2-20-12329/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. septembri 2021. a määrus Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Legislator headnote
AI generated2-20-12329/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: septembri 2021. a määrus Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht 9. novemeber 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-12329
Tsiviilasi
V.S. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. septembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
V.S. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik
(määruskaebuse
esitaja):
V.S.
(isikukood
XXXXXXXXXX)
Pankrotihaldur Tiia Kalaus
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. septembri 2021. a määrus
muutmata.
2. Määruskaebuse
menetlemisest
tingitud
kulud
jätta
V.S.
kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud määruskaebuse menetlemisel puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu 20. novembri 2020. a määrusega kuulutati välja V.S. (võlgnik) pankrot
ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus (haldur).
2. Maakohus kinnitas 29. aprilli 2021. a määrusega jaotusettepaneku võlgniku
pankrotimenetluses. Määrus jõustus 21. juunil 2021 ringkonnakohtu määrusega.
3. Haldur esitas 21. juulil 2021 maakohtule taotluse lõpetada võlgniku pankrotimenetlus
raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada
haldur oma kohustustest, kinnitada halduri tasuks 621 eurot 78 senti (sh käibemaks) ja mõista
see tasu välja X OÜ-le ning otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse
algatamine.
MAAKOHTU LAHEND
4. Maakohus lõpetas 8. septembri 2021. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse
raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist, vabastas halduri oma kohustustest, märkis
iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud ning
määras halduri tasuks 621 eurot 78 senti (sh käibemaks). Sama määrusega jättis maakohus
võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
Määruse kohaselt ei piisa pankrotivarast pankrotimenetluse kulude katteks vajalike
väljamaksete tegemiseks ning võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu pankrotiseaduse
(PankrS) § 163 lg 5 ja § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. Haldur vabastatakse oma kohustustest
(PankrS § 165 lg 3).
Võlgniku pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 1. veebruarit 2021, mistõttu kehtivad
halduri tasu ja kulutuste osas sätete kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud redaktsioonid
(PankrS § 193 lg 5). Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub
haldur PankrS § 65 lg 11 järgi tasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast,
mitte pankrotivarasse laekunud summast. Haldur on pankrotimenetluses teinud toiminguid
8 tundi 5 minutit tunnitasuga 64 eurot (ilma käibemaksuta). Seega palub haldur määrata tasuks
621 eurot 78 senti. Maakohus leidis, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri
kutseoskust, on taotlus põhjendatud. PankrS § 65 lg 11 järgi jäävad pankrotimenetluse kulud
võlgniku kanda, kuid 441 eurot 78 senti (sh käibemaks) hüvitatakse riigi vahenditest. Ülejäänud
tasu osa (180 eurot, sh käibemaks) hüvitatakse haldurile pankrotivara arvelt.
Võlgnik esitas 26. augustil 2020 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks,
kuid selles puuduvad PankrS § 170 lg-s 2 sätestatud kinnitused. Maakohus palus
25. augusti 2021. a kirjas võlgnikul täiendada oma avaldust kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks ning anda nõusolek enda määramiseks usaldusisikuks. Maakohus selgitas
võlgnikule telefoni teel 30. augustil 2021 kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist ning
võlgniku ja usaldusisiku kohustusi. Võlgnik märkis 31. augustil 2021 kohtule saabunud kirjas,
et loeb vastuvõetavaks ainult pankroti väljakuulutamise määrust, milles on toodud tema
kohustused. Võlgnik kohtu poolt palutud täiendusi tähtaja jooksul ei esitanud.
Kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Võlgniku avaldus kohustustest
vabastamise menetluse algatamiseks on puudustega, mida võlgnik pole kõrvaldanud. Samuti
nähtub võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise
osas. Kohus ei saa sundida võlgniku läbima kohustustest vabastamise menetlust. Kohustustest
vabastamise menetlus eeldab võlgniku tahet täita selles menetluses ettenähtud kohustusi ja teha
viie aasta jooksul pingutusi. Kohustustest vabastamise menetluse ning sellega kaasnev võimalik
tagajärg (kohustustest vabanemine) on teatud tingimuste täitumisel võlgniku privileeg, mitte
paratamatu tagajärg. Võlgnikul puudub õigus nõuda endale meelepäraseid reegleid kohustuste
vabastamise menetluse algatamisel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Võlgnik palub 14. septembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse
tühistada ning pankrotimenetlust jätkata.
Määruskaebuse kohaselt jääb pankrotimenetluse lõpetamine võlgnikule arusaamatuks. Samuti
ei tunnista ta teatud võlgasid. Kohus oleks pidanud neid enne kinnitamist kontrollima.
6. Halduri arvates on määruskaebus põhjendamata ning puuduvad alused selle
rahuldamiseks.
Võlgnik ei ole avalduse esitamisel ega järgnevas menetluses aru saanud, millisesse menetlusse
ta
astus.
Pankrotimenetluses
koostatud
jaotusettepanek
on
kinnitatud
jõustunud
kohtumäärusega, mistõttu on alusetu määruskaebuses veelkordselt esitatud seisukohad nõuete
põhjendamatuse ja kohtu ebapädevuse kohta. Haldur on nõuetega seonduvat analüüsinud 3.
juuni 2021. a vastuses võlgniku määruskaebusele maakohtu 29. aprilli 2021. a määruse peale
jaotusettepaneku kinnitamise kohta ning jääb selles esitatud seisukohtade juurde.
Võlgnik tekitab ebapädevate määruskaebuste esitamisega pankrotimenetluse kulusid, mille
tasumiseks raha puudub.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu
Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu
määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks
või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu
määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
9. Ringkonnakohtu hinnangul oli nii pankrotimenetluse lõpetamine või ka kohustustest
vabastamise menetluse algatamata jätmine praegusel juhul seaduslik ja põhjendatud.
Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6
juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
Vastusena võlgniku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.
Ringkonnakohtu arvates on maakohus võlgniku pankrotimenetluse põhjendatult
lõpetanud. Pankrotimenetluse raugemise eeldusena tuleb kohtul PankrS § 158 lg 4 järgi
tuvastada, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks
vajalike väljamaksete tegemiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus õigesti tuvastanud,
et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur on kohtule esitatud
aruandes kinnitanud, et pankrotivara hulka on laekunud üksnes 180 eurot ning võlgnikul muu
vara puudub (tl 136). Pankrotivara hulka laekunud 180 eurost ei piisa halduri poolt taotletud
tasu (621 eurot 78 senti) hüvitamiseks, mistõttu määras maakohus hüvitada osa halduri tasust
riigi vahenditest. Seejuures ei ole võlgnik maakohtu järeldust menetluskulude katteks piisava
pankrotivara puudumise osas määruskaebuses ka vaidlustanud. Seega on täidetud
PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud eeldus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning alus
pankrotimenetluse edasiseks jätkamiseks puudub. Pankrotimenetlust ei ole põhjendatud läbi
viia olukorras, kus pankrotivara menetluskulude katteks ei jätku.
Kohus lisab, et kuigi võlgnik ei nõustu pankrotimenetluse lõpetamisega, ei riku see otsustus
tema subjektiivseid õigusi, vaid on pigem võlgniku huvides. Pankrotimenetluse lõpetamisega
hoitakse ära võlgniku kanda jäävaid võimalikke täiendavad menetluskulusid.
Pankrotimenetluse jätkumist ei ole soovinud ka võlausaldajad ega kolmandad isikud, kuna asja
materjalidest ei nähtu, et nad oleksid võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks
maksnud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 500 eurot, nagu
määras maakohus 23. juuli 2021. a määruses (tl 148).
9.2.
Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult võlgniku suhtes kohustustest
vabastamise menetluse algatamata. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab PankrS § 170 lg 1
kohaselt otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle üksnes võlgniku enda
avalduse alusel, mis vastab PankrS § 170 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Praeguses asjas ei
ole võlgnik PankrS § 170 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat avaldust kohustustest vabastamise
menetluse algatamiseks esitanud, nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Kuigi võlgnik on
26. augustil 2020 esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse algatada pärast pankrotimenetluse
lõppemist kohustusest vabastamise menetlus, ei vasta see PankrS § 170 lg-s 2 sätestatud
nõuetele. Võlgnik ei ole selles avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid
kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi
(tl 3). Üksnes avalduses esitatud võlgniku väide, et ta on nõus täitma menetlusega kaasnevaid
kohustusi, ei ole piisav.
Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus võlgnikule 25. augustil 2021 selgitanud, et
26. augustil 2020 esitatud avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on
puudustega (tl 150). Maakohus määras võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid
võlgnik kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud ning kohustustest vabastamise
menetluse algatamiseks PankrS § 170 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat avaldust ei esitanud.
Lisaks on maakohus 30. augustil 2021 selgitanud võlgnikule telefoni teel kohustustest
vabastamise menetluse läbiviimist, sh võlgniku ja usaldusisiku kohustusi. Seda on teinud ka
haldur (tl 146).
Kuna
võlgnik
ei
ole
esitanud
kohustust
vabastamise
menetluse
algatamiseks
PankrS § 170 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat avaldust, jättis maakohus põhjendatult
võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
9.3.
Võlgnik ei ole määruskaebuse põhjendustes halduri tasu suurusele ja põhjendatusele
antud hinnanguid vaidlustanud.
9.4.
Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vastata määruskaebuses esitatud väitele selle kohta,
et võlgnik ei nõustu osade võlausaldajate nõuetega, kuna lahendab määruskaebust
pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise peale.
Pankrotimenetluses on nõuete kaitsmine toimunud (tl-d 102–103) ning maakohtu
29. aprilli
2021.
a
määrus
jaotusettepaneku
kinnitamise
kohta
ringkonnakohtu
21. juuni 2021. a määrusega jõustunud (tl-d 106–107, 133). Seejuures on võlgnik esitanud samu
väiteid võlausaldajate nõuetega mittenõustumise kohta juba maakohtu 29. aprilli 2021. a
määruse vaidlustamisel (tl-d 109, 115 pöördel, 123 pöördel) ning ringkonnakohus on võlgniku
5. mai 2021. a määruskaebust lahendades neid väiteid juba kontrollinud.
9.5.
Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning
maakohtu määruse muutmata.
10. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel
tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asjas kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest