. Kirjeldades toimunut, on kannatanu Txxxx Rxxxxx

avaldanud üldsõnaliselt, et teda rünnati ja rünne toimus kätega. Järelikult ei tõenda

kõnesalvestise vaatlusprotokoll, millist vägivalda kannatanu suhtes kasutati või mida talle

täpselt tehti.

16. Kriminaalasjas on tõendina esitatud ka kannatanu Txxxx Rxxxxx enda poolt tehtud ja

15.03.2021. a uurijale edastatud fotod ja videod (CD-plaat tl 22), milledest nähtub punetus

kannatanu kaelal. Sellega on küll tõendatud, et kannatanu kaelal punetus esines, kuid sellest ei

saa järeldada, et punetus tekkis süüdistatava tegevuse tagajärjel. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab

kohus tõendeid kogumis. Arvestades süüdistatava Aleksander Kesa ja tunnistaja Mxxxxx

Kxxxx ütlusi, mille kohaselt kägistamist ei toimunud, ning Häirekeskuse helisalvestise

vaatlusprotokolli, mille kohaselt ei ole kannatanu soovinud kiirabi, ei saa fotode ja videotega

pidada tõendatuks, et punetus kannatanu kaelal on tekkinud Aleksander Kesa tegevuse

tulemusena. Fotod ja videod, mis on tehtud pärast kuriteosündmust iseseisvalt kannatanu poolt,

haakuvad üksnes kannatanu enda ütlustega väidetava kägistamise kohta. Järelikult ei tõenda

foto- ja videosalvestised Aleksander Kesa süüd KarS § 121 lg 1 järgi.

17. Süüdistatava Aleksander Kesa ja tunnistaja Marina Keegi ütluste põhjal saab järeldada, et

süüdistatav võttis kannatanul rinnust pluusist kinni, kuid ei kägistanud teda. Kannatanu Txxxx

Rxxxxx vastupidised ütlused, mille kohaselt teda 2-3 sekundit kägistati, ei lükka eeltoodud

järeldust ümber.

18. Sündmust vahetult pealt näinud tunnistaja Mxxxxx Kxxx ei täheldanud, et Txxxx Rxxxxx

oleks kuidagi viga saanud. Asjaolu, et kannatanu keeldus kiirabist, viitab sellele, et ka

kannatanu enda hinnangul ta viga ei saanud. Järelikult kannatanule tervisekahjustust ei

tekitatud.

19. Hinnates seda, kas tegemist võis olla valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, tuleb silmas

pidada, et tõendatud on üksnes Aleksander Kesa poolne rinnust haaramine. Valu tekkimine

kannatanul Txxxx Rxxxxxl on tema subjektiivne aisting, kuid valuaistingu tekkimine peab

olema süüdistatava teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. See tähendab, et objektiivse

kõrvalseisja vaatepunktist peab valu olema süüdistatava teo tüüpiline tagajärg. Praegusel juhul

see nii ei ole. Kahtlemata võib inimene tunda ebamugavust, kui tal riietest kinni haaratakse,

kuid valu tekkimine ei ole riietest kinni haaramise tüüpiline tagajärg. Järelikult ei olnud

Aleksander Kesa käitumine valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

20. Tegemist oli väheintensiivse füüsilise kontaktiga, millega põhjustati kannatanule

ebamugavusi, kuid mis ei täida KarS § 121 lg 1 objektiivset koosseisu. Seega tuleb tema tegu

tulenevalt KrMS § 268 lg-st 6 ümber kvalifitseerida KarS § 120 lg 1 järgi.

Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi

21. 10.03.2021. a episoodi tõendavad kannatanu Txxxx Rxxxxx ütlused, mille kohaselt

Aleksander Kesa karjus ja ähvardas teda maha lüüa. Samal ajal toimus kannatanu ja

süüdistatava vahel ka füüsiline konflikt. Samuti on tunnistaja Mxxxxx Kxxx ülekuulamisel

sõnaselgelt öelnud, et rinnust kinni hoidmise käigus lubas Aleksander Kesa Txxxx Rxxxxx

maha lüüa ja peksa anda. Tunnistaja hinnangul oli Aleksander Kesa sel hetkel päris vihane. Ka

Aleksander Kesa ise on ülekuulamisel avaldanud, et ta oli vihane.

22. KarS § 120 dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist,

kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega

kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele

panna, et KarS § 120 tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib

tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes

võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine)

tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul

konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje

saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse,

et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või

mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama, vt ka Riigikohtu otsus nr 1-19-1849, p 23).

23. Olukorras, kus Aleksander Kesa oli vihane, mida tajus ka tunnistaja, ja haaras Txxxx

Rxxxxxl rinnust riietest kinni, oli kannatanul põhjust võtta öeldud ähvardusi tõsiselt ja karta

selle täideviimist, s.o kehavigastuste tekitamist või isegi surma põhjustamist. Aleksander Kesa

võimalusi ähvarduse täideviimiseks suurendab seegi, et kannatanu Txxxx Rxxxxx on

liikumispuudega, mistõttu on tal ilmselgelt raskendatud ennast kaitsta või põgeneda.

24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab ähvardus reeglina tunduma lisaks

kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale ning asjaolud, millel ähvardatu

kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-59-11, p-d 9.2, 10.2).

Kannatanu, kelle liikumine on raskendatud, oli olukorras, kus temast füüsiliselt tugevam isik

ähvardas teda peksmise ja tapmisega, hoides tal samal ajal ka riietest kinni. Sellises olukorras

tekiks hirm ähvarduse täideviimise eest ka keskmisel mõistlikul kõrvaltvaatajal.

25. 06.04.2021. a episoodi tõendavad kannatanu Txxxx Rxxxxx ütlused, mille kohaselt

ähvardas Aleksander Kesa teda sotsiaalmaja köögis tapmisega. Txxxx Rxxxxx ka lindistas seda

vahejuhtumit ja edastas salvestise uurijale (CD-plaat tl 34). Salvestise vaatlusprotokollist

nähtub, et Aleksander Kesa tegi Txxxx Rxxxxxle etteheiteid WC koristamata jätmise pärast

ning kasutas vestluse käigus väljendeid “Lõuga ei taha selle eest saada ve?“ ja „Savi on siis,

kui ma su sita ära tapan ja kogu lugu nahhui“. Vaatlusprotokollist nähtub seegi, et kannatanu

Txxxx Rxxxxx ei algatanud seda sõnalist konflikti ega provotseerinud Aleksander Kesat.

Süüdistatav ise on ülekuulamisel avaldanud, et ta võis vihahoos Txxxx Rxxxxxle midagi öelda,

kuid päriselt ei olnud tal kavas kannatanule viga teha või teda tappa.

26. Arvestades lisaks kannatanu tervislikule olukorrale ja füüsilisele allajäämisele sedagi, et

tema ja süüdistatava vahel oli umbes kuu aega varem esinenud konflikt, tuleb Aleksander Kesa

ähvardusi pidada tõsiseltvõetavaks. Tegemist ei olnud kahepoolse tulise vaidluse käigus

väljaöelduga, mida võiks ehk pidada ärplemiseks. Aleksander Kesa hakkas ilma kannatanu

poolse provokatsioonita talle etteheiteid tegema ja teda sõimama ning sealhulgas ähvardas teda.

Süüdistatava väide, et tal ei olnud päriselt plaanis kannatanule midagi teha, ei tähenda, et tema

ähvardus ei olnud kannatanu jaoks tõsiseltvõetav.

27. 10.05.2021. a episoodi tõendavad kannatanu Txxxx Rxxxxx ütlused, mille kohaselt

ähvardas Aleksander Kesa teda xxxxxxxlinnas (praeguseks endise) xxxxxxxxxxkontori juures,

öeldes, et kui nad sotsiaalmajas kokku puutuvad, lööb Aleksander Kesa kannatanu kindlasti

maha. Samuti vehkis Aleksander Kesa rusikatega. Sündmust nägi pealt Txxxx Rxxxxx abiline

Uxxxxx Txxx, kelle ütluste kohaselt oli Aleksander Kesa joobes ja tahtis Txxxx Rxxxxxga

rääkida sellest, miks viimane teda süüdistab. Tunnistaja sõnul tegi Aleksander Kesa kätega õhus

löömisliigutusi ja rääkis midagi sellest, et klaarib arved sotsiaalmajas. Tunnistaja sai aru, et

Aleksander Kesa tahab Txxxx Rxxxxxle peksa anda. Tunnistaja Uxxxxx Txxx ise mingisugust

ohtu ei tajunud ja võttis toimunut kui joobes isiku käitumist, kuid möönab, et Txxxx Rxxxxx

võis teisiti tunda. Süüdistatav on ülekuulamisel tunnistanud, et vestlus toimus ning kuigi ta on

sõnades lubanud kannatanule haiget teha, siis ta päriselt seda ei teeks.

28. Arvestades kannatanu Txxxx Rxxxxx tervislikku seisundit ning süüdistatava ja kannatanu

vahel varasemalt aset leidnud konflikte, tuleb Aleksander Kesa ähvardusi pidada

tõsiseltvõetavaks. Ähvarduste tõsiseltvõetavust suurendab ka see, et Aleksander Kesa tegi

kannatanu suunas löömisliigutusi ja kirjeldas oma soovi klaarida arved sotsiaalmajas, kus

kannatanu ja süüdistatav pidid varem või hiljem kokku puutuma. Kuigi tunnistaja Uxxxxx Txxx

ei näinud Aleksander Kesa käitumises ohtu, ei saa selle põhjal öelda, et ähvardus ei olnud

keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale tõsiseltvõetav. Kõikide ülalmainitud asjaolude

(kannatanu piiratud liikumine, kannatanu ja süüdistatava vahelised varasemad konfliktid,

rusikaga vehkimine, lubadus klaarida arveid sotsiaalmajas, s.o isikute ühises elukohas) annavad

alust tunda ähvarduste täideviimise ees hirmu.

29. Aleksander Kesa on ähvardamise kõigis kolmes episoodis pannud toime otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

30. Kriminaalasja materjalid ei anna alust arvata, et Aleksander Kesa oleks kannatanu

ähvardamist planeerinud ja pannud teod toime kavatsetult. Pigem kasutas süüdistatav ära

sobivaid olukordi, et Txxxx Rxxxxxt paika panna ja talle halvasti öelda. Sealjuures pidi

süüdistatav aru saama, et ta oma väljaütlemiste ja käitumisega teist inimest ähvardab.

31. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

32. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Aleksander Kesa süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi.

III Karistus

33. KarS 120 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd,

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

34. Kohtu hinnangul saab Aleksander Kesa süüd pidada keskmisest väiksemaks. Ta on küll

lühikese ajavahemiku jooksul kannatanut Txxxx Rxxxxxt korduvalt ähvardanud, kuid sellega

ei ole tekitatud kannatanule raskeid tagajärgi. Samuti tuleb silmas pidada, et süüdistatav ei ole

tegutsenud plaani ja eesmärgiga kannatanut ähvardada, vaid pigem on olnud tegemist

olmekonfliktidest võrsunud pingetega, mis on eskaleerunud. Praeguseks on Aleksander Kesa

sotsiaalmajast, kus ta kannatanuga kokku puutus, ära kolinud ja elab kohtuistungil avaldatu

kohaselt sõbra juures. Ta teeb juhutöid (lammutus, katusetööd) erinevates kohtades üle Eesti.

35. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on süüdistatav Aleksander Kesa kriminaalkorras

karistamata. Väärteokorras on tal kuus kehtivat karistust aastatest 2010 ja 2011. Seega tuleb

karistusandmete põhjal pidada Aleksander Kesat üldiselt seaduskuulekaks isikuks, kelle puhul

ei saa rääkida õigusvastasest mõtteviisist või hoolimatusest ühiskonnas kehtiva korra suhtes.

36. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Aleksander Kesale karistus

oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Prokuröri ettepanek on mõista süüdistatavale KarS §

120 lg 1 järgi karistuseks kaks kuud vangistust. Kuna kohus on kohtulikul uurimisel tuvastatud

faktilistest asjaoludest lähtuvalt muutnud ühes kuriteoepisoodis kuriteo kvalifikatsiooni ja

tunnistab Aleksander Kesa KarS § 120 lg 1 järgi süüdi kolmes episoodis, mitte kahes, peab

kohus põhjendatuks määrata süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. Karistust tuleb

lühimenetluse sätete kohaselt vähendada kolmandiku võrra.

37. Kohus ei pea vajalikuks allutada Aleksander Kesa käitumiskontrollile ja vabastada ta

karistusest tingimisi KarS § 74 lg 1 alusel. Kriminaalhooldus on KarS §-s 73 ette nähtud

karistusest tingimisi vabastamisega võrreldes raskem vangistuse alternatiiv, tulenevalt KarS §

75 alusel määratavast obligatoorsest käitumiskontrollist ja sellest tulenevatest vabadusõiguse

piirangutest. Järelikult peab isiku kriminaalhooldusele määramine olema põhjendatud.

38. Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kelle puhul ei ole ka alust

arvata, et ta vajaks edaspidiseks seaduskuulekaks toimetulekuks kriminaalhooldaja abi.

Aleksander Kesal on olemas elukoht, ta teenib endale juhutöödega sissetulekut ning asja

materjalide põhjal ei ole alust arvata, et temast tuleneksid sellised kuriteoriskid, mida peaks

maandama kriminaalhooldusega.

39. Seega vabastab kohus Aleksander Kesa karistusest tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel

üheaastase katseajaga.

IV Tsiviilhagi

40. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige

muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega

(p 2).

41. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS

§ 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu

ning kannatusi.

42. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest,

tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju

hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

43. Kannatanu Txxxx Rxxxxx palub mõista moraalse kahju hüvitiseks Aleksander Kesalt välja

3500 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Aleksander Kesa poolne riietest kinni haaramine ja

kägistamine, peksa andmise ja tapmisega ähvardamine ning sõimamised tekitanud Txxxx

Rxxxxxle

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

44. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Praeguses asjas on kohus

leidnud, et Aleksander Kesa ei ole Txxxx Rxxxxxle kehavigastusi tekitanud ega tema tervist

kahjustanud. Järelikult ei ole sel alusel võimalik tsiviilhagi rahuldada.

45. Samuti ei ole käesoleval juhul põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamine seetõttu, et Aleksander Kesa on kannatanut ähvardanud. Kohus on ülal tuvastanud,

et süüdistatav Aleksander Kesa on kannatanu Txxxx Rxxxxxt korduvalt ähvardanud tapmise ja

tervisekahjustuse tekitamisega. Küll aga ei ole millegagi tõendatud, et Txxxx Rxxxxx

hagiavalduse

kirjeldatud

arvukad

kannatused

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd jne) tõepoolest esinevad ja kui ka

esinevad, siis kas need tulenevad Aleksander Kesa poolsest õigusvastasest käitumisest.

Hagiavaldusele on lisatud Txxxx Rxxxxx perearsti tõend, kust ei nähtu, et patsiendil oleksid

hagiavalduses märgitud psühholoogilised probleemid või et tema tervis oleks seoses

kuriteoepisoodidega ootamatult halvenenud.

46. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Txxxx Rxxxxx hagi rahuldamata.

V Asitõendid

47. Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaadid kannatanu poolt edastatud foto-ja videofailidega

(tl 22), Häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 26) ja kannatanu poolt edastatud helifailiga (tl 34).

48. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend

või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus

jätab nimetatud CD-plaadid, mis asuvad kriminaaltoimikus, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja juurde.

VI Kriminaalmenetluse kulud

49. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis

vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot ning kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas

64,80 eurot kohtueelses menetluses ja 672 eurot kohtumenetluses.

50. Kohus leiab, et kaitsjatasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja esitatud riigi õigusabi

tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kohtulikuks arutamiseks

ettevalmistamise ja kaitseakti koostamise peale 6 tundi. Arvestades kriminaalasja mahtu ning

kaitseakti pikkust ja sisu, on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul maksimaalselt 4 tundi. Selles

osas tuleb väljamõistmisele kuuluvat kaitsjatasu vähendada ja mõista kaitsjale kohtumenetluses

osutatud õigusabi eest välja 542,40 eurot.

51. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates

arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

52. Aleksander Kesal puudub kindel ja stabiilne sisstulek. Kohtuistungil avaldatu kohaselt

teenib ta elatist juhutöödega. Maksukohuslaste registri andmete kohaselt tal 2020. aastal

ametlikku sissetulekut ei olnud. Võttes lisaks eeltoodule arvesse ka seda, et Aleksander Kesa

tegevus kvalifitseeriti ümber kergema sätte järgi, on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt

riigi kanda.

53. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu kokku summas

607,20 eurot jätta riigi kanda. Aleksander Kesalt mõista välja sundraha 876 eurot, mis määrata

tasumisele ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Aleksander Kesa on

kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 73 eurot kuni kogusumma

tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

kohtunik