3-21-2163/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2163

Haldusasi

M-L.L jt kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021

korraldusele nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

Menetlusosalised

Kaebajad – M-L.L, P.L, CS.S, PP OÜ, K.L, M.L, SC

OÜ, P-H.S, K.S, G.S, H-H.S, MA OÜ, esindajad

vandeadvokaat Kalev Aavik ja vandeadvokaadi abi

Jaanika Reilik-Bakhoff

Vastustaja

–

Vabariigi

Valitsus,

esindajad

vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi

Kairi Kilgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.10.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vabariigi Valitsuse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Vabariigi Valitsuse määruskaebuse ja 21.10.2021

seisukoha lisad ning kaebajate 22.10.2021 seisukoha lisa.

2. Rahuldada Vabariigi Valitsuse määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu

08.10.2021 määruse resolutsiooni punktiga 5 kohaldatud esialgse õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis 23.08.2021 vastu korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse

leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Korralduse p-s 10 on loetletud

tegevused,

millele

piirangud

kehtestati:

nt

sportimine,

huvitegevus,

huviharidus,

täienduskoolitus ja täiendõpe, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades ja ujulates

viibimine, avalikel koosolekutel ja üritustel, teatrietendustel, kontsertidel ja kinoseanssidel

ning toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimine. Korralduse p 13 kohaselt on

tegevus lubatud, kui on tagatud korralduse p-des 10 ja 14–17 sätestatud nõuete täitmine.

Korralduse p 14 kohaselt võib isik p-s 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda, kui täidetud

on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

3-21-2163

2(6)

1) ta on alla 18-aastane;

2) tema vaktsineerimine ja testimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit

arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi;

3) ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik

ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi;

4) ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja

rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need

nõuded täitnud;

5) ta on tegevuse eest vastutav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik.

Korralduse p 15 kohaselt võib isik lisaks p-s 14 nimetatud alustele tegevuses osaleda, kui ta

esitab tõendi samas punktis märgitud tingimustele vastava SARS-CoV-2 testi tegemise kohta,

mille tulemus peab olema negatiivne, samuti on võimalik testida võimaluse korral tegevuse

asukohas või üldapteegi tegevusluba omavas ettevõttes.

Korralduse p 16 kohustab tegevuse eest vastutavat isikut enne, kui isik osaleb tegevuses,

kontrollima p-des 14 ja 15 sätestatud asjaolusid, sh tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende

kehtivust.

Korralduse p 5 ap 2 järgi ei kohaldata 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas

viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise

nõudeid, kui isik on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2

testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva.

Alates 25.10.2021 kehtib korraldus nr 305 redaktsioonis, kus testimine ei anna enam õigust

korralduse p-s 10 loetletud tegevustes osaleda. Korralduse p 15 enam ei kehti, samuti on

eelnimetatud osas korrigeeritud korralduse p-e 14 ja 16.

Alates 01.11.2021 jõustunud muudatused ei puuduta haiguse läbipõdemist ega täiskasvanute

testimist.

2. M-L.L (kaebaja 1), P.L (kaebaja 2), CS.S (kaebaja 3), PP OÜ (kaebaja 4), K.L (kaebaja 5),

M.L (kaebaja 6), SC OÜ (kaebaja 7), P-H.S (kaebaja 8), K.S (kaebaja 9), G.S (kaebaja 10),

H-H.S (kaebaja 11) ja MA OÜ (kaebaja 12) esitasid 22.09.2021 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 10 ap-de 1, 2, 3, 4, 6 ja 7

tühistamiseks osas, milles need nõuavad punktides 14, 15 ja 16 sätestatud nõuete täitmist,

samuti punktide 14, 15 ja 16 tühistamiseks.

Kaebajad 5 ja 6 on COVID-19 haiguse läbi põdenud, ent läbipõdemisest on möödas enam kui

180 päeva. Kaebajatel oli esialgu võimalik saada koroonatõend, kuid tänaseks see ei kehti.

Kaebaja 5 veres oli 28.08.2021 testi tulemuste kohaselt antikehade arv 443,5 AU/ml

(normväärtus on < 50 AU/ml). Kaebaja 6 veres oli 28.08.2021 testi tulemuste kohaselt

antikehade arv 1814,6 AU/ml. Praktikas ei lubata kaebajaid sisse erinevatesse asutustesse, kui

neil pole ette näidata digiloost allalaaditud läbipõdemise tõendit, mida nad enam alla laadida ei

saa, kuna 180 päeva on möödas.

Kaebajad 8, 9, 10, 11 on COVID-19 haiguse läbi põdenud, aga kuna haigus kulges

sümptomiteta, puudub kaebajatel informatsioon selle kohta, kas haiguse läbipõdemisest on

möödas enam kui 180 päeva. Haiguse läbipõdemist kinnitavad kaebajate positiivsed antikehade

testid. Kaebaja 8 veres oli 09.09.2021 testi tulemuste kohaselt antikehade arv 207,3 AU/ml,

kaebaja 9 veres 08.09.2021 testi tulemuste kohaselt 211,5 AU/ml, kaebaja 10 veres 16.08.2021

testi tulemuste kohaselt 50,8 AU/ml ning kaebaja 11 veres 09.09.2021 testi tulemuste kohaselt

94,4 AU/ml.

3-21-2163

3(6)

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada kaebajaid puudutavas osas Vabariigi

Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p 10 ap-de 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 täitmine osas, milles need

nõuavad p-s 14, 15 ja 16 sätestatud nõuete täitmist, samuti p-de 14, 15 ja 16 täitmine.

Puudub kahtlus selles, et füüsilisteks isikuteks olevad kaebajad peavad halduskohtumenetluse

kestel taluma intensiivseid riiveid oma põhiseaduslikele õigustele ja vabadustele, mis

muudavad neil tavapärase elu jätkamise võimatuks. Need piirangud puudutavad väga laia

tegevuste skaalat, ulatudes vaba aja veetmisest, treeningute abil oma tervise eest hoolitsemisest,

enda harimisest (nt huvihariduses osalemine, näituste ja kontsertide külastamine) ja sotsiaalsest

suhtlusest (väljas söömine) kuni poliitiliste õiguste realiseerimiseni (avalikel koosolekutel

osalemine). Esialgset õiguskaitset tuleb viivitamata kohaldada kaebajate 5, 6, 8, 9, 10 ja 11

suhtes, kuna puudub igasugune mõistlik põhjendus nende kaebajate suhtes korralduse punktides

14–16 nimetatud piirangute kehtestamiseks p-s 10 nimetatud tegevustes osalemisel. Kaebajad

5, 6, 8, 9, 10 ja 11 on kõik COVID-19 haiguse läbi põdenud ning seda kinnitavad vastavad

antikehade olemasolu kinnitavad tõendid. Vastustaja enda statistikast tuleneb, et vaktsineeritud

isikud haigestuvad läbipõdenud isikutega võrreldes enam kui 50% tõenäolisemalt COVID-19

haigusesse. Sellest tulenevalt on ilmne, et puudub alus kehtestada läbipõdenud isikutele

rangemaid meetmeid kui vaktsineeritud isikutele. Tulenevalt teaduslikest uuringutest on

kaebajate 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 osas kaebuse rahuldamine ilmselgelt perspektiivikas.

3. Tallinna Halduskohus võttis 08.10.2021 määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas

esialgse õiguskaitse korras Vabariigi Valitsust väljastama Terviseameti kaudu K.Lile, M.Lile,

P-H.Sile, K.Sile, G.Sile ja H-H.Sile tõendi selle kohta, et neid tuleb Vabariigi Valitsuse

23.08.2021 korralduse nr 305 kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel

samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud

isikuga, kes on esitanud enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi

(resolutsiooni p 5). Määruse kohaselt kehtib esialgne õiguskaitse kuni käesolevas kohtuasjas

kohtuotsuse või menetlust lõpetava muu lahendi jõustumiseni. Muus osas jättis halduskohus

esialgse õiguskaitse rahuldamata.

Kaebajatel 1, 2, 3, 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest nad peavad

kaevatava korralduse tõttu taluma kohtumenetluse ajal intensiivseid riiveid oma

põhiseaduslikele õigustele ja vabadustele, mis muudavad nende tavapärast elu, mistõttu nende

heaolu sõltub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise tulemusest. Kohtupraktikas on leitud,

et esialgse õiguskaitse vajadus on ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi

kaitsta, kuid kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Vähemalt

COVID-19 haiguse läbi põdenud ja immuunsuse omandanud kaebajate osas on need piirangud

igal juhul ebamõistlikud.

Kaebajate 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 osas puudub ka avalik huvi, mis räägiks esialgse õiguskaitse

kohaldamise vastu. Nimetatud kaebajad on COVID-19 haiguse läbi põdenud, mida näitavad

SYNLAB Eesti OÜ väljastatud antikehade olemasolu kinnitavad tõendid (dtl 133‒149). Kõigil

neist on antikehade arv veres olnud suurem normväärtusest (< 50 AU/ml). Koroonaviiruse

testimisega seonduvat informatsiooni koondava veebilehe kohaselt viitab positiivne antikehade

testi tulemus koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud infektsiooni läbipõdemisele,

hilises staadiumis COVID-19 haigusele või vaktsineerimisest tekkinud antikehade olemasolule.

On teada, et immuunsus saavutatakse kas haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tulemusel.

Seejuures näib COVID-19 haiguse läbipõdemine andvat tõhusama kaitse kui vaktsineerimine,

sest olemasoleva teabe valguses on COVID-19 haigust läbi põdenud isikul oluliselt väiksem

tõenäosus nakatuda uuesti COVID-19 haigusesse võrreldes vaktsineerimise läbinud isikuga.

Nii on eriolukorra valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoja liikme, prof Krista

Fischeri arvutuste järgi vaktsineerimise läbinud isikutel tõenäosus uuesti COVID-19 haigusesse

3-21-2163

4(6)

nakatuda neli korda väiksem kui isikutel, kes ei ole ei vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud;

samas kui haigust läbi põdenud isikutel on tõenäosus uuesti COVID-19 haigusesse nakatuda

üheksa korda väiksem. Terviseameti andmetel on COVID-19 haigusesse nakatunutest varem

haiguse läbipõdenute arv oluliselt väiksem kui eelnevalt vaktsineeritute arv, vastavalt 547 ja 10

935 (sh lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 6449); samuti sümptomaatilise COVID-19 haiguse

tõttu hospitaliseeritud varem haiguse läbipõdenute arv oluliselt väiksem kui eelnevalt

vaktsineeritute arv, vastavalt 23 ja 436 (sh lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 250). Ka hiljuti

avaldatud Iisraeli uuringu andmetel on COVID-19 haiguse läbipõdenul oluliselt väiksem

tõenäosus uuesti nakatuda kui vaktsineeritul. Ajakirjas Science ilmunud uuringu järgi on

COVID-19-st paranenud patsientidel jätkuvalt tugev immuunsus koroonaviiruse vastu ka

kaheksa kuud pärast nakatumist. Seetõttu arvavad autorid, et COVID-19 haiguse läbipõdemisel

tekkiv immuunsus kestab tõenäoliselt mitu aastat, võimalik et ka aastaid. Seega on põhjendatud

küsimus 180 päeva tingimuse teadusliku aluse kohta. Vastustaja on küll viidanud uuringutele,

mille kohaselt on vaktsineeritutel väga kõrge kaitse viiruse edasikandmise vastu, kuid pole

kaebajate 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 poolt COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusel omandatud

kaitset kahtluse alla seadnud. Samas riikides, mille elanikkond on pea täielikult vaktsineeritud,

nagu näiteks Iisraelis, saavutati koroonahaigestumiste rekord.

Kuna kaebajad 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 on COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusel omandanud

immuunsuse, mida kinnitab meditsiinilise kontrollimise tulemust näitav tõend antikehade

esinemise kohta veres (dtl 133-149), siis puudub nende osas avalik huvi, mis räägiks esialgse

õiguskaitse kohaldamise vastu. Avalikes huvides on ka põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise

välistamine.

Kohtul ei ole volitusi peatada kaevatava korralduse kehtivus esialgse õiguskaitse korras ka

kõikide teiste nendega sarnases olukorras olevate isikute osas, kes ise ei ole oma õiguste

kaitseks kohtusse pöördunud. Esialgset õiguskaitset võib kohaldada üksnes kaebaja õiguste

kaitseks, v.a juhul, kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel

kui enda õiguste kaitseks (HKMS § 249 lg 1), millise olukorraga siinsel juhul tegemist ei ole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Vabariigi Valitsus palub 11.10.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.10.2021

määrus osas, milles kohus rahuldas kaebajate 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 esialgse õiguskaitse taotluse

(määruse resolutsiooni p 5) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kaebajate

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kohtu järeldus, et COVID-19 läbipõdemine annab vaktsineerimisega võrreldes samaväärse või

tõhusama kaitse uuesti nakatumise vastu, on ebaõige. Puuduvad piisavad teaduslikud tõendid,

mis kinnitaksid vaktsineeritutega võrreldes samaväärset nakkusohutuse taset võrdlusgruppide

puhul. Teadusuuringud näitavad, et vaktsineerimine vähendab nakatumise tõenäosust suures

ulatuses. Sealjuures ei ole vaktsineerituga samaväärne nakkusohutuse tase inimesel, kes on

haiguse läbi põdenud rohkem kui 180 päeva tagasi, ega inimesel, kelle antikehade test on

referentsväärtuse suhtes positiivse tulemusega. Haiguse läbipõdemise järel tekkiv immuunsus

on väga varieeruv. ECDC hetkel ametlikul seisukohal, et läbipõdemise puhul saab immuunsuse

olemasolu tõendatuks pidada 180 päeva jooksul.

Antikehade kasutamisväärtuste kohta on nüüdseks veel liialt vähe uuringuid, et neile andmetele

saaks tõsikindlalt tugineda. Antikehade testide puhul puudub arusaam, milline tase on kaitseks

piisav ning kui kaua selline kaitse kestab. Olemasolevad usaldusväärsed teaduspõhised

andmed, mis puudutavad COVID-19 haiguse läbipõdenud isikute taasnakatumise tõenäosust,

nakkuse edasilevitamise tõenäosust, antikehade mõju, tekkimist ja püsimist, põhinevad

andmetel isikute kohta, kellel läbipõdemine ja läbipõdemise aeg on tuvastatud positiivse PCR-

testiga. Kuigi prof Irja Lutsari väitis 12.10.2021 avalduses, et teadusnõukoda plaanib teha

3-21-2163

5(6)

ettepaneku väljastada teatud hulga antikehadega inimestele lühiajalised tõendid haiguse

läbipõdemise kohta, ei ole teadusnõukoda kollektiivina vastustajale sellist ettepanekut teinud.

Halduskohtu hinnangul piisab pelgalt antikehade olemasolust, et järeldada, et inimesel on tõhus

kaitse uuesti nakatumise vastu. Sealjuures ei ole kohus sellele väitele seadnud mistahes piire,

nii et kohtumääruse kohaselt tekib pärast läbipõdemist immuunsus igal juhul ja alati määramata

ajaks, olenemata sellest, kas antikehad on inimesel olemas, milline on antikehade hulk või

kontsentratsioon vms. Niivõrd üldistavat seisukohta ei tõenda ega kinnita mitte ükski

teadusuuring.

Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse määruse tegemisel piisavalt arvestanud avaliku huvi

ega esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavate tagajärgedega. Epidemioloogiline olukord

Eestis on hetkel väga halb ning Eesti on nakatumisnäitajatelt Euroopas esirinnas. Ööpäevas

lisandub keskmiselt üle 1000 nakatunu ning haiglaravil on üle 400 inimese. Teadusnõukoda on

15.10.2021 seisuga öelnud, et COVID-19 haigestumine on jätkuvalt väga kiires kasvutrendis.

Teadusnõukoja protokollist nähtub, et haiglaravi võimekuse tagamine toimub plaanilise ravi

arvelt.

Kõrgenenud

riskitaseme

olukorras

otsuste

tegemisel

tuleb

lähtuda

ettevaatuspõhimõttest.

Teadusnõukoja soovituste kohaselt on vaktsineerimine väga efektiivne raske haiguse ära

hoidmisel. Samas on vaktsineerimistempo ühiskonnas tunduvalt aeglustunud. Vastustaja

eesmärk pole survestada vaktsineerima inimesi, kes seda ei soovi, kuid juhtida tähelepanu, et

vastavalt teadusnõukoja soovitustele aitaks laialdane vaktsineerituse tase oluliselt leevendada

survet tervishoiusüsteemile.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisega on halduskohus loonud ebaselge olukorra vastustaja

korralduse nr 305 kehtivuse osas. Kohus oleks pidanud arvesse võtma, et tegemist pole

üksikjuhtumit reguleeriva kohtumäärusega, vaid määrusel saab olema ühiskonnas laiem ja

ulatuslikum mõju. Määruse meediakajastustest võib juriidilise taustata lugejatele kergelt jääda

mulje, et tegemist pole üksikute kaebajate suhtes tehtud otsusega. See võib tekitada

igapäevaelus palju segadust. Samuti võib vastustaja hinnangul tekkida segadus kaebajatele

esialgse õiguskaitse määruse alusel väljastatud Terviseameti tõendi kasutamise ja selle

kontrollimisega. Selline unikaalne tõend võib tekitada juriidiliste eriteadmisteta inimeste poolt

tõendi kontrollimise käigus segadust, võib tekkida kahtlus selle usaldusväärsuses, millisel

õiguslikul alusel on see väljastatud ning kas kontrollijal on õigus seda aktsepteerida. Laiemas

plaanis kujutab selline olukord endas tõendite kuritarvitamise ohtu, mis omakorda vähendab

usaldust riigi ja kehtestatud meetmete vastu. Vastustajal ja Terviseametil puudub sisuline

pädevus kohtumääruses nimetatud andmetega tõendi väljastamiseks ja asjaomaste andmete

töötlemiseks.

5. Kaebajad paluvad jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse

seisukohtadega ning jäädes varasemate väidete juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vabariigi Valitsus on koos määruskaebuse ja selle 21.10.2021 täiendusega esitanud

järgmised tõendid: halduskohtu määruse alusel kaebajatele edastatud tõend, prof Irja Lutsari

seisukoht antikehade testimise kohta, Terviseameti 11.08.2021 korraldus hädaolukorra

tuvastamise kohta Eestis, samuti antikehade testimist puudutava Euroopa Terviseohutuse

Komitee (HCS) 18.10.2021 e-kirja koos tõlkega ning HSC 17.10.2021 kohtumise protokolli.

Kaebajad on esitanud koos 22.10.2021 seisukohaga ringkonnakohtule immunoloog Alar Aabi

selgituse. Kuna määruskaebemenetluses on vaidluse all ka COVID-19 läbipõdemise hindamise

küsimus antikehade määramise põhjal ning korralduse nr 305 kehtestatud piirangute

põhjendatus, võtab ringkonnakohus vastustaja ja kaebaja esitatud tõendid asja õigemaks

3-21-2163

6(6)

lahendamiseks asja juurde (HKMS § 62 lg 2). Tõendite esitamine määruskaebemenetluses ei

põhjusta asja lahendamise viibimist.

7. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui

HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste

kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine

pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249

lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi.

8. Kaebajatel 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 on esialgse õiguskaitse vajadus. Korraldus nr 305 piirab

kaebajate võimalusi muidu tavapärastes tegevustes osaleda. Kaebust pole alust pidada

ilmselgelt perspektiivituks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel määrav

kaebajate õiguste ja avaliku huvi kaalumine.

9. Ringkonnakohus jääb 30.09.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-2030 avaldatud seisukoha

juurde, et uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel on põhjendatud lähtuda

ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt tuleb uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohtu kohaste

meetmetega võimalikul suurel määral vähendada. Seejuures ei ole määrav, et vaidlusalused

meetmed peaksid tagama just 100%-lise nakkusohu tõrjumise iga juhtumi korral. Tänases

hetkes esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel praeguste parimate teadmiste valguses ei saa

väita, et valitud meetmed oleksid ilmselgelt ebatõhusad ja põhjendamatud ning et need ei aita

üldse taotletavat eesmärki saavutada (p 13).

Kaebajad on esitanud mitmeid uuringuid ja seisukohti, mille järgi haiguse läbipõdemine annab

isikutele vähemalt samaväärse või isegi suurema kaitse kui vaktsineerimine. Vastustaja tugineb

seevastu tõenditele, mille järgi on antikehade kasutamisväärtust hetkel liiga vähe uuritud;

teadusuuringute järgi vähendab vaktsineerimine nakatumise tõenäosust suures ulatuses, kuid

haiguse läbipõdemise järel tekkiv immuunsus on väga varieeruv. ECDC peab läbipõdemise

puhul immuunsuse olemasolu tõendatuks 180 päeva jooksul.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud vastuolusid erinevate uuringute ja seisukohtade vahel ei

saa hakata lahendama esialgse õiguskaitse menetluse raames, vaid need leiavad käsitamist

põhivaidluses. Ettevaatuspõhimõtte järgi tuleb eriti ohtliku nakkushaiguse puhul esialgse

õiguskaitse kohaldamisel tegutseda avalikes huvides ning kahtluste olemasolul eelistada

lahendusi, mis on eeldatavasti suunatud nakkushaiguse tõrjumisele. Kolmandate isikute elu ja

tervis, sh tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine on väga kaalukad õigushüved.

10. Kaebajatel on õigus vabaneda vaidlustatud piirangutest, kui nad lasevad ennast

vaktsineerida. Kaebusest ja teistest menetlusdokumentidest ei nähtu, et kaebajate puhul

esineksid mingid vaktsineerimist välistavad asjaolud. Väide selle kohta, et ka vaktsiini mõju

väheneb ajas, ei ole asjakohane. Riik on alustanud tõhustusdooside tegemisega. Kaebajatel

puudub subjektiivne õigus nõuda, et ka haiguse läbipõdenud isikud peavad saama vähenenud

kaitse tingimustes piiranguteta tegutseda.

11. Inimeste elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi toimimine on sellised hüved, mille kaitsmine

õigustab kaebajate vaba aja veetmise võimaluste piiramist. Kehtestatud piirangutest kaebajatele

tekkivad tagajärjed ei ole sellised, mille tõttu tuleb korraldust nr 305 pidada ilmselgelt

ebaproportsionaalseks.

(allkirjastatud digitaalselt)