1-10-4995/23 · Tallinna Ringkonnakohus

1(2) 1-10-4995

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2010. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-4995 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25. juuni 2010.a otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Mušfik Askerovi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 25. juuni 2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-4995 Mušfik Askerovilt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25. juuni 2010. a otsusega tunnistati M. Askerov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati 2 aasta vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.

M. Askerovilt mõisteti välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 krooni ja määratud kaitsja tasu 3032 krooni.

2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja vandeadvokaat M. Greinoman jätta osa M. Askerovilt välja mõistetud kohtukuludest riigi kanda. Taotlust põhjendab kaitsja sellega, et M. Askerov ei tööta, mistõttu tal puudub sissetulek menetluskulude tasumiseks. Resotsialiseerumise asemel suunab kohtuotsus süüdistatavat ebaseadusliku käitumise teel vajaliku rahasumma hankimiseks.

2(2) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses.

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus M. Askerovilt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale makstud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M. Askerovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Apellandi väide, et M. Askerovilt väljamõistetud menetluskulusid tuleks vähendada, kuna ta ei tööta ja tal on raske majanduslik olukord, ei ole aluseks kohtukulude vähendamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et M. Askerovil kui töövõimelisel isikul ei käi menetluskulude hüvitamine üle jõu ning puudub alus jätta neist osa riigi kanda.

M. Askerov on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. M. Askerov pidi möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et M. Askerovilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

5. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude kohta. Kui süüdistatav M. Askerov leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, 2, 3 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25. juuni 2010.a kohtuotsuse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Meelika Aava Sten Lind Urmas Reinola