2-20-119929/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Iris Kangur-Gontšarov ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-119929

Kohtuasi

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co

hagi OÜ CORNETTE-KG vastu 4 901,40 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ CORNETTE-KG apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6 112,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

Advokaadibüroo

Eversheds

Sutherland

Ots&Co

(registrikood

10639559),

lepingulised esindajad advokaadid Jüri-Karl Leppik ja

Liina Männiste-Tordik

Kostja (apellant): OÜ CORNETTE-KG (registrikood

10616920), lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Menetluse liik

Kohtuistungil 22.10.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.04.2021 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Rahuldada

Advokaadibüroo

Eversheds

Sutherland

Ots&Co

taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata OÜ CORNETTE-KG

poolt

Advokaadibüroole

Eversheds

Sutherland

Ots&Co

hüvitatavateks

menetluskuludeks 988,42 eurot.

5. Mõista OÜ-lt CORNETTE-KG Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co

kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 988,42 eurot.

6. Välja

mõistetud

menetluskulude

summalt

tuleb

OÜ-l

CORNETTE-KG

Advokaadibüroole Eversheds Sutherland Ots&Co tasuda viivist alates käesoleva

2-20-119929

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co esitas 12.10.2020 hagi OÜ CORNETTE-

KG vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 4 901,40 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 853,49 eurot. Samuti alates 13.10.2020 viivise 0,02%

põhivõlast iga kalendripäeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude

summa.

2. Hageja osutas kostjale õigusteenust detsembrist 2017 kuni augustini 2018 seoses nelja

riigihankega, milles kostja oli osalenud või soovis osaleda. Need olid riigihange nr 192312

„Kõrvamärgid veiste, lammaste, kitsede ja sigade märgistamiseks“ (kõrvamärkide riigihange),

riigihange nr 194914 „Bandvagn 206A roomik-konteinersõidukite renoveerimistööde

tellimine“ (roomiksõidukite riigihange), riigihange nr 192627 „Termokaamera komplektide

ostmine“ (termokaamerate riigihange) ja riigihange nr 189759 „Tuletõrjekiivrite ostmine“

(tuletõrjekiivrite riigihange).

3. Hageja esitas kostjale teenuse osutamise eest arved, kuid kostja on jätnud 7 arvet tasumata:

3.1. 17.05.2018 hageja arve nr 20180709 summas 378 eurot. 27.03.2018 saatis kostja hagejale

info, et kõrvamärkide hange kuulutati uuesti välja uue nimetusega ning lisas kirjale hankega

seotud dokumendid ja kirjeldas, millised küsimused tal hankega seoses on. Hageja töötas läbi

kõik seotud dokumendid, mida oli kokku 25 ja edastas 29.03.2018 kostjale omapoolse analüüsi,

miks hankija on kostja pakkumise tagasi lükanud. Vastava töö ajakulu oli 2 tundi ja 30 minutit.

Arve tasumise tähtaeg oli 10.06.2018. Kostja ei ole arvet tänaseni tasunud ega esitanud ühtegi

vastuväidet tehtud töö kvaliteedile.

3.2. 17.05.2018 hageja arve nr 20180571 summas 403,20 eurot. 09.04.2018 saatis kostja

hagejale küsimuse seoses roomiksõidukite riigihankega ning selgitas, et soovib hagejalt

korrektse selgitava vastuse riigihanke raames hankija poolt kostjale esitatud küsimusele.

10.04.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles küsis korrektse vastuse koostamiseks hagejalt

täiendavaid küsimusi. Küsimuste esitamisele eelnes hankematerjalidega tutvumine, arve

kohaselt ajakulu 40 minutit. 11.04.2018 saatis hageja kostjale kirja. Hageja töötas läbi hanke

alusdokumendid ja koostas kostjale vastuskirja hankijale esitamiseks, ajakulu 2 tundi. Arve

2-20-119929

tasumise tähtaeg oli 10.06.2018. Kostja ei ole arvet tänaseni tasunud ega esitanud ühtegi

vastuväidet tehtud töö kvaliteedile.

3.3. 17.05.2018 hageja arve nr 20180711 summas 693 eurot. 11.04.2018 saatis kostja hagejale

uue probleemkirjelduse, mille kohaselt oli kostja võitnud Päästeameti tuletõrjekiivrite hanke,

tarnetähtaeg 31.03.2018, kuid ei suutnud kiivreid tähtajaks tarnida, sest kiivreid tootev Itaalia

tehas teatas vahetult enne tarne tähtaega, et nad jõuaks ühte tüüpi kiivrid tarnida 04.05.2018

ning teised 04.06.2018. Päästeamet oli kostjale 10.04.2018 saatnud kirja, mille kohaselt

rakenduks selliste tarnetähtaegadega leppetrahvid kogusummas 5 591,17 eurot. Kostja palus

hagejalt abi seoses nimetatud leppetrahvi nõudega. 12.04.2018 päeval esitas hageja kostjale

põhjaliku olukorra analüüsi, milles viitas, et oli tutvunud ka riigihangete registris hankega

seotud lisainfoga, ajakulu 1 tund 45 minutit. 25.04.2018 koostas hageja ametliku vastuse

Päästeametile, saatis selle tutvumiseks kostjale ning kostja kinnitas, et koostatud vastus sobib,

hageja ajakulu 1 tund 35 minutit. 03.05.2018 saatis Päästeamet hagejale omapoolse vastuse,

millega hageja tutvus ning saatis edasi koos analüüsiga kostjale ja andis teada, et Päästeamet

ootab uut vastust 11.05.2018, ajakulu 25 minutit. Kostja edastas hagejale Päästeametile

vastamiseks täiendava info alles 11.05.2018, mis tõttu esitas hageja Päästeametile täiendava

vastuse 17.05.2018, hageja ajakulu 50 minutit. Arve tasumise tähtaeg oli 10.06.2018. Kostja ei

ole arvet tänaseni tasunud ega esitanud ühtegi vastuväidet tehtud töö kvaliteedile.

3.4. 31.05.2018 hageja arve nr 20180849 summas 151,20 eurot. 25.05.2018 edastas kostja

hagejale hankija poolt 18.05.2018 esitatud küsimuse ja täiendavate dokumentide nõude seoses

roomiksõidukite riigihankega, millele pidi kostja vastama 5 tööpäeva jooksul. Hageja analüüsis

hankija kirja põhjalikult ning esitas kostjale vastuse, milles kirjeldas olukorda ja pakkus välja

kaks lahendusvarianti. Kirjeldatud töö eest koostas hageja kostjale 31.05.2018 arve, ajakulu

osas 1 tund. Arve tasumise tähtaeg oli 24.06.2018, kuid kostja ei ole tänaseni arvet tasunud ega

esitanud ühtegi vastuväidet tehtud töö kvaliteedile.

3.5. 30.06.2018 arve nr 20181098 summas 1 209,60 eurot. 29.05.2018 edastas kostja hagejale

Päästeameti otsuse põhjenduse, mille kohaselt lükati tagasi kostja pakkumus termokaamerate

riigihankes, sest pakkumus ei vastanud kõigile vastava riigihanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele. Täpsemalt oli Päästeamet seisukohal, et kostja pakkumuses esitatud

termokaameral puudus pildi tegemise funktsioon, kuid see oli alusdokumentide kohaselt

nõutud. Kostja ei olnud Päästeameti tagasilükkamise põhjendustega nõus ning palus hagejalt

analüüsi, et mis on edasised võimalused. 30.05.2018 oli kostja ja hageja vahel 25 minutiline

telefonikõne, milles arutati pakkumuse tagasilükkamist ja käsitleti asjaga seotud materjale.

05.06.2018 analüüsis hageja põhjalikumalt pakkumuse tagasilükkamise vaidlustamise

perspektiivi ning selgitas nii telefoni teel kui kirjalikult, et vaidlustamise edukuse perspektiiv

on väike. Lisaks palus hageja, et kostja annaks järgmisel päeva teada, kas ta soovib vaidlustuse

esitada, sest tähtaeg oli 07.06.2018 ning rõhutas, et eelkõige tuleb kaaluda, kas ollakse valmis

kandma vaidlustusega kaasnevat kulu (õigusabikulu ja riigilõiv) olukorras, kus edu saavutamise

võimalus on väike. Vastava töö ajakulu oli 1 tund 20 minutit. Kostja siiski soovis esitada

vaidlustuse ning edastas 07.06.2018 hommikul (ehk vaidlustuse esitamise tähtaja viimasel

päeval) omapoolsed argumendid ja materjalid. Samal päeval edastas hageja kostjale

ülevaatamiseks vaidlustuse teksti koos lisadega ja palus tagasisidet, kas võib sellisel kujul

vaidlustuse Riigihanke Vaidlustuskomisjonile (VAKO) edastada. Kostja kinnitas vaidlustuse

teksti sobivust, paludes lisada veel ühe väite, mida hageja ka tegi. Vastava töö ajakulu oli 5

tundi ja 45 minutit. 13.06.2018 analüüsis hageja ja edastas kostjale Päästeameti uue vastuse

seoses tuletõrjekiivrite hankega ning selgitas, et alles Päästeameti poolt arve tasumise järel saab

selgeks, kas ja kui palju nad leppetrahvi rakendavad ning seejärel saab otsustada, kas esitada

omakorda nõue Päästeameti vastu. Vastava töö ajakulu oli 30 minutit. Arve tasumise tähtaeg

2-20-119929

oli 29.07.2018, kuid kostja ei ole tänaseni arvet tasunud, ega esitanud vastuväidet tehtud töö

kvaliteedile.

3.6. 31.08.2018 arve nr 20181474 summas 1 864,80 eurot. 02.08.2018 edastas kostja hagejale

Päästeameti 31.07.2018 otsuse, milles tunnistati kostja pakkumus roomiksõidukite riigihankes

küll vastavaks, kuid riigihankel tunnistati edukaks teine ettevõte. Hageja tutvus Päästeameti

otsusega ning vastas kostjale, et kui on soov vaidlustus esitada, tuleb seda teha hiljemalt

10.08.2018. Lisaks kirjutas hageja, et kostjal on mitmed arved tasumata ja alles pärast arvete

tasumist on hagejal võimalik tööd edasi teha. Vastava töö ajakulu oli 20 minutit. 08.08.2018

pöördus hageja poole kostja juhatuse liige ja kirjutas, et on saanud info, et hageja hinnangul ei

ole mõtet roomiksõidukite riigihanke otsust edasi kaevata. Hageja vastas, et ta ei ole kaebamise

võimaluste osas soovitust andnud, vaid öelnud, et vaidlustamise tähtaeg on 10.08, kuid hagejal

ei ole võimalik enne asjaga edasi minna, kui kostja ei ole võlgnevuses olevaid arveid tasunud.

Eraldi rõhutas hageja: „Sealhulgas on termokaamerate hankega seotud arve vaja tasuda

seetõttu, et pean esmaspäevaks esitama kohtule menetluskulude nimekirja, et saaksime kulusid

nõuda Päästeametilt, aga seda saab halduskohtumenetluses nõuda vaid juhul, kui need on

tasutud. See tähendab, et kui ei ole tasutud, ei saa ma taotleda kohtult õigusabikulude

hüvitamist termokaamerate asjas.“ Seejärel tasus kostja kaks termokaamerate riigihankega

seotud arvet. 10.08.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles kirjeldas pärast asjaga seotud

dokumentide ja materjalide analüüsi peamist vaidlusküsimust ning palus edastada veel mõned

täiendavad dokumendid. Vastava töö ajakulu oli 1 tund 20 minutit. 10.08.2018 allkirjastas

kostja juhatuse liige volikirja, millega volitas hagejat esindama kostjat roomiksõidukite

riigihankes vaidlustuse esitamisel. 10.08.2018 edastas hageja kostjale ülevaatamiseks ja

kinnitamiseks vaidlustuse teksti. Kostja esitas kaks kommentaari ning kinnitas, et vaidlustuse

võib VAKO-le saata. Ajakulu vaidlustuse koostamisele, lisade komplekteerimisele ja VAKO-

le esitamisele oli 5 tundi ja 30 minutit. 23.08.2018 edastas VAKO hagejale Päästeameti vastuse

vaidlustusele, mida hageja analüüsis ja edastas koos kommentaaridega kostjale, selgitades, et

täiendavate seisukohtade esitamise tähtaeg on 28.08.2018. Ajakulu 30 minutit. 27.08.2018

saatis kostja hagejale lisamaterjale täiendava seisukoha koostamiseks ning 28.08.2018 edastas

hageja kostjale ülevaatamiseks täiendavad seisukohad. Täiendavate seisukohtade koostamise

ajakulu 4 tundi 15 minutit. 31.08.2018 edastas VAKO hagejale otsuse, millega jäeti vaidlustus

rahuldamata. Hageja vaatas otsuse läbi ning edastas koos kommentaaridega kostjale. Ajakulu

25 minutit. Arve tasumise tähtaeg oli 30.09.2018, kuid kostja ei ole tänaseni arvet tasunud.

Kostja on käesolevas menetluses esitanud kirjavahetuse, milles seab kahtluse alla 10.08.2018

tehtud töö ajakulu 5 tundi ja 30 minutit. Ajakulu on igati põhjendatud. Hageja koostas 4-

leheküljelise vaidlustuse, mille koostamiseks oli vaja veel põhjalikumalt läbi töötada ja kirja

panna asjaolud, analüüsida kohalduvaid õigusnorme ning nende vastavust asjaoludele, samuti

analüüsis ja lisas hageja kostja palvel vaidlustusse täiendava argumendi. Lõpuks komplekteeris

hageja lisad ning edastas vaidlustuse VAKO-le.

3.7. 31.08.2018 arve nr 20181475 summas 201,60 eurot. 13.08.2018 pidasid pooled

kirjavahetust seoses Tallinna Halduskohtu 10.08.2018 määrusega termokaamerate vaidluse

osas, kus hageja selgitas kostjale määruse põhjendusi ja edasist menetluskorda. Lisaks koostas

ja edastas hageja Tallinna halduskohtule menetluskulude nimekirja. Ajakulu kokku 45 minutit.

23.08.2018 tutvus hageja Tallinna Halduskohtu 23.08.2018 kohtuotsusega seoses

termokaamerate riigihanke vaidlustusega ning edastas otsuse koos sisuliste kommentaaridega

kostjale. Ajakulu 35 minutit. Arve tasumise tähtaeg oli 30.09.2018, kuid kostja ei ole tänaseni

arvet tasunud ega ühtegi vastuväidet tehtu töö kvaliteedi osas esitanud.

