2-21-8456/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-8456

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.M. vastu põhivõla 4780

euro 88 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla

sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9591 eurot 76 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83, Tallinn 10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: C.K.

e-post XXX

Kostja: K.M, isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.M. vastu põhivõla 4780 euro

88 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Mõista K.M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 8678 eurot 48 senti (sealhulgas põhivõlg 4780 eurot 88 senti, võla sissenõudmise kulu

35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3862 eurot 60 senti);

2.2. viivis põhivõla 4780 euro 88 sendi jäägilt alates 27. maist 2021 kuni põhivõla

4780 euro 88 sendi tasumiseni määras 0,06 % päevas, kuid kokku mitte suuremas

summas kui 883 eurot 28 senti.

3. Jätta aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.M. vastu rahuldamata osas, milles aktsiaselts

PlusPlus Capital palub mõista K.M. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud K.M. kanda.

6. Mõista K.M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 730 eurot.

7. Mõista K.M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26. mail 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi K.M. (kostja) vastu põhivõla 4780 euro 88 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla

sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX

tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 4817 eurot 49 senti ja viivise 2079

eurot 91 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda.

Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja

loobus 242 euro 49 sendi ulatuses viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse

osamaksetega kompromissisummas 6654 eurot 91 senti (4817 eurot 49 senti + 1837 eurot 42

senti). Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu

30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud.

Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees

ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale

kompromissis märgitud kompromissisumma.

Kostja tasus 66 eurot 61 senti. Sellest arvestati 30 eurot lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu

sõlmimise tasu 30 euro katteks ja 36 eurot 61 senti kompromissisummas sisalduva põhivõla

katteks.

Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat

tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt

kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi

tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks

20. juuni 2019 osamakse tähtaja möödumisest.

Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale

viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati

arvestama 21. juunist 2019. Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et

ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik.

Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 4780 eurot 88 senti,

kompromissisumma viivise 1837 eurot 42 senti ning viivise esialgselt põhisummalt 4780 eurolt

88 sendilt alates 21. juunist 2019 kuni 26. maini 2021 määras 0,06 % päevas kokku 2025 eurot

18 senti. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt määras 0,06%

päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, ent mitte rohkem kui 883 eurot 28 senti.

Hageja esindaja saatis kostjale 1. juulil 2019, 20. veebruaril 2020 ja 20. oktoobril 2020

võlateatise. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

2. Kostja märkis hagile esitatud vastuses, et tal ei ole sissetulekut. Kostja koondati. Kostja vara

müüdi eelmise aasta juunis kohtutäituri oksjonil. Hageja teab nendest asjaoludest. Kostja ei ole

seetõttu nõus tasuma kõiki kohtukulusid. Võlalepingust lähtuvalt on summa ilmselt õige. Kostja

allkirjastas ise võlatunnistuse, millega sisuliselt ei olegi enam vaidlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hagiavalduse ning hagiavaldusele lisatud hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud

kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX (edaspidi: leping nr XXX) p 1.1 kohaselt omas

hageja kostja vastu XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX tulenevat nõuet. Hageja sai

nõude L.F.A. nõude loovutamise teel. Nõue koosnes põhiosanõudest 4817 eurot 49 senti ja

viivitusintressi nõudest 2079 eurot 91 senti. Lepingu nr XXX p 2.1 kohaselt leppisid hageja ja

kostja kokku, et hageja ja kostja sõlmivad lepingu nr XXX punktis 1.1 toodud nõude osas

kompromissilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 tähenduses. Lepingu nr XXX p 2.1

järgi oli kompromissi eesmärk nõude osas võimalike vaidluste vältimine kui ka vastastikuste

järeleandmiste teel täiendava kindluse saavutamine, et kostja suudab võetud kohustusi täita.

Hageja loobus selleks lepingus toodud tingimustel edasisest viivisenõudest ja võla kohesest

sissenõudmisest, kostja aga tunnistas selgelt ja vaieldamatult võlasuhet ning võttis kohustuse

tasuda lepingujärgne võlg vastavalt lepingule. Lepingu nr XXX p 2.3 kohaselt leppisid hageja

ja kostja kokku, et hageja ja kostja loobuvad oma nõuetest (lõpetavad lepingu punktis 1.1

toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu alusel uued õigused. Lepingu nr XXX p 2.4

kohaselt lugesid pooled punktis 1.1 kirjeldatud kohustused lõppenuks ning lepingu sõlmimisega

tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissisumma 6654 eurot 91 senti

(edaspidi: kompromissisumma). Kostja kohustus lepingu nr XXX p 2.5 järgi tasuma

kompromissisumma igakuiste perioodiliste maksetega lepingu lisas nr 1 toodud maksegraafiku

alusel. Lepingu nr XXX p 5.1 järgi on lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kohustus tasuma

lepingu sõlmimise tasu koos kompromissisumma esimese osamaksega. Lepingul nr XXX on

kostja allkiri. Kostja kinnitas hagile esitatud vastuses, et ta allkirjastas võlatunnistuse. Kostja ei

vaielnud vastu, et leping nr XXX on VÕS § 578 lg 1 tähenduses kompromiss. Hageja ja kostja

sõlmisid VÕS § 578 lg 1 tähenduses seega kehtiva kompromissi.

4. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja hagejale lepingu nr XXX alusel 66 eurot 61 senti. Kostja

ei väitnud, et ta oleks lepingu nr XXX täitmisena hagejale suurema summa tasunud. Hageja

väitel arvestati sellest summast 30 eurot lepingu nr XXX punktis 5.1. kirjeldatud lepingu

sõlmimise tasu 30 euro katteks ja 36 eurot 61 senti kompromissisummas sisalduva põhivõla

katteks. Lepingu nr XXX punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot muutus

lepingu nr XXX p 5.1. järgi esimesena sissenõutavaks (20.03.2019 osamakse). Järgmisena

muutus sissenõutavaks kompromissisumma, sh selles sisalduv põhivõla osa (20.04.2019 jj

osamaksed). Kostja ei esitanud selles osas vastuväiteid. Hageja võis VÕS § 88 lg 4 ja 6 kohaselt

seega määrata, et kostja poolt tasutud summast loetakse esmalt tasutuks lepingu sõlmimise tasu

30 eurot ja seejärel kompromissisummas sisalduv põhivõlg.

5. Kuna kostja tasus lepingu nr XXX punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot,

ei ole kostja seda kohustust rikkunud. Hageja nõue lepingu sõlmimise tasu 30 euro

väljamõistmiseks tuleb jätta lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldamata.

6. Kostja poolt tasutud summast ei piisanud aga teiste lepingu nr XXX alusel sissenõutavaks

muutunud osamaksete tasumiseks. Kostja jättis tasumata 20.05.2019 osamakse summas 23

eurot 39 senti, 20.06.2019 osamakse summas 30 eurot ja järgnevad osamaksed. Kostja rikkus

seega lepingust nr XXX tulenevate osamaksete tasumise kohustust.

7. Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool VÕS § 116 lg 6 järgi

lepingu vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. Kestvuslepingu võib VÕS § 196 lg 1 ja 2

järgi lepingu rikkumise tõttu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud

mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2

punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Lepingupool ütleb lepingu VÕS § 195 lg 1 järgi üles

ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tegemist on dispositiivsete sätetega, st

lepingus võib kokku leppida kestvuslepingu ülesütlemise teistsuguses korras.

Pooled leppisid lepingu nr XXX punktis 3.1 kokku, et juhul, kui kostja ei tasu

kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata

osa koheselt sissenõutavaks. Lepingu nr XXX p 3.3. näeb ette, et juhul, kui vähemalt kaks

graafikujärgset makset on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma

tervikuna tasumist. Pooled leppisid lepingus nr XXX seega sisuliselt kokku võlaõigusseaduses

sätestatud kestvuslepingu ülesütlemise tingimustest ja korrast erinevas lepingu ülesütlemiste

tingimustes ja korras. Kuna võlaõigusseaduses kestvuslepingu ülesütlemise tingimusi ja korda

reguleerivad normid on dispositiivsed, võib nendest kokkuleppel kõrvale kalduda. Lepingu nr

XXX punktis 3.1 ja p 3.3 ei ole ka tühised tüüptingimused. Arvestades, et tegemist on

kompromisslepinguga, mille eesmärgiks oli võimaldada kostjal tasuda juba olemasolev

võlgnevus täiendava tähtaja jooksul, ja lepingu lõpetamine oli seotud osamaksete korduva

tasumata jätmisega, ei ole lepingu nr XXX punktis 3.1 ja p 3.3 sätestatud lepingu lõpetamise

tingimused kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Lepingu nr XXX punktid 3.1 ja 3.3 on seega

kehtivad.

Kostja rikkus lepingut nr XXX sellega, et jättis tasumata 20. mai 2019 osamakse summas 23

eurot 39 senti ja 20. juuni 2019 osamakse 30 eurot. Hagejal oli lepingu nr XXX p 3.1. ja 3.3.

alusel seega õigus lugeda leping üles öelduks ja kompromissisumma VÕS § 195 lg 5, § 189 lg

1 ja § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunuks hiljemalt 20. juuni 2019 osamakse tähtaja

möödumisest. Hageja võib nõuda kostjalt seega tasumata kompromissisumma 6618 euro 30

sendi (põhivõlg 4780 eurot 88 senti ja viivis 1837 eurot 42 senti) tagastamist. Hagi tuleb selles

osas rahuldada.

8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled

leppisid lepingu nr XXX p 3.2. kokku, et maksekohustuse rikkumisel nõustub kostja tasuma

hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist

hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Tegemist ei ole VÕS §

42 lg 1 p 5 mõttes tühise tüüptingimusega. Kostja ei vaielnud viivise nõudele vastu. Hageja

võib lepingu nr XXX p 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt viivist esialgselt

põhisummalt 4780 eurolt 88 sendilt alates 21. juunist 2019 kuni 26. maini 2021 määras 0,06 %

päevas kokku 2025 eurot 18 senti. Hageja võib lepingu nr XXX p 3.2., VÕS § 113 lg 1 ja TsMS

§ 367 alusel nõuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt määras 0,06%

päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui hageja poolt soovitud 883 euro 28

sendi ulatuses. Hageja viivisenõue tuleb seega rahuldada.

9. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahjuks saavad VÕS § 128 lg 3 järgi mh olla ka kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 sõnastusest tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist nõuda siiski juhul, kui hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale tasulisi

meeldetuletuskirju või teinud muid võla sissenõudmisega seotud kulutusi (vt P. Varul jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4).

Hagiavalduse kohaselt kandis hageja kostjalt võla sissenõudmise tõttu järgmised kulud:

1.07.2019, 20.02.2020 ja 20.10.2020 lepingus nr XXX märgitud kostja aadressile XXX

võlateatiste saatmine. Võlateatiste sisu on nähtav tl 7 – 9. Kostja ei vaielnud võlateatiste

saatmisele ega saamisele vastu. Hageja võla sissenõudmiskulude nõue 35 eurot tuleb lepingu

nr XXX ja VÕS § 115 lg 1, § 1132 lg 2 p 3 alusel rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Menetluskulude kostja kandmist ei välista asjaolu, et hageja pöördus kohtusse,

kuigi teadis, et kostjal ei ole raha võla tasumiseks. Kui kostja ei täida hageja nõuet

vabatahtlikult, ongi hageja ainus võimalus nõude rahuldamiseks kohtusse pöörduda ning

nõude rahuldamise korral kostja suhtes täitemenetlust alustada.

11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 550 eurot ja

esindajakulu

eurot

käibemaksuga.

Hageja

esindajal

kulus

dokumentide

komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks

3,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta).

12. Riigilõiv 550 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavaldus esitati kompromissilepingust tuleneva põhivõla, lepingu sõlmimise tasu, võla

sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega.

Arvastades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus leiab sellest

tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu oli vajalik ja põhjendatud 1 tunni 30 minuti ulatuses.

Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes asjades

tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Kuna

hageja kinnitas, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada

(tl 3), tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja

esindajakulud on põhjendatud 180 euro ulatuses (koos käibemaksuga).

13. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

hageja menetluskulud 730 (550 + 180) eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik