2-20-3284/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3284

Kohtuasi

X hagi Y (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks

kostja pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.02.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.02.2021 määrus osaliselt hageja kasuks

väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas ning suurendada väljamõistetud

menetluskulu 582 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Harju Maakohtu 10.02.2021 määrus on edasi kaebamata jõustunud osas, millega

kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 1050 eurot ja sellelt summalt viivis.

3. Maakohtu määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Mõista Y-lt X kasuks välja menetluskulud summas 1632 eurot, sh käibemaks.

3.2. Menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-20-3284

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 12.11.2020 otsusega hagi ja tunnustas hageja

nõuet kostja pankrotimenetluses summas 118 690,06 eurot. Kõik menetluskulud jäid kostja

kanda. Maakohtu otsus jõustus 15.12.2020.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid tema menetluskulud maakohtus 3432

eurost, millest 300 eurot moodustab riigilõiv ning 3132 eurot õigusabikulud 18 tunni õigusabi

eest tunnihinnaga 174 eurot (käibemaksuga).

Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Arvestades hageja esindaja seotust

pankrotimenetlusega alates selle algusest üle nelja aasta tagasi ja asjaolu, et kostja seisukohad

ja tõendid olid hagejale juba varasema kohtumenetluse kaudu teada ning ühtegi uut tõendit või

asjaolu menetluses ei esitatud, tuleks hageja menetluskulusid vähendada 80% ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 10.02.2021 määrusega kindlaks hageja hüvitatavad menetluskulud 1050

euro ulatuses (õigusabikulu 750 eurot, riigilõiv 300 eurot) ning mõistis selle summa kostjalt

hageja kasuks välja. Ühtlasi märkis maakohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 pidas maakohus hageja

esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 6 tundi ja 15 minutit ning vaidluse

keerukust arvestades õigustatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

maakohus taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ei rahuldatud ja rahuldada

hageja taotlus täiendavalt 2044,50 euro ulatuses. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Maakohus on hageja õigusabikulusid vähendanud diskretsiooni piire rikkudes ja kulude

põhjendatust kohaselt hindamata. Kohus on lähtunud esindaja tunnitasu määrast, mis ei ole

kuidagi kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Hageja menetluskulud ei olnud kuidagi

ülepaisutatud: 5 tundi ja 45 minutit on tavapärane ja mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks,

tõendite analüüsiks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks. Kostja 01.05.2020

vastus oli väga mahukas, mistõttu ei ole põhjendatud hageja 20.05.2020 menetlusdokumendi

ajakulu vähendamine kõigest kahele tunnile. Niisamuti oli mõistlik istungiks valmistumise

(2 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamise (1 tund ja 15 minutit) ajakulu.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

6.1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, jäädes varasemalt esitatud vastuväidete juurde.

Kostja vastuses esitatud väited ja tõendid ei saanud hagejale tulla üllatuslikult, kuna hageja

esindaja oli neid juba varasemalt analüüsinud tsiviilasja nr 2-16-14325 menetluses. Samade

argumentide uuesti kordamine ei saa võtta nii kaua aega.

2-20-3284

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osalise rahuldamata

jätmise osas. Kostja määruskaebust ei esitanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4

teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes kostjalt 1050 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmise

osas edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb hageja kasuks väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue

määrusega suurendada hüvitatavaid menetluskulusid 582 euro võrra. Ülejäänud osas jääb

maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 2² ja § 463 lg 2 koostoimes esitab ringkonnakohus

resolutsiooni juures maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

Esmalt märgib kolleegium, et maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks rahuldamata kokku 2382 euro ulatuses (=3432–1050). Määruskaