2-16-2060/688 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

5. november 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-2060

Tsiviilasi

TERE aktsiaseltsi saneerimismenetlus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. juuni 2021 määrus

Kaebuste esitajad ja liik

Fepower OÜ määruskaebus

Flinty OÜ määruskaebus

Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses):TERE

aktsiaselts, lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots;

saneerimisnõustaja Aavo Koppel

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Fepower OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Rein

Lepasson

Flinty OÜ, lepingulised esindajad advokaadid Raiko

Lipstok ja Jüri-Karl Leppik

Osaühing KENTEX FINANCE EESTI, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline

esindaja Ülle Ilves

Aktsiaselts Farmi Piimatööstus, lepinguline esindaja Reet

Saks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata võlausaldaja Flinty OÜ taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks

suulises menetluses kohtuistungil.

2. Harju Maakohtu 21. juuni 2021 määrus tühistada ja saata asi uueks läbi-

vaatamiseks samale maakohtule.

3. Jätta määruskaebemenetluses esitatud tõendite taotlused maakohtu lahendada.

4. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

2 (9)

MENETLUSE KÄIK

1. TERE aktsiaselts (avaldaja, ettevõtja) esitas 8. veebruaril 2016 Harju Maakohtule

saneerimis avalduse. Maakohus algatas 18. veebruaril 2016 saneerimismenetluse ja määras

saneerimisnõustajad. Saneerimiskava (edaspidi: kava) üle hääletati 14. aprillil 2016 ja see ei

saanud piisavalt poolthääli.

2. Avaldaja taotles vastuvõtmata kava kinnitamist. Maakohus määras algul kava hindamiseks

eksperdid, aga selle määruse tühistamise järel keeldus vastava avalduse menetlemisest ja

lõpetas saneerimismenetluse. Ka see määrus tühistati.

3. Maakohus kinnitas 28. juuni 2019 määrusega avaldaja kava vastu võetud kavana. Selle

määruse jättis Tallinna Ringkonnakohus 17. aprillil 2020 muutmata, aga Riigikohus tühistas

mõlema kohtuastme lahendid 16. detsembri 2020 määrusega.

4. Avaldaja esitas 13. jaanuaril 2021 taotluse määrata kava üle uus hääletus. Maakohus

nõustus sellega ja määras 16. veebruaril 2021 uue hääletuse senise kava üle. Saneerimis-

nõustaja esitas 19. märtsil 2021 kohtule uue hääletusprotokolli, mille kohaselt kava võeti vastu

võlausaldajate poolt igas grupis. Võlausaldajad Fepower OÜ (edaspidi: Fepower), Flinty OÜ

(edaspidi: Flinty) ja Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (edaspidi: Kentex) esitasid

maakohtule taotlused kava kinnitamata jätmiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus kinnitas 21. juuni 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) kava vastu võetud

kavana. Ühtlasi määras maakohus kava järelevalve ning jättis läbi vaatamata kolmes asjas

esitatud ja liidetud pankrotiavaldused (tsiviilasjad nr 2-16-12912, nr 2-16-15717, nr 2-17-

3757). Menetluskulude kohta märkis maakohus määruse resolutsioonis, mis summas ja kuidas

tuleb välja maksta saneerimisnõustaja tasu.

5.1. Maakohus juhindus saneerimisseaduse (SanS) § 21 lg-st 1 ning § 28 lg-test 1–3 ja 5

(viidates kohati ekslikult pankrotiseadusele). Kava vastuvõtmisel järgiti SanS-s sätestatud

nõudeid ja tähtaegu. Ettenähtud teated ja dokumendid on võlausaldajatele kättetoimetatud

tähtaegselt ning võlausaldajatel oli võimalus kavaga tutvuda ja hääletada.

5.2. Kava kohtule kinnitamiseks esitamise eeldused (SanS § 29 lg 4) on täidetud – nii pandiga

tagatud nõuete kui ka tagamata nõuete võlausaldajate rühmas on kava kinnitamise poolt rohkem

kui pooled võlausaldajad, kellele kuulub kummaski rühmas üle ⅔ häältest:

-

pandiga tagatud võlausaldajate saneeritavaid nõudeid on kokku 29 712 713,76 eurot.

Kava vastuvõtmise vastu hääletasid selles rühmas Flinty ja Kentex. Rühmas oli seitse

võlausaldajat, kellest kava poolt hääletas viis, st poolt oli 71,4% võlausaldajatest. Poolt

hääletanutel oli 29 200 724 häält kokku 29 712 713 häälest. Seega anti rühmas kava

poolt 98,2% häältest;

-

pandiga tagamata võlausaldajate rühmas on 96võlausaldajat, poolt hääletas neist 91, st

üle poole. Pandiga tagamata saneeritavaid nõudeid kokku on 17 812 380 eurot.

Rühmas hääletas kava poolt 94,8% võlausaldajatest (15 815 515 poolthäält). Kui lisada

AS-i Nordea Finance Estonia 2 642 460 häält, on rühmas kava kinnitamise poolt 88,8%

häältest;

-

kokku mõlema rühma peale annavad saneeritavad nõuded 47 534 094 häält, millest

kava poolt on 45 016 184 häält ehk 94,7%.

5.3. Maakohus ei nõustunud Kentexi vastuväitega, et arvesse tuleks võtta loovutuste

tulemusel kujunenud võlausaldajate kogumit. Võlausaldajate arv tuleb määrata nõuete algsete

omandisuhete järgi. Nii saab välistada hilisema manipuleerimise hääletajate arvuga. Lisaks ei

mõjutaks Kentexi vastuväide eespool tuvastatud tingimuste osas lõppjäreldust, sest

saneerimisnõustaja esitas häälte arvestuse ka vähendatud võlausaldajate arvuga.

3 (9)

5.4. Kava vastab SanS § 21 nõuetele. Saneerimine on vajalik ja kohaldatavad abinõud

sihipärased. Avaldaja on juba muutnud tootmise ja toodete struktuuri ning selles osas ei ole

vajalikud täiendavad muutused. Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue kavaga ümber

kujundatakse, kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Seega koheldakse võlausaldajaid

nõuete ümberkujundamisel võrdselt. Põhinõuded rahuldatakse ja kõrvalnõuded jäävad kõrvale,

maksmine toimub ühetaolise graafiku alusel. Summaliselt võrdsed tagasimaksed ei riiva

oluliselt ka suuremate võlausaldajate õigusi, sest pärast kolmanda aasta lõppu maksete summa

tõuseb ja teisalt on need suurema finantssuutlikkusega võlausaldajad. Kavas on nõustajad

põhjendanud alla 10 000 euroste nõuete kavast väljajätmist sellega, et nende võlausaldajate

hulk on suur ja selliste nõuete mitme aasta peale laialivenitamine paneb asjatu koormuse

ettevõtjale. Kohtu hinnangul on põhjendatud sel alusel võlausaldajate kavast välja jätmine.

Võlausaldajate huvide kaitseks on kavaga kehtestatud dividendi väljamaksmise keeld.

5.5. Saneerimise kestust seadus ei reguleeri. Saneeritavad nõuded makstakse tagasi täies

ulatuses põhinõude osas ja nende maht on üle 47 miljoni euro. Neil asjaoludel ei ole saneerimise

tähtaeg kümme aastat ülemäära või põhjendamatult pikk. Samuti võttis kohus arvesse, et

avaldaja asus juba täitma 28. juuni 2019 määrust kuni selle tühistamiseni 16. detsembril 2020.

5.6. Kohus hindas avaldaja eeldatavat majandusseisundit peale saneerimist ja saneerimise

eduväljavaateid ning leidis, et avaldaja on siis võimeline jätkama tavapärast majandustegevust

ja toimima kasumlikult. Saneerimisnõustaja aruannete kohaselt on avaldaja majandusseis

rahuldav ning isegi vaatamata COVID-19 pandeemiale toodab ettevõte mõistlikku kasumit, mis

seni on võimaldanud täita kava maksete graafikut. Saneerimisest ei tulene mõjusid töötajatele.

Kava täitmine on tõenäoline, võttes arvesse ümberkujundatavate kohustuste iseloomu ja

suurust, avaldaja vara ja prognoositavaid rahavoogusid.

5.7. Kohus võrdles saneerimist pankrotimenetlusega ning nõustus kavas märgituga, et

pankroti korral võivad jääda pandiga tagamata nõuded rahuldamata. Samuti tuleb arvestada, et

pankroti kaetakse esmalt pankrotimenetluse kulud, sh tööjõukulud. Pankrotivõlgnikuna oleks

raskendatud avaldaja arveldamine hankijatega.

5.8. Võlausaldajate vastuväidete kohta märkis maakohus lisaks järgmist:

-

sisuliselt õige, et kava ei arvesta avaldaja praegust olukorda, aga see ei mõjuta kava

kinnitamist, sest kava esitamine ja muutmine on avaldaja otsustada. Kui suurem osa

võlausaldajaid ei vaidle kavale vastu, siis ei ole see nende hinnangul probleem ja kohus

nõustus nendega;

-

saneerimisteated on saadetud SanS § 12 nõudeid järgides. Kõik võlausaldajad on

teadlikud saneerimisest ja nõuded on 2016. aasta selgeks vaieldud. Neid toiminguid

pole vaja korrata;

-

samal põhjusel ei ole asjakohased vastuväited, mis tuginevad sellele, et neile ei ole

esitatud uusi andmeid avaldaja majandusseisuga. SanS-st ei tulene, et saneeritav

ettevõtja peab kogu oma majandustegevuse ja finantsseisu võlausaldajatele laiali

laotama ning avaldama kogu majandus- ja äriteabe. Piisav on , et saneerimisnõustaja

on kursis avaldaja olukorraga;

-

asjakohatu on kriitika Riigikohtu 16. detsembri 2020 määruse järeldustele ja

ettekirjutustele, sest need on asja uuesti läbivaatavale maakohtule siduvad.

5.9. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et vastuvõetud kava tuleb kinnitada. SanS § 49 lg 1

kohaselt ei saa kava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta kava

kehtib või mis oli olemas enne kava kinnitamist. Seetõttu jäävad läbi vaatamata kolm

pankrotiavaldust, mis esitati saneerimisele kuuluvate nõuete osas.

5.10. Määruse

põhjendavas

osas

märkis

maakohus,

et

menetluskulud

jäävad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 7 alusel avaldaja kanda.

4 (9)

MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Kentex esitas 7. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ning uue määrusega jätta kava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus. Teise võimalusena

palub ta saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub ta panna avaldaja

kanda. Lisaks esitas Kentex 12. juulil 2021 kaebuse täienduse ja dokumentaalse tõendi taotluse.

Kaebuse väited on kokkuvõttes järgmised:

-

SanS ei võimalda kinnitada vananenud kava, sest saneerimise eeldused pole enam

kontrollitavad. SanS § 10 lg 1, lg 2 p-de 2–3 ja lg 3 ning § 28 lg 2 koosmõjul peab

kavas ettenähtud abinõude rakendamise üle toimuma lõpliku otsuse tegemine hiljemalt

97 päeva jooksul alates avalduse esitamisest, aga maakohus kinnitas kava 1863 päeva

pärast. Avaldaja majanduslikku olukorda 3. aprilli 2016 seisuga kajastavad andmed ei

ole viis aastat hiljem asjakohased, et kontrollida saneerimise eesmärkide saavutamiseks

valitud saneerimisabinõude sobivust ja saneerimise edutõenäosust;

-

maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja uurimisprintsiipi, jättes mh käsitlemata

praeguseks kujunenud olukorra, kus peamiselt soovitakse ümber kujundada kontserni-

siseseid nõuded, aga samas on avaldajal piisavalt raha, et rahuldada kolmandate isikute

nõuded. Samuti jäi kavaga võrdlemata avaldaja senine majanduslik käitumine.

Maakohus ei vastanud kaebuse esitaja vastuväites esitatud argumentidele;

-

vaidlustatud määruse resolutsioon on ebaselge, määrusest ei selgu, keda see puudutab;

-

kava vastuvõtmisel rikuti hääletamise reegleid, sest osaleda said ka võlausaldajad, kelle

nõuded on täielikult rahuldatud. Aktsiaselts Farmi Piimatööstus (edaspidi: Farmi) hääli

oleks saanud arvestada ainult pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate rühmas, sest

tema kogunõue on väiksem talle kuuluvate hüpoteekide ja kommertspantide summast;

-

lisaks rikuti Kentexi õigusi sellega, et avaldaja ega saneerimisnõustaja ei avaldanud

talle kavaga hõlmatud võlausaldajate nimekirja hääletamise aja seisuga koos

võlausaldajatele määratud häälte arvu ja võlausaldajate nõuete suurusega

võlausaldajate rühmade kaupa. Samuti ei esitatud kava projekti koos vastuvõtmiseks

korraldatava koosoleku teatega. Saneerimisnõustaja 2. märtsi 2021 e-kiri ja sellele

lisatud Jetoil OÜ (sellist äriühingut ei eksisteeri) hääletussedel SanS § 12 imperatiivselt

ettenähtud teavitamiskohustust ei täida. Neil põhjustel pidanuks kohus jätma kava SanS

§ 28 lg 2 p 3 alusel kinnitamata;

-

samuti rikuti Kentexi õigust teabele ja võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, sest

Farmil ja teistel sama kontserni ettevõtjatel oli oluliselt rohkem teavet avaldaja

majandusliku olukorra kohta kui teistel võlausaldajatel. Seetõttu oleks kohus pidanud

jätma kava SanS § 28 lg 5 p 1 alusel kinnitamata;

-

kava kahjustab Kentexi huve ja kohtleb võlausaldajaid ebavõrdselt.

7. Fepower esitas samuti 7. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ning uue määrusega jätta kava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus.

Menetluskulud palub ta panna avaldaja kanda. Kaebuse peamised väited on järgmised:

-

vaidlustatud määrus ei vasta kohtumääruse nõuetele ega ole täidetav, sest määrusest

nähtuvalt on see siduv vaid avaldajale, määruses ei märgita ühegi võlausaldaja nime,

samuti ei ole määrusest aru saada, milline kava vastu võeti;

-

maakohus rikkus põhjendamiskohustust, sest jättis käsitlemata kaebuse esitaja

vastuväited;

-

ekslik on arusaam nagu oleks pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid seitse, tegelikult

on neid kolm, kellest kaks hääletasid kava vastu, st kava on tegelikult vastu võtmata;

-

maakohus rikkus uurimisprintsiipi mh sellega, et jättis kontrollimata ja ekslikult

tuvastamata avaldaja püsiva maksejõuetuse.

5 (9)

8. Flinty esitas 13. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ning uue määrusega jätta kava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus. Menetluskulud

palub ta panna avaldaja kanda. Kaebuse väited on järgmised:

-

vaidlustatud määrus on põhjendamata, sest võlausaldajate vastuväidetele sisuliselt ei

vastatud ning määrusest pole arusaadav, milliste tõendite ja õigusnormide põhjal jõudis

kohus väljendatud seisukohtadeni;

-

määrus tugineb suures osas erapooliku saneerimisnõustaja seisukohtadele, aga kohus

ei järginud uurimispõhimõtet ega veendunud, kas avaldaja vajab saneerimist;

-

aegunud kava kinnitamine on lubamatu ja kohus ei ole veenvalt selgitanud ega

põhjendanud, kuidas saab viis aastat tagasi koostatud kava alusel saneerimist läbi viia.

Kava koostamise eesmärk oli likviidsusprobleemi ületamine, mida avaldajal enam

pole. Saneerimismenetluse selguse huvides oleks pidanud kohus saneerimismenetluse

lõpetama, jättes avaldajale võimaluse esitada uus saneerimisavaldus;

-

kava vastuvõtmise tegelik eesmärk on koheda võlausaldajaid ebavõrdselt. Avaldaja on

valikuliselt osa kavaga hõlmatud võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Kohus ei ole

arvestanud võlausaldajate etteheidetega, mis puudutavad võlausaldajate ja hääleõiguste

määramist. Samuti jäi arvesse võtmata, et kõigist kava kohustustest moodustavad 92%

kontsernisisesed kohustused;

-

võlausaldajate arvud on määratud valesti: pandiga tagatud nõudega võlausaldajaid ei

saa olla enam kui kuus ja tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas on vähemalt

75 võlausaldajat loovutanud oma nõude Aktsiaseltsile Farmi Piimatööstus. Nõuete

loovutamise, rahuldamise ja tasaarvestamise tulemusel on muutunud nii võlausaldajad

kui ka nende nõuete ja häälte osakaal. Kokkuvõttes jättis maakohus tuvastamata, et

kontserni mittekuuluvaid tegelikke võlausaldajaid on üksnes kolm (Flinty, Kentex ja

Fepower), kes kõik olid saneerimise vastu;

-

maakohus ei kontrollinud, kas avaldaja on teinud kahjulikke tehinguid, mille

tuvastamise korral tuleks saneerimismenetlus SanS § 41 lg 1 alusel lõpetada. Avalikest

allikatest nähtuvad vähemalt kolm sellist tehingut (kaubamärgi kasutada andmine,

loobumine hagist kava hinnanud ekspertide vastu ja loobumine leppetrahvi nõudest).

9. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

neile vastamiseks. Avaldaja, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Farmi vaidlesid

kaebustele vastu. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. oktoobril 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 3). Määruskaebused rahuldatakse

osaliselt.

11. Flinty soovis määruskaebuse läbivaatamist suulises menetluses kohtuistungil, aga

ringkonnakohus ei pea seda vajalikuks. Teistes kaebustes ega vastustes menetluse vormi kohta

seisukohti ei märgitud. Järelikult saab TsMS § 667 lg 3 esimese lause järgi vaadata kõik

kaebused läbi kirjalikus menetluses.

12. Kõigis kolmes kaebuses heidetakse maakohtule ette mh uurimispõhimõtte rikkumist ja

asjaolude ebapiisavat tuvastamist. Need etteheited on põhjendatud ja toovad kaasa vaidlustatud

määruse tühistamise. Tuvastamata jäänud asjaolude ulatuse tõttu ei saa ringkonnakohus ise teha

asjas uut lahendit, vaid peab saatma kava kinnitamise taotluse maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

6 (9)

12.1. Saneerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse

kohta sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti (SanS § 4). Hagita menetluses kehtib

uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3 esimene lause ning § 477 lg-d 5 ja 7). Uurimispõhimõtte

esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle

eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi

selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise

heausksus hagita menetluse kontekstis (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et ta teeb

oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt

asja lahendamiseks tähtsad. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka

menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (Riigikohtu 22. septembri 2021

määrus tsiviilasjas nr 2-20-110080, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).

12.2. Uurimispõhimõtte ulatus vastuvõetud kava kinnitamise otsustamisel nähtub eelkõige

SanS § 28 lg-test 2, 3 ja 5. Nende kohaselt peab kohus kõnealuse otsustuse tegemisel hindama

teatavate formaalsete tingimuste, võlausaldajate vastuväidete ja saneerimisnõustaja arvamuse

kõrval ka muid asjaolusid, sh kontrollima kava vastavust SanS § 21 nõuetele ja võlausaldajate

õiguste rikkumise puudumist. Käesoleval juhul piirdus maakohus praktiliselt ainult formaalsete

tingimuste kontrollimisega, aga jättis välja selgitamata, kes olid tegelikult avaldaja

võlausaldajad kava üle hääletamise ajal. Tegelike nõuete ja võlausaldajate kohta andmete

saamiseks võib kohus nõuda avaldajalt SanS § 14 lg 1 alusel teavet. Kui avaldaja jätab teabe

kohtule esitamata, siis tuleb saneerimismenetlus sama paragrahvi kolmanda lõike alusel

lõpetada. Õiged on kaebuste väited, et maakohus ei käsitlenud piisavalt võlausaldajate

vastuväiteid. Kohus ei saa neid eirata ka juhul, kui vastuväide ei sisalda kogu hindamiseks

vajalikku teavet, vaid kahtluse või ebaselguse korral tuleb uurimispõhimõtet rakendades kohtul

endal välja selgitada vastuväitele ammendavalt vastamiseks vajalikud asjaolud.

13. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu õiguskäsitlusega kava vastuvõtmist otsustavate

võlausaldajate ja häälte arvu määramisel.

13.1. Käesoleva asja eripära on menetluse ilmselgelt ebamõistlik kestus, mis ei ole enam hästi

kooskõlas saneerimise eesmärkidega. Pikk menetlusaeg põhjustab probleeme, millega

seadusandja SanS-s ei arvestanud. Nende hulka kuuluvad küsimused seoses nõuete ulatusliku

loovutamise ja lõppemisega saneerimismenetluse ajal.

13.2. SanS ei sisalda võlausaldaja määratlust ega sätteid selle kohta, kas ja kuidas saab

võlausaldaja menetlusse lisada, menetlusest eemaldada või teda asendada. SanS § 7 lg 3 teine

lause näeb mh ette, et võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi-

ja kõrvalnõude suurus. Sellest järeldub, et algselt osalevad menetluses võlausaldajad, kelle

andmed ettevõtja märkis võlanimekirjas. SanS § 24 lg 1 sätestab, et kava võtavad vastu

võlausaldajad, aga ei märgi täiendavalt, millise aja seisuga tuleb tuvastada isiku staatus

võlausaldajana. SanS § 24 lg 2 järgi on küll võlausaldaja häälte arv võrdeline tema põhinõude

suurusega, mis on kindlaks tehtud sama seaduse alusel, aga ka sellest sättest ei saa teha

järeldusi, kes on hääleõiguslikud võlausaldajad.

13.3. Riigikohus on käesolevas asjas 16. detsembri 2020 määruse p-s 14.1 sedastanud, et

saneerimise loogikaga ei oleks kooskõlas, kui kava ei saa hiljem laiendada lisandunud või

esialgu kavast välja jäänud nõuetele, kuna nende maksmapanek täies ulatuses võib saneerimise

eesmärgi nurjata. Kava saab muuta sarnaselt kava kinnitamisega, kohaldades analoogia alusel

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 35. Sellest järeldub, et võlausaldajate ringi

on võimalik saneerimismenetluse kestel laiendada.

13.4. Sarnaselt ei ole saneerimise eesmärgiga aga kooskõlas, kui kava kinnitamise üle

otsustavad võlausaldajad, kellel enam pole ettevõtja vastu nõuet, st kelle nõudeid ümber ei

kujundata. SanS § 16 lg 3 p 6 kohustab saneerimisnõustajat hindama iga ümberkujundatava

nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitama kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille

7 (9)

suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Ringkonnakohtu

hinnangul on saneerimisnõustajal need kohustused kogu menetluse kestel, st ta peab

võlausaldaja nõude lõppemise või loovutamise korral kohut sellest teavitama, aga ka

saneerimise korraldamisel uuest olukorrast juhinduma. Nii on võimalik, et nõuete lõppemine ja

loovutamine mõjutab seda, kes saavad võlausaldajatena osaleda SanS § 24 lg 1 järgses

hääletuses.

13.5. Käesolevas asjas võib kirjeldatud mõju olla kahetine.

13.5.1. Esiteks tuleb võtta arvesse nõuete loovutamist. Pankrotimenetluse kontekstis on

Riigikohus otsustanud, et pankrotihaldur peab pankrotimenetluses arvestama võlausaldaja

eriõigusjärglusega ning sellest tulenevalt lugema kas täielikult või osaliselt pankrotivõla-

usaldajaks isiku, kellele nõue on seaduse alusel üle läinud (23. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-2-15, p 16 ja seal viidatud varasem praktika). See on kooskõlas juba varem väljendatud

seisukohaga, et maksejõuetusmenetluses võlausaldajate ringi määramise ei saa järgida

tsiviilkohtumenetluse protsessiõigusjärgluse norme, sest need ei välista singulaarset

õigusjärglust materiaalõiguses (5. veebruari 2003 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-03, p 8

kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus leiab, et eespool p-s 13.4

märgitud kaalutlustel on saneerimisnõustajal sarnane kohustus ja p 12 alapunktides viidatud

normide kohaselt peab kohus samuti nõuete üleminekut arvesse võtma.

13.5.2. Teiseks tuleb kontrollida, kas ja millises ulatuses oli igal võlausaldajal tegelik

ümberkujundatav nõue avaldaja vastu. SanS § 1 sätestab saneerimise eesmärgid ning nimetab

nende hulgas võlausaldaja huvide arvestamist ja õiguste kaitsmist. TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi

on hagita menetluse menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 198

lg 3 esimese lause alusel kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Saneerimis-

menetluse osalised puudutatud isikutena on seega eelkõige võlausaldajad, kellel on nõue

ettevõtja vastu. Järelikult peab kohus eeltoodud alusel menetlusest eemaldama isiku, kelle huve

asi enam ei puuduta. SanS § 24 lg 5 näeb selgelt ette, et võlausaldaja, kelle nõuet kavaga ümber

ei kujundata, ei või hääletamisel osaleda ja tema nõude suurust ei arvestata sama paragrahvi

kolmandas ja neljandas lõikes nimetatud suhtarvude arvutamisel.

13.5.3. Eespool kirjeldatud kriteeriumite alusel tuleb kontrollida nõudeid, mida sooviti kavaga

ümber kujundada. Selleks peavad nii saneerimisnõustaja kui kohus võtma aluseks kavaga

hõlmatud nõuete nimekirja. Kui nimekirja kantud nõue on loovutatud, siis astub uus

võlausaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 2 alusel senise asemele. Samale isikule mitme

nõude loovutamise korral muutub vastavalt ka võlausaldajate arv, st uus võlausaldaja osaleb

hääletuses ühe isikuna. Kui nimekirja kantud nõue on lõppenud kava väliselt, siis tuleb

võlausaldaja menetlusest eemaldada. Selline tagajärg võib saabuda kõigil VÕS §-s 186

loetletud viisidel, mh kohase täitmise (aga selle eripäraga, et täitmine ei toimunud vahepeal

täidetud kava raames), tasaarvestuse, kokkulangemise või kokkuleppega. Nõude lõppemine ei

tähenda kava muutmist, aga mõjutab kava vastuvõtmisel arvesse minevaid hääli.

13.5.4. Ringkonnakohus märgib, et kui võlausaldaja põhinõue on kava väliselt rahuldatud (või

muul alusel lõppenud), aga kõrvalnõuded mitte ja neist soovib ettevõtja saneerimise teel

vabaneda, siis võib võlausaldaja jätkuvalt olla saneerimismenetlusest puudutatud isik.

13.5.5. Ringkonnakohus järgib samas asjas varasema, 17. aprilli 2020 määruse p 46 kolmandas

lõigus väljendatud seisukohta, et kavaga rakendatud abinõude raames nõude (osaline)

rahuldamine ei mõjuta võlausaldaja staatust menetlusosalisena ega tema hääli.

14. Põhjendatud ei ole kaebuste väited võlausaldajatele saneerimismenetluses teadete vms

edastamise kohta. Võlausaldajatele on edastatud saneerimisteade ja kava projekt. Kaebuse

esitanud võlausaldajad said oma hääle anda ja vastuväited esitada, st nad olid saanud selleks

piisava üleskutse. Nii nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et SanS § 28 lg 2 p-de 1–3

tingimused on täidetud.

8 (9)

15. Eelnevast ja SanS § 28 lg 2 p-dest 4 ja 5 ning lg-test 3 ja 5 lähtudes selgitab

ringkonnakohus maakohtu toiminguid asja uuel läbivaatamisel.

15.1. Esmalt peab maakohus kontrollima, kas vahepeal on ilmnenud aluseid saneerimis-

menetlus lõpetada. Võlausaldajate vastuväidete põhjal tuleb mh kontrollida, kas avaldaja on

raisanud vara või teinud tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve (SanS § 41 lg 1).

Vaidlustatud määrusest sellekohaseid põhjendusi ei nähtu. Samuti tuleb kontrollida, kas

saneerimise üldised tingimused on endiselt täidetud, sh kas saneerimine on jätkuvalt tõenäoline.

Sellega seoses tuleb hinnata võlausaldajate väidet, et alates kava koostamisest ei ole avaldaja

viie aasta jooksul saavutanud kavas märgitud majandustulemusi. Kui maakohus peab

saneerimist sellest hoolimata tõenäoliseks, siis vajab see sisulist põhjendust. Ühtlasi tuleb

maakohtul luua selgus, kas kavast nähtuvad üheselt nõuded, mida ümber kujundatakse. SanS

§ 21 lg 1 p 4 järgi peab kavas mh sisalduma võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus.

Seadus ei näe ette erandeid, et mõne võlausaldaja nõude ümberkujundamist ei peaks kavas

kirjeldama, samuti ei võimalda viidatud sätte sõnastus üldistusi (sh kirjeldust rühmade kaupa).

Vajalik selgus ümberkujundatavates nõuetes võib olla siiski loodud võlanimekirja, kava ja selle

lisa koostoimes, aga maakohus peab seda kontrollima.

15.2. Kui maakohus leiab, et saneerimismenetluse lõpetamise üldaluseid ei esine ja ümber-

kujundatavate nõuete nimekiri on selge, siis tuleb kontrollida, kas need nõuded on selged ja kui

jätta kõrvale kava vahepealne täitmine, siis ka jätkuvalt olemas. Nimelt sätestab SanS § 43 lg 1,

et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja vastu olevat nõuet, mida kavaga

soovitakse ümber kujundada, tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või saneerimisnõustajal

ei ole võimalik hinnata nõude õiguspärasust ega tõendatust. Seadusest ei tulene, et

ümberkujundatavate nõuete kontrolli võiks viia läbi lihtsustatult, kui neid on palju –

saneerimisavaldust esitav ettevõtja saab ise valida, kui arvukalt nõudeid ta soovib ümber

kujundada. Järelikult peab avaldaja olema valmis menetluse käigus andma kohtule asjakohast

teavet nõuete muutumise kohta.

15.3. Pärast nõuetes selguse loomist, saab maakohus võtta seisukoha iga nõude praeguse

kuuluvuse kohta, st tuvastada isikud, kes said kava vastuvõtmisel hääletada. Samuti on vaja

kontrollida, et hääletamisel osalema õigustatud võlausaldaja häälte arv oleks võrdeline tema

põhinõude suurusega (SanS § 24 lg 2). Siinjuures on maakohtule TsMS § 463 lg 2 kaudu

kohalduva § 658 lg 2 järgi siduv eespool p 13 alapunktides esitatud õiguskäsitlus.

15.4. Kui maakohus tuvastab, et SanS § 24 lg 4 tingimused kava vastuvõtmiseks on jätkuvalt

täidetud, siis tuleb ammendavalt vastata kava kinnitamisele esitatud vastuväidetele.

15.5. Kui maakohus leiab, et saneerimismenetluse lõpetamise alust ei esine, aga hääletatud

kava ei saa kinnitada vastuvõetud kavana, siis tuleb kaaluda, kas on alust anda avaldajale

võimalus esitada vastuvõtmata kava kinnitamise avaldus (SanS § 29).

16. Ringkonnakohus nõustub määruskaebustega, et vaidlustatud määrus ei ole korrektselt

vormistatud, õige on etteheide menetlusosaliste märkimata jätmise kohta ja resolutsioonist ei

selgu, milline kava kinnitati. Minimaalselt peab kohus märkima kava allkirjastamise kuupäeva

ja kirjeldama kava ulatuses, et see oleks üheselt määratletud. Kui kava ei sisalda ise andmeid

kõigi võlausaldajate ja ümberkujundatavate nõuete kohta, siis on asjakohane viidata lisaks

dokumentidele, milles need sisalduvad. Vajaduse korral saab need dokumendid lisada

kohtumäärusele. SanS § 45 lg 5 esimese lause kohaselt on kohtu kinnitatud kava täitedokument

kavaga ümberkujundatud nõude suhtes, st sellele kohalduvad kohtulahendi kui täitedokumendi

üldised nõuded.

17. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1, kui jättis resolutsioonis otsustamata menetluskulude

jaotuse – nimelt ei ole sellena piisav ainult saneerimisnõustaja tasu ja kulude kohta otsustuse

tegemine ega kulujaotuse käsitlemine määruse põhjendavas osas. Seegi puudus tuleb asja uuel

läbivaatamisel kõrvaldada.

9 (9)

18. Kaebuste ülejäänud väiteid pole põhjust praegu käsitleda, sest maakohtule ette heidetavate

muude rikkumiste tähendus oleneb hinnangutest saneerimise võimalikkusele ja kava

vastuvõtmisele.

19. Määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise jätab ringkonnakohus maakohtu

otsustada. Kaebuste osalise rahuldamise tingivad maakohtu olulised menetlusnormi

rikkumised, mille kindlakstegemiseks pole vaja tõendeid hinnata. Samas ei saa välistada, et

ringkonnakohtu juhiste järgi asja uuesti läbivaatavale maakohtule on esitatud tõendid vajalikud.

20. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi samuti maakohtu otsustada.

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale ei näe SanS ega TsMS ette kaebeõigust. SanS § 37 lg 3 võimaldab kaevata määruse peale,

millega kava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, aga käesoleva määrusega ei tehta kumbagi

neist menetluslikest otsustustest.

(allkirjastatud digitaalselt)