2-20-119929

4. 23.01.2019 saatis hageja kostjale veelkord kõik eelnevalt kirjeldatud ja võlgnevuses olevad

arved, palus selgitada miks on arved tasumata ja teada anda, mis ajaks saavad arved tasutud.

Sellele kirjale kostja ei vastanud.

5. Hageja ei nõustu kostja etteheitega, et olemas on kaks arvet numbriga 20180571. Esialgu

koondati arvele numbriga 20180571 kõik kostjale osutatud teenused perioodil märts 2018 kuni

mai 2018, kuid hiljem jagati arve kolmeks osaks vastavalt kostja soovile ja vastavalt vaidlusega

seotud riigihankele ning neist ühe numbriks jäi 20180571, teised arved on nr 20180709 ja nr

20180711.

6. Seoses arvel nr 20181098 kirjeldatud töödega märgib hageja, et kolme töö puhul (30.05.18,

05.06.18 ja 07.06.18) on ekslikult märgitud, et need olid tehtud seoses hankega nr 189759 ehk

tuletõrjekiivrite ostmisega, kuid tegelikult oli töö seotud termokaamerate hankega.

7. Kostja ei ole käsundi täitmise ajal kordagi nõudnud hagejalt üheski vaidluses ekspertiisi

tellimist. Jääb ka arusaamatuks, täpsemalt millise vaidlusega seoses kostja ekspertiisi soovis.

Termokaamerate hanke vaidluses soovis kostja kohtule esitada seisukohti seoses sellega, et

kaameratelt pildistamisfunktsiooni nõudmine on ebaoluline, kuid hageja selgitas korduvalt, et

see küsimus ei ole vaidluses asjassepuutuv ning seda oleks tulnud vaidlustada

hankedokumentide vaidlustamisega. Puudub vaidlus selles, et hageja ei vaidlustanud

hankedokumente (ega pöördunud selleks kostja poole) ning seetõttu oli kehtiv

hankedokumentide nõue, et kaameral pidi olema pildistamise funktsioon, mida hageja

pakutaval kaameral ei olnud.

8. Alusetu on kostja väide, et pooled ei leppinud kokku selgituste ja telefonikõnede eest lisatasu

maksmises. Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 4 kohaselt on õigusteenuse üheks osaks

advokaadi kohustus teavitada klienti regulaarselt ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest

ning

vastama

kliendi

järelepärimistele.

Advokaat

peab

kliendiga

nõu

pidama

menetlustoimingute osas. Kostja informeerimine käsundiga seotud asjaoludest on vajalik, sest

selle üks eesmärke on käsundi fookuse välja selgitamine ka olukorras, kui asjaolud muutuvad.

9. Kostja vastuväited on otsitud ning ei anna ühtegi alust keelduda arvete tasumisest. Näiteks

ei ole kostja varasemalt kordagi vastu vaielnud tunnihinnale, vaid on kaks arvet sama

tunnihinnaga samades asjades tasunud. Kostja ei ole väljendanud rahulolematust seoses töö

sisuga. Kostja on hoopis kinnitanud koostatud dokumentide sobivust ja mõnel juhul palunud

lisada mõne argumendi, mida hageja on ka teinud. Hageja on reaalselt kostjale õigusteenust

osutanud ja tööd teinud ning hagejal on õigus saada selle eest tasu.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja nõustus, et ta pöördus ajavahemikus

detsembrist 2017 kuni augustini 2018 hageja poole vaidlustuskomisjoni 28.06.2018 otsuse nr

121- 18/192627 ja Päästeameti 28.05.2018 otsuse tühistamiseks. Hageja ja kostja vahel oli

käsundusleping. Pooled leppisid kokku, et hageja esindab kostjat kohtumenetluses ning esitab

kostjale arveid vastavalt osutatud teenustele, aga kostja kohustuseks esitatud arved tasuda.

11. Need arved, mida kostja ei ole tasunud, on ta vaidlustanud. Kostja on mitmel korral palunud

selgitada arvete alust, kuid hageja kirjadele ei vastanud. Hageja esitas kostjale kaks erinevate

summade ja sama numbriga arvet. Hageja nõuded ei vasta hea usu põhimõttele. Kostja ei pea

tasuma arveid, milliste alusel ei ole hageja osutanud teenuseid.

2-20-119929

12. Hageja jättis oma kohustused täitmata, sest ta ei esitanud haldusasjas nr 3-18-1360 esimeses

astmes kohtule ekspertiisi, mis oli asja lahendamisel hädavajalik. Arvetes nr 20181474, nr

20181098, nr 20180711, nr 20180709, nr 20180849 ja nr 20181475 on märgitud ka tasu kostjale

selgitamise ja teabe edastamise eest. Hageja nõue täiendava lisatasu saamiseks on alusetu.

Hageja nõue tuleneb haldusasja nr 3-18-1360 menetluskuludest. Seetõttu tuleb hinnata, kuivõrd

hageja esindaja esitatud dokumendid oma sisult kattusid ja milline oli menetlusdokumendi

koostamisele kulunud aeg. Samuti kuivõrd on menetlusdokumentide esitamine olnud

põhjendatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5754,89 eurot, millest 4901,40

eurot on põhinõue ja 853,49 eurot seisuga 12.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti

mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 13.10.2020 põhinõudelt 4901,40 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enamas

ulatuses kui on põhinõude summa 4901,40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda

ja määras hageja menetluskulud kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena

välja 2 985,08 eurot.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsunduslepinguna õigusabi

osutamise leping, mille alusel osutas hageja kostjale õigusabi neljas riigihankes; õigusabi

osutamise raames vastas hageja kostja küsimustele, koostas kostjale viimase palvel selgitusi

ning vaidlustusi; hageja esindas kostjat vastavalt viimase soovile vaidlustuste esitamisel

VAKO-s ning ühes haldusvaidluses kohtus; osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale arved

nr 20180709, nr 20180571, nr 2080711, nr 20180849, nr 20181098, nr 20181474 ja nr arve

20181475.

15. Kostja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi asjaolu ega õiguslikku põhistust, mis

võimaldaks kohtul hageja nõude osaliselt või täielikult rahuldamata jätta. Kostja vastusest ei

selgu, miks puudub tal kohustus tasuda hageja arveid. Hagi ei saa jätta rahuldamata kostja

üldsõnaliste ja põhistamata väidete alusel, milliste kohaselt olid arved vaidlustatud ja kostja ei

pea tasuma osutamata teenuste eest.

16. Hageja pidi kostjale osutama õigusteenuseid vastavalt oma parimatele oskustele. Hagejal ei

olnud kohustust tagada, et kostja osutub kõikides riigihangetes edukaks või et kostja osutub

edukaks vaidlustuste esitamisel või kohtuvaidlustes. Hageja pidi selgitama kostjale seda, kas

või millises ulatuses võivad viimase soovitud toimingud osutada edukateks. Seda on hageja

asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ka korduvalt teinud. Kostja vastusest ei ole võimalik

järeldada, miks pidi hageja tema hinnangul osa teenustest ehk andma õiguslikke selgitusi ja

muud erialast teavet tasuta. Hageja tegutses oma kutsetegevuses ning kostja ei saanud eeldada

osade teenuste tasuta osutamist. Hageja esitatud tõendid tõendavad ammendavalt, milliseid

teenuseid on hageja kostjale osutanud.

17. 17.05.2018 saatis hageja kostjale tasumiseks arve nr 20180709 summas 378 eurot. Arve oli

esitatud kõrvamärkide hankes dokumentide analüüsi ja kliendile seisukoha koostamise eest 2

tunni ja 30 minuti ulatuses. Õigusteenuse ajaline maht on kooskõlas hageja poolt viidatud

dokumentidega, millest nähtub hageja esindaja töö.

18. 17.05.2018 saatis hageja kostjale arve nr 20180571 summas 403,20 eurot. Arve oli esitatud

kahe hageja advokaadi töö eest, mis oli seotud kostja soovitud selgitustega. Õigusabi osutati 2

2-20-119929

tunni ja 40 minuti ulatuses. Arvel toodud töö maht on kooskõlas kohtule esitatud tõenditest

nähtuvaga.

19. Hageja esitas kostjale 17.05.2018 arve nr 20180711 õigusabi eest seoses tuletõrjekiivrite

hankega summas 693 eurot. Arve oli esitatud 4 tunni ja 35 minuti õigusabi eest, mis oli vajalik

materjalide läbitöötamiseks, kostjale soovituste andmiseks ja Päästeametile pöördumiste

koostamiseks. Arvel märgitud teenuse maht on kooskõlas hageja esindaja koostatud

seisukohtade sisu ja mahuga.

20. 31.05.2018 esitas hageja kostjale arve nr 20180849 summas 151,20 eurot. Arve oli esitatud

õigusabi eest 1 tunni ulatuses riigihanke küsimuse analüüsi ja vastuse koostamise eest. Arvel

toodud töö maht on kooskõlas tõenditest nähtuva advokaadi töö mahuga.

21. 30.06.2018 saatis hageja kostjale arve nr 20181098 õigusabi eest summas 1 209,60 eurot.

Arve oli esitatud õigusabi 8 tunni eest materjalide ülevaatamise, kliendile selgituste andmise ja

vaidlustuse koostamise eest. Hageja selgitas menetluse käigus, et sellel arvel oli kolme töö

puhul (30.05.2018, 05.06.2018 ja 07.06.2018) ekslikult märgitud, et need olid seotud

tuletõrjekiivrite hankega 189759. Tegelikult oli töö seotud termokaamerate hankega. Hageja

seletus on usutav, sest sisulise töö tegemine nähtub kohtule esitatud tõenditest. Hageja esindaja

töö maht on kooskõlas kohtule esitatud tõenditega.

22. 30.06.2018 saatis hageja kostjale arve nr 20180710 õigusabi eest 3 439,80 euro eest. Arve

oli esitatud õigusabi eest 22 tunni ja 45 minuti eest. Arve oli esitatud mitmete erinevate

toimingute eest, sealhulgas kliendile antud selgituste, mitme vaidlustuse ja selle täienduse

koostamise eest, kostja esindamise eest vaidlustuskomisjoni istungil, VAKO otsuste

läbivaatamise ja nende selgitamise eest. Arvel toodud tööde maht on kooskõlas hageja

advokaadi töö sisu ja mahuga, mis nähtub eelmärgitud tõenditest.

23. 31.08.2018 esitas hageja kostjale arve nr 20181474 õigusabi eest summas 1 864,80 eurot.

Õigusabi oli osutatud 12 tundi ja 20 minutit seoses vaidlustuse koostamisega, täiendavate

seisukohtade koostamisega ja VAKO otsuse läbivaatamisega. Hageja advokaadi töömaht on

kooskõlas kohtule esitatud tõenditest nähtuvaga.

24. 31.08.2018 esitas hageja kostjale arve nr 20181475 õigusabi eest summas 201,60 eurot.

Õigusabi osutati 1 tunni ja 20 minuti ulatuses ning see seisnes menetluskulude nimekirja

koostamises, otsusega tutvumises ja kostjale selgituste andmises. Arvel märgitud esindaja tööde

maht on kooskõlas kohtule esitatud tõenditest nähtuvaga.

25. Kostja ei ole põhistanud, miks ta eelpooltoodud arveid osaliselt või tervikuna tasuma ei pea.

09.09.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles selgitas, et on osa arveid tasunud. Samas soovis

kostja teada, miks on talle saadetud kaks arvet numbriga 20180571. Kostja ise soovis selle arve

jagamist osadeks. Kostja arvas, et hageja peaks arvete sisulised põhjendused üle vaatama.

Eeltoodust nähtuvalt on põhjendatud hageja selgitus, miks arvet muudeti. Kostja ei ole

selgitanud ega põhistanud, mis talle tema enda e-kirjast nähtuvalt arvete koostamisel ja

numereerimisel arusaamatuks jäi. 20.09.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et ta

ei nõustu hageja saadetud arvetega. Samas ei nähtu e-kirjast ühtegi sisulist etteheidet või

põhistust.

26. Kostja leidis, et ta kaotas vaidluse haldusasjas nr 3-18-1360 põhjusel, et ekspertiis esitati

alles teise astme kohtule, kuigi selle oleks pidanud esitama esimeses astmes. Kohus leidis, et

esitatud tõend oli hankevaidluses asjakohatu. Pädevust mitteomava isiku arvamus selle kohta,

2-20-119929

kuidas ühte või teist sõna tõlgendada, ei saanud sisuliselt tõendada kostja väiteid selle kohta,

millised tehnilised omadused tema pakutaval seadmel on. Kostja ei ole põhistanud, millest oleks

pidanud tulenema hageja kohustus ekspertiisiakti esitamiseks esimese astme kohtus ja kuidas

see oleks muutnud vaidluse tulemust. Kostja väited on paljasõnalised ning kostja ei ole

põhistanud, kuidas väidetav ekspertiisiakti esitamata jätmine pidi teda vabastama kohustusest

tasuda hageja esitatud arved.

Apellatsioonkaebus

27. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks

lahendamiseks.

28. Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust. Kohus on jätnud menetlusosalistele selgitamata, millised asjaolud vajavad

kohtu hinnangul täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada. Samuti ei ole kohus

juhtinud tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile. Kohus on jätnud

välja selgitamata menetluses tähtsust omavad asjaolud - esiteks, kohus pole tuvastanud, millised

lepingud teenuste ja maksete osas olid poolte vahel, nimelt see, mis sisaldus teenuste

maksumuses ja kas kostja teadis sellest. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja esitas

kostjale arve osas, milles pooled kokku leppisid.

29. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtusse (haldusasjas nr 3-18-1360) ekspertiisi tulemuse,

mille tulemus oleks muutnud sündmuste käiku, kuid Tallinna Ringkonnakohus ei võtnud seda

läbivaatamiseks ja märkis, et ekspertiis oleks tulnud esitada esimese astme kohtus.

30. Käsundiandja on kohustatud tasuma käsundisaajale käesoleva lepingu raames osutatava

teenuse eest vastavalt koostöölepingu hinnakirjale või eraldi kokkuleppele. Pooled leppisid

kokku, et hageja esindas esimese astme menetluses kohtus kostja huve, mille kohaselt hageja

esitas arved, mille kostja peab ära tasuma. Arvetest nr 20181474, 20181098, 20180711,

20180709, 20180849 ja 20181475, nähtub, et need sisaldavad tasu kostjale selgitamise ja teabe

edastamise eest.

31. Ülejäänud arvete osas, mille hageja esitas, olid pooltel erimeelsused ning kostja kirjutas

hagejale mitu korda ja soovis nende arvete kohta selgitust. Hageja nõue käsunduslepingust

tuleneva täiendava lisatasu saamiseks on alusetu.

32. Ebaselge on, miks kohus pidas ühes protsessis menetluskulusid ülehinnatuks ja teises

protsessis, kus esindajaks on sama isik, rahuldas kohus menetluskulud täielikult.

Vastustaja seisukoht

33. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-20-119929

35. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus

mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt

ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

36. Põhjendamatu on kostja etteheide maakohtule, et maakohus pole juhtinud tähelepanu

pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ega selgitanud, millised asjaolud

vajavad täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada. Kostja on ise läbivalt oma

menetlusdokumentides nõustunud sellega, et tegemist on käsunduslepinguga. Samal seisukohal

on ka olnud ka hageja. Seega pole poolte vahel vaidlust poolte õigussuhte kvalifikatsiooni osas.

Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise

ning kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike

väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu 15.02.2017 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-140-16, p 21; 22.10.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15). Sellest tulenevalt on

maakohus pooltele 07.01.2021 saadetud kirjas kvalifitseerinud poolte vahelise suhte

käsundussuhtena VÕS § 619 alusel ja on viidanud, et kostjal tuleb eelkõige sisuliselt põhistada,

kas või millised vastuväited tal on hageja arvetele, millisel õiguslikul või faktilisel alusel on

kostjal õigus arvete tasumisest osaliselt või täielikult keelduda ning millises osas ei loe kostja

teenust osutatuks vaatamata hageja tõenditele. Samuti juhtis maakohus kostja tähelepanu

sellele, et kostjal tuleb oma vastuväiteid hageja nõudele tõendada. Kolleegium selgitab, et

vastuväidete esile toomise kohustus on poolel, kes vastaspoole seisukohtade ja väidetega ei

nõustu. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt

Riigikohtu 20.02.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. See hagimenetluse põhiolemus pidi kostjale teada olema ja seega tuli

kostjal kõigepealt esile tuua konkreetsed vastuväited hageja nõudele ja seejärel neid

vastuväiteid tõendada. Toomata esile selliseid vastuväiteid, ei saanud maakohus edasiselt

kostjale selgitada, mida kostja konkreetselt tõendama peaks.

37. Kostja väitel ei ole maakohus tuvastanud, millised lepingud teenuste ja maksete osas olid

poolte vahel, nimelt see, mis sisaldus teenuste maksumuses ja kas kostja teadis sellest. Ka

sellise etteheitega ringkonnakohus ei nõustu. Kostja märkis maakohtus, et poolte vahel oli

sõlmitud käsundusleping õigusteenuse osutamiseks, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale

kokkulepitud teenuseid ja kostja kohustus nende eest tasuma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

sellele, et hageja osutas kostjale õigusteenust detsembrist 2017 kuni augustini 2018 seoses nelja

riigihankega, milles kostja oli osalenud või soovis osaleda (riigihange nr 192312 „Kõrvamärgid

veiste, lammaste, kitsede ja sigade märgistamiseks“ (kõrvamärkide riigihange), riigihange nr

194914

„Bandvagn

206A

roomik-konteinersõidukite

renoveerimistööde

tellimine“

(roomiksõidukite riigihange), riigihange nr 192627 „Termokaamera komplektide ostmine“

(termokaamerate

riigihange)

ja

riigihange

nr

189759

„Tuletõrjekiivrite

ostmine“

2-20-119929

(tuletõrjekiivrite riigihange). Seega oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping nimetatud

riigihangetega seonduva õigusteenuse osutamiseks. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste

kohta arved, mis sisaldasid ka hageja poolt tehtud toimingute kirjeldusi. Kostja ei ole üheski

menetlusdokumendis toonud esile, missugused hageja poolt esile toodud toimingud väljuvad

poolte vahelise lepingu raamidest. Ainuke etteheide seisnes selles, et hageja nõudis tasu kostjale

selgitamise ja teabe edastamise eest. Selles osas on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti

selgitanud, et hageja tegutses oma kutsetegevuses ning kliendile selgitamine ja teabe

edastamine on õigusteenuse lahutamatu osa, seejuures ei saanud kostja eeldada osade teenuste

hageja poolt tasuta osutamist.

38. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja põhiline etteheide hagejale see, et kostja soovis

vaidlusaluste arvete kohta selgitust, kuid ei saanud neid ja seetõttu on hageja nõue alusetu.

Kostja nõudis 09.08.2018 hagejalt selgitusi arve nr 20180571 osas (nimelt, kas hageja on

esitanud selle arve 2 korda) ja arve nr 20181098 osas (nimelt, miks on lisaks arvele nr 20180711

veel 8 tunni ulatuses sama teema käsitluse osas tasu nõutud). Samuti saatis kostja hagejale

20.09.2018 kirja, milles ei nõustunud arvega nr 20181474, märkides, et 10.08.2018 toimingu

ajakulu (5 tundi ja 30 minutit) on liiga suur. Seega on kostja nõudnud hagejalt selgitusi üksnes

kolme arve kohta. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kostja kirjadele ei vastanud. Samas ei

muuda see hageja nõuet ka nimetatud kolme arve osas põhjendamatuks. Hageja on selgitanud,

et esialgne arve nr 20180571 jagati kostja soovil kolmeks eraldi arveks ning ühele arvele jäi

esialgse arve number. Seejuures jagati esialgsel arvel olevad toimingud eraldi arvetele, mistõttu

ei tekkinud olukorda, kus hageja oleks ühe toimingu eest kostjalt nõudnud tasu topelt. Samuti

selgitas hageja arvet nr 20181098 selliselt, et tuletõrjekiivrite hange oli kolme toimingu osas

sinna märgitud ekslikult ja tegelikult oli töö seotud termokaamerate hankega. Ringkonnakohtu

hinnangul kinnitavad asjas esitatud tõendid hageja käsitlust mõlema arve osas. Arve nr

20181474 osas selgitas hageja, et 10.08.2018 toiming seisnes VAKO-le vaidlustuse

koostamises, mille kostja heaks kiitis ning tegemist oli nelja-leheküljelise dokumendiga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud toimingu ajakulu oli põhjendatud. Ehkki

lehekülgede arv ei olnud suur, oli sisult tegemist dokumendiga, mille ettevalmistamiseks ja

koostamiseks ei saaks kuluda vähem aega.

39. Samuti ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks kostja poolt apellatsioonkaebuses

märgitud väited ekspertiisi esitamata jätmise kohta, samuti väited lisatasu ja menetluskulude

osas. Kostja ei ole täpsustanud, milles seisneb seoses eeltoodud väidetega tema etteheide

maakohtu otsusele. Kostja väitega ekspertiisiga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et

maakohtus heitis kostja hagejale ette seda, et kui haldusasjas oleks ekspertiisiakt esitatud

halduskohtus, oleks selles asjas olnud vaidluse lahendus teistsugune. Maakohus käesolevas

asjas selle väitega ei nõustunud ja märkis, et hageja ei ole põhistanud, et haldusasja lahendus

olnuks teistsugune. Kolleegium nõustub sellega, kuna ringkonnakohus jättis haldusasjas

kaebuse rahuldamata mitte põhjusel, et kaebaja oleks jätnud midagi tõendamata, vaid põhjusel,

et termokaamera hankemenetluses ei vastanud kostja pakkumine hanketingimustele

(tingimuseks oli, et kaameral oleks eraldi salvestusfunktsioon, kuid kostja pakkus välja, et

videosalvestuse stoppkaadrilt saab salvestada pildi). Samuti ei olnud ekspertiisiakti

ringkonnakohtus tagasilükkamise ainukeseks põhjuseks selle hilinenult esitamine, vaid ka selle

asjakohatus. Ka haldusasjas märkisid kohtud, et sisuliselt soovis kostja vaidlustada

hankemenetluse tingimusi, mida ta oleks pidanud vaidlustama varem, hanke väljakuulutamisel.

Seega ei saa ka selles osas hagejale kuidagi etteheiteid teha.

2-20-119929

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

41. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

42. Hageja esitas 22.10.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1993,75 eurot

(käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud

hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 13 tunni 46 minuti ulatuses tunnihinnaga 145 eurot

(käibemaksuta). Samuti palub hageja määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud seoses kohtuistungil osalemisega 22.10.2021, lähtudes kohtuistungi protokollis

fikseeritud istungi kestvusest, tunnihinnast 145 eurot ja ühe esindaja osalemisest.

43. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, valmistumine

istungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud. Samas ei ole osaliselt

põhjendatud nende toimingute ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebusele

vastuse koostamine 7 tundi ja 52 minutit ning istungiks ettevalmistumine 5 tundi ülemäärane

ajakulu. Tegemist ei ole mahuka apellatsioonkaebusega ja selles ei ole esile toodud suures

hulgas väiteid, mille vastamine võiks sedavõrd palju aega võtta. Sisuliselt on tegemist

maakohtus kostja 29.03.2021 menetlusdokumendist kopeeritud seisukohtadega. Kolleegium

leiab, et sellisele apellatsioonkaebusele vastamine võtab maksimaalselt aega 3 tundi.

Apellatsioonkaebuse väidete vähesuse tõttu peab kolleegium istungiks ettevalmistumist

põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Ülejäänud toimingute ajakulu on õigusteenuse osutamiseks

põhjendatud ja vajalik, mistõttu kokku moodustab hageja lepingulise esindaja põhjendatud

ajakulu 5 tundi ja 54 minutit, millele lisandub istungiaeg 55 minutit, kokku 6 tundi ja 49 minutit.

44. Arvestades, et tegemist on advokaadi poolt osutatava õigusteenusega, on hageja lepingulise

esindaja tunnitasu määr 145 eurot (käibemaksuta) kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1

mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Antud juhul on tegemist kohtupraktikaga kooskõlas oleva tunnitasu määraga.

45. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

kostjalt

hageja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 988,42 eurot (käibemaksuta). Lähtudes TsMS § 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Iris Kangur-Gontšarov

Gaida Kivinurm