2-21-2788/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-2788

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistult ja Y-

lt teabe saamiseks ja dokumentidega tutvuda

võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jelena Beljakova

Puudutatud isik I Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistu

(registrikood 80541496)

Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja Kerstin Rjabov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde X 27. septembril 2021 esitatud dokumentaalne tõend (30. juuni

2018. a kandeavaldus koos põhikirja ja üldkoosoleku protokolliga).

2. Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2788

osas, millega maakohus jättis rahuldamata X avalduse Tallinn, Majaka tn 54

korteriühistu

juhatuse

kohustamiseks

Y

pangakonto

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttega perioodi 13. jaanuar 2018. a kuni

31. mai 2019. a kohta tutvuda võimaldamiseks ning jättis Tallinn, Majaka tn 54

korteriühistu maakohtus kantud menetluskulud X kanda ja mõistis need X-lt välja.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus selles osas rahuldada ja kohustada

Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistu juhatust võimaldama X-l tutvuda Y pangakonto

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttega perioodi 13. jaanuar 2018. a kuni

31. mai 2019. a kohta kohtumääruse tervikresolutsioonis märgitud ulatuses ja korras

ning jätta Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistu maakohtus kantud menetluskulud

tema enda kanda.

Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

4. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistu ja Y taotlused avalduse läbi

vaatamata jätmiseks rahuldamata.

4.2. Rahuldada avaldus osaliselt.

2 (13)

4.3. Kohustada Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistu juhatust võimaldama X-l

tutvuda Y pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttega,

millel oleks näha mh kõik ülekanded, algsaldo ja konto jääk, perioodi 13.

jaanuar 2018. a kuni 31. mai 2019. a kohta kujul, milles on kinni kaetud

füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need

võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike).

4.4. Määrata, et Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistu juhatus peab X-l võimaldama

tutvuda kohtumääruse tervikresolutsiooni p-s 4.3 nimetatud dokumendiga

aadressil Majaka tn 54, Tallinn kahe nädala jooksul alates määruse

jõustumisest kolmel korral kahe tunni kestel ajavahemikus kell 15.00–17.00.

4.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud X ja Tallinn, Majaka tn 54

korteriühistu menetluskulud nende endi kanda. Y menetluskulud jätta X

kanda.

4.6. Määrata kindlaks Y maakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus ja

mõista X-lt välja Y kasuks menetluskulud 1050 eurot.

4.7. Määrata kindlaks Y ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline

suurus ja mõista X-lt välja Y kasuks menetluskulud 270 eurot.

4.8. Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Y-le viivist

võlaõigusseaduse § 113

lg 1

teises

lauses

sätestatud

määras

alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 19. veebruaril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada

Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistut (puudutatud isik I, korteriühistu) või alternatiivselt Y

(puudutatud

isik

II)

esitama

puudutatud

isiku

II

pangakonto

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte alates 1. maist 2014 kuni 31. maini 2019, kus

kajastuksid kõik ülekanded, sh algsaldo ja konto jääk. Samuti palus avaldaja kohustada

puudutatud isikut I selgitama, mille alusel teostati 13. mail 2019 ülekanne Q pangakontole

summas 20 984,94 eurot ja kelle kasutuses on raha praegu. Menetluskulud palus avaldaja jätta

puudutatud isikute kanda.

Avalduse kohaselt oli alates 2014. aastast kuni 13. jaanuarini 2018 aadressil Majaka tn 54

korteriomandite valitsemiseks korteriomanike ühisus. Puudutatud isik II esitas igakuiselt

kommunaalkulude eest arveid, mille alusel sai ta korteriomanikelt nõutud rahasummad maja

haldamiseks ja tekkinud kulude kandmiseks. D esindas korteriomanike ühisust õigussuhetes

kolmandate isikutega. Puudutatud isik II, D ja R olid korteriomanike ühisuse valitsejateks

3 (13)

perioodil 2014. kuni 2017. a. Isegi, kui nad ei olnud valitsejad, siis tegutsesid nad

korteriomanike nimel käsunduslepingu alusel. 13. jaanuaril 2018 asutati korteriühistu.

Avaldaja esitas 5. ja 25. jaanuaril 2021 ning 15. veebruaril 2021 teabenõuded, sh täpsustades

25. jaanuaril 2021, et nõue on esitatud korteriühistu vastu. Avaldajale kättesaadavast

puudutatud isiku II 2018. a pangakonto väljavõttest nähtuvalt olid sissetulekud kaks korda

suuremad, kui näitas puudutatud isik II avaldajale esitatud aruannetes. Korteriomanike ühisuse

kogutud 26 513,66 eurost kanti 2019. a üle liikme Q kontole 20 984,94 eurot. Avaldaja soovib

tutvuda puudutatud isiku II nimele registreeritud pangakonto väljavõttega, et teada saada, kui

palju raha laekus pangakontole, kas raha kulutati alusetult ja kui suur oli jääk enne korteriühistu

asutamist. Puudutatud isiku II pangakontot kasutati korteriühistu huvides vähemalt kuni 2019.

a maini. 2019. a veebruaris avati korteriühistule eraldi pangakonto. Usutav ei ole korteriühistu

väide pangakonto väljavõtte puudumise kohta, sest puudutatud isiku II esitatud kirjadest

nähtuvalt andis ta dokumendid üle D-le, kes on korteriühistu juhatuse liige.

2. Puudutatud isik I palus jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isiku I arvates ei ole avaldaja lepingulisele esindajale antud volitust korteriühistu

vastu nõuete esitamiseks. Samuti ei järginud avaldaja kahenädalast kohtusse pöördumise

tähtaega. D keeldus 14. jaanuaril 2021, olles sel hetkel juhatuse liige, avaldaja 5. jaanuari

2021. a nõudekirjas küsitud teabe andmisest. Hilisemad nõudekirjad ei pikenda tähtaega.

Korteriühistu juhatuse liige R keeldus 30. jaanuaril 2021 avaldaja 25. jaanuari 2021. a nõude

täitmisest. 15. veebruari 2021. a teabenõudele vastamiseks jättis avaldaja aga enne kohtusse

pöördumist aega üksnes kolm päeva. Lisaks on kõik nõudekirjad esitatud D-le kui eraisikule,

mitte korteriühistule. Ebaõige ja tõendamata on väide, et avalduses märgitud isikud olid

korteriomanike ühisuse valitsejateks. Veel on ebaõiged avaldaja väited seoses käsunduslepingu

sõlmimisega. Korteriühistu ei ole kunagi olnud avaldaja väidetud käsunduslepingu pooleks.

Puudutatud isikul I ei ole võimalik pangakonto väljavõtet esitada, sest see ei ole tema valduses

ja tal puudub sellele ligipääs. Puudutatud isik II ei ole ka korteriühistu juhatuse liige ega

korteriomanik. Avaldaja esitatud puudutatud isiku II kirjadest ei nähtu, millised dokumendid

on ta üle andnud. Alusetu on nõue tutvuda pangakonto väljavõttega alates 2019. a veebruarist,

sest avaldaja enda sõnul teostati maksed sellest ajast alates korteriühistu pangakonto kaudu.

Samuti on avaldaja nõue vastuolus hea usu põhimõttega, sest kõnealuste dokumentide põhjal

väidetavalt esitatav kahju hüvitamise nõue on aegunud. Lisaks puudub avaldajal kohustus anda

selgitusi Q-le tehtud ülekande kohta, sest see on tehtud kahe füüsilise isiku vahel ja selgitusest

nähtuvalt seltsinguga seotud. Peale selle on avaldaja ise esitanud kohtule taotletava pangakonto

väljavõtte sissetulekute ja väljaminekute osas perioodi 13. jaanuar 2018. a kuni 30. märts 2019.

a kohta. Avaldaja ei saa ka nõuda dokumentide esitamist endale.

3. Puudutatud isik II palus jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik II kordas puudutatud isiku I väljatoodut. Täiendavalt märkis puudutatud isik II,

et avaldaja lepingulisele esindajale ei ole antud volitust tema vastu nõude esitamiseks. Samuti

ei ole puudutatud isik II korteriühistu juhatuse liige, mistõttu ei saanud tema vastu avaldust

esitada. Lisaks on puudutatud isiku II vastu esitatud nõue alusetu perioodi osas alates

korteriühistu asutamisest ning igal juhul alates 2019. a veebruarist, millisest ajahetkest alates

avaldaja enda sõnul teostati maksed korteriühistu pangakonto kaudu.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus jättis 10. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud

isikute taotlused avalduse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, avaldaja avalduse rahuldamata

4 (13)

ja menetluskulud avaldaja kanda ning määras kindlaks puudutatud isikutele hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja lepingulisel esindajal esindusõigus

avalduse esitamiseks puudutatud isikute vastu. 5. jaanuaril 2021 esitatud teabenõue ei ole

korteriühistule esitatud pöördumine, kuna see on saadetud eraisikute e-posti aadressile,

adressaadid ei olnud sel hetkel juhatuse liikmed ning kirja sisust ei nähtu, et vastust oodatakse

korteriühistult. Avaldaja on ka ise kinnitanud, et see nõue esitati eraisikule. Samuti ei saa

25. jaanuari 2021. a teabenõuet pidada nõudeks korteriühistu vastu, sest selle näol oli tegemist

vastuse esitamisega eraisikutele, tõendamata on kirja edastamine korteriühistu ametlikule e-

posti aadressile ning D-l puudub kohustus oma isiklikke e-kirju viivitamatult lugeda. Viide kirja

lõpus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 45 ei anna alust vastupidise järelduse

tegemiseks. Igal juhul tuleks jätta rahuldamata avaldaja nõue perioodi 13. jaanuar 2018. a kuni

30. märts 2019. a kohta, sest 25. jaanuari 2021. a nõudes on palutud kontoväljavõtteid kuni

korteriühistu moodustamiseni. 15. veebruari 2021. a kiri on saadetud eraisikutele, kirja sisust

ei nähtu, et vastust oodatakse korteriühistult ning avaldaja ei andnud mõistlikku aega nõudele

reageerimiseks.

Avaldaja nõue endise korteriomaniku ja kunagise juhatuse liikme pangakonto väljavõtte

esitamiseks ei ole KrtS § 45 eesmärgiga kooskõlas. Samuti on perioodi 13. jaanuar 2018. a kuni

30. märts 2019. a kohta avaldajal pangakonto väljavõte olemas. Puudutatud isiku II vastu ei saa

nõuet esitada KrtS § 45 lg 3 alusel, sest ta ei ole enam korteriühistu juhatuse liige ega

korteriomanik. Lisaks ei anna õiguslikku alust puudutatud isikute vastu nõude esitamiseks

avalduses viidatud korteriomandiseaduse (KOS) § 20, mis reguleeris valitseja nimetamist ja

tagandamist, ega KOS § 22, mis reguleeris majanduskava ja aruandlust. Seda ei võimalda ka

võlaõigusseaduse (VÕS) § 624 lg 2, sest ei nähtu, et avaldaja oleks sõlminud käsunduslepingu

puudutatud isikutega. Tõendamata on ka avaldaja väide valitsejate valimise kohta.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega avaldaja avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

Määruskaebuse kohaselt rikub korteriühistu sellega, et tal puuduvad väljavõtted puudutatud

isiku II pangakonto kohta, mille kaudu teostati maja haldamisega seotud finantstoiminguid kuni

2019. a maini, kohustust korteriühistu moodustamisel kõik korteriomanike ühisusega seotud

dokumendid saada ja finantsdokumente 7 aasta jooksul säilitada. Puudutatud isik II on väitnud,

et dokumendid on D käes. Põhjendamatud on kohtu etteheited teabenõude D e-posti aadressile

saatmise kohta, sest äriregistris puudub teave korteriühistu e-posti aadressi kohta, D on juhatuse

liige ja tema e-posti aadressi on kasutatud kontaktina ning D ei teatanud, et ta eelistab suhtlust

korteriühistu e-posti aadressi kaudu. Samuti on D alates 2018. a volitatud tegutsema maja

haldamisega seotud asjaajamisega ja läbirääkimistega. Lisaks ei nõustu avaldaja sellega, et ta

ei ole nõudnud dokumente 2018. a kuni 2019. a kohta, sest avaldaja palus 25. jaanuari 2021. a

kirjas esitada mh korteriühistu finantsdokumentatsioon 2018. a kuni 2019. a kohta, kus on

kajastatud, et korteriomanike ühisusele kuuluvad rahalised vahendid olid korteriühistule üle

antud.

Maakohus leides, et puudutatud isik II ei olnud valitseja ega olnud temaga sõlmitud

käsunduslepingut, jättis arvestamata asjaolu, et perioodil 2014. a kuni 2019. a märts tegid

korteriomanikud igakuiselt makseid puudutatud isiku II kontole, kes hiljem tasus teenuse

osutajatele. Puudutatud isik II on asjas kaasatud, sest tema valduses on informatsioon. Samuti

ei ole avaldajal veel nõutud pangakonto väljavõtteid, sest esitatud pangakonto väljavõtetest ei

nähtu konto jääk. Lisaks ei saa nõustuda puudutatud isikute esindaja käesolevas tsiviilasjas

esitatud vastuste koostamise ajakuluga, sest need sisaldavad kordusi. Kantud kulud peavad

olema ka tõendatud esitatud arvetega ja nende tasumisega.

5 (13)

6. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse

korteriühistu juhatuse kohustamiseks puudutatud isiku II pangakonto väljavõttega perioodi

13. jaanuar 2018. a kuni 31. mai 2019. a kohta tutvuda võimaldamiseks ning jättis puudutatud

isiku I maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis need avaldajalt välja.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega avalduse selles osas rahuldab

ja kohustab korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku II

pangakonto väljavõttega perioodi 13. jaanuar 2018. a kuni 31. mai 2019. a kohta kohtumääruse

tervikresolutsioonis märgitud ulatuses ja korras ning jätab puudutatud isiku I maakohtus kantud

menetluskulud tema enda kanda Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

9. Avaldaja esitas koos määruskaebusega korteriühistu poolt 30. juunil 2018 äriregistrile

esitatud kandeavalduse koos põhikirja ja üldkoosoleku protokolliga (tl 127–135), mida

maakohtu menetluses ei esitatud. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks

esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Arvestades asja sisu on kõnealune dokumentaalne tõend

asjakohane ja see tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

10. Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas avaldajal on õigus nõuda

puudutatud isikutelt teavet ja dokumentidega tutvumise võimaldamist.

11. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõude õiguslik alus tuleneb KrtS § 45 lg-st 1, mille

kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja

tutvuda korteriühistu dokumentidega, ning sama paragrahvi lg-st 3, mille järgi võib

korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise

võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike

üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja

nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses

kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist

võimaldama.

12. Kolleegium märgib, et selleks, et teabenõude avaldust oleks üldse põhjust menetleda, peaks

esmalt olema selge, kas KrtS § 45 lg 3 eeldused on täidetud.

12.1. Riigikohus on osaühingu osaniku teabenõuet reguleeriva äriseadustiku (ÄS) § 166

kontekstis leidnud, et kohtu kaudu teabe saamise eelduseks on esiteks see, et osanik on esmalt

taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühingult. Selle reegli eesmärk on suunata

äriühingu osanikke esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Teiseks peab juhatus olema

teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud.

Alles siis, kui juhatus keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või

kui on selge, et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse

(Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 11). See põhimõte

kohaldub kolleegiumi arvates ka korteriühistu liikme teabeõiguse saamise puhul. Nimetatut

kinnitab KrtS § 45 lg 3.

6 (13)

12.2. Avaldaja on avalduses palunud kohustada esitama talle puudutatud isiku II nimele

registreeritud pangakonto väljavõte. Samuti on avaldaja palunud teavet 13. mail 2019 Q-le

tehtud ülekande kohta. Maakohus tuvastas, et esimese nõude osas esitas avaldaja kohtueelselt

teabenõude 5. ja 25. jaanuaril 2021 ning teise nõude osas 15. veebruaril 2021.

12.3. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et 5. jaanuaril 2021 esitatud teabenõuet

ei saa pidada pöördumiseks korteriühistule. Kolleegium nõustub selles osas vaidlustatud

määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus §-ga 659) ei pea vajalikuks neid

korrata. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks.

Samas on kolleegium erinevalt maakohtust seisukohal, et 25. jaanuari 2021. a kiri oli

adresseeritud D-le kui korteriühistu juhatuse liikmele. Maakohus tuvastas, et D on alates

13. jaanuarist 2021 korteriühistu juhatuse liige (tl 7). Avaldaja on nimetatud kirja p-s 14 selgelt

väljendanud, et ta esitab nõude korteriühistu juhatusele KrtS § 45 lg 1 alusel ning käsitab D

korteriühistu juhatuse liikmena (tl 11). Seega saab kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et

avaldaja taotles dokumentidega tutvumist korteriühistult. Ainuüksi ka see, et tõendamata on

kirja saatmine korteriühistu e-posti aadressile, ei anna vastupidise järelduse tegemiseks alust.

Avaldaja selgitas, et äriregistris puudub teave korteriühistu e-posti aadressi kohta. Korteriühistu

ei ole vastupidist väitnud ega esile toonud, et avaldajale pidi see muul viisil teada olema. Samuti

tõi avaldaja esile, et D tegeles alates 2018. aastast maja haldamisega seotud asjaajamisega ja

läbirääkimistega (tl 132 pöördel).

Puudutatud isikud on tuginenud sellele, et korteriühistu juhatuse liige R keeldus 30. jaanuaril

2021 avaldaja 25. jaanuari 2021. a nõude täitmisest, mistõttu on avaldus kohtusse esitatud

hilinenult. Kolleegium sellega ei nõustu. 30. jaanuari 2021. a kirja sisust nähtuvalt on vastus

avaldajale esitatud mitme korteriomaniku poolt, mh korter nr 2 omaniku Ri poolt, ning selles

väljendatakse mittenõustumist avaldaja väidetega, mitte nõuetega dokumentidega tutvuda

võimaldamiseks (tl 52). Seega ei saa seda pidada korteriühistu juhatuse sõnaselgeks

keeldumiseks teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest. Avaldaja pöördus

kohtusse 19. veebruaril 2021, s.o rohkem kui kolm nädalat pärast 25. jaanuari 2021. a taotluse

esitamisest. Kolleegiumi arvates oli selleks hetkeks möödunud mõistlik aeg dokumentide

esitamiseks ning puudutatud isikud ei ole ka vastupidist väitnud. Samuti on avaldus kohtusse

esitatud KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaega (neli nädalat taotluse esitamisest arvates) järgides.

Avalduse kohaselt palub avaldaja esitada talle puudutatud isiku II pangakonto väljavõte

perioodi 1. mai 2014. a kuni 31. mai 2019. a kohta. Kolleegium selgitab, et avalduse taotlusi on

lubatud menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda

tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole enne kohtusse pöördumist küsitud (vt Riigikohtu

14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 12). Kolleegiumi hinnangul ei ole

põhjendatud maakohtu seisukoht, et 25. jaanuari 2021. a kirjas on avaldaja palunud pangakonto

väljavõtteid üksnes kuni korteriühistu moodustamiseni 13. jaanuaril 2018 ja seega on nõuet

teabe saamiseks laiendatud. Kolleegium möönab, et avaldaja 25. jaanuari 2021. a teabenõudes

sisalduv taotlus (tl 11) ja kohtule esitatud avalduses sisalduv taotlus (tl 4 pöördel) ei kattu sõna-

sõnalt, kuid see ei tähenda, et avaldaja oleks oma nõuet laiendanud. Avaldaja palus 25. jaanuari

2021. a kirjas mh esitada korteriühistu finantsdokumentatsioon 2018. a kuni 2019. a kohta, kus

on kajastatud, et korteriomanike ühisusele kuuluvad rahalised vahendid olid korteriühistule üle

antud. Finantsdokumentatsioon hõlmab kolleegiumi arvates ka väljavõtet pangakontost, mille

kaudu korraldatakse elamu majandamist korteriomanike raha arvel, mistõttu ei ole alust asuda

seisukohale, et avaldaja ei ole kohtueelselt pangakonto väljavõtet perioodi osas pärast

korteriühistu asutamist nõudnud. Tegemist on taotluse täpsustamisega, mis on lubatud. Samuti

märgib kolleegium selguse huvides, et mõistab teabenõudes märgitud perioodi 2019. a kaasa

arvatud, sest avaldaja väidetest ja kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt oli päringu

eesmärgiks ka 2019. a tehtud ülekannete kohta teabe saamine. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja

esimese nõude osas KrtS § 45 lg 3 eeldused täidetud.

7 (13)

12.4. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja teist nõuet saada teavet Q-le

tehtud ülekande kohta ei saanud rahuldada, sest avaldaja ei jätnud mõistlikku aega kohtueelselt

esitatud teabenõudele vastamiseks. Kolleegium märgib, et kohtumenetluses saab nõuda vaid

sellist teavet, mille puhul on juhatus keeldunud teavet andmast või kui on selge, et juhatus ei

vasta teabenõudele (KrtS § 45 lg 3). Avaldaja esitas kõnealuse ülekande kohta teabe saamiseks

nõude 15. veebruaril 2021 ning pöördus avaldusega kohtusse 19. veebruaril 2021. Menetluse

kestel ei ole esitatud mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et juhatus oleks

selgesõnaliselt teabe andmisest keeldunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole ka alust asuda

seisukohale, et juhatus on teabe andmisest vaikivalt keeldunud. Kuivõrd kohtusse pöördumisel

oli teabenõude esitamisest möödunud üksnes mõni päev, ei olnud selge, et juhatus ei vasta

avaldaja teabenõudele. Seega ei ole KrtS § 45 lg 3 eeldused selle teabe taotlemise nõude osas

täidetud, sest 19. veebruaril 2021 ei olnud möödunud teabe andmiseks mõistlik aeg.

13. Järgmisena käsitleb kolleegium dokumentidega tutvumise nõude materiaalõiguslikku sisu.

Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada

juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Kolleegium märgib, et viidatud sätte alusel esitatud nõude korral on avaldajal kohustus

põhjendada ja kohtul kontrollida, kas nõutud teabe või dokumentidega on põhjendatud tutvuda.

Samuti tuleb teabe taotlemise ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel ning

teabeõiguse piiride määramisel arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja

huvidega.

Maakohus leidis, et avaldaja on sisuliselt esitanud nõude ühe endise korteriomaniku ja kunagise

juhatuse liikme pangakonto väljavõtte esitamiseks, mis ei kuulu KrtS § 45 lg 1 alusel

rahuldamisele. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et avaldaja nõue puudutatud isiku

II pangakonto väljavõttega tutvuda võimaldamiseks on tervikuna põhjendamatu.

13.1. Kolleegium märgib esmalt, et Riigikohus on leidnud ÄS § 166 tõlgendamisel, et osanik

ei saa nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole olemas. Kui pooled

vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab

avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-3492/39, p 14.2). Sama põhimõte kohaldub kolleegiumi arvates ka KrtS § 45

tõlgendamise puhul. Vaidlustamata asjaoludel ei ole puudutatud isik II korteriühistu juhatuse

liige ega korteriomanik. Puudutatud isik I väidab, et nõutud pangakonto väljavõtteid tal ei ole.

Kuigi avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik II väitis 2019. a saadetud kirjas, et maja

dokumente hoiab D (tl 81), kes on ühtlasi praegune korteriühistu juhatuse liige, siis on

korteriühistu põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et kõnealusest kirjast ei nähtu, milliseid

dokumente, sh mis perioodi kohta see puudutab.

13.2. Kolleegium leiab, et rahuldamata tuleb jätta avaldaja nõue võimaldada tutvuda

puudutatud isiku II pangakonto väljavõttega perioodi osas enne korteriühistul õigusvõime

tekkimist 13. jaanuaril 2018. Avaldaja tõi esile, et enne korteriühistu tekkimist KrtS jõustumisel

(1. jaanuar 2018. a) ei olnud korteriomandite valitsemiseks asutatud korteriühistut, vaid oli

korteriomanike ühisus. Avaldaja nõude aluseks olev KrtS § 45 lg 1 näeb ette üksnes

korteriühistu dokumentidega tutvumise õiguse. Avaldaja on iseenesest õigesti viidanud, et

KrtS § 66 lg 2 kohaselt lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused korteriühistule

üle. Seega kõik ühisuse nimel sõlmitud lepingud kehtivad edasi ning alates korteriühistu

loomisest korraldab valitsemist korteriühistu. Kuigi korteriühistul peaksid olema andmed või

dokumendid selle kohta, millised õigused ja kohustused talle üle läksid, siis ei hõlma see

kolleegiumi hinnangul seni elamu majandamisega tegelenud isiku pangakonto väljavõtteid

ajavahemiku kohta enne korteriühistu asutamist. Kolleegium võtab siinjuures ka arvesse, et

korteriomanike ühisus ei ole raamatupidamiskohustuslane.

Kolleegium leiab, et avaldaja pangakonto väljavõttega tutvumise nõuet ei ole alust praegusel

juhul tõlgendada ka teabe küsimisena asjaolude kohta, sest KrtS § 45 lg 1 järgi on

8 (13)

korteriomanikul õigus küsida teavet korteriühistu tegevuse kohta ning avaldaja taotletavad

andmed ei ole seotud korteriühistuga. Samuti ei ole alust eeldada, et korteriühistul on rohkem

teavet korteriomanike ühisuse sissetulekute ja väljaminekute kohta perioodi osas enne

korteriühistu asutamist, kui avaldaja avaldusele lisatud ja avaldaja sõnul puudutatud isiku II

esitatud aruannetes korteriomanikelt laekunud summade ja valitsemisel tehtud kulutuste kohta

perioodi 2014. a kuni 2017. a osas (tl 17–18 pöördel).

13.3. Kolleegium leiab, et avaldaja teabenõue tuleb rahuldada osas, mis puudutab pangakonto

väljavõttega tutvuda võimaldamist perioodi 13. jaanuar 2018. a kuni 31. mai 2019. a kohta.

Vaidlustamata asjaoludel tegid korteriomanikud kuni 2019. a märtsini igakuiselt makseid

puudutatud isiku II pangakontole, kes hiljem tasus teenuse osutajatele. Kolleegium ei nõustu

maakohtu seisukohaga justkui oleksid puudutatud isiku II pangakonto väljavõtted korteriühistu

tegevuse seisukohast asjakohatud. Elamu haldamine läks korteriühistu tekkimisel KrtS § 66

lg 2 alusel korteriühistule üle. Korteriühistu kohustuseks on tagada korteriühistu liikmetele

vajalike teenuste kättesaadavus ning saada selle eest tasu. Seega seonduvad pangakonto

väljavõtted korteriühistu tegevusega. Avaldajal on õigus tutvuda elamu haldamist puudutavate

dokumentidega ka siis, kui korteriomanike maksed laekuvad ja kulutusi tehakse kellegi muu

kui korteriühistu pangakonto kaudu.

Kuigi asjas on esile toodud, et korteriühistule avati oma arvelduskonto veidi rohkem kui aasta

pärast asutamist 2019. a veebruaris, siis peavad korteriühistul olema andmed aja kohta, mil ta

juba majandas. See hõlmab ka pangakonto väljavõtteid. Kolleegiumi hinnangul kinnitab seda

seisukohta ka korteriühistu juhatuse kohustus korraldada raamatupidamist (KrtS § 50 lg 1) ja

korteriühistule kui raamatupidamiskohustuslasele (raamatupidamise seaduse § 2 lg-d 1 ja 2)

raamatupidamise seadusest tulenevad nõuded.

13.4. Kolleegium ei nõustu puudutatud isikute etteheitega, millega maakohus nõustus, et

avaldaja ei saa pangakonto väljavõtteid perioodi 13. jaanuar 2018. a kuni 30. märts 2019. a

kohta nõuda, kuivõrd need on esitatud menetlusdokumentide lisana ja seega on need avaldajal

juba olemas. Avaldaja selgitas, et kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest ei nähtu konto jääk

(vt pangakonto väljavõte sissetulekute ja väljaminekute kohta; tl 19–21 pöördel ja tl 78–80),

kuid päringu eesmärgiks on ühtlasi teada saada konto jääk enne korteriühistu asutamist ja

2019. a. Seega leiab kolleegium, et avaldajal on õiguskaitsevajadus ning kuna konto jääk

puudutab otseselt korteriühistu varade seisu, siis on avaldaja nõue ka perioodi 13. jaanuar

2018. a kuni 30. märts 2019. a osas põhjendatud.

13.5. Korteriomanikuna on avaldajal õigus tutvuda pangakonto väljavõttega, mille kaudu

korraldatakse elamu majandamist korteriomanike raha arvel. Avaldusest nähtuvalt on päringu

eesmärk saada teavet korteriomanikelt laekunud summade ning samuti tehtud ülekannete kohta,

et välja selgitada, kas tegutsetud on tema kui korteriomaniku õigusi ja huve järgides.

Puudutatud isikud on tuginenud sellele, et avaldaja teabenõue on vastuolus hea usu

põhimõttega, sest teabe saamise järel väidetavalt esitatav kahju hüvitamise nõue on aegunud.

Kolleegiumi hinnangul piisab KrtS § 45 lg 1 järgi korteriühistu dokumentidega tutvumise

nõude esitamiseks üksnes korteriühistu liikmelisusest. Seetõttu ei ole tähendust asjaolul, et

avaldaja võimalik kahju hüvitamise nõue on aegunud. Kolleegium selgitab, et teabenõue saaks

olla pahauskne eelkõige juhul, kui asjas oleks tuvastatud, et teabe küsimise eesmärk on

korteriühistut kahjustada. Samuti võib pahauskseks pidada selliseid teabenõudeid, mis on

sedavõrd mahukad, et neile vastamine võtaks ebamõistlikult palju aega (vt Riigikohtu

19. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213/48, p 33.2). Selliseid asjaolusid ei ole

asjas tuvastatud. Seega ei saa avaldaja teabenõuet pidada hea usu põhimõttega vastuolus

olevaks.

13.6. Puudutatud isikute väitel on õigustamatu avaldaja nõue tutvuda pangakonto väljavõttega

alates 2019. a veebruarist, sest avaldaja enda sõnul teostati maksed sellest ajast alates

korteriühistule avatud arvelduskonto kaudu. Kolleegium puudutatud isikute eeltoodud

9 (13)

seisukohaga ei nõustu. Avaldaja on põhjendanud oma huvi tutvuda puudutatud isiku II

pangakonto väljavõttega ka pärast korteriühistule arvelduskonto avamist 2019. a veebruaris.

Avaldaja selgitas, et ta soovib tutvuda väljavõttega, mis kajastab ülekandeid kuni 2019. a

maikuuni, sest talle teadaolevalt tehti ülekandeid korteriomanike rahaga kuni selle ajani, tuues

esile ja tõendades, et 13. mail 2019 tehti puudutatud isiku II pangakontolt ülekanne Q kontole

selgitusega „Majaka 54 Seltsingu korterimaksed“ (tl 24). Eelnevat arvestades leiab kolleegium,

et põhjendatud on avaldaja huvi tutvuda pangakonto väljavõttega osas, mis puudutab perioodi

13. jaanuar 2018. a kuni 31. mai 2019. a.

13.7. Kolleegium selgitab, et teabenõuet menetletakse TsMS § 475 lg 2 järgi hagita

menetluses. Kohus ei ole hagita menetluses mh TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab TsMS § 477

lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid (vt ka Riigikohtu 14. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16, p 16).

Kolleegium märgib, et korteriühistu liikme teabeõigus võib olla piiratud isikuandmete kaitse

vajadusega.

Praegusel juhul on avaldaja palunud näidata pangakonto väljavõtteid, mis aga võivad sisaldada

kolmandate isikute andmeid, mille edastamise õigus korteriühistul puudub. Nii võib

väljavõtetelt nähtuda, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige,

üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta, sh

saada teada, et neil on teatav seos korteriomanikuga. Samuti tuleneb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete

turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega

keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik

andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet

sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Neil kaalutlustel leiab kolleegium, et

korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste

isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid

isikuid peale korteriomanike).

14. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti rahuldamata avaldaja nõude puudutatud isiku

II vastu. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.

14.1. Kolleegiumi hinnangul ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust asjaolu,

kas puudutatud isik II oli enne korteriühistu tekkimist korteriomanike ühisuse valitsejaks

nimetatud KOS § 20 lg 1 kohaselt või oli tema ja korteriomanike vahel sõlmitud

käsundusleping VÕS § 619 mõttes. KrtS § 45 sätestab vaid õiguse saada teavet juhatuselt.

KrtS § 45 ei reguleeri andmete nõudmist kolmandalt isikult. Kuna puudutatud isik II ei ole

korteriühistu juhatuse liige, on nõue põhjendamatu.

14.2. Avaldajal on puudutatud isiku II suhtes võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

Kolleegium märgib, et avaldajal võib puudutatud isiku II valduses olevate dokumentidega

tutvumiseks olla õigus VÕS §-de 1015 ja 1016 järgi, kui ta tõendab, et tal on dokumentidega

tutvumise vastu õigustatud huvi. Sellisel juhul peab avaldaja esitama VÕS § 1015 alusel hagi

puudutatud isiku II vastu.

15. Kolleegium määrab kindlaks dokumentidega tutvumise korra.

15.1. Kolleegium selgitab, et teabenõude täitmisviisi määramisel tuleb alati kaaluda

asjaosaliste huve ja leida viis, mis arvestab kõige enam kõigi isikute õigustatud huvidega (vt

Riigikohtu 21. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918/31, p 40). Kuna tegu on hagita

menetlusega, siis ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega hinnanguga

asjaoludele (TsMS § 477 lg 5).

10 (13)

15.2. Ringkonnakohus küsis menetlusosaliste arvamust kohtumääruse täitmise võimaliku korra

osas. Avaldaja palus saata dokumendid tema e-posti aadressile või alternatiivselt võimaldada

dokumentidega tutvuda avaldaja korteris üks kord kümne päeva jooksul määruse jõustumisest

vähemalt viie tunni kestel või alternatiivselt korteriühistu asukohas või muus Tallinnas asuvas

asukohas 15 päeva jooksul määruse jõustumisest vähemalt viie tunni kestel tööpäevadel

ajavahemikus kell 9.00–17.00. Korteriühistu ettepanek oli määrata kord selliselt, et avaldaja

saaks dokumentidega tutvuda korteriühistu asukohas esimese korruse trepikojas 30

kalendripäeval määruse jõustumisest ajavahemikus kell 16.00–17.00.

15.3. KrtS § 45 lg 1 ei täpsusta, millises kohas ja millisel viisil tuleb dokumente näidata.

Riigikohus on leidnud, et äriühingu dokumentidega tutvumise korra määramisel kohaldub

üldsättena VÕS § 1016, mille kohaselt tuleb asi ette näidata või dokumendiga tutvumist

võimaldada asja või dokumendi asukohas (Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas

nr 2-18-13213/48, p 26). Kolleegiumi arvates tuleb sellest põhimõttest juhinduda ka

korteriühistu dokumentidega tutvumise korra määramisel, mistõttu määrab kolleegium

dokumentidega tutvumise kohaks korteriühistu asukoha. Menetlusosalised ei ole esile toonud

mõjuvat põhjust dokumentidega tutvuda võimaldamiseks muus kohas. Kolleegium selgitab, et

avaldaja ei saa nõuda seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga.

Korteriühistu võib seda teha, kui ta leiab, et see on tema jaoks vähem koormav kui võimaldada

tutvuda dokumentidega korteriühistu asukohas, aga kohus ei saa üldjuhul korteriühistut selleks

kohustada (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.4).

Avaldaja soovib dokumentidega tutvuda enda korteris ning märkis mh, et juhatusel peavad

olema dokumendid digitaalsel kujul. Korteriühistu ettepanek oli tutvumine esimese korruse

trepikojas. Kolleegium leiab, et dokumentidega tutvumise koha ja viisina on piisav, kui

kolleegium kohustab korteriühistut võimaldama tema asukoha aadressil avaldajal

dokumentidega tutvuda. Faktiliselt võib selline nähtavaks tegemine toimuda ka elektrooniliste

sidevahendite abil. Detailsema koha ja täitmisviisi lahendis kindlaks määramist ei pea

kolleegium praegusel juhul vajalikuks.

15.4. Tuginedes eeltoodule ning kaaludes nii avaldaja kui ka korteriühistu huve, peab

kolleegium põhjendatuks võimaldada avaldajal tutvuda dokumentidega korteriühistu asukohas

(Majaka tn 54, Tallinn) kahe nädala jooksul alates määruse jõustumisest kolmel korral kahe

tunni kestel ajavahemikus kell 15.00–17.00. Arvestades käesolevas asjas avalduse rahuldamise

ulatust, s.o dokumentide mahtu, millega tutvumist peab korteriühistu võimaldama, on selline

aeg piisav, et avaldaja jõuaks dokumentidega tutvuda. Dokumentidega tutvumine ei või

muutuda korteriühistule ebamõistlikult koormavaks. Siiski saab korteriühistu juhatus

korraldada oma tegevuse selliselt, et korteriomanik, kes soovib dokumentidega tutvuda, saab

seda teha mõistliku aja jooksul.

16. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Ringkonnakohus muudab kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude

senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Kolleegium märgib, et

kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab kohus seega lähtudes

õiglusest (vt nt Riigikohtu 11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29).

17.1. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata osas, milles jäeti rahuldamata

avaldaja avaldus puudutatud isiku II dokumentidega tutvuda võimaldamiseks kohustamiseks,

ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust osas, milles puudutatud isiku II

menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Kuna maakohtu määrus osaliselt tühistatakse avalduse

11 (13)

puudutatud isikult I teabe saamiseks ja dokumentidega tutvuda võimaldamiseks rahuldamata

jätmise osas, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse puudutatud isiku I menetluskulude

avaldaja kanda jätmise ja kindlaksmääramise osas. Kuna avaldaja kohtusse pöördumine oli

osaliselt põhjendatud, leiab kolleegium, et avaldaja ja puudutatud isiku I maakohtus kantud

menetluskulud on õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus avaldaja ja puudutatud isiku I

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

17.2. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt puudutatud isiku I vastu esitatud nõude osas,

siis jäävad avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud ringkonnakohtus samuti TsMS § 172

lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isiku II menetluskulud on

asjaolusid arvestades õiglane jätta avaldaja kanda.

17.3. Puudutatud isikud on tuginenud sellele, et avalduse esitamine oli selgelt pahatahtlik,

mistõttu tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kolleegium sellega ei nõustu. Praegusel

juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid avaldaja pahausksusele ning sellist järeldust ei

saa teha ka ainuüksi puudutatud isikute esitatud dokumendist, milles mõned korteriomanikud

väidavad, et avaldaja põhjustab neile närvikulu ja majanduslikku kahju (tl 52). Ainuüksi

asjaolu, et avaldaja ja teiste korteriomanike vahel on erimeelsused, ei muuda avaldaja

teabenõuet pahauskseks.

18. Avaldaja on vaidlustanud ka maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist. Arvestades, et

ringkonnakohus tühistab maakohtu määrusega määratud puudutatud isiku I menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise, hindab kolleegium avaldaja vastuväiteid üksnes puudutatud isiku

II menetluskulude kindlaksmääramise osas.

18.1. Määruskaebuse väite kohaselt on puudutatud isikute esindaja vastuste koostamise ajakulu

ülemäärane, sest vastused sisaldavad avaldaja sõnul kordusi. Kolleegium selgitab, et kohus saab

ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse

kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu

kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik kontroll menetluskulude

hüvitamise otsustele piiratuks.

Kolleegium leiab, et maakohus on hinnanud puudutatud isiku II esindaja vastuste koostamisele

kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti ning oma sellekohaseid järeldusi piisavalt

põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus arvestanud ajakulu hindamisel

asjaoluga, et puudutatud isikuid esindas üks esindaja ning vastused kattuvad osaliselt ja

sisaldavad kordusi. Sellest tulenevalt on maakohus ka vastuste koostamise ajakulu mõistliku

suuruseni vähendanud. Seejuures märkis maakohus põhjendatult, et kohtule esitatava

menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist

kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist,

samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist.

Ülejäänud toimingute osas ei ole avaldaja kaebuses vastuväiteid esitanud ning ka kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus kaalumispiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud,

mistõttu ei ole alust ka teiste toimingute suhtes kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber

hinnata. Seega jääb maakohtus avaldajalt puudutatud isiku II kasuks väljamõistetud

menetluskulude hüvitis muutmata.

18.2. Avaldaja heidab määruskaebuses samuti ette, et puudutatud isikud ei esitanud neile

õigusabi osutamise eest esitatud arveid, kuigi kohus seda nõudis. Kolleegium märgib, et

toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kohustanud puudutatud isikuid esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sellist kohustust ei nähtu ka maakohtu 9. juuli 2021. a

12 (13)

kirjast, millega määrati tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl 92). Koos

menetluskulude nimekirjaga ei olnud vaja esitada kulu tõendavat kuludokumenti, sest

TsMS § 176 lg 6 kohaselt peab õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes

kohtu nõudmisel. Kolleegiumil ei ole alust kahelda selles, et puudutatud isikul II on kohustus

õigusabikulud kanda, mistõttu ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks kohustada puudutatud

isikut II esitama õigusabi osutamise eest esitatud arveid ja nende tasumist tõendavaid

dokumente.

19. Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks puudutatud isiku II

ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotusest tulenevalt

puudub vajadus avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

19.1. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik II palunud avaldajalt välja mõista lepingulise

esindaja kulu 442,11 eurot. Puudutatud isik II on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse

kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 10). Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isikute esindaja

puudutatud isikuid esindades kokku toiminguid 6 tunni ja 42 minuti ulatuses, sh: kohtumääruse

vastuvõtmine e-toimikust 5 minutit; menetlusdokumentide vastuvõtmine e-toimikust ja

tutvumine kohtumäärusega 45 minutit; kohtumääruse analüüs, seisukoha koostamine ja kohtule

esitamine 4 tundi ja 22 minutit; menetlusdokumendi vastuvõtmine e-toimikust 5 minutit;

tutvumine ringkonnakohtu nõudega, kohtunõude täitmine, menetluskulude nimekirja

koostamine ja kohtule esitamine 1 tund ja 25 minutit.

Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isikule II osutatud õigusabi 3 tundi ja 21 minutit

tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isikute menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusest järeldub, et puudutatud isikute panus menetluskulude kandmisel

oli võrdne. Kuivõrd puudutatud isikute poolt on esitatud ühised menetlusdokumendid, siis on

kolleegiumi hinnangul selline järeldus põhjendatud. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku II

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

19.2. Puudutatud isikute lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus ei ole kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Võttes arvesse, et

määruskaebuse vastuses korratakse juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti ning

vastuse maht ei ole suur ega ole see õiguslikult keerukas, on kolleegiumi hinnangul

määruskaebuse vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute (dokumentide vastuvõtmine

e-toimikust ja tutvumine kohtumäärusega) põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi.

Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2021. a kohtunõude e-toimikust vastuvõtmise, sellega tutvumise

ja selle täitmise ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu saab nimetatud

dokumentide sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Kolleegium

ei nõustu avaldaja seisukohaga, mille kohaselt ei kuulu kohtupraktika järgi menetluskulude

nimekirja koostamise kulu hüvitamisele. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu on

põhjendatud ja lepingulise esindaja kuluna hüvitatav (vt Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-18-7550/80, p 15).

19.3. Samuti ületab puudutatud isiku II esindaja tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta)

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetlusosalise esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kolleegium

nõustub maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas lahendatud vaidlus ei olnud sedavõrd

keeruline ega mahukas, et võiks rakendada kõrgemat tunnitasu kui 100 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kolleegium võtab siinjuures ka arvesse, et puudutatud isikule II ei osutanud

õigusabi advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

13 (13)

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet

mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole.

19.4. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku II põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja

kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 270 eurot (= 4,5 tundi x 120 eurot / 2). Lisaks peab

avaldaja tulenevalt puudutatud isiku II taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)