2-21-3813/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-3813

Tsiviilasi

A.A. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale

täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. augusti 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Oksana Kutšmei

Sissenõudja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood

10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata A.A. poolt 27. augusti 2021 määruskaebusele

lisatud tõend (e-toimiku väljavõte).

2. Jätta A.A. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. augusti 2021. a määrus

muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A.A. kanda. Menetluskulude suuruse

määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.

4. Vabastada A.A. määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 15 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7).

5. Rahuldada A.A. taotlus jõustunud kohtulahendis A.A. nime ja muude isikuandmete

asendamiseks tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.A. (avaldaja; võlgnik) esitas 10. märtsil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

(kohtutäitur,

puudutatud

isik)

tegevuse

peale

täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX.

Kaebuse kohaselt esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS (puudutatud isik; sissenõudja)

7. detsembril 2020 kohtutäiturile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse läbiviimiseks

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 2 p 1 kohaselt Tartu Maakohtu 4. detsembri 2019

määruse tsiviilasjas nr X-XX-XXXXXX sundtäitmiseks. Kohtutäitur arestis 5. veebruaril 2021

võlgniku Eesti Töötukassast saadava töövõimetoetuse 25 euro ulatuses. Võlgnik esitas

13. veebruaril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale märkides, et kohtutäitur on

ebaseaduslikult arestinud võlgniku töövõimetoetuse. Kohtutäitur jättis kaebuse 10. märtsi

2021. a otsusega rahuldamata.

Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur põhjendanud töövõimetoetuse arestimise seaduslikkust.

Kohtutäitur ei ole võlgnikku ära kuulanud. Kohtutäitur ei ole hinnanud võlgniku majanduslikku

seisu. Võlgniku ainukeseks sissetulekuks on töövõimetoetus 427 eurot 49 senti ning

Sotsiaalkindlustusametist saadav sotsiaaltoetus 53 eurot 70 senti. Võlgnikul on keskmisest

kõrgemad igapäevased kulutused ja seda nii toidule, transpordile kui ka meditsiinile. Võlgnik

võib saada päranduse, kingitusi või lotovõidu, mille arvelt võlga täita.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu.

Töövõimetoetuse

arestimiseks

oli

kohtutäituril

nõuetekohane

sissenõudja

avaldus.

Töövõimetoetuse arestimisel oli alust asuda seisukohale, et täitemenetlus võlgniku suhtes

eeldatavasti ebaõnnestub, sh võlgnikul puudub mis iganes registreerimisele kuuluv vara ning

tema ainsateks sissetulekuteks on töövõimetoetus päevamääraga 14 eurot 89 senti

(s.o 446 eurot 70 senti kuni 461 eurot 59 senti kuus) ja sotsiaaltoetus 53 eurot 70 senti.

Vaatamata kohtutäituri nõudmisele ei ole võlgnik kohtutäiturile enda vara nimekirja esitanud.

Võlgniku esitatud hüpoteetilised väited pärandi või kingi saamise kohta ei tõenda, et tema

kohustusi on täitemenetluses võimalik rahuldada ta töövõimetoetust arestimata.

Kohtutäitur kohaldas sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg-t 12. Statistikaameti poolt võlgniku

töövõimetoetuse arestimise ajal avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (s.o 221,36 eurot)

ületav sissetuleku osa on 279 eurot 4 senti kuni 293 eurot 93 senti ning kohtutäituri poolt

arestitud 25 eurot moodustab sellest ligikaudu 9%. Arestimine ei riiva võlgniku õigusi rohkem,

kui see on vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks.

3. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 11. augusti 2021. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

võlgniku kanda. Maakohus jättis võlgniku 29. juulil 2021 esitatud vastuväite rahuldamata ja

mõistis võlgnikult välja riigituludesse riigilõivu 15 eurot.

Kohus leidis, et võlgniku kaebus kohtutäiturile oli tähtaegne.

Maakohus leidis, et kohtutäitur on tegutsenud vastavalt seadusele ja võlgniku ärakuulamise

osas rikkumist ei esine. TMS § 131 lg 2 teise lausel puhul oluline, et tegemist ei ole absoluutse

kohustusega. Nimelt on võlgniku ärakuulamise eesmärgiks info kogumine esimeses lauses

sätestatud eelduste esinemise/mitteesinemise kohta. Kohus nõustus kohtutäituri käsitlusega,

mille kohaselt oli tal vajalik info olemas ning seega puudus vajadus võlgnikku ära kuulata.

Kohtutäitur osales 5. jaanuaril 2021 tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX toimunud kohtuistungil, kus

arutati

võlgniku

kaebust

kohtutäituri

21. augusti

2020.

a

otsusele

täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX. Võlgnik viibis kohtuistungil ning andis selgitusi, miks ta peab

töövõimetoetuse arestimist lubamatuks. Kohus asus seisukohale, et kohtutäitur ei ole rikkunud

võlgniku õigusi ning tal oli piisavalt teavet otsustuse tegemiseks ka võlgniku ärakuulamiseta.

Kohus leidis, et kohtutäitur on 10. märtsi 2021. a otsust tehes kaalunud TMS § 131 lg-s 2

sätestatud eeldusi. Piisav on TMS § 23 kohane täitmisavaldus, kui selle järgi taotletakse muu

hulgas sissenõude pööramist võlgniku sissetulekutele (sh nõudeõigusele). Seejuures ei ole

sissenõudja kohustatud täitmisavalduses eraldi märkima, et asjakohaste eelduste olemasolu

korral soovib ta TMS § 131 lg 2 kohaldamist. Seega on täidetud esimene TMS § 131 lg-s 2

ettenähtud eeldus töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks, s.o sissenõudja avalduse

olemasolu.

Järgnevalt kontrollis kohus TMS § 131 lg-s 2 sätestatud teise eelduse olemasolu sissenõude

pööramiseks töövõimetoetusele, s.o kas sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole

viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele.

Puudub vaidlus võlgniku sissetuleku suuruse üle. Kohtutäitur on välja toonud, et võlgniku

sissetulekuteks on töövõimetoetus päevamääraga 14 eurot 89 senti (s.o 446 eurot 70 senti kuni

461 eurot 59 senti kuus) ja sotsiaaltoetus 53 eurot 70 senti. Muud sissetulekud puuduvad.

Võlgniku sissetulekuteks on üksnes TMS § 131 lg 1 p-des 2 ja 61 sätestatud sissetulekud ehk

sissetulekud, millele sissenõuet üldjuhul pöörata ei saa ning millele sissenõude pööramine on

võimalik üksnes TMS § 131 lg 2 alusel. Sissetuleku arestimisel ei saa arvesse võtta võlgnikule

määratud puudega inimese sotsiaaltoetust (TMS § 131 lg 1 p 2).

Kontrollides, kas võlgnikul on muud vara, millele võiks olla tulemuslik sissenõuet pöörata,

tugines kohus võlgniku esitatud andmetele menetlusabi taotluses ja sellele lisatud majandusliku

seisundi teatises. Võlgnik on äriühingu Sajandi Lugu OÜ (registrikood 14091727) juhatuse

liige. Äriühingul on eraisikute ees kohustusi ligikaudu 8000 euro ulatuses. Võlgnik ise

põhjendas kohustuse mittetäitmist asjaoluga, et tal puuduvad selleks vahendid ning

igapäevaseks toimetulemiseks võtab ta laene. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata

sissenõude.

Kohus nõustus kohtutäituri järeldusega, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda

(TMS § 132 lg 1 alusel arestimiskõlbuliku sissetuleku ja vara puudumist) ei ole kohustuse

täitmine võimalik ka tulevikus mõistliku aja jooksul. Kohtutäitur on välja toonud, et teistes

täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXXX ja nr XXX/XXXX/XXXX on

võlgnikul täimata kohustusi kokku 4136 eurot 63 senti, mille täitmiseks ainuüksi

töövõimetoetuse arestitud osa arvel, s.o 25 eurot kuus, kuluks 13 aastat 9 kuud. Kuna

põhinõudelt tuleb tasuda ka viiviseid, on see aeg veelgi pikem. Seejuures on võlgnik ise kohtule

kinnitanud, et tal on võlgu 60 000 kuni 70 000 euro ulatuses.

Kohus leidis, et arvestades kohtutäituri poolt kindlaks tehtud andmeid võlgniku majandusliku

seisundi kohta, oli kohtutäituril põhjendatud alus eeldada, et võlgnik ei suuda kohustust täita

mõistliku aja jooksul. Võlgniku väited hüpoteetilise vara saamise kohta on umbmäärased.

Kohus leidis, et hüpoteetilisuse arvestamisel, peaks selle täitumine olema ka mingilgi määral

reaalne ja ennustatav. Töövõimetoetuse arest oli õiglane.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur kohaldas võlgniku sissetuleku (töövõimetoetuse)

arestimisel TMS § 132 lg-t 12. Kohtutäituri arvutused võlgniku sissetuleku protsendi

määramisel on ebaõiged. TMS § 132 lg-s 12 sätestatud lubatava arestimise määra arvestamisel

saab arvesse võtta vaid töövõimehüvitist. Kohtu hinnangul saab nõuetekohane arvestus olla

järgmine: (446,70-221,36) x 20% kuni (461,59-221,36) x 20%, seega 45 eurot 7 senti kuni 48

eurot 5 senti. Kohtutäitur on arestinud töövõimetoetuse 25 euro ulatuses, seega veidi üle poole

maksimaalselt võimalikust määrast. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kohtutäitur

on arestitavat summat määrates juba arvestanud võlgniku majandusliku ja muu olukorraga.

Võlgnikule peab olema tagatud sissetulek minimaalses määras, mille sätestab TMS § 132 lg 12.

Näiteks on võlgniku elektrikulu ebamõistlikult suur (arve nr 1831 tl 48). Võlgnik saab seda

kulu ise mõjutada. Töövõimetoetuse arestimist 25 euro ulatuses ei saa pidada ebaõiglaseks.

Tsiviilasjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas võlgnik esitas täitemenetluses nr

XXX/XXXX/XXXX kohtutäiturile vara nimekirja või mitte. Nõuetekohast vara nimekirja

vaidlusaluses täiteasjas esitatud ei ole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Võlgnik esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Võlgnik palub võtta

tsiviilasja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendi ja vabastada ta riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel. Võlgnik esitas taotluse asendada jõustunud lahendis

võlgniku nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada võlgniku isikuandmeid.

Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme ning tõendite igakülgse hindamise

printsiipi. Maakohus arvestas ebaõigesti tsiviilasjadega nr X-XX-XXXXX ja nr X-XX-

XXXXX. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt. Hagejale ei tehtud nähtavaks puudutatud isiku 25. juuli

2021 esitatud seisukohti ja tõendeid. 28. juuli 2021. a istungi protokolli tegi maakohus

võlgnikule nähtavaks alles 11. augustil 2021.

Võlgniku sissetuleku arestimine ei olnud õiglane. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, kas

arestimine oli õiglane või mitte. Kohtutäitur ei ole hinnanud võlgniku majanduslikku seisundit,

sh seda, kas tagatud on toimetulek minimaalselt vajalikus määras.

Võlgnik esitas tõendid selle kohta, et ta esitas kohtutäiturile oma vara nimekirja. Maakohus

oleks pidanud kohtutäiturit karistama valetamise eest. Ringkonnakohus peab andma õigusliku

hinnangu, kas maakohus käitus õigesti kohtutäituri karistamata jätmise osas.

Kohtutäituri arestimisakt ei vastanud TMS §-s 131 sätestatud nõuetele.

Kohtutäitur ei ole võlgnikku ära kuulanud. Teiste tsiviilasjade materjalid ei ole asjakohased.

Kohtutäitur ei ole hinnanud võlgniku reaalset toimetuleku võimekust. Võlgnik ei saa lubada

endale inimväärset elu.

Maakohtu tegevus seoses üüriarvega on ebaseaduslik.

6. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude

võlgniku kanda jätmist.

7. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

võlgniku kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

11. augusti 2021 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Osaliselt tuleb siiski muuta maakohtu põhjendusi TMS § 132 lg 12

kohaldamise osas.

9. Võlgnik esitas koos määruskaebusega tõendi – e-toimiku väljavõtte. Võlgnik soovis sellega

tõendada seda, et maakohus ei ole talle nähtavaks teinud kohtutäituri 25. juulil 2021 kohtule

esitatud seisukohta. Ringkonnakohtul on võimalus kontrollida menetlusdokumentide

edastamist toimiku ja kohtute infosüsteemi abil, mistõttu ei ole esitatud tõend asja

lahendamiseks vajalik.

10. Iseenesest on põhjendatud võlgniku väide, et maakohus rikkus menetlusõigust sellega, et ei

edastanud võlgnikule kohtutäituri 25. juuli 2021 menetlusdokumenti. TsMS § 477 lg 9 kohaselt

võib kohus hagita menetluses edastada menetlusosalistele menetlusdokumendid kohtu valitud

viisil, kuid see viis peab toimikust nähtuma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnikule on

kohtutäituri 25. juuli 2021 seisukohad tehtud nähtavaks 3. septembril 2021, st pärast maakohtu

määruse tegemist. Toimikust ei nähtu, et menetlusdokument oleks võlgnikule varem ka mingil

muul viisil edastatud. Samas leiab ringkonnakohus, et see menetlusõiguse rikkumine ei tingi

maakohtu

määruse

tühistamist,

kuna

see

on

olnud

võimalik

kõrvaldada

määruskaebemenetluses. Nimelt on võlgnik esitanud 23. septembril 2021, st pärast seda, kui tal

oli võimalik tutvuda avaldaja 25. juuli 2021 seisukohtadega, määruskaebuse täienduse.

Ringkonnakohus leiab, et selles menetlusdokumendis oli võlgnikul võimalik esitada omapoolne

seisukoht või vastuväited avaldaja 25. juuli 2021. a menetlusdokumendile.

11. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuses esitatud etteheiteid maakohtule

seoses maakohtu istungi protokolli kättesaadavaks tegemisega. TsMS § 477 lg 8 kohaselt

protokollib

kohus

hagita

menetluses

menetlustoiminguid

enda

äranägemisel.

Menetlustoiminguga seotud asjaolud tuleb ära märkida hiljemalt kohtulahendis. Protokolli

parandamise õigust menetlusosalistel hagita menetluses ei ole. Seega ei pidanud maakohus

protokolli enne määruse tegemist menetlusosalistele edastama.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka ülejäänud määruskaebuses sisalduvad menetluslikud

etteheited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgnik on heitnud maakohtule abstraktselt

ette tõendamiskoormise valet jaotust, eelmenetluse ebapiisavust, kohtutäituri esitatud tõendite

vastuvõtmist ja menetlusosaliste ebavõrdset kohtlemist enda väiteid konkretiseerimata. Asja

materjalidest nimetatud rikkumisi ei nähtu.

12. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuse sisulised etteheited täituri otsusele ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. TMS § 131 lg 2 esimese lause kohaselt, kui sissenõude

pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude

täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades

õiglane, võib TMS § 131 lg 1 p-des 6-8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude

sissenõudja avalduse alusel. TMS § 131 lg 2 esimene lause näeb seega ette kolm eeldust

erandjuhul sissetulekule sissenõude pööramiseks. Esiteks on selleks vaja sissenõudja avaldust,

teiseks peab senine täitemenetlus olema ebaõnnestunud või eeldatavasti ebaõnnestumas.

Kolmandaks peab sissenõude pööramine olema õiglane. Võimaluse korral on TMS § 131 lg 2

teise lause kohaselt ette nähtud ka võlgniku ärakuulamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

on põhjendatult tuvastanud nende eelduste täidetuse. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu põhjendustega.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku ärakuulamata jätmine ei tingi

kohtutäituri otsuse tühistamist. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu praktikale (20. märtsi

2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 20) ja ringkonnakohus nõustub sellega.

Ärakuulamise põhiline eesmärk on saada võlgnikult teavet tema majandusliku seisundi ja

muude sissenõude pööramise otsuse tegemiseks vajalike asjaolude kohta. Maakohus leidis

õigesti, et kohtutäituril oli teave võlgniku majandusliku seisundi ja muude vajalike asjaolude

kohta olemas juba varasematest täiteasjadest ja kohtumenetlustest. Samuti oli võlgnikul

võimalus enda asjakohased seisukohad esitada praeguses kohtumenetluses.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et võlgniku väide, et kohtutäituril puudus

sissenõudja avaldus TMS § 131 lg 2 kohaldamiseks, ei ole põhjendatud.

TMS § 131 lg 2 esimene lause ei pea silmas sissenõudja eraldi avaldust, milles taotletaks

võlgniku sissetulekutele erandjuhul sissenõude pööramist. Selles vaid korratakse TMS § 23

lg-s 1 märgitud põhimõtet, mille järgi täitemenetluse alustamiseks on üldjuhul vaja sissenõudja

avaldust. Piisav on TMS § 23 kohane täitmisavaldus, kui selle järgi taotletakse muu hulgas

sissenõude pööramist võlgniku sissetulekutele (sh nõudeõigusele). Seejuures ei ole sissenõudja

kohustatud täitmisavalduses eraldi märkima, et asjakohaste eelduste olemasolu korral soovib ta

TMS § 131 lg 2 kohaldamist. Kohtutäitur saab täitmisavalduse alusel rakendada kõiki

õigusaktides ette nähtud sunniabinõusid sissenõudja nõude rahuldamiseks, sh TMS § 131 lg 2,

arvestades samal ajal võlgniku seaduses sätestatud huvidega (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a

määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 17.1).

Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et kohtutäitur on arestinud võlgniku

töövõimetoetuse ilma sissenõudja avalduseta. Kohtutäituril oli olemas sissenõudja avaldus

(tl 69) TMS § 131 lg 2 kohaldamiseks. Esitatud täitmisavaldusest nähtub, et sissenõudja on

taotlenud sissenõude pööramist võlgniku nõudeõigustele.

15. TMS § 131 lg 2 kohaldamise teine eeldus on see, et võlgnikul ei ole muud vara või

olemasolev vara on mittearestitav (nt teatud vallasasjad TMS § 66 kohaselt) või see on niivõrd

vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult

ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul

olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on

võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt TMS § 59 jj).

Riigikohus on leidnud, et ei ole võimalik täpselt ette kindlaks määrata ajalist piiri, millal saab

lugeda täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes ebaõnnestunuks. Ebaõnnestunuks lugemine

sõltub konkreetsest täitemenetlusest. Üldise kriteeriumina ajalise piiri kohta tuleks lähtuda

mõistlikust ajast. Ebaõnnestumisele võib nt viidata vahetult enne täitemenetlust mõne teise

sissenõudja nõude alusel korraldatud täitemenetluse tagajärjetus vms (vt nt Riigikohtu

20. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 17.2).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud TMS § 131 lg 2 kohaldamise teise

eelduse olemasolu. Võlgniku suhtes on käimas mitu täitemenetlust. Kohtutäituril oli olemas

selge ülevaade võlgniku varadest ja sissetulekutest. Võlgnik ei ole määruskaebuses toonud välja

asjaolusid, mis annaksid aluse väite, et võlgnikul on piisavalt vahendeid täitmisel oleva nõude

rahuldamiseks. Võlgnik on ise korduvalt märkinud, et tal puuduvad rahalised vahendid nõude

rahuldamiseks. Asjaolu, et võlgnik võib kunagi tulevikus saada pärandi või lotovõidu, on

hüpoteetiline ning kohtutäitur ei saa võlgniku majandusliku seisu hindamisel arvestada

tulevikus tekkida võivate rahaliste vahenditega. Ka võlgniku enda esitatud vara nimekirjast

nähtub, et võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oma kohustusi täita.

Seega leiab ringkonnakohus, et täidetud on ka töövõimetoetuse arestimise teine eeldus ehk

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja

nõude täielikule rahuldamisele.

16. Põhjendatud ei ole võlgniku väide, et täidetud ei ole TMS § 131 lg 2 kohaldamise kolmas

eeldus, st sissenõude pööramine võlgniku töövõimetoetusele ei ole õiglane.

Võlgnik leiab, et töövõimetoetuse arestimine ei ole õiglane, kuna kohtutäitur ei ole hinnanud,

kas võlgniku töövõimetoetuse arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt

vajalikus määras. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtule esitatud kohtutäituri 10. märtsi

2021. a otsusest (tl 55-57) nähtub, et kohtutäitur on hinnanud võlgniku toimetulekut.

Kohtutäitur on hinnanud võlgniku põhjendatud kulude suuruseks 410 eurot kuus ja tema

sissetuleku suuruseks 500 eurot 40 senti kuni 515 eurot 29 senti kuus, millest on järeldanud, et

võlgniku sissetulekust 25 euro suuruse osa arestimine ei kahjusta ebamõistlikult võlgniku

toimetulekut. Sellest tulenevalt on kohtutäitur asunud seisukohale, et sissenõudja huvid

kaaluvad üles võlgniku huvid, mistõttu on sissetuleku arest 25 euro ulatuses põhjendatud.

Kohtutäitur on tuvastanud võlgniku põhjendatud kulude suuruse Tartu Maakohtu 28. augusti

2020 määruse alusel tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX, milles maakohus on põhjalikult hinnanud

mh võlgniku vajaduste suurust. Ringkonnakohtu hinnangul võis kohtutäitur sellest määrusest

lähtuda. Maakohtu määrus oli tehtud natuke enam kui pool aastat enne kohtutäituri otsust.

Kohtutäitur võis eeldada, et võlgniku vajadused ei ole selle aja jooksul oluliselt muutunud.

Võlgnik ei ole ka praeguses menetluses esitanud ühtegi konkreetset väidet selle kohta, kui

suured on tema vajadused või kuidas need on võrreldes varasemaga muutunud.

17. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb muuta maakohtu põhjendusi TMS § 132 lg 12

kohaldamise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et TMS § 132 lg 12 kohaldamisel

saab võlgniku toimetuleku hindamisel lähtuda üksnes Statistikaameti avaldatud arvestuslikust

elatusmiinimumist. TMS § 132 lg 12 kohaldamisel tuleb sissetuleku arestimise lubatavust

hinnata kahes järgus. Esiteks, kas võlgniku sissetuleku jääb alla Statistikaameti avaldatud

arvestusliku elatusmiinimumi, millisel juhul ei ole sissetuleku arestimine üldse lubatud. Kui

võlgniku sissetulek ületab arvestusliku elatusmiinimumi, on kohtutäituril omakorda

kaalutlusõigus, millises ulatuses võlgniku sissetulek arestida. Seejuures tuleb hinnata

konkreetse võlgniku vajadusi, mitte arvestuslikku elatusmiinimumi (vt Riigikohtu 20. märtsi

2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p-d 18.3 ja 21-22). See ei too aga kaasa maakohtu

määruse tühistamist, kuivõrd nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, on kohtutäitur kaalunud

sissetuleku arestimisel konkreetse võlgniku vajadusi, mitte lähtunud üksnes arvestuslikust

elatusmiinimumist.

TMS § 132 lg 12 kohaldamise täiendavaks eelduseks on asjaolu, et sissenõude pööramine

võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. See

kattub TMS § 131 lg 2 kohaldamise eeldusega, mille täidetust on ringkonnakohus analüüsinud

määruse p-s 15.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud võlgniku kanda

(TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 10). Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt

kindlaks asja lahendanud maakohus.

19. Maakohus andis võlgnikule menetlusabi määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu

summas 15 eurot tasumiseks. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, sh tema suhtes

algatatud täitemenetluste arvu, ning võlgniku puuet esineb ringkonnakohtu hinnangul TsMS

§ 190 lg-s 7 sätestatud mõjuv põhjus vabastada võlgnik määruskaebuselt tasutud riigilõivu

summas 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

20. Võlgnik on esitanud taotluse asendada jõustunud lahendis võlgniku nimi initsiaalide või

tähemärgiga ning mitte avalikustada võlgniku isikuandmeid (isikukood, sünniaeg, aadress jne).

Ringkonnakohus rahuldab vastava taotluse TsMS § 462 lg 2 alusel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin