2-19-8311/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Gea Lepik ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.11.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-8311

Kohtuasi

ICP Solutions OÜ hagi Aktsiaselts ELVESO vastu

viivise 9305,89 euro, kahjuhüvitise 2295 euro, viivise

9,18 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaselts ELVESO apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

9182,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: ICP Solutions OÜ (registrikood 11659535),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani

Kostja: Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 19.10.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu menetluskulud jätta 74 % ulatuses Aktsiaselts ELVESO kanda ja 26 %

ulatuses ICP Solutions OÜ kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Aktsiaselts

ELVESO kanda

3. Välja mõista Aktsiaseltsilt ELVESO 918 eurot ICP Solutions OÜ kasuks

ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil ELVESO tasuda ICP

Solutions OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

2-19-8311

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ICP Solutions OÜ (hageja) esitas 31.05.2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts

ELVESO (kostja) vastu viivise 9305,89 euro, kahjuhüvitise 2295 euro, viivise 9,18 euro

ja täiendava viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

kostja

poolt

läbiviidud

riigihanke

„Projekteerimisehitustööd Jüri aleviku Ehituse tn katlamaja üleviimiseks hakkepuidu

küttele“ tulemusena pooled 09.01.2018 ehituse töövõtulepingu.

3. Hageja esitas kostjale 04.01.2019 tasumiseks arve nr 1489 summas 83 698,80 eurot

(tähtajaga 18.02.2019) ja 13.02.2019 arve nr 1597 summas 61 617 eurot (tähtajaga

30.03.2019).

4. 18.02.2019 ja 01.04.2019 teavitas kostja, et peab riigihangete seaduse (edaspidi RHS)

§ 122 lg 9 ja hageja alltöövõtja AS Megaron-E esitatud taotluse alusel kinni hagejale

tehtavad maksed summades 83 698,80 eurot (arve nr 1489) ja 61 617 eurot (arve nr

1597). Hageja on maksete kinnipidamisele vastu vaielnud.

5. 10.05.2019 tasus kostja hagejale kinnipeetud summad. Viivist kostja ei tasunud.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista arvete tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivise

kokku summas 9305,89 eurot. Hageja on arvestanud arvelt nr 1489 viivist summas

6779,60 eurot ja arvelt nr 1597 summas 2562,29 eurot.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise 2295 eurot ja viivise nimetatud

summalt 9,18 eurot. Hagejale on tekkinud kostja rikkumise tagajärjel kahju

õigusabikulude näol, mis tekkisid põhjusel, et kostja pidas makseid alusetult kinni.

8. Kuna lepingu aluseks olevat riigihanget alustati enne 01.01.2019, siis RHS § 122 lg 9

ei kohaldu pooltevahelisele suhtele. RHS § 122 lg 9 regulatsioon jõustus 01.01.2019

RHS § 238 lg 4 alusel, milline säte ei näe normile ette tagasiulatuvat jõudu.

9. Hageja vaidles kostja viivise nõude vähendamisele vastu.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

11. Kostja palus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel hagi

läbi vaatamata viivise nõude 9305,89 euro osas ning TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi

läbi vaatamata kahjunõude 2295 euro ja sellelt arvestatud viivise osas. Vaidluse

lahendamine on halduskohtu pädevuses.

12. RHS § 122 lg 9 alusel summade kinnipidamist ei saa pidada eraõigussuhteks. Maksete

kinnipidamisel oli tegemist haldustoiminguga, millele kohaldub toimingu tegemise ajal

kehtiv õigus ehk siis antud juhul RHS § 122 lg 9.

2-19-8311

13. Kostja on esitanud ka taotluse viivise vähendamiseks vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja §

162 lg-le 1 ühe euroni, kuna kostja ei pidanud aru saama, et RHS § 122 lg 9 ei pruugi

kohalduda pooltevahelises õigussuhtes.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohtu 30.04.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja 9182,66 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 74 % ulatuses kostja

ja 26 % ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 2481,96 eurot, hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 670,80 eurot,

tasaarvestas väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1811,16 eurot ning viivise menetluskuludelt.

15. Pooled vaidlevad õiguse kohaldamise ja eelkõige selle üle, kas RHS § 122 lg 9 ja lg 10

olid pooltevahelises suhtes kohaldatavad, arvestades, et nimetatud sätted jõustusid

01.01.2019 vastavalt RHS § 238 lg-le 4. Lisaks on vaidlus ka selle üle, kas tegemist on

eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega ning kas maakohtul on pädevus vaidlus läbi vaadata

või tuleks seda teha halduskohtus.

16. Kostja taotlus viivise nõude osas hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1

alusel jääb rahuldamata. Käesoleva hagi puhul ei ole ilmselge, et hageja poolt esitatud

asjaoludel ei ole võimalik hagi ühelgi õiguslikul alusel rahuldada.

17. Kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jääb

rahuldamata. RHS § 73 lg 3 p 1 alusel hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega.

Pooled sõlmisid hankelepinguna ehituse töövõtulepingu, millest alates reguleerib

pooltevahelisi suhteid hankeleping (töövõtuleping). Hankelepingule kohaldub RHS § 8

lg 2 kohaselt eelkõige VÕS-i asjakohane regulatsioon. Hageja on esitanud rahalise

nõude pooltevahelisest töövõtulepingust (hankelepingust) tulenevalt. Seega on tegemist

eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis allub maakohtule.

18. Pooltevaheline vaidlus tuleneb töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluvate summade

kinnipidamisest ja on alates hankemenetluse lõppemisest ja hankelepingu sõlmimisest

eraõiguslik suhe. Seega allub käesolev vaidlus mõlema nõude osas maakohtule.

Seadusandja ei ole RHS § 122 lg-ga 9 sätestanud iseseisvat avaliku võimu teostamise

normi, vaid tegemist on sättega, mis ehitustööde hankelepingu või ehitustööde

kontsessioonilepingu sõlmimisel hankija ja pakkuja vahel muutub sisuliselt lepingu

osaks. RHS § 122 lg 9 järgi on hankijal (tellijal) iseenesest ulatuslik kaalutlusruum, kas,

mis summas ja millal maksed peatada ning millal need maksed taastada. Tegemist on

alltöövõtjale lisatagatisega, mis tuleneb hankija ja pakkuja vahelisest ehitustööde

hankelepingust, mitte otse seadusest. Sätte eraõiguslikku iseloomu kinnitab ka asjaolu,

et RHS § 122 lg 11 sätestab võimaluse laiendada RHS § 122 lg 9 kohaldamist riigihanke

alusdokumentidega ka muudele hankelepingutele. Nagu muude hankelepingu

tingimuste täitmise või mittetäitmise üle tekkivate vaidlustegi puhul, allub ka RHS §

122 lg 9 kohaldamisest tekkinud vaidlus maakohtule. Kehtiv kord ei näe ette võimalust

minna riigihanke läbiviimisel pärast hankelepingu sõlmimist ehk hankemenetluse

lõppemist n-ö tagasi hankeasjade vaidlustuskorra juurde ja sellest lähtuda.

19. Kohtul tuleb lahendada ka küsimus, kas 15.11.2017 alanud hankemenetluse tulemusena

09.01.2018 sõlmitud hankelepingule kohaldus 01.01.2019 jõustunud RHS § 122 lg 9,

võttes arvesse, et maksete peatamine viitega sellele alusele toimus kostja poolt

18.02.2019 ja 01.04.2019. Hankelepingule saab kohalduda vaid selle sõlmimise ajal

kehtinud seaduse redaktsioon. RHS § 122 lg 9 (ja lg 10) saaks kohaldada vaid juhul, kui

seadus näeks ette selle kohaldamise ka hankemenetlustele või hankelepingutele, mis on

alustatud või sõlmitud enne 01.01.2019. RHS § 122 lg-le 9 ei ole rakendussätetes

tagasiulatuvat jõudu antud. Kuna vastavat normi ei ole, siis ei saanud kostja

2-19-8311

hankelepingu alusel tasumisele kuuluvate summade kinnipidamisel tugineda RHS § 122

lg 9 ja lg 10 regulatsioonile.

20. Kuna kostja viitas summade kinnipidamisel RHS § 122 lg-le 9, milleks tal õigust ei

olnud, siis toimus summade kinnipidamine ilma lepingus või õigusaktides sätestatud

aluseta (lepingu punkt 11.2.5).

21. Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, kokku summas 9182,66 eurot (VÕS § 113

lg 1, lepingu p-d 12.2.1 ja 35).

22. Arve nr 1489 summas 83 698,80 eurot maksetähtpäev oli 18.02.2019, arve tasuti

10.05.2019. Seega viivitatud päevade arv oli 81. Viivis 0,1% 83 698,80 eurolt on

83,6988 eurot. Seega viivise summa kokku nimetatud arvelt on 6779,60 eurot (81 x

83,6988).

23. Kuna arve nr 1597 (summa 61 617 eurot) 45 päeva pikkuse maksetähtaja lõpp

30.03.2019 langes laupäevale, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 kohaselt

saabus selle arve maksetähtpäev esmaspäeval 01.04.2019. Arve tasuti 10.05.2019.

Seega viivitatud päevade arv oli 39. Viivis 0,1% 61 617 eurolt on 61,617 eurot. Seega

viivise summa kokku nimetatud arvelt on 2403,06 eurot (39 x 61,617).

24. Kostja ei ole tõendanud viivise ebamõistlikku suurust ega toonud esile asjaolusid selle

vähendamiseks. Poolte vahel kokku lepitud viivise määr 0,1% viivitatud summalt

päevas ei ole ebamõistlik, vaid on majandustegevuses tavapärane. Maksmisega

viivitamise tulemus on võlgnikule ettenähtav ning ta saab selle tagajärgi prognoosida ja

oma käitumist vastavalt sellele reguleerida. Võlgniku ekslik hinnang õiguslikule

olukorrale ei vabasta teda lepingulisest vastutusest. Antud juhul ei olnud tegemist

seaduse regulatsiooniga, mis oleks olnud erakordselt keeruline või täiesti mõistetamatu.

Viivise vähendamisel ei ole asjakohane kostja argument, kas ja millal hageja ise RHS §

122 lg 9 mittekohaldumisele tugines. Hageja ei ole summade kinnipidamisega

nõustunud ja on sellele algusest peale vastu vaielnud ning tema konkreetne õiguslik

argumentatsioon seejuures ei saa olla aluseks viivise vähendamisele. Kohtul puudub

alus käesoleva vaidluse raames hinnata, kas hageja oli oma alltöövõtjale võlgu ja kas

hageja käitus alltöövõtja suhtes pahatahtlikult.

25. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude 2295 euro ja sellelt arvestatud viivise 9,18

euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata nõude tõendamatuse tõttu.

26. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (summas 9182,66 eurot)

ning hagihind on 12 447,74 eurot, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 74 % ulatuses

kostja kanda ja kostja menetluskulud 26 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

Apellatsioonkaebus

27. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus hagi rahuldas ja määras menetluskulud kindlaks. Kostja palub uue lahendiga

jätta hagi viivise nõude 9305,89 euro osas TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata

või teha asjas uus lahend, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

28. RHS § 122 lg 9 on avaliku õiguse norm. Kostja poolt avaliku õiguse normi rikkumine

(haldusmenetluses summade õigusvastane kinnipidamine) ei saa kaasa tuua

eraõiguslikke tagajärgi. Vastav säte ei ole ehitustööde hankelepingu tingimus, kohus ei

ole pooltega arutanud võimalust, et kohus kavatseb sätet selliselt tõlgendada.

29. Kostja pidas väljamaksmisele kuuluvad summad kinni hankijana, mitte tellijana. Kostjal

kui tellijal puudus tahe viivitada maksete tasumisega. Seaduse mõttega kooskõlas ei ole

alltöövõtja ja pakkuja vahelise vaidluse riskide ja kulude panemine hankija kanda (RHS

§ 122 lg 10). RHS § 122 lg-s 10 sätestatu kinnitab, et RHS § 122 lg 9 on avaliku õiguse

norm. RHS § 122 lg 9 ei anna hankijale kaalutlusõigust. Seadusandja tahteks ei ole see,

2-19-8311

et kui hankija kohaldab RHS § 122 lg-t 9 ebaõigesti, siis peaks sellest hankijale

kaasnema hankelepingust tulenev kohustus maksta viivist.

30. RHS § 122 lg 9 kohaldub pooltevahelisele õigussuhtele. Kuna RHS § 122 lg 9 ei

reguleeri enam hankemenetluse korraldamist, siis ei ole sätte kohaldamise seisukohalt

oluline hankemenetluse alustamise aeg ja asjaolu, et hankemenetlus algas enne sätte

jõustumist. Kuna RHS § 122 lg 9 ei ole hankelepingu tingimus, siis ei ole sätte

kohaldamise seisukohalt oluline hankelepingu sõlmimise aeg ja asjaolu, et hankeleping

sõlmiti enne sätte jõustumist. Kostja poolt RHS § 122 lg 9 alusel summade

kinnipidamine on käsitletav toiminguna, mistõttu tuleb kohaldada toimingu tegemise

ajal kehtinud RHS sätteid. Maksete peatamine viitega RHS § 122 lg-le 9 toimus kostja

poolt 18.02.2019 ja 01.04.2019. Seega kuulub RHS § 122 lg 9 kohaldamisele.

31. Esinevad asjaolud viivise vähendamiseks. RHS § 122 lg 9 jõustus 01.01.2019. Seaduses

ei ole kirjas, et RHS § 122 lg 9 kohalduks üksnes neile hangetele, mis on alustatud

01.01.2019 või hiljem. Seetõttu ei tekkinud kostjal mõistlikku kahtlust RHS § 122 lg 9

kohaldamise võimalikkuse osas. Ka hageja oli kindel RHS § 122 lg 9 kohaldumises ja

kohtu enda jaoks oli RHS § 122 lg 9 kohaldamine ebaselge kuni otsuse tegemiseni.

32. Kui maakohus pidas end pädevaks lahendama RHS § 122 lg-st 9 tulenevat vaidlust, siis

oleks maakohus pidanud hindama ka seda, kas hageja oli alltöövõtjale võlgu, kuna

alltöövõtja poolt põhjendatud avalduse esitamine on üks normi kohaldamise eelduseid.

Kostja tõi esile, et hageja kuritarvitas oma õiguseid, kui jättis Megaronile

alltöövõtulepingust tuleneva tasu maksmata.

Vastustaja seisukoht

33. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg 6 alusel järgib neid.

35. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Hagi

rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt

edasikaebamata jõustunud.

36. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolev vaidlus allub maakohtule,

mitte halduskohtule. Hageja nõue tuleneb töövõtulepingust VÕS § 635 lg 1 mõistes.

Asjaolu, et leping on sõlmitud poolte vahel riigihanke tulemusena, ei oma antud juhul

tähtsust. RHS § 73 lg 3 p 1 sätestab, et hankemenetlus lõpeb hankelepingu või

raamlepingu sõlmimisega. Eelnevast tulenevalt sai hankelepingu sõlmimisega alguse

eraõiguslik suhe, mistõttu kohaldub pooltevahelisele lepingule nii VÕS § 76 lg 1, mis

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule, kui ka VÕS § 101 lg 1 p 1, mille

kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust.

37. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et RHS § 122 lg 9 reguleerib

pooltevahelisi suhteid pärast hankelepingu sõlmimist ehk peale hankemenetluse

lõppemist. Seadusandja ei ole RHS § 122 lg-ga 9 sätestanud iseseisvat avaliku võimu

2-19-8311

teostamise normi, vaid tegemist on sättega, mis ehitustööde hankelepingu või

ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimisel hankija ja pakkuja vahel muutub sisuliselt

lepingu osaks. Seadusandja on kehtestanud RHS § 122 lg 9 sisuliselt imperatiivse

ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu tingimusena, millest

pooled ei saa kõrvale kalduda ega teisiti kokku leppida.

38. Riigikohus on asunud seisukohale, et õiguse üldpõhimõtte kohaselt, kui võetakse vastu

uus õigusnorm või muudetakse olemasolevat ja soovitakse uuele normile anda

tagasiulatuvat jõudu juba tekkinud õigussuhetele, asjaoludele või toimingutele, tuleb

seadusandja sellelaadne soov väljendada vastava seaduse rakendussätetes (vt RKTKo

3-2-1-96-03, p 19). Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka hiljem, märkides, et

tehingu, asjaolu ja toimingu suhtes kohaldatakse nende tegemise ajal kehtinud

materiaalõigust ning tehingu ja toimingu tegemisest hiljem jõustunud materiaalõiguse

kohaldamine varem tehtud tehingu ja toimingu suhtes on võimalik ainult erandkorras,

kui selline tagasiulatuv jõud on selgelt väljendatud seaduse rakendussätetes (vt RKTKo

3-2-1-126-06, p 16).

39. Kuna sellist tagasiulatuvat jõudu ei ole RHS § 122 lg-le 9 antud, ei saanud kostja poolte

vahel sõlmitud hankelepingu alusel tasumisele kuuluvate summade kinnipidamisel

tugineda RHS § 122 lg-tes 9 ja 10 sätestatud regulatsioonile. Seaduse mittetundmine ja

selle ebaõige kohaldamise tagajärjel tehtud otsus ei saa tulla kostjale üllatusena.

40. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et alust viivise vähendamiseks ei esine.

Kostja põhjendused seoses õigusliku ebaselgusega RHS § 122 lg 9 kohaldamise osas ja

hageja enda osaga viivise nõude tekkimisel viivise vähendamiseks antud juhul alust ei

anna. Võlgniku ekslik hinnang õiguslikule olukorrale ei vabastada teda lepingulisest

vastutusest ja ei ole aluseks viivise vähendamisele. Hageja ei ole kunagi nõustunud

maksete kinnipidamisega ega andnud ka mõista, et ta viivist ei nõua, mistõttu ka hageja

käitumine ei anna alust viivise vähendamiseks. Lepingulise vastutuse puhul ei oma

tähtsust, kas kostja tõlgendas seadusenormi vääralt või mitte, kuivõrd lepinguline

vastutus kaasneb sellele vaatamata. Lepingu rikkumine ei toimunud vääramatu jõu

asjaoludel. Maksete kinnipidamine või sellest hoidumine oli allutatud kostja kontrollile.

41. Kostja väited selle kohta, et hageja kuritarvitas oma õigusi sellega, kui jättis Megaronile

alltöövõtulepingust tuleneva tasu maksmata, ei ole käesoleva menetluse raames

asjakohased. Hageja suhted oma alltöövõtjaga ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 74 %

ulatuses kostja kanda ja 26 % ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust

selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

43. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt. Kostja ei ole maakohtu poolt

kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Maakohus on

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud ning ringkonnakohtul pole

põhjust seda ümber hinnata.

44. TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

45. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulu-

nimekirja põhjal. Hageja taotleb 1208,70 euro hüvitamist 7,9 t õigusabi eest

tasumääraga 153 eurot/t (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindaja tutvus kaebusega ja

koostas vastuse (4,9 t), koostas menetluskulude nimekirja (0,5 t), valmistus istungiks

(2,5 t) ja osales sellel (0,5 t). Hageja advokaadist esindaja tunnitasu määr on kooskõlas

2-19-8311

Riigikohtu praktikaga, kuid ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul mõnevõrra

ülepaisutatud. Arvestades seda, et pooled vaidlevad üksnes seaduse kohaldamise üle

ning hageja kordab valdavalt juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti, vähendab

ringkonnakohus

vastuse

koostamise

ajakulu

tunnile

ja

kohtuistungiks

ettevalmistamise ajakulu 1 tunnile. Seega on põhjendatud õigusabi kulu

ringkonnakohtus 6 tunni eest kokku 918 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohuslane ega soovi käibemaksu

hüvitamist. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele

kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)