3-21-586/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-586

Haldusasi

Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla kaebus tühistada

Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldus nr DM-109156-60

või alternatiivselt kohustada Keskkonnaametit 16.02.2021

korralduses nr DM-109156-60 sisalduvate kõrvaltingimuste

muutmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Mittetulundusühing

Lüganuse

Tagaküla,

volitatud esindaja v.adv Karl Haavasalu

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Kristjan

Kers

Kolmas isik ‒ Kaltsiumkarbonaat OÜ, volitatud esindaja

Villy Lopman

Asja läbivaatamine

29.09.2021 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldus nr DM-109156-

60. 2. Jätta läbi vaatamata alternatiivne nõue kohustada Keskkonnaametit 16.02.2021

korralduses nr DM-109156-60 sisalduvate kõrvaltingimuste muutmiseks.

3. Mõista Keskkonnaametilt Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla kasuks välja

menetluskulud summas 16 950,50 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.12.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldusega nr DM-109156-60 anti Kaltsiumkarbonaat

OÜ-le kaevandamisluba Lüganuse lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamiseks.

2. Tallinna Halduskohtusse saabus 18.03.2021 Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla kaebus

tühistada Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldus nr DM-109156-60 või alternatiivselt

kohustada Keskkonnaametit 16.02.2021 korralduses nr DM-109156-60 sisalduvate

kõrvaltingimuste muutmiseks.

3. Kaebuses sisaldus taotlus peatada esialgse õiguskaitse (EÕK) korras Keskkonnaameti

16.02.2021 korralduse nr DM-109156-60 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas

kohtuasjas. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.04.2021 määrusega kaebuse selliselt, et peatas

haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldusega

nr DM-109156-60 väljastatud keskkonnaloa nr KL-509345 kehtivuse, välja arvatud

kõrvaltingimuste nr 1, 2, 5 ja 11 osas. Tallinna Ringkonnakohus muutis 22.05.2021 määrusega

Tallinna Halduskohtu 13.04.2021 määruse resolutsiooni ja sõnastas selle: „Rahuldada

Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla esialgse õiguskaitse taotlus selliselt, et peatada käesoleva

haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldusega nr

DM-109156-60 väljastatud keskkonnaloa nr KL-509345 kehtivus, välja arvatud kõrvaltingimuste

nr 1, 5 ja 11 osas.“

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaevandamisloa andmise välistab kohaliku omavalitsuse (KOV) nõusoleku puudumine.

Maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa väljastamisest,

kui KOV ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Lüganuse Vallavolikogu on kahel korral

otsustanud, et ta ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Esimest korda otsustas Lüganuse

Vallavolikogu mitte nõustuda kaevandamisloa väljastamisega 28.06.2018 otsusega nr 81 (otsus

tühistati Tartu Halduskohtu 31.01.2020 otsusega haldusasjas nr 3-18-1489). Lüganuse

Vallavolikogu võttis 29.10.2020 vastu otsuse nr 285, millega vallavolikogu uuesti ei nõustunud

kaevandamisloa väljastamisega. Selle otsuse näol on tegemist kehtiva haldusaktiga. Reeglina

toob KOV vastuseis kaevandamisloa väljastamisele endaga kaasa kaevandamisloa

väljastamisest keeldumise ning üksnes erandina ja Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib

kaevandamisloa välja anda vaatamata KOV vastuseisule, kui selleks on olemas ülekaalukas

riigi huvi. Käesoleval juhul puudub Vabariigi Valitsuse nõusolek kaevandamisloa

väljastamiseks Kaltsiumkarbonaat OÜ-le tulenevalt ülekaalukast riigi huvist. MaaPS § 49 lg-s

6 sätestatud 2-kuuline tähtaeg kehtib üksnes olukorras, kus vastustaja kaevandamisloa andjana

saadab haldusmenetluse raames kaevandamisloa taotluse KOV-le arvamuse avaldamiseks.

Käesoleval juhul tuleneb tähtaeg kohtuotsusest. Sanktsioonid olukorraks, kus kohtuotsust ei

täideta, sätestab HKMS § 248, mitte haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lg 2.

2) Vastustaja on puudulikult käsitlenud kaevandamisjärgselt maa korrastamisega seonduvat,

jättes välja selgitamata, kas ja millisel viisil on kaevandatud maad võimalik mõistlike

kulutustega kasutamiskõlblikuks korrastada. Tulenevalt MaaPS § 55 lg 2 p-st 9 tuli vastustajal

analüüsida, millisel viisil on kavas kaevandatud maa peale kaevandamise lõpetamist korrastada

ning kas sellised kavatsused on realistlikud. Vastavasisuline teemakäsitlus on vaidlustatud

korralduses väga puudulik. Karjääriala looduslikuks rohumaaks korrastamine ei ole reaalne.

Kaevandamistegevuse tagajärjel tekib 46 800 m2 suurune ja keskmiselt 5,9 m sügavune auk.

Sellise augu täitmiseks ja loodusliku rohumaa loomiseks tuleks endine karjäär täita umbes

140 400 m3 ulatuses täitepinnasega. Karjäärialal leidub katendit 28 000 m3 ulatuses. See

tähendab, et peale kaevandamise lõpetamist karjääri korrastamiseks rohumaaks tuleks juurde

vedada täitepinnast umbes 112 400 m3 ulatuses, mille kohale vedamine on väga kulukas ja

seetõttu on kaheldav, et Kaltsiumkarbonaat OÜ karjääriala rohumaana taastama hakkab.

Vaidlustatud korralduses ei ole sätestatud, mis saab olema korrastatava maa kasutamise

otstarve. Lubamatult on viidatud võimalusele muuta kaevandatud ala korrastamissuunda, kuna

vastavat keskkonnamõju hindamist (KMH) ei ole läbi viidud.

3) Vaidlustatud korralduses on vastustaja jätnud analüüsimata, kas kaevandamine võib olla

vastuolus riigi huvidega. Vaidlustatud korralduses on vastuoluline ja segane käsitlus, millisel

eesmärgil ehituslubjakivi Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandatakse. Nähtuvalt vaidlustatud

korralduse leheküljelt 4 punktist 2.2. on kavas ehituslubjakivi kaevandada viimistluskivi ja

ehituskivi ning sealhulgas killustiku tootmiseks, seevastu vaidlustatud korralduse leheküljelt 5

punktist 2.13. ilmneb, et ehituslubjakivi on kavas kaevandada viimistluskivi ja mitte killustiku

tootmiseks. Ka vastustaja möönab, et OÜ Kaltsiumkarbonaat võib ehituslubjakivi kaevandada

killustiku tootmiseks ning mingisuguseid piiranguid selles osas, kui palju võib OÜ

Kaltsiumkarbonaat kaevandada ehituslubjakivi viimistluskivi valmistamiseks ja kui palju

killustiku valmistamiseks, OÜ-le Kaltsiumkarbonaat sätestatud ei ole. Vastustaja on märkinud,

et ehituslubjakivi purustamine killustikuks võib toimuda karjääris kogu tööaja vältel, seega

ehituskillustiku valmistamine ei ole mitte kõrvaltegevus väheväärtusliku ehituslubjakivi ning

ehituslubjakivi jääkide käitlemisel, vaid reaalne igapäevane võimalus kaevandatava

ehituslubjakivi väärindamiseks. Samas on keskkonnamõjude uurimisel käesoleva kaasuse

raames lähtutud sellest, et kaevandama asutakse viimistluskivi. Mõjud keskkonnale näiteks

müra ja tolmu näol on killustiku kaevandamise puhul oluliselt suuremad kui viimistluskivi

kaevandamise puhul ning killustiku kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid Lüganuse

karjääri ümbruskonnas ei ole isegi mitte uuritud.

Vaidlustatud korralduses sisuliselt puudub analüüs selle kohta, milline on kaevandamisloa

väljastamise hetkel vastustaja hinnangul vajadus viimistluskivi järele Ida-Virumaal.

Asjakohaseks põhjenduseks ei saa pidada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) 20.06.2017 kirja, mille kohaselt on piirkonnas nõudlus viimistluskivi järele olemas,

kuna Ida-Viru maakonnas on ajalooliselt palju kiviehitisi, mis vajavad restaureerimiseks või

taastamiseks paekivi. Samuti puudub vaidlustatud korralduses sisuline analüüs selle kohta,

milline on kaevandamisloa väljastamise hetkel vastustaja hinnangul vajadus killustiku ja muu

ehituskivi järele Ida-Virumaal. Arvestades juba väljastatud kaevandamislubasid, on ilmne, et

ehituskivi varustuskindlus on Ida-Viru maakonnas tagatud pikaks ajaks. Nähtuvalt 16.02.2021

korralduse leheküljelt 17 punktist 3.2.3. ja leheküljelt 39 punktist 3.2.14.6. on vastustaja selle

üle otsustamisel, kas kaevandamisloa andmine on vastuolus riiklike huvidega, piirdunud vaid

viitega Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendi

"Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluse

menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest" (edaspidi: Juhend riiklike huvide

kaalumiseks) punktile 4.1.1., mille kohaselt varustuskindluse aspektist viimistluskivi

kaevandamise loa taotlemisel riiklikke huve ei kaaluta. Vastustaja on jätnud igasuguse

tähelepanuta küsimuse, kas ja miks peaks kuni 31.12.2016 kehtinud MaaPS jõusoleku ajal

antud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkiri nr 610 olema käesoleval ajal

käsitletav õigust loova aktina. Vaidlustatud korralduses sisuliselt puudub analüüs selle kohta,

kas ja miks on põhjendatud OÜ-l Kaltsiumkarbonaat kaevandamisloa väljastamine olukorras,

kus OÜ Kaltsiumkarbonaat on korduvalt silma paistnud õigusvastase käitumisega.

4) KMH läbi viimata jätmine on vaadeldav olulise menetlusveana, mis toob kaasa 16.02.2021

korralduse tühistamise. Lüganuse Vallavolikogu 07.10.2004 määrusega nr 38 kehtestatud

Murru kinnistu detailplaneeringu (edaspidi: Murru kinnistu detailplaneering) seletuskirja

punktist 2 nähtub, et antud detailplaneeringut tuleb vaadata koos KMH-ga, mis on vajalik

karjääri projekti koostamisel. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 29.07.2005 vaideotsusega nr

32-9-1/6978 on Murru kinnistu osas AS-ile Simon antud kaevandamisluba tunnistatud

kehtetuks muuhulgas põhjusel, et enne kaevandamisloa väljastamist oli läbi viimata KMH.

31.08.2020 KMH algatamata jätmise otsuses ja vaidlustatud korralduses on vastustaja

ebaõigesti hinnanud Murru maaüksusel ehituslubjakivi kaevandamisega kaasnevate

tagajärgedega seonduvat.

‒ Vastustaja on ebaõigesti hinnanud lubjakivi kaevandamisega kaasnevaid mõjusid veele.

Kaebaja seisukohta kinnitavad mitmed ekspertarvamused (16.11.2005 TTÜ Geoloogia

Instituudi teaduri T. Metslangi töö „Arvamus Lüganuse paekarjääri rajamise kohta“, A. Jõelehe

töö „Arvamus Dagaz OÜ (R. Perens) koostatud eksperthinnangule Lüganuse lubjakivikarjääris

kaevandamise võimalike mõjude kohta“, Pille Sedmani 26.08.2021 koostatud töö nr 21-08-

1690 „Ekspertiis Lüganuse lubjakivikarjääri alal tehtud uurimistööde ja kaevandamise mõju

hinnangute kohta“). Ekspertarvamustest nähtuvalt esineb KMH mittekoostamise aluseks olnud

Dagaz OÜ töös „Eksperthinnang – Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimalikud

mõjud (sh mõjuraadius) põhjavee ja kaevuse vee kvaliteedile ja varudele“ (edaspidi: Dagaz OÜ

eksperthinnang) olulisi puudusi, mistõttu tehtud järeldus negatiivsete keskkonnamõjude kohta

ei ole põhjendatud. Ebaõigesti on arvestatud karjääri mõjuraadiust. Tegelikkuses toob

kaevanduse rajamine piirkonnas kaasa kõikide vähem kui 10 meetrit sügavate kaevude kuivaks

jäämise. Samuti on ebaõigesti järeldatud, et kaevandamine on võimalik kuivalt, ilma vett

karjäärist välja pumpamata ja veetaset alandamata. Vastustaja on jätnud igasuguse tähelepanuta

tõiga, et töö „Vastuväited Argo Jõelehe poolt koostatud arvamusele Lüganuse

lubjakivikarjääris kaevandamise võimalike mõjude kohta“, mille koostajaks oli märgitud R.

Perens Dagaz OÜ-st, on digitaalselt allkirjastanud OÜ Kaltsiumkarbonaat OÜ juhatuse liige H.

Prits.

‒ Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaevandamisest tingitud müraga seonduvat. 28.12.2017

valminud ELLE OÜ töö „Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlus.

Mürauuring. Täiendatud müra leevendusmeetmete osas“ (edaspidi: ELLE OÜ mürauuring) on

lähtutud mitmetest ebaõigetest eeldustest, mis annavad ebaõige pildi kaevandamisest tekkivast

mürast. Eeldus, et karjäär töötab 9 kuud aastas ei ole õige. Nähtuvalt 16.02.2021 korralduse

leheküljelt 3 punktidest 1.3.9. ja 1.3.10., ei tööta karjäär üksnes nädalavahetustel ja riiklikel

pühadel ning ajavahemikus 23.12.-06.01. Samuti nähtub ELLE OÜ töö leheküljelt 6, et korraga

võib tööalal maksimaalselt olla 1 veok, 1 frontaallaadur, 1 ekskavaator ja 1 teleskooplaadur,

kusjuures iga üksik masin töötab reaalselt poole karjääri tööajast. Selliseid kõrvaltingimusi

16.02.2021 korralduses sätestatud ei ole, mis tähendab, et ELLE OÜ töös on kunstlikult asutud

masinate poolt tekitatava müra suurust vähendama. Vaidlustatud korraldus ei sätesta tingimusi

selles osas, kui palju erinevaid masinaid korraga karjääris töötada võib ja/või kui pikalt mingi

konkreetne masin karjääris töötada võib. Vaidlustatud korralduses ei ole sätestatud

kõrvaltingimusi selles osas, millise sagedusega võib karjääris kasutada mobiilset purustit ja

sõelurit. Samuti on ELLE OÜ töö leheküljel 13 lähtutud eeldusest, et purusti võetakse

kasutusele siis, kui osa kivimist on kaevandatud, mis tähendab, et purustus- ja

sorteerimisseadmed paiknevad karjääri süvises. Sellist kõrvaltingimust ei ole aga kehtestatud.

Samuti on ELLE OÜ töö leheküljel 18 hinnatud üksnes raimamise ja transpordi kumuleeruvat

müra, mitte aga raimamise, transpordi ning mobiilise purusti ja sõeluri poolt tekitatavat

kumulatiivset müra. Vaidlustatud korralduses ei ole ELLE OÜ poolt välja pakutud müra

leevendusmeetmeid täiel määral järgitud.

‒ Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaevandamisega kaasneva vibratsiooniga seonduvat.

04.12.2017 valminud OÜ Inseneribüroo Steiger arvamus „Lüganuse lubjakivikarjääris

kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang. Töö nr 17/2021“ (edaspidi: OÜ

Inseneribüroo Steiger vibratsiooni eksperthinnang) on puudulik. Töös on lähtutud ebaõigest

eeldusest, nagu asuks lähim majapidamine mäeeraldisest 220 meetri kaugusel. Tegelikult asub

lähim elamu 120 meetri kaugusel. Samuti on OÜ Inseneribüroo Steiger vibratsiooni

eksperthinnangus jäetud analüüsimata, kas ja millist vibratsiooni põhjustab purustus- ja

sorteerimissõlm. Vaidlustatud korralduses on vastustaja jätnud vibratsiooniga seonduvalt

tähelepanuta kohaliku kogukonna poolt 19.09.2020 antud tunnistuse selle kohta, et

hüdrovasaraga tehtavatest töödest tingitud vibratsioon on antud piirkonnas tunduvalt

ulatuslikum, kui see nähtub OÜ Inseneribüroo Steiger vibratsiooni eksperthinnangus.

‒ Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaevandamisega kaasneva õhu saastatust. Puudulik on õhu

saastamist käsitlev analüüs.

5) Vaidlustatud korralduse lehekülgedel 1-3 punktis 1.3. sätestatud mitmed kõrvaltingimused

ei ole täidetavad ja/või kontrollitavad, mistõttu tuleks kas 16.02.2021 korraldus tühistada või

tuleks

vastustajat

kohustada

kõrvaltingimusi

muutma.

Ebaselgus

kaevandamisloa

leevendusmeetmetes toob kaasa haldusakti õigusvastasuse ning võimaluse nõuda kas haldusakti

tühistamist või muutmist.

‒ Seoses kõrvaltingimusega 1.3.1. jääb arusaamatuks, miks seirekava tingimusi (või vähemalt

selle olulisemaid tingimusi) ei ole sätetatud vaidlustatud korralduses, miks ei ole sätestatud

nõuet

kooskõlastada

seirekava

ka

kaebuse

esitaja

kui

valitsusvälise

keskkonnaorganisatsiooniga, kas ja millised tagajärjed kaasnevad siis, kui seirekava ei peaks

kooskõlastama ning miks tuleks seirekava koostamisel lähtuda OÜ Alkranel koostatud tööst,

kui selle töö õigsus on kahtluse alla seatud. Kaebaja arvates peaks seirekava aluseks olema

KMH aruanne.

‒ Seoses kõrvaltingimustega 1.3.2. ja 1.3.4. jääb arusaamatuks, miks on need leebemad kui

ELLE OÜ mürauuringu lehekülgedel 22-29 välja paktuud leevendusmeetmed. Kuivõrd puudub

analüüs selle kohta, millisel määral vaidlustatud korralduse punktides 1.3.2. ja 1.3.4. sätestatu

müra vähendab, siis on see põhjuseks vaidlustatud korralduse tühistamiseks.

‒ Vaidlustatud korralduse punktis 1.3.5. on sätestatud: „Enne kaevandamistööde alustamist

tuleb viia läbi uuring, mille käigus selgitatakse (kaevude omanike nõusolekul) välja

mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 1 km kaugusel asuvate kaevude veetase ning kvaliteet.

Jääb arusaamatuks, kust on võetud 1 kilomeetri nõue. See, millise raadiusega maa-alal jääb

kaevandamisest tulenevalt vett vähemaks, tuleb kindlaks teha KMH käigus.

‒ Vaidlustatud korralduse punktis 1.3.11. on sätestatud: „Enne kaevandamise alustamist ning

kaevandamistegevuse lõppemisel hinnatakse ja dokumenteeritakse kõigi mäeeraldise

teenindusmaa piirist kuni 0,5 km kaugusele jäävate hoonete seisund.“ Jääb arusaamatuks, kust

on võetud 0,5 kilomeetri nõue. See, millise raadiusega maa-alal võib kaevandamisest tulenev

vibratsioon hooneid kahjustada, tuleb kindlaks teha KMH käigus.

Kui kohtu hinnangul vaidlustatud korralduse juures esinevad puudused siiski ei too kaasa selle

tühistamist, siis tuleks kohustada vastustajat muutma vaidlustatud korralduse punktis 1.3.

sisalduvaid kõrvaltingimusi vastavalt kaebuse p-dele 5.3.1‒5.3.6.

6) Vaidlustatud korraldus on vastuolus Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-

1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kehtestatud planeeringu "Ida-

Viru maakonnaplaneering 2030+" (edaspidi: Ida-Viru maakonnaplaneering). Lüganuse

lubjakivimaardla asub Lüganuse–Purtse muinasaegset maakasutust esitleval väärtuslikul

maastikul ning planeeringu "Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+" seletuskirja punkti 3.2.2.

kohaselt tuleb maardlate kasutusevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumaadel või väärtuslikel maastikel.

7) Kohalik kogukond on seonduvalt kaevandamisloa taotluse menetlemisega korduvalt

pöördunud vastustaja poole, kuid vastustaja on mitmed pöördumised jätnud sisuliselt

menetlemata. Tegemist on kaalutlusõiguse olulise rikkumisega.

5. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja on kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonina KeÜS § 30 lg 2 alusel. Ei saa

välistada iseenesest kaebaja kaebeõigust nimetatud sätte alusel, kuid keskkonnaorganisatsiooni

kaebeõigusele kehtivad olulised piirangud, mida tuleb kohtul ka käesolevas menetluses

arvestada. Kaebajal ei ole kaebeõigust näiteks küsimuses, kas Lüganuse Vallavolikogu esitatud

seisukoht jäeti keskkonnaloa andmisel õiguspäraselt arvesse võtmata. Samuti on kaebaja väited

seoses müra-, vibratsiooni- ja tolmuhäiringute põhjustamise, kohalike elanike pöördumiste

sisulise vastamise ning kohalikele elanikele kuuluvate kaevude kuivaksjäämise kohta

käsitletavad kui teiste isikute õiguste kaitsmisena, mistõttu tuleb vastavad kaebaja väited antud

vaidluses jätta kohtu poolt käsitlemata. Lüganuse Vallavolikogu vastuseis keskkonnaloa

väljastamisel ei ole antud juhul keeldumise aluseks. Lüganuse vald edastas enda arvamuse 6

kuud pärast ettenähtud tähtaega. HMS § 16 lg 2 sätestab, et kui teine haldusorgan ei ole

kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse

kooskõlastus antuks. Sama sätte teine lause sätestab, et kui teine haldusorgan ei ole arvamust

määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani

arvamuseta.

2) Nõustuda ei saa väidetega, et vastustaja on jätnud sisuliselt analüüsimata, kas karjääriala

korrastamine looduslikuks rohumaaks on võimalik ja reaalne ning vaidlustatud korralduse

resolutsioonis on jäetud ka märkimata, milline saab olema korrastatava maa kasutamise

otstarve. Kolmandale isikule väljastatud keskkonnaloa kohaselt on kaevandatud maa

kasutamise otstarve rohumaa. Seega on MaaPS § 56 lg 1 p-st 8 tulenev nõue täidetud ning loale

on märgitud maa korrastamisjärgne otstarve. Maa korrastamise täpse korralduse paika

panemine ei ole keskkonnaloa menetluses asjakohane ning see saab toimuda alles pärast

keskkonnaloa realiseerimist ‒ maa korrastamise projekti kohaselt (MaaPS § 80 lg 1).

Kaevandatud maa korrastamise tööde alustamata jätmise või korrastamisnõuete täitmata

jätmise eest võib määrata sunniraha (MaaPS § 111 lg 3). Praegusel hetkel täpseid

korrastamiseks vajalikke materjalikoguseid välja tuua ei ole asjakohane. Reaalne materjali

kogus, mis on pärast kaevandamise lõppu vajalik korrastamiseks karjääri transportida, selgub

korrastamise käigus. Täitepinnase transportimine väljastpoolt mäeeraldist on tavapärane. Pole

alust eeldada, et kolmandal isikul puudub võimalus kulutusteks, millega tagatakse kaevandatud

ala korrastamine rohumaaks. Samuti ei ole kaebaja välja toonud konkreetseid asjaolusid ega

tõendeid, mis viitaks karjääri tavapärasest keerulisemale või kulukamale korrastamisele. Seega

ei olnud Keskkonnaametil alust keelduda keskkonnaloa väljastamisest MaaPS § 55 lg 2 p 9

alusel.

3) Juhendi riiklike huvide kaalumiseks p 4.1.1 kohaselt ei kaaluta varustuskindluse aspektist

viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel riiklikke huve. Seetõttu ei saa arvesse võtta ka

kaebaja väiteid, et ehituskivi varustuskindlus on Ida-Viru maakonnas tagatud pikaks ajaks.

Arusaamatuks jääb ka kaebaja väide, miks ei peaks antud juhul nimetatud juhendist lähtuma.

Ida-Virumaal on ajalooliselt palju kiviehitisi, mis vajavad restaureerimiseks või taastamiseks

paekivi, seega on piirkonnas nõudlus viimistluskivi järgi olemas. Riigi huvi on, et kaevandatav

lubjakivi leiaks täies ulatuses kasutust (viimistluskivina ja jäägid/madala kvaliteediga lubjakivi

killustikuna). Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et riigi huvi küsimuse all tuleb arvesse võtta mh

keskkonnaloa taotleja eelnevat tegevust ja selle õiguspärasust. Taotleja eelneva tegevuse alusel

keskkonnaloa andmisest keeldumine on eraldi alusena ette nähtud MaaPS § 55 lg 3 p-s 1,

kusjuures ei ole tegemist kohustusliku keeldumise alusega. Käesoleval juhul ei ole MaaPS § 55

lg 3 p-s 1 toodud eeldused täidetud.

4) KMH ei ole jäänud õigusvastaselt teostamata. Antud juhul tuli 01.01.2017–04.05.2017

kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p

2 alusel anda tegevusele eelhinnang, mida Keskkonnaamet ka tegi ning mille tulemusena leidis,

et KMH ei ole antud juhul vajalik. Keskkonnaamet tugines eelhinnangu andmisel OÜ

Inseneribüroo STEIGER koostatud eksperthinnangule ning Osaühingu Alkranel esitatud

dokumentatsioonile

"Lüganuse

lubjakivikarjääri

kaevandamisloa

taotluse

täienduse

(09.03.2017.a) juurde koostatud analüüsid - põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra" (koostajad

Osaühing Alkranel, Dagaz OÜ, ELLE OÜ, IB Steiger OÜ). Keskkonnaamet tugines

sõltumatule eksperthinnangule, mille tõele vastavuses pole alust kahelda. Kuna eelhinnangu

tulemusena leiti, et keskkonnaloa alusel läbiviidavast kaevandamisest ei tulene olulisi

keskkonnahäiringuid, siis oli KMH algatamata jätmine õiguspärane. Keskkonnaamet on ka

arvestanud mh A. Jõelehe arvamusega keskkonnaloa väljastamisel, lisades kõrvaltingimuse,

mille kohaselt tuleb enne kaevandamistegevuse alustamist selgitada välja mäeeraldise

teenidusmaa piirist kuni 1 km kaugusel asuvate kaevude veetase ja - kvaliteet, et seire käigus

oleks võimalik esimesel võimalusel tuvastada muutusi veetasemes ja/või -kvaliteedis. Juhul kui

kaevandamistegevuse tulemusena nimetatud kaevudes veetase alaneb või veekvaliteet

halveneb, on kolmandal isiku kohustus kaevud asendada. Samuti tuleb kolmandal isikul kuni

olukorra normaliseerumiseni varustada piirkonda joogi- ja tarbeveega või tasuda varustajale

vastavad kulud. Mürahäiringu leevendamiseks on Keskkonnaamet seadnud mitmeid

kõrvaltingimusi, arvestades nende väljatöötamisel mh ka kohalike elanike arvamusega. Kolmas

isik on lisaks keskkonnaloaga määratud kõrvaltingimustele kohustatud järgima ka seadusest

tulenevaid sätteid ja piiranguid, sh müra piirnorme. Seega ei ole kaevandajal õigus ühelgi

ajahetkel müra piirnorme ületada – ka siis, kui keskkonnaloal vastav kõrvaltingimus puudub.

KMH vajalikkuse eelhinnangu kohaselt ei kaasne Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega

eeldatavalt sellist vibratsiooni, mis ületaks seaduses kehtestatud normatiivseid väärtusi

väljaspool mäeeraldise piiri ning põhjustaks piirkonnas olulist negatiivset keskkonnamõju.

Keskkonnaametil puudub põhjus kahelda pädeva eksperdi koostatud vibratsiooni

eksperthinnangu tulemustes. Keskkonnaamet on arvestanud keskkonnaloa andmise menetluses

erinevate menetlusosaliste ettepanekutega ning on kandnud võimaliku vibratsioonihäiringu

ennetamiseks ja minimeerimiseks kaevandamisloale vastavad kõrvaltingimused. Õhu saastega

seotud sisulisi argumente kaebaja ei esita. Kaevandamisega kaasnevate võimalike häiringute,

sh piirnormide ületamiste tuvastamiseks ja pidevaks jälgimiseks on keskkonnaloale lisatud

kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb kolmandal isikul läbi viia pidevat seiret Keskkonnaameti

poolt kinnitatud seirekava alusel. Juhul kui seire käigus tuvastatakse kaevandamisest tingitud

negatiivseid muutusi, on kolmandal isikul kohustus rakendada meetmeid antud häiringute

likvideerimiseks. Murru kinnistu detailplaneeringu üldsõnaline viide KMH vajalikkusele ei saa

muuta KMH algatamata jätmise otsust õigusvastaseks, kui Keskkonnaamet on seaduse nõuetele

vastava eelhinnangu tulemusena jõudnud järeldusele, et kaevandamisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

5) Kõrvaltingimuste muutmisel tuleb lähtuda keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §

59 ja MaaPS § 66 tulenevatest eeldustest. Kaebaja ei ole aga kaebuse p-s 5 toodud

argumentatsioonis neist eeldustes lähtunud. KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel on Keskkonnaamet

kohustatud keskkonnaluba muutma, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et

keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning

huvi keskkonnaloa muutmata jätmiseks ei ole ülekaalukas. Kui seire käigus selgub, et

kaevandamisega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, siis on Keskkonnaamet

kohustatud keskkonnaloa tingimusi muutma. Kusjuures kui muutmisega ei ole võimalik

olukorda parandada, siis on Keskkonnaametil õigus ka keskkonnaluba kehtetuks tunnistada

(KeÜS § 62 lg 2 p 1). Seirekohustuse puhul on tegemist meetmega, mis otseselt tagab

keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vältimise. Keskkonnaametil ei olnud kohustust

seirekava tingimusi vaidlustatud korralduses sätestada. Samuti ei olnud vaja sätestada nõuet, et

seirekava tuleb kooskõlastada ka kaebajaga. Kooskõlastamata seirekava alusel läbiviidud seire

või kooskõlastatud seirekava mittejärgimine on aluseks keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisele

(KeÜS § 62 lg 2 p 2). Võrreldes Lüganuse lubjakivikarjääri keskkonnaluba sarnase suurusega

mäeeraldiste (näiteks Kadastiku III lubjakivikarjäär, Maardu IV lubjakivikarjäär)

keskkonnalubadega, on Lüganuse lubjakivikarjääri keskkonnaloa kõrvaltingimused oluliselt

rangemad ning piiravamad. Keskkonnaamet määras ettevaatusprintsiipi, kohalike elanike

seisukohti ja kolmanda isiku ettepanekuid silmas pidades Lüganuse lubjakivikarjääri

keskkonnaloale kõrvaltingimused, mis on kohati võrreldavad põlevkivi kaevandamise

keskkonnalubade tingimustega (näiteks vibratsiooni mõju tuvastamiseks hoonete seisundi

hindamine enne ja pärast kaevandamistegevuse algust).

6) Kaevandamisluba ei ole vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringuga. Samuti on oluline, et

Murru kinnistut hõlmab 2004. a vastuvõetud detailplaneering, mis näeb nimetatud

katastriüksuse sihtotstarbena ette 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa, st detailplaneering

võimaldab kaevandamist ning loob huvitatud isikule ka lootuse, et detailplaneeringut oleks

võimalik ka ellu viia.

7) Keskkonnaloa menetluses on õiguspäraselt kaasatud kõik menetlusosalised ning

keskkonnaloa väljastamisel (sh kõrvaltingimuste seadmisel) on arvestatud mh ka kohaliku

kogukonna ettepanekutega. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, milliste arvamuste arvestamata

jätmist kaebaja kaebuse p-s 7 silmas peab.

6. Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebuses esitatud etteheited on ebaõiged ning

põhjendamatud. Vastustaja on järginud kaevandamisloa menetluses MaaPS ja KehJS sätteid,

kaasanud menetlusse kaebaja ja teised puudutatud isikud, kuulanud ära erinevate

menetlusosaliste seisukohad, selgitanud välja asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, sh

võimalikud keskkonnamõjud, sisustanud õigesti määratlemata õigusmõisteid ning kaalunud

põhjendatult erinevaid huve. Kolmanda isiku põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebajal ei ole kaebeõigust vaidlustada kaevandamisluba KOV nõusoleku puudumise tõttu

olukorras, kus omavalitsus seda ise teha pole soovinud. Kaebaja on esitanud kaebuse ja

hulgaliselt tõendeid küsimustes, kus kaebajal ilmselgelt ei ole kaebeõigust. Kaebajale ei kuulu

mitte ühtegi kaevu. Samuti ei ole kaebajal õigus vaidlustada kaevandusluba seoses müra, tolmu,

vibratsiooniga, KOV tegevusega jne. Kaebaja ei ole asjas vähemalgi määral tõendanud ega

analüüsinud seda, et kas üldse ja kuidas on omavahel seotud tema etteheited ja tema

kaebeõiguse aluseks olevad keskkonnaelemendid.

2) Lüganuse vald on andnud kaevandamisele nõusoleku MaaPS § 49 lg-s 6 mõttes. Lüganuse

vald andis kaevandamisloa eelnõule 28.06.2018 otsusega nr 81 mittenõustuva arvamuse. Tartu

Halduskohus tunnistas haldusasjas nr 3-18-1489 Lüganuse valla otsuse nr 81 õigusvastaseks

ning kohustas Lüganuse valda nõusoleku andmist uuesti otsustama kahe kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt Lüganuse vald oma seisukohta ei esitanud. Kui arvamuse

andmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, loetakse HMS § 16 lg 2 alusel, et kooskõlastus on

antud. KOV ei saa pärast vaikimisi nõustuva kooskõlastuse andmist siduvat kooskõlastust

tagasi võtta. Lüganuse valla otsus nr 285 on tehtud 2018. a kaevandamisloa eelnõu suhtes, kuigi

otsuse tegemise ajaks oli vastustaja saatnud Lüganuse vallale uue 23.10.2020.a kaevandamisloa

eelnõu, milles olid mitmed valla poolt välja toodud küsimused juba ära lahendatud.

3) Kaebaja ei ole välja toonud ning Lüganuse lubjakivikarjääri puhul ei esinegi selliseid

looduslikke või tehnoloogilisi asjaolusid, mis muudaks karjääri korrastamise hiljem

tavapärasest keerulisemaks. Käesoleval juhul nähtub kaevandamisloast üheselt, et kaevandatud

maa on plaanis korrastada rohumaaks. Kolmas isik on esitanud vastustajale kaevandamisloa

taotluse seletuskirjas kirjelduse, millistel tingimustel ja meetoditel plaanitakse korrastada

karjäär hiljem rohumaaks. Vastustaja on maa korrastamisega seonduvad asjaolud põhjalikult

välja selgitanud ning jõudnud igakülgse kaalumise tulemusena järeldusele, et kaevandatud maa

korrastamine rohumaaks on võimalik. Müratõkkerajatiste ehk vallide ehitamisel kasutatakse

pinnast, mida on hiljem võimalik kasutada kaevandatud maa korrastamiseks. Maa korrastamise

täpse korralduse paika panemine ei ole kaevandamisloa menetluse esemeks. Kaevandamisloa

menetluses tuleb paika panna vaid korrastamissuund ning selgitada välja üksnes põhimõttelised

asjaolud, mis võivad korrastamise võimalikkust mõjutada. Maa korrastamise võimatust ei

kinnita asjaolu, et vastustaja on kaevandamisloa p-s 3.2.11.6 selgitanud, et kaevandamissuunda

on võimalik muuta kaevandamisloa muutmise menetluse teel.

4) Kaevandamisel oleks maavara kasutusala eelkõige viimistluskivi tootmine, kuid maavara

säästliku kasutamise põhimõttest tulenevalt plaanitakse jääkmaterjali kasutada killustiku

tootmiseks. Haruldase ja kvaliteetse viimistluskivi väärindamine on arendaja jaoks ka

majanduslikult kasulikum. Seega, kui viimistluskivi tootmine on praktiliselt võimalik, on

mõistlikult tegutseva arendaja huvides maksimeerida viimistluskivi osakaalu toodangus. Ka

kaevandamisluba lähtub sõnaselgelt kaevandamisloa taotluses väljatoodud maavara

kasutusalast (maavara kasutusalaks on eelkõige viimistluskivi tootmine, kuid selleks, et

maavara võimalikult otstarbekalt kasutada, on jääkmaterjale lubatud kasutada killustiku

tootmiseks). Varustuskindluse aspektist ei kaaluta viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel

riiklikke huve. Sellegipoolest on MKM 20.06.2017 kirjas märkinud, et piirkonnas on nõudlus

viimistluskivi järele olemas, kuna Ida-Viru maakonnas on ajalooliselt palju kiviehitisi, mis

vajavad restaureerimiseks või taastamiseks paekivi. Tartu Halduskohus on haldusasjas nr 3-12-

1489 jõudnud seisukohale, et Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise korral on tagatud riigi

maavarade heaperemehelik kasutamine (p 25, 37). Vastuolu riigi huvidega ei kinnita kaebaja

näited talle teadaolevatest teistest kaevandamislubadest. Kaebaja sisustab MaaPS § 55 lg 2 p-s

9 sätestatud „riigi huvi“ mõistet liiga laialt, väites, et „riigi huvi“ hõlmab ka seda, milline on

kaevandamisloa taotleja renomee ja käitumine. Selline käsitlus on ebaõige. Kolmandal isikul ei

ole mitte ühtegi kriminaal- ega väärteokaristust.

5) KehJS § 6 lg 1 p 28 kohaselt loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks, mille puhul on

KMH läbiviimine kohustuslik, pealmaakaevandamist suuremal kui 25 hektari suurusel alal.

Kolmas isik taotles kaevandamisluba kaevandamiseks mäeeraldisel, mille pindala on 4,68 ha

ning mille teenindusmaa suurus on 7,25 ha. Seega ei olnud vastustajal seaduse alusel kohustust

KMH-d igal juhul läbi viia, vaid vastustaja pidi andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju.

Käesoleval

juhul

ongi

vastustaja

31.08.2020.a

otsuses

andnud

kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude osas oma eelhinnangu ning otsustanud selle

alusel KMH läbiviimise vajaduse üle. Otsus KMH läbiviimise vajaduse üle on vastustaja

kaalutlusotsus, mille üle kohtulik kontroll on piiratud.

‒ Seoses kaebaja etteheitega mõjuga veele tuleb märkida, et kaebusest ei selgu, kas ja millal on

kaebaja vastustajale T. Metslangi töö esitanud. Igal juhul on oluline tähele panna seda, et T.

Metslangi töö ei ole koostatud mitte käesoleva kaevandamisloa taotluse, vaid 2005.a

kaevandamisloa taotluse kohta. 2005.a taotluses nähti ette kaevandamine 9 m sügavusel, mis

eeldas põhjavee alandamist. Käesolev taotlus näeb ette kaevandamise 5 m sügavusel ning ilma

põhjavett alandamata. Seega on T. Metslangi hinnang antud oluliselt erineva tegevuse suhtes.

R. Perens on esitanud T. Mestlangi töö suhtes ka oma kriitika. R. Perens toob välja, et T.

Metslangi töös esitatud järeldused ei ole täpsed ning reaalne mõjuala, kus tekiks oht kaevude

kuivaksjäämiseks, on oluliselt väiksem. Põhjavee alandamise mõjuraadiuse teema tõstatas

kaebaja ka kaevandamisloa menetluse käigus. Kaebajale on selgitatud, miks on töösse märgitud

kaks erinevat mõjuraadiust. Keskkonnaamet on menetluses hinnanud nii A. Jõelehe arvamust

kui ka R. Perensi vastuväiteid A. Jõelehe arvamusele. R. Perensi vastuväide A. Jõelehe

arvamusele ei ole R. Perensi poolt digitaalselt allkirjastatud. Antud asjaolud ei muuda aga R.

Perensi seisukohti vähem usutavaks. Keskkonnaamet on kaevandamisloa lk-l 34 ja 40

selgitanud,

et

kõrvaltingimuste

seadmisel

arvestatakse

veealanduse

võimalikuks

mõjuraadiuseks 1 km tulenevalt ettevaatuspõhimõttest. Ettevaatuspõhimõttele tuginemist ei saa

tõlgendada vastustaja kahjuks. Kaevandamise võimalik mõju põhjaveele on käsitletud KMH

vajalikkuse eelhinnangus, mille kohaselt puudub Lasnamäe lademe täielikuks väljamiseks

veetaseme alandamise vajadus ning ei teki olulist mõju veetasemele. Kaebaja väide, et

geoloogilise uuringu ja Murru kinnistul toimunud koorimise käigus sai mitme ümbruskonna

kaevu vesi kahjustatud, on tõendamata ja ebaõige.

‒ Müra analüüsis ning lõplikus kaevandamisloas kirjeldatud karjääri töötamise perioodis ei ole

sedavõrd olulisi erinevusi, mis annaks alust väita, et müraanalüüs on puudulik. Sama järeldus

käib ka kaevandamisloas kirjeldatud kasutatava tehnoloogia kohta. Kaevandamisluba ei pea

sisaldama täpseid tingimusi kaevetöödel kasutatavate masinate kohta. Kaevandamisloa

andmise otsustamise faasis on teada üksnes kasutatav tehnoloogia üldjoontes. ELLE OÜ poolt

väljapakutud müratõkkerajatise ning kaevandamisloas ettenähtud müratõkkerajatiste vahelised

erinevused seisnevad asjaolus, et idaservas on müratõkkevalli kõrgus 1 m võrra madalam ning

laius 10 m võrra lühem. Müratõkkevalli lühendamine on tingitud asjaolust, et kinnistule jääb

elektriõhuliini kaitsevöönd. Karjääri idaservas on püstitatavad müratõkkerajatised loaga

kavandatust oluliselt paremad. Kaebaja soov lisada kaevandamisloale kõrvaltingimus, mille

kohaselt tuleks purustus- ja sorteerimissõlm paigutada 4 m sügavusele, ei ole täidetav, kuna 4

m sügavuse süvendi põhja on tehniliselt keeruline ajutist purustus- ja sorteerimissõlme

installeerida. Samuti toob eraldi süvendi rajamine endaga kaasa täiendava keskkonnamõju,

kuna eeldaks teatud sademete hulga korral pinnasevee väljapumpamist. See eest näeb

kaevandamisluba ette kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb sorteerimissõlm paigutada karjääri

sügavaimasse osasse ning purustus- ja sorteerimissõlm võimalusel müratõkkerajatiste

vahelisele alale. ELLE OÜ poolt väljapakutud leevendusmeetmed on suures osas

kaevandamisloasse üle võtnud. Samas tuleb arvestada seda, et keskkonnaeksperdi poolt

väljapakutud meetmeid ei ole vastustajale õiguslikult siduvad.

‒ Lähimate majapidamiste täpne kaugus sõltub sellest, millest kaugust mõõta. Lähim elamu

võib paikneda Murru kinnistu piirist 120 meetri kaugusel. OÜ Inseneribüroo STEIGER

eksperthinnangus on aga võetud aluseks majapidamiste kaugus mitte Murru kinnistu piirist,

vaid kaevandamisalast ehk alast, kus vibratsioon reaalselt tekib. Kavandatava tegevuse

realiseerumisel ei ole ette näha sellise vibratsiooni tekkimist, mis ületaksid seaduses kehtestatud

normatiivseid väärtusi väljaspool mäeeraldise piiri ning põhjustaksid olulist negatiivset

keskkonnamõju antud piirkonnas. Puudub alus väitmaks, et OÜ Inseneribüroo STEIGER ei ole

arvestanud purustus- ja sorteerimissõlme käitamisega kaasneva vibratsiooniga. Hüdrovasarast

tingitud mõjude kirjeldamisel toetuti teistele sarnastes lubjakivikarjäärides ja sarnastel

tingimustel hüdrovasaraga raimamisel läbi viidud praktilistele uuringutele ja mõõtmistele ning

ei ole põhjust eeldada, et Lüganuse karjäärialal oleksid samal tehnoloogilisel protsessil mõjud

kardinaalselt teised.

‒ Kaebaja ei ole põhistanud järeldust, et õhusaastatuse analüüs on puudulik.

6) Kui kaebaja ei suuda mõista kõrvaltingimuste kujunemise protsessi, siis ei tähenda, et seda,

et tegemist on ebaselgete ning mittetäidetavate kõrvaltingimustega. Kui kaebajal tekib

kõrvaltingimustega tutvudes arusaamatusi, on tal võimalus küsida vastustajalt selles osas

täiendavaid selgitusi. Käesoleval juhul ongi vastustaja kaevandamisloas põhjalikult selgitanud,

kuidas on kõrvaltingimused kujunenud. Seega on ebaõiged kaebaja etteheited kõrvaltingimuste

ebaselguse ja õigusvastasuse osas. Kaevandamisloal ei ole asjakohane täpseid seiretingimusi

kajastada, kuna kaevandamistegevuse käigus võib tekkida vajadus näiteks seireperioode

sagedamaks või tingimusi rangemaks muuta ning sellisel juhul on võimalik seirekava

kooskõlastuse alusel täiendada. Kui kaevandamisloal on seiretingimused juba paika pandud, on

võimalik neid muuta vaid kaevandamisloa muutmise menetluse käigus. Kolmas isik selgitab,

et antud juhul on seirekava kooskõlastamise kohustuse tõttu nii vastustajal kui ka Lüganuse

vallal mh suurem vabadus hinnata, kas nad peavad kogutud informatsiooni piisavaks.

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kõrvaltingimustest ei selgu, mis tagajärjed on seirekava

kooskõlastamata jäämisel. Vastustaja on kaevandamisloas korduvalt selgitanud, et tulenevalt

KeÜS § 62 lg 2 p-st 2 võib vastustaja kaevandamisloa kehtetuks tunnistada, kui loa omanik ei

täida kaevandamisloaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid ja kaevandamisloa kehtetuks

tunnistamist nõuab oluline avalik huvi. Kõrvaltingimuse kohaselt teostab kaevandamisloa

omanik seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seega ei saa kooskõlastamata jätmise korral

seiret teostada, mis omakorda tähendab, et kaevandamisloa omanik jätab täitmata

kaevandamisloa kõrvaltingimuse. Lähtuvalt KeÜS § 62 lõikest 2 on võimalik sellisel juhul

kaevandamisluba kehtetuks tunnistada. ELLE OÜ poolt väljapakutud leevendusmeetmed on

suures osas kaevandamisloasse üle võtnud. Antud juhul oli ELLE OÜ väljapakutud

leevendusmeetmetest väheoluline kõrvalekaldumine põhjendatud, et tagada tingimuste

proportsionaalsus ning kõrgepingeliini kaitsevööndi piirangute järgimine. Vaidlusaluste

kõrvaltingimuste detailsusaste on praktikas tavapärane ning on alusetu väita, et tegemist on

erakordselt ebaselgete või mittekontrollitavate tingimustega. Põhjendamatu on kaebaja soov,

mille kohaselt peaks kolmas isik kooskõlastama keskkonnaseirekava ka kaebajaga, samuti

kaebaja nõuded seoses kõrvaltingimuste p-ide 3 ja 6 muutmisega.

7) Kaevandamine on kooskõlas

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringuga. Väärtuslike

põllumajandusmaade ja maastike asukohad ja konkreetsed kasutustingimused pannakse paika

üldplaneeringus (PlanS § 75 lg 1 p 14) või detailplaneeringus (PlanS § 126 lg 1 p 15). Kuna

käesoleval juhul kehtib kinnistu suhtes detailplaneering, mille kohaselt ei ole tegemist

väärtusliku põllumajandusmaa või maastikuga, siis ei kohaldu kinnistul ka vastavad

kasutustingimused. Seega on kaebaja viited maakonnaplaneeringule asjasse puutumatud.

8) Kaebaja on kaevandamisloa menetluses ära kuulatud. Kaebusest ei selgu isegi see, kelle

pöördumised ning mis ajal on väidetavalt tähelepanuta jäänud. Kaebajal ei ole kaebeõigust

vaidlustada kaevandamisluba argumendiga, et Keskkonnaamet oleks pidanud kohalike elanike

pöördumistele rohkem tähelepanu pöörduma.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui KOV ei ole nõus

kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja

kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha KOV-le, kes

esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Lüganuse

Vallavolikogu otsustas mitte nõustuda kaevandamisloa väljastamisega 28.06.2018 otsusega nr

81 (edaspidi: otsus nr 81). See otsus vaidlustati kolmanda isiku poolt Tartu Halduskohtus ning

Tartu Halduskohtu 31.01.2020 otsusega haldusasjas nr 3-18-1489 tunnistati otsus nr 81

õigusvastaseks ja kohustati Lüganuse valda otsustama uuesti arvamuse andmist Lüganuse

lubjakivimaardla Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamisloa

menetluses kahe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. Kuna kohtuotsus jõustus

vaidlustamata, tulnuks uus seisukoht esitada hiljemalt 04.05.2020. Vaidlustatud korraldusest (p

2.57) nähtuvalt tunnistas Lüganuse Vallavolikogu 23.04.2020 otsusega nr 251 kehtetuks otsuse

nr 81, kuid uut arvamust ei esitanud. Lüganuse Vallavalitsus põhjendas otsuse tegemata jätmist

28.04.2020 kirjaga nr 5-9/505-17, tuues välja, et ehkki istungi päevakorras oli nii

kaevandamisloa andmisega nõustuv kui mittenõustuv eelnõu, siis kumbki eelnõu hääletamisel

poolthäälte enamust ei saanud ning seega jäid mõlemad eelnõud vastu võtmata. Asjaoludest

nähtuvalt edastas Lüganuse Vallavalitsus Keskkonnaametile 06.11.2020 kirjaga nr 1-5/1108-7

Lüganuse Vallavolikogu 29.10.2020 otsuse nr 285 (edaspidi: otsus nr 285), millega anti teada

Keskkonnaameti 15.02.2018 edastatud kaevandamisloa ning kaevandamisloa andmise otsuse

eelnõudega mittenõustumisest (korralduse p 2.78). Lähtudes sellest, et Lüganuse vald esitas

arvamuse ca 6 kuud peale MaaPS § 49 lg-s 6 toodud tähtaja möödumist, luges Keskkonnaamet

kooskõlastuse HMS § 16 lg 2 alusel antuks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks seaduse

kohaldamisel eksinud.

8. MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse MaaPS-s sätestatud haldusmenetlusele HMS sätteid,

arvestades MaaPS-s toodud erandeid. MaaPS § 49 lg-st 6 tuleneb arvamuse andmisele 2-

kuuline tähtaeg. Kahekuulise tähtaja määras kohtuotsuse täitmiseks ka Tartu Halduskohus.

Kuna MaaPS ei sisalda eriregulatsiooni, tuleb juhinduda HMS § 16 lg-st 2. Viidatud sättest

tulenevalt, kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega

tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Sama sätte teise lause kohaselt, kui teine

haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse

lahendada teise haldusorgani arvamuseta. Asjaoludest nähtuvalt ei suutnud Lüganuse

Vallavolikogu anda seisukohta tähtaegselt, kuna kumbki seisukoha andmise alternatiiv ei

leidnud volikogus piisavat toetust. Arvestades, et volikogu istungi toimumise ajaks ei olnud 2-

kuuline tähtaeg möödunud, võinuks Lüganuse Vallavolikogu taotleda vastustajalt tähtaja

pikendamist (nagu seda tehti korduvalt esimesel korral), kuid seda ei tehtud. Kohtu arvates võis

vastustaja jätta hilinenult laekunud arvamuse arvesse võtmata ‒ see on vastustaja kaalutlusõigus

(HMS § 16 lg 2 teine lause). Kohtu arvates on keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus HMS §

16 lg-le 2 tuginemise osas piiratud. Seda lähenemist toetab ka Riigikohtu praktika, vt Riigikohtu

08.08.2018 otsus asjas 3-16-1472, p-d 17 ja 18. Lüganuse vald oleks ise pidanud oma õigusi

kaitsma, vaidlustades kaevandamisloa enda nõusoleku puudumise tõttu. Kas hilinemiseks olid

mõjuvad põhjused, tulnuks välja selgitada selles menetluses. Kuna KOV keeldumine käivitab

MaaPS kohaselt hoopis teise menetluse (MaaPS § 55 lg 4), peaks hilinenult esitatud arvamuse

arvesse võtmiseks eksisteerima kaalukad põhjendused. Käesoleval juhul neid ei nähtu ja

kaebaja Lüganuse valda esindada ka ei saa.

9. Järgnevalt leiab kaebaja, et vastustaja on puudulikult käsitlenud kaevandamisjärgselt maa

korrastamisega seonduvat. MaaPS § 50 lg 3 p 4 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse

seletuskiri sisaldama teavet kaevandamisega rikutava maa edasise kasutamise otstarbe ning

tehnilise ja bioloogilise korrastamise, korrastatava maa veerežiimi kujundamise ning

korrastamistööde eeldatava maksumuse kohta. MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt tuleb

kaevandamisloas kajastada korrastatava maa kasutamise otstarve. Vastavalt kolmanda isiku

esitatud kaevandamisloa taotlusele on kaevandamisloale kaevandatud maa kasutamise

otstarbena märgitud rohumaa. Kaevandamisloa väljastamise staadiumis ei tule kaevandatava

ala korrastamisega seonduvat üksikasjalikult kajastada. Kaevandatud maa korrastatakse

kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt (MaaPS § 81 lg 1). Korrastamisprojekti

koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt (MaaPS § 81 lg

2). Keskkonnaamet esitab korrastamistingimused kuue kuu jooksul alates kaevandamisloa

omaja sellekohase taotluse saamisest (MaaPS § 81 lg 6).

Kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldab teavet kaevandamisega rikutava maa korrastamise

kohta. Seletuskirja kohaselt tuleb mäeeraldiselt eemaldatud kattekiht säilitada ja kasutada

vajalikus osas korrastamisel. Pärast korrastamisprojekti koostamist, kui on selge, kui palju

katendit korrastamiseks vaja on, võib seletuskirja kohaselt ülejääva osa Keskkonnaameti loal

karjäärist välja viia. Seega lähtub kaevandamisloa seletuskiri eeldusest, et katendit jääb pigem

üle, kui tuleb puudu. Kuna olemasolevas tööde kavandamise etapis ei ole täpseid koguseid välja

toodud ja MaaPS kohaselt ei ole see ka nõutav, siis ei ole kohtul andmeid ega tõendeid selle

kohta, mille pinnalt pidanuks vastustaja tegema kaebaja hinnangul ainuvõimaliku järelduse, et

kaevandatavat maad ei ole võimalik mõistlike kulutustega kasutamiskõlblikuks korrastada.

Vastustaja on välja toonud, et täitepinnase transportimine väljastpoolt mäeeraldist on

tavapärane ning pole alust eeldada, et kolmandal isikul puudub võimalus kulutusteks, millega

tagatakse kaevandatud ala korrastamine rohumaaks.

Kaebaja arvamus, et kolmas isik ei ole suuteline kaevandatud maad korrastama, ei saa olla

piisavaks aluseks keelduda keskkonnaloa väljastamisest MaaPS § 55 lg 2 p 9 alusel. Kaebaja

vahendatud riiklikult tunnustatud ekspert M. Poola kahtlused ei veena kohut vastupidises.

Kaevandusloa väljastamisel ei pea vastustaja välja selgitama, kust vajalik kogus täitepinnast

võetakse. Kui ka varasemad uuringud on ette näinud teistsuguse maa korrastamise suuna, ei

tähenda, et Keskkonnaamet oleks sellega seotud. Arvestada tuleb ka seda, et varasemad

uuringud nägid ette maavara sügavamalt kaevandamist. Etteheited keskkonnakahju

põhjustamisest on ennatlikud, kuna kaevandamisluba ei anna kolmandale isikule õigust täita

karjääri keskkonnaohtliku materjaliga. Vastustaja on kavandatud maa korrastamisega

seonduvat vaidlustatud korralduses käsitlenud (p 3.2.10, p. 3.2.11, p 3.2.14). Kohtu arvates ei

saa väita, et vastustaja oleks seda teinud puudulikult.

10. Kaebaja väidab, et vaidlustatud korralduses on vastustaja jätnud analüüsimata, kas

kaevandamine võib olla vastuolus riigi huvidega. Kohus selle hinnanguga ei nõustu.

Asjaoludest nähtuvalt on MKM 21.02.2017 kirjaga nr 12-2/17/1083-4 andnud teada, et

olenemata varustuskindluse tagatusest ei ole Lüganuse lubajakivikarjääri mäeeraldisele

kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga. MKM muutis oma 23.03.2017 kirjaga oma

varasemat seisukohta, märkides, et kuivõrd taotletava tegevusega ei tagata maavara säästlikku

ja jätkusuutlikku kasutamist ning taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on ehituslubjakivi

varustuskindlus tagatud rohkem kui 10-ks aastaks, siis on kaevandamisloa andmine

ehituslubjakivi kaevandamiseks vastuolus riigi huviga. MKM 20.06.2017 seisukohas nr 17-

1/17-0116/17-5402 on MKMS muudetud kaevandamisloa taotluse osas välja toonud, et

tuginedes juhendile riiklike huvide kaalumiseks1 p-le 4.1.1. ei kaaluta varustuskindluse

aspektist viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel riiklike huve. MKM hinnangul on Ida-

Virumaal ajalooliselt palju kiviehitisi, mis vajavad restaureerimiseks või taastamiseks paekivi,

seega on piirkonnas nõudlus viimistluskivi järgi olemas. Väljastatud kaevandamisloa kohaselt

on kaevandatava maavara kasutamise otstarve viimistluskivi ja ehituskivi. Sealjuures on kolmas

isik välja toonud soovi toota peamiselt viimistluskivi.

10.1. Kavandamisloa taotluse seletuskirja kohaselt soovib kolmas isik maavara kasutada

viimistlus- ja ehituskivi tootmiseks. Ehituslubjakivi plaanitakse kaevandada kasutamiseks

ehitus- ja restaureerimistöödel plokkide, dekoratiiv- ja ehitusdetailide tootmiseks või

mitmesuguse pinnafaktuuriga plaatidena ehitiste sise- ja välisseinte ning põrandate katteks.

Ehituskiviks mittesobivaid maavara jääke saab vastavalt võimalustele kasutada töötlemata

tükikivina ja täidisekivina vundamentide ladumiseks ja kallakute kindlustamiseks.

Jääkmaterjali on sobivusel ja vajaliku hulga kogunemisel võimalik purustada killustikuks, mis

tagab kasutatava ressursi maksimaalse ärakasutamise. Kolmas isik on selgitanud, et haruldase

ja kvaliteetse viimistluskivi väärindamine on arendaja jaoks majanduslikult kasulikum. Kui

viimistluskivi tootmine on praktiliselt võimalik, on mõistlikult tegutseva arendaja huvides

maksimeerida viimistluskivi osakaalu toodangus. Ka MKM on oma 20.06.2017 seisukohas

välja toonud, et kolme tunnuse järgi on muudetud loataotlusest ühemõtteliselt selge, et tegemist

on viimistluskivi kaevandamise loa taotlusega. Need tunnused on: a) taotluses toodud taotletav

varu maht; b) selgituskirjas toodud kivimi raimamisviis (mehhaaniline); c) selgituskirjas toodud

selgitused. Kohtu arvates puudub mõistlik alus kahtluseks, et kolmas isik hakkab kaevanduses

valdavas osas hoopis tootma killustikku, st majanduslikus mõttes vähemväärtuslikku materjali.

Kohtu arvates ei pidanud vastustaja täpselt ette kirjutama, kui palju killustikku kolmas isik võib

toota.

10.2. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud igasuguse tähelepanuta küsimuse, kas ja miks peaks

kuni 31.12.2016 kehtinud MaaPS jõusoleku ajal antud Keskkonnaministeeriumi kantsleri

13.06.2013 käskkiri nr 610 olema käesoleval ajal käsitletav õigust loova aktina. Kohtu arvates

ei ole juhendi riiklike huvide kaalumiseks näol tegemist õigustloova akti ega ka mitte

õigusaktiga. Tegemist on haldusesisese juhisega. Juhendi p 1 kohaselt on juhendi eesmärgiks

tagada riigile kuuluvate ehitusmaavarade kaevandamise ja geoloogilise uuringu lubade andmise

ja muutmise ning mäeeraldise laiendamise taotluse menetlemisel riiklike huvide ühetaoline

kaalumine lähtuvalt varustuskindluse tagatusest. Juhendi kehtivus ei sõltu konkreetsest MaaPS

redaktsioonist. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli vaidlusaluse kaevandamisloa väljastamise

ajal dokumendiga, millest tuli juhinduda (oli avaldatud Keskkonnaministeeriumi veebilehel).

Kohtu arvates on kaebaja riiklikku huvi sisustanud liialt kitsalt. Kohtu arvates on riigil maavara

omanikuna avar kaalutlusruum otsustada maavara kasutuselevõtmise otstarbekuse üle. Kohus

ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

1 https://old.envir.ee/sites/default/files/kk_610_juhend_2013.pdf

10.3. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et riigi huvi küsimuse all tuleb arvesse võtta mh

keskkonnaloa taotleja eelnevat tegevust ja selle õiguspärasust. Taotleja eelneva tegevuse alusel

keskkonnaloa andmisest keeldumine on eraldi alusena ette nähtud MaaPS § 55 lg 3 p-s 1,

kusjuures ei ole tegemist kohustusliku keeldumise alusega. Käesoleval juhul ei ole MaaPS § 55

lg 3 p-s 1 toodud eeldused täidetud. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest

keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest

kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole

karistusregistrist kustutatud. Vaidlust ei ole selles, et kolmandale isikule ei ole määratud

selliseid karistusi.

10.4. Kaebaja on väitnud, et lubjakivi kaevandamisel kolmanda isiku poolt soovitud mahus

jääks Murru maaüksusel lubjakivi suures osas maa seest väljamata, kuna karjääri kavandatav

sügavus seda ei võimalda. Sellisel viisil toimimine on otseselt vastuolus maavarade säästliku

kasutamise põhimõttega. Vastustaja selgituste kohaselt on kaevandamise sügavust muudetud

just kohaliku kogukonnaga peetud arutelude tulemusel, et vähendada võimalikke negatiivseid

keskkonnamõjusid, millele mh kaebaja antud vaidluses tugineb. Ka kohtule arusaadavalt ei

taotle ega toeta kaebaja maavara väljamist maksimaalselt võimalikus ulatuses. Seega on

kavandamise sügavuse vähendamiseks kohtu arvates mõjuvad põhjused.

11. Järgnevalt leiab kaebaja, et KMH läbi viimata jätmine on vaadeldav olulise menetlusveana,

mis toob kaasa vaidlustatud korralduse tühistamise. Kohus leiab, et KMH kohustuslikkus ei saa

tuleneda Murru kinnistu detailplaneeringust, vaid kehtivatest õigusaktidest. Vaidlust ei ole

selles, et antud juhul tuli 01.01.2017–04.05.2017 kehtinud KeHJS (KeHJS v.r.) § 6 lg 2 p 2

alusel anda tegevusele eelhinnang, kuna KeHJS-s sätestatud kohustuslikku künnist Lüganuse

lubjakivikarjäär oma näitajate poolest ei ületa. KeHJS v.r. seadis olulise keskkonnamõju

künniseks pealmaakaevandamisel 25 hektarit ning alla selle künnise jääval juhul tuli anda

eelhinnang olulise keskkonnamõju olemasolu kohta. Tuginedes KeHJS v.r § 6 lg 2 p-le 2 andis

Keskkonnaamet 31.08.2021 kirjaga nr DM-109156-24 KMH vajalikkuse eelhinnangu, mille

kohaselt tuginevalt OÜ Alkranel analüüsidele ning Keskkonnaametile esitatud materjalidele ei

ole asjakohane antud menetluse raames KMH-d algatada. Vastustaja on välja toonud, et

otsustab KMH algatamise üle menetluspõhiselt ning seega ei olnud asjakohane võtta KMH

algatamisel aluseks asjaolu, et 2005.a olid Keskkonnaametil samal kinnistul kaevandamisega

seoses

KMH

algatanud.

Kohus

hindab

vastustaja

järelduste

õiguspärasust

iga

keskkonnaelemendi osas eraldi.

11.1.

Kohtu

arvates

tuleb

veerežiimi

muutmise

osas

kaebaja

kaebeõigust

keskkonnaorganisatsioonina jaatada. Sellele vaatamata, et kaebajale ei kuulu kaeve. Veerežiimi

võimalik muutumine omab laiemat mõju keskkonnale.

Vee osas on vastustaja tuginenud Dagaz OÜ eksperthinnangule (kaebuse lisa 16, dtl 223‒239),

mille koostas R. Perens. Kaevandamise suhtes on kriitilisi arvamuse esitanud TTÜ Geoloogia

Instituudi teadur T. Metslang. T. Metslangi „Arvamus Lüganuse paekarjääri rajamise kohta“

on esitatud kaebuse lisas 15 (dtl 221). R.Perens on esitanud seisukoha T. Metslangi arvamuse

kohta (dtl 578). Asjas on esitatud veel Tartu Ülikooli geoloogia osakonna vanemteaduri A.

Jõelehe seisukoht „Arvamus Dagaz OÜ (R. Perens) koostatud eksperthinnangule Lüganuse

lubjakivikarjääris kaevandamise võimalike mõjude kohta“ (kaebuse lisa 17, dtl 241‒242) ning

R. Perensi vastuväited A. Jõelehele (dtl 892‒893). Esitatud on ka R. Perensi „Vastused

põhjavett puudutavatele küsimustele“ (dtl 520). Haldusasja toimikus sisaldub ka TTÜ

Geoloogia Instituudi vanemteaduri H. Kingi „Arvamus Lüganuse-Matka külade veevarustuse

kohta“ (dtl 894) ja TTÜ Geoloogia Instituudi arvamus Lüganuse planeeritava paekarjääri kohta

(dtl 895‒896). Kohtumenetluses esitas kaebaja P. Sedmani 26.08.2021 hinnangu „Ekspertiis

Lüganuse lubjakivikarjääri alal tehtud uurimistööde ja kaevandamise mõju hinnangute kohta.

Töö nr 21-08-1690“ (edaspidi: P. Sedmani arvamus, dtl 795‒816). Kolmas isik esitas

20.09.2021 menetlusdokumendi lisana 4 K. Ergi arvamuse „Lüganuse lubjakivikarjääri (KÜ

43701:001:0167) hüdrogeoloogilise osa analüüs“ (dtl 1129‒1132). Kaebaja esitas 27.09.2021

P. Sedmani täiendava arvamuse „IPT Projektijuhtimise OÜ seisukohad ja kommentaarid

haldusasjas 3-21-586“ (dtl 1158‒1165), kuid kohus ei võtnud seda kui hilinenult esitatud

tõendit 28.09.2021 määrusega asja juurde. Menetlusosalised on läbivalt viidanud ka V.

Jürgensoni koostatud 2004. a aruandele Lüganuse Lubjakivi uuringualal tehtud geoloogiliste

tööde kohta (edaspidi: geoloogiliste tööde aruanne, dtl 817‒871). Lisaks kuulas kohus

29.09.2021 kohtuistungil tunnistajatena üle K. Ergi ja E. Põldvere (Alkranel OÜ).

11.1.1. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas õiguspäraselt on määratud

kaevandamise mõjuraadius ja kas on piisavalt põhjendatud kaevandamisloa väljastamisel

võetud eeldus, et kaevandada on võimalik põhjaveetaset alandamata. Oluline on see järeldus

seetõttu, et põhjaveetaseme alandamise korral ei saa välistada negatiivset mõju piirkonna

veerežiimile,

sh

ümbruskonna

kaevudele.

Vastustaja

on

tuginedes

Dagaz

OÜ

eksperthinnangule leidnud, et selline mõju puudub. Asjas on segadust tekitanud erinevad

väljakäidud arvud: Dagaz OÜ eskperthinnangu pt-s 2.1 on põhjavee ärajuhtimise mõjuraadius

arvutatud kahel moel. Esiteks valemiga R=1,5√ a∙t, kus; R– karjääri mõjuraadius (m), a –

Ordoviitsiumi veekompleksi tasemejuhtivus (m²/d); t – veetaseme alanemise aeg, (ööpäev).

Selle valemiga arvutades on karjääri mõjuraadiuseks saadud 1525 m. Dagaz OÜ

eksperthinnangus on viidatud, et mõjuraadiuse ulatus 1552 m on määratud ka geoloogliste

tööde aruandes, kus on kasutatud Abramovi poolt väljatöötatud valemit. Teiseks on

veealanduse mõju arvutatud Dagaz OÜ eksperthinnangus hüdraulilise kalde valemiga: I =∆ h/L,

kus I – hüdrauliline kalle; ∆h – veetasemete vahe kaevudes mõõdetuna põhjavee

samakõrgusjoonte kaardilt, m. L – vee liikumistee pikkus, m. Seda valemit kasutades ja

lähtudes põhjavee alandamise keskmisest tasemest 2,5 m, on saadud alanduse mõju ulatuseks

104 m. Sellise mõjuraadiuse piiridesse ei jää Dagaz OÜ eksperthinnangu kohaselt ühtegi kaevu,

mistõttu ei tuvastatud Dagaz OÜ eskperthinnangus negatiivset mõju põhjaveele ja kaevude vee

kvaliteedile ning varudele. R. Perensi R. Perensi vastuväidetes A. Jõelehele on viidatud

kavandatava karjääri maksimaalselt võimalikule mõjualale (450 m). Keskkonnaamet on

kaevandamisloale aga kandnud tingimuse, et enne kaevandamistööde alustamist tuleb läbi viia

uuring, mille käigus selgitatakse välja mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 1 km kaugusel

asuvate kaevude veetase ning kvaliteet.

T. Metslang on leidnud oma arvamuses, et kõik alla 10 m sügavused kaevud antud piirkonnas

jäävad kuivaks, kui karjäär rajatakse. A. Jõeleht leiab, et hoolimata keerukatest tingimustest on

kaevandamise võimalike mõjude hindamisel R. Perens kasutatud äärmiselt lihtsustatud

lähenemist. A. Jõeleht leiab, et hüdraulilise gradiendi kasutamine ei ole tunnustatud meetod

karjääri mõjuraadiuse hindamisel ning selle rakendamine keerukamates tingimustes ei ole

piisav, et kinnitada mõjude puudumist ümbruskonna kaevudele. Seda enam, et arvutused on

tehtud vigaselt ja algandmete valik on põhjendamata. Ka P. Sedman leiab oma põhjalikus

arvamuses, et Dagaz OÜ poolt koostatud eksperthinnangus toodud seisukoht, et karjääri

kuivenduse mõjuraadiusesse ei jää ühtki kaevu ning et kaevandamine on võimalik kuivalt või

vähese vee juurdevooluga, on ekslik, kuna tugineb kaudsetel, üldistel või selekteeritult

kasutatud andmetel ning sobimatul arvutusmetoodikal.

11.1.2. Kohtu arvates on kaebaja esitanud piisavalt tõendeid, et sedastada kaalutlusvigade

olemasolu väljastatud kaevandamisloas. Kohus nõustub kaebaja kriitikaga, et vastustaja tehtud

järeldused ei tugine usaldusväärsetele algandmetele. Kohtu jaoks on P. Sedmani arvamuses,

mis põhjalikult käsitleb asjas esitatud ekspertarvamusi, esitatud seisukohad veenvalt

põhjendatud. Neid seisukohti ei kummuta kohtu jaoks ka kohtuistungil antud tunnistajate

ütlused. Asjaolu, et P. Sedmani arvamus esitati alles kohtumenetluses, ei välista sellele

tuginemist, kuna kaebaja on vastustanud läbiviidud uuringute korrektsust juba kaevandamisloa

menetluses.

P. Sedman on välja toonud, et elanike veevarustust käsitlev peatükk Dagaz OÜ

ekspertarvamuses on väga üldsõnaline, uusi andmeid kaevude kohta ei ole kogutud, puuduvad

kaevude täpsed koordinaadid ja maapinna absoluutkõrgused, ei ole teada kaevude sügavused

ega veetase käesoleval ajal. Samuti ei ole selgitatud kui palju on salvkaeve ja kus need asuvad.

Puuduvad andmed elanike veetarbimise, veevõtuseadmete, torustike olemasolu kohta. Ei ole

võetud ühtki veeproovi, mis iseloomustaks vee kvaliteeti enne kaevandamist. P. Sedmani

hinnangul Dagaz OÜ poolt esitatud puuduliku andmestiku alusel ei oleks ka parima tahtmise

juures võimalik prognoosida kuivenduse mõju kaevudele. Kindlasti oleks tulnud koguda

kõikide piirkonna kaevude taustaandmed – veetase ja vee kvaliteet enne kaevandamist.

Korrektsete taustaandmete puudumisel kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi kohta, ei ole P.

Sedmani hinnangul ka hiljem võimalik selgitada kaevandamise mõju.

P. Sedman toob välja, et Purtse jõgi asub kavandatavast karjäärist 450 m kaugusel ja kujutab

endast hüdrogeoloogilises mõttes n-ö veetasemeraja, kus jõe veetase ja põhjaveetase on samal

kõrgusel. Seega alanduslehtri ulatuse kavandatavast karjäärist idas määrab kaugus jõeni.

Teistes ilmakaartes sellised hüdrogeoloogilised piirid puuduvad ning alanduslehtri ulatuse

leidmiseks tuleb P. Sedmani hinnangul kasutada teisi meetodeid. Geoloogiliste tööde aruandes

kasutati kuivenduse mõjuraadiuse arvutamiseks teist metoodikat, mis kehtib statsionaarsete

voolutingimuste kohta ja lisaks kihi veejuhtivusele arvestab ka veekihi toitumist ja paksust.

Arvutuse tulemusel saadi mõjuraadiuseks 1552 m, mis langeb väga hästi kokku Dagaz OÜ

poolt arvutatuga. Ka kohtu jaoks ei ole veenvalt põhjendatud Dagaz OÜ võetud seisukoht

võimalikust maksimaalsest põhjavee alanduse mõjuraadiusest Purtse jõe järgi, kuna jõgi

ümbritseb karjääri üksnes ühest küljest.

P. Sedmani hinnangul selgub Dagaz OÜ eksperdi poolt tehtud arvutuse lähemal uurimisel, et

arvutuse algandmed ja arvutuskäik on ekslikud. Hüdrauliline kalle on mõõdetud kaardil

tarbekaevude nr 4 ja nr 30 lõikel, mis asuvad seirekaevude 3643 ja 3644 lähistel. Joonisel 1 on

näha, et nimetatud kaevude asukohas levib pinnakatte veekiht ning hüdrauliline kalle ei

iseloomusta lubjakiviveekihti. Põhjaveetaseme alandus karjääri lääneosas on keskmisest

veetasemest vähemalt 5 m, mitte 2,5 m, nagu Dagaz OÜ ekspert on väitnud. P. Sedmani väitel

ei sõltu teooria kohaselt kuivenduse mõjuraadius ehk horisontaalne ulatus otseselt alanduse

suurusest, vaid veekihi enda omadustest ning hüdrogeoloogilistest parameetritest, ajast ja

toitumistingimustest. Seega ei ole võimalik alanduse järgi mõjuraadiust hinnata ning Dagaz OÜ

poolt tehtud arvutus on mõttetu ning saadud tulemus kasutu. P. Sedman toob välja, et

rühmpumpamise katse tuvastas, et peale pumpamise alustamist jõudis mõju 20 m ja 50 m

kaugusel asuvatesse vaatluskaevudesse vähem kui minutiga, 120 m kaugusel asuvasse

vaatluskaevu 40 minutiga. Seega jõudis alanduse mõju juba 40 minuti jooksul kaugemale kui

Dagaz OÜ arvutatud 104 m.

Edasi leiab P. Sedman, et seirekaevu 3643 veetaseme muutusi ei saa üks-ühele aluseks võtta

kavandatud karjääri veetaseme muutuste hindamisel. Karjääri asukoht on Purtse jõest umbes

450 m kaugusel, seirekaev nr 3643 asub umbes 150 m kaugusel. Seega mõjutab jõe veetase

seirekaevu veetaset märksa enam kui karjääri asukohas. Lisaks asuvad seirekaevu vahetus

ümbruses tarbekaevud, mille veevõtt võib kuival perioodil seirekaevu taset oluliselt mõjutada.

P. Sedmani hinnangul üksikmõõtmine ei iseloomusta veekihti tervikuna ning seda ei saa aluseks

võtta karjääri veetaseme hindamisel. Dagaz OÜ seisukoht kuivalt kaevandamise kohta põhineb

P. Sedmani hinnangul kaudsetel, üldistel ja ebakorrektsetel andmetel. Faktilised andmed

näitavad, et lubjakivi kaevandamine keskkonnaloas KL-509345 toodud mahus on põhjaveetaset

alandamata võimatu. Kaevandamine vähendab märkimisväärselt põhjaveevaru ning jätab suure

tõenäosusega piirkonna salvkaevude omanikud joogiveeta. Mõju kaevuvee kvaliteedile piirdub

eksperthinnangus seisukohaga, et mõju ei ole. Puudub mõju analüüs ning seisukoha põhjendus.

Kohtu jaoks on P. Sedmani seisukohad põhjendatud ning neid ei ole veenvalt ümber lükatud

asjas esitatud tõenditega.

Ka K. Ergi arvamuses ei ole P. Sedmani väiteid ümber lükatud. K. Erg järeldab, et kui veetaset

alandatakse 2,5 m ja filtratsioonimoodul – 14,5 m/ööp, jääb mõjuraadius vahemikku 100–300

m. K. Erg leiab, et vaatamata sellele, et Dagaz OÜ lähenemine ei ole tavapärane ja leiti terve

rida puuduseid, on seisukohad siiski arusaadavad, põhjendatud ja suurusjärkudes õiged. Ka K.

Erg möönab suuremat kaevandamise mõjuraadiust kui Dagaz OÜ eksperthinnangus. K. Erg

lähtub arvamuse andmisel algandmetest (veetase alandamine 2,5 m), mille P. Sedman on

põhjendatult kahtluse alla seadnud. K. Ergi arvutused ei tõenda, et kaevandada oleks võimalik

põhjaveetaset alandamata.

11.1.3. Kohtu arvates sisaldab vaidlustatud korraldus mõjude osas veerežiimile olulisi

kaalutlusvigu ‒ mõjud veerežiimile on tuvastatud ebakorrektselt. Vastustaja lähenemine on

olnud selline, et võimalikud probleemid tuleb tuvastada ja lahendada seire käigus. Kohus

sellega ei nõustu. Kohus nõustub P. Sedmani arvamuses tooduga, et seire eesmärk ei ole

tegevuse mõju fikseerimine tagantjärele, vaid seirega kontrollitakse, kas rakendatud meetmed

olid tõhusad. Keskkonnamõju hindamise mõte on selles, et enne tegevuse alustamist

selgitatakse välja kõik võimalikud mõjud ja kaasnevad probleemid ning leitakse lahendused

nende ärahoidmiseks või leevendamiseks. Käesoleval juhul on lubamatult jäetud

kaevandamisega seotud riskid kohalike elanike kanda. Olukorras, kus kaevandamisloa

väljastamise aluseks on eksperthinnang, mis kaevandamise mõju piirkonna kaevudele välistab,

on tõenäoline, et kaevandaja tugineb sellele ka hiljem, kui negatiivsed mõjud on realiseerinud.

Sellisel juhul võib kaevandaja väita, et negatiivsed mõjud on tingitud muust kui

kaevandamisest, kuna eksperthinnangud on sellise mõju välistanud. Lisaks ei tule ühtegi

takistust kaevandamistegevuse jätkamiseks ka juhuks, kui ilmneb, et põhjavett alandamata pole

kaevandamine siiski võimalik. On selge, et see vajadus saab ilmneda alles kaevandamise

käigus. Sellisel juhul on vähe tõenäoline, et edasisest kaevandamisest loobutakse, kuna karjäär

on avatud ja selle sulgemine n-ö poole pealt võib osutuda keeruliseks, kasvõi juba kulude

mõttes. Sellisena on vastustaja kaalutlusruum võimaliku veeloa väljastamisel ahenenud ja

piirkonna elanikud peavad aktsepteerima negatiivset mõju veevarustusele, mida põhjavee

taseme alandamine võib põhjustada. Seetõttu on oluline, et võimalikud mõjud veerežiimile

saavad usaldusväärselt hinnatud enne kaevandamisega alustamist. Kohtu hinnangul tuleb

joogivee probleemi ennetamiseks eelnevalt selgitada karjääri kuivenduse mõju põhjaveele ja

kaevudele. See eeldab uuringut, mille käigus selgitatakse alanduslehtri kuju ja ulatus, karjäärist

ärajuhitava vee kogus ning tehakse kaevude inventariseerimine. Olulise kaalutlusvea tõttu tuleb

kaebus rahuldada ja vaidlustatud korraldus tühistada.

11.2. Kaebaja on vaidlustanud kaebaja järeldusi ka kaevandamisel tekkiva müraga seoses.

Asjas omab tähtsust eelkõige ELLE OÜ mürauuring (dtl 658‒682). Kaebaja on

kohtumenetluses esitanud I. Leemeti ja M. Vohta aramuse ELLE OÜ mürauuringu kohta (dtl

913‒923, Akukoni hinnang). Kohtule ei nähtu, et müra hindamisega seonduvalt oleks vastustaja

teinud olulisi kaalutlusvigu. ELLE OÜ mürauuringus toodud leevendusmeetmeid on

rakendatud. Vaidlustatud korralduse kõrvaltingimusena on sätestatud, et Murru kinnistu

idaserva tuleb rajada vähemalt 150 m pikkune ja 5 m kõrgune müratõkkerajatis ning lääneserva

vähemalt 6 m kõrgune ja 160 m pikkune müratõkkerajatis. Lisaks ELLE OÜ mürauuringus

toodule on ette nähtud, et ümber karjääri idaosa tuleb enne kaevandamistööde alustamist rajada

vähemalt 6 m kõrgune ja ca 190 m pikkune täiendav müratõkkerajatis. Pole andmeid, millele

tuginedes tuleb pidada tõenäoliseks, et müra normtasemeid ületatakse. Sellist järeldust ei saa

teha ka Akukoni hinnangu pinnalt. Vastustaja on põhjendanud, et karjääri idaserva rajatava

pinnasevalli pikkust on vähendatud 10 meetri võrra seoses elektriliinide kaitsevööndiga.

Kohtule ei nähtu, et müratõkkerajatiste osas oleks ELLE OÜ mürauuringus tooduga võrreldes

järeleandmisi tehtud. Kohtu jaoks on arusaadavalt põhjendatud ka arvutamise aluseks olnud

karjääri töötamise aeg ja seadmete kasutamise aeg. Uuringu läbiviija oli aluseks võtnud

kaevandamisloa taotluse seletuskirja ja võtnud arvesse hinnangulise seadmete töötamise aja.

Paratamatult on tegemist prognoosiga. Kohtule ei nähtu vastustaja tegevuses kaalutlusvigu.

Kuna kaevandamisloa kohaselt ei tohi purustus- ja/või sorteerimissõlme töö toimuda

raimamistegevusega samaaegselt, ei ole ole vaja hinnata raimamise ja purustamise

kumuleeruvat müra. Kohtu arvates on keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus müraga

seonduvalt ka piiratud, kuna müraga seonduv riivab füüsiliste isikute õigusi (õigus tervise

kaitsele,

õigus

eraelu

puutumatusele,

omandipõhiõigus).

Kohtu

arvates

saaks

keskkonnaorganisatsioon tugineda üksnes ilmselgele õigusrikkumisele, st kui on ilmne, et müra

piirväärtusi (mitte sihtväärtusi) ületatakse. Käesoleval juhul seda ei nähtu. Arvestada tuleb ka

sellega, et võrreldes põhjaveega, on mürast tulenevaid häiringuid, kui need siiski ületavad

kehtestatud norme, kergem kõrvaldada.

11.3. Vibratsiooni osas on vastustaja tuginenud OÜ Inseneribüroo STEIGER vibratsiooni

eksperthinnangule (dtl 637‒656). Tehtud uuringust selgub, et kuigi lubjakivi raimamisel

hüdrovasaraga levivad maavõnked raimamiskohast kaugemale, esinevad intensiivsed

võnkekiiruse väärtused ainult paari meetri ulatuses löökpunkti ümber ning sumbuvad täielikult

juba paarikümne meetri kaugusel. Seetõttu ei ole Lüganuse lubjakivikarjääris hüdrovasara

töötamisel ette näha maavõngete ja vibratsiooni levimist väljapoole mäeeraldise piiri (dtl 644).

OÜ Inseneribüroo STEIGER eksperthinnangu kohaselt ei põhjusta ka kavandatava tegevusega

lisanduv transport ülenormatiivset vibratsiooni (piirnorm 7,5-9 mm/s) ega avalda negatiivset

mõju lähimatele elumajadele (dtl 645). Analüüsitud kavandatava tegevusega lubjakivi

raimamisel ja väljaveol karjäärist ei kaasne ülenormatiivset vibratsiooni ning see ei põhjusta

negatiivset keskkonnamõju karjäärist väljaspool. Seetõttu ei ole leevendusmeetmete ega

alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt vajalik.

Kaebaja heidab ette, et OÜ Inseneribüroo STEIGER vibratsiooni eksperthinnangus pole

analüüsitud vibratsiooni mõju elamutes elavatele elanikele lähtuvalt kriteeriumist

vibrokiirendus. Keskkonnaamet pidas vibratsiooni käsitlevast eksperthinnangust tulenevat

informatsiooni piisavaks, et olla veendunud, et keskkonnaloa kõrvaltingimuste täitmise korral

ei kaasne kaevandamistegevusega ülenormatiivset vibratsiooni. Keskkonnaloaga määrati

kolmandale isikule seirekohustus, mille kohaselt tuleb seiret läbi viia vastavalt kooskõlastatud

seirekavale. Seirekava kooskõlastamisel lähtub Keskkonnaamet kogu olemasolevast teabest, sh

esitatud

eksperthinnangutest

ja

analüüsidest.

Vajadusel

arvestatakse

seirekava

kooskõlastamisel ka vibrokiirendusega seotud aspekti (dtl 1020). Lisaks kaardistatakse karjääri

ümbruse hooned

Kolmas isik on selgitanud, et OÜ vibratsioonihäiringute uuringu eesmärgiks oli hinnata üksnes

võimalike maavõngete levikut ümbritsevasse keskkonda lähtudes hooneid kahjustavast

vibratsioonist. Teiste sõnadega ei pidanudki vastav uuring üksikasjalikult hindama võimalikke

vibratsioonihäiringuid elamu siseruumides (sh elanikele) või vibratsioonimõju igale

konkreetsele hoonele eraldi. Igasse hoonesse kandub võimalik vibratsioon edasi erinevalt ning

kuna kavandatav tegevus ei ole realiseerunud, ei olegi kolmanda isiku hinnangul objektiivselt

võimalik

teostada

mäetöödest

tingitud

asjakohaseid

vibratsioonimõõtmisi

enne

kaevandustöödega alustamist. Teiste sõnadega annabki lõpliku tulemuse reaalne mõõtmine

ning alles seire tulemuste põhjal saab otsustada edasise seire, sh vibrokiirenduse aspekti

arvestamise vajaduse üle.

Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vibratsiooniga seonduvalt teinud kaalutlusvigu. Olukorras,

kus läbiviidud uuring ei tuvastanud vibratsioonist tingitud mõjutuste levimist väljaspoole

mäeeraldise piire, ei ole ka usutav, et norme ületav vibratsioon tekiks eluhoonete sees. Tekkivad

probleeme on võimalik lahendada seire käigus. Ka vibratsiooni osas leiab kohus, et

keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ulatub üksnes ilmselgetele rikkumistele.

11.4. Kaebaja on kaebuses märkinud, et puudulik on õhu saastamist käsitlev analüüs, kuid alles

hilisemas menetluses on asunud oma väiteid tõendama. M. Poola arvamuses (dtl 933) on välja

toodud, et kuna modelleerimine ja arvutamine toimus arvutiprogrammiga, siis on võimatu

otsustada, kas tulemused on õiged või mitte, kuna tulemus oleneb sisestatud parameetrite

õigsusest. Arendaja, Kaltsiumkarbonaat OÜ, pole seletanud, kuidas ja kus tekib väidetav

lõpptoode, viimistluskivi. Kui lõpptoode valmib kusagil mujal kui karjääris, siis kuidas rindest

murtud plokid saadakse sobilikku mõõtu, et neid kalluritele laadida. Ilmselt ei tükeldata neid

hüdrovasaraga ega ka käsitsi kiiludega. Tavapärane karjääri tööriist selleks on ketaskivisaag,

mida käitatakse ekskavaatoriga. Kivi saagimisega kaasneb tolm, mida uuringus pole käsitletud.

Killustiku tootmiseks kasutatakse purustit koos sõelumisega. Isegi kui täidetakse keskkonnaloa

lisatingimust, et koos raimamisega ei purusti ei tööta, on killustiku tootmisel tolmu teke oluliselt

suurem kui uuringust nähtub. Siia lisandub veel ka tolm valmistoodangu ladustamisest ja

väljaveol. Kohtule ei nähtu vastustaja otsuses kaalutlusvigu. Pole alust seada kahtluse alla

kaevandusloa taotluses toodud, et majanduslikult ei ole Lüganuse lubjakivikarjääris mõistlik

suures mahus killustikku toota. Seega ei põhjusta aastas vähest aega tegutsev purustussõlm ka

ümbruskonnale olulist keskkonnahäiringut. Hüpoteetiliseks jääb ka väide ketaskivisae

kasutamise ja sellest põhjustatava tolmu kohta.

12. Kohus ei nõustu, et kaevandamine on vastuolus Ida-Virumaa maakonnaplaneeringuga.

Vaidlust ei ole selles, et Murru kinnistut hõlmab 2004.a vastuvõetud detailplaneering, mis näeb

nimetatud katastriüksuse sihtotstarbena ette 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa, st

detailplaneering võimaldab kaevandamist ning loob huvitatud isikule ka lootuse, et

detailplaneeringut oleks võimalik ka ellu viia. Nõndasamuti Ida-Viru maavanema 28.12.2016

korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/25)

kehtestatud planeeringu "Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+" kaardil „Ruumilised

väärtused“ on Murru kinnistu tähistatud lubjakivi maardla tingmärgiga, mistõttu ei nähtu

kohtule, et kaevandamisluba oleks antud planeeringutega vastuolus, nagu väidab kaebaja.

13. Kaebaja on välja toonud, et kohalik kogukond on seonduvalt kaevandamisloa taotluse

menetlemisega korduvalt pöördunud vastustaja poole, kuid vastustaja on mitmed pöördumised

jätnud sisuliselt menetlemata. Kaebaja ei ole välja toonud, millised tema pöördumised on

jäänud sisulise vastuseta. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on kaevandusloa väljastamise

protsess kestnud pikka aega, mille jooksul on nii kaebaja kui ka teised organisatsioonid, samuti

kohalikud elanikud korduvalt oma seisukohti erinevates küsimustes väljendanud ning

Keskkonnaamet on neile vastanud, samuti põhjendanud seisukohtade mittearvestamist

vaidlustatud korralduses. Riigikohus on 08.08.2018 otsuses asjas 3-16-1472 märkinud, et

keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus,

mistõttu keskkonnaorganisatsiooni kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud

keskkonna kaitse eesmärkidega (p 17). Samuti tõi Riigikohus välja, et keskkonnaorganisatsioon

ei saa kaitsta teiste isikute õigusi (p 18). Seega saaks kaebaja tugineda üksnes sellele, et mõnele

tema pöördumisele on jäetud vastamata. Seda kohtule aga ei nähtu.

14. Kuna kohus rahuldab kaebuse, ei ole vaja hinnata vaidlustatud korralduse kõrvaltingimuste

õiguspärasust. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida seda, millisel kujul tuleks sõnastada

kaevandamisloale lisatavad kõrvaltingimused, kuna vaidlusalune haldusakt on tühistamise tõttu

ära langenud. Alternatiivselt esitatud nõue jääb läbi vaatamata.

15. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada põhinõude osas. Kohus tühistab

Keskkonnaameti 16.02.2021 korralduse nr DM-109156-60. Kohus jätab läbi vaatamata

alternatiivse nõue kohustada Keskkonnaametit 16.02.2021 korralduses nr DM-109156-60

sisalduvate kõrvaltingimuste muutmiseks.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus rahuldati, tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja taotleb

15.10.2021 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulude hüvitamist summas 16 950,50 eurot.

Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 30 eurot, dokumentaalsete tõendite

hankimise kulust summas 3060 eurot ning õigusabikulust summas 13860,50 eurot (õigusabi

osutamise tunnihind on 110 eurot+käibemaks). Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud

haldusasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Haldusasi on keskmisest keerukam ja

mahukam. Põhjendatud on täiendavate dokumentaalsete tõendite hankimise kulud. Seetõttu

tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 16 950,50 eurot. Vastustaja ja kolmanda isiku

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

30.09.2022

KOHTUOTSUSEGA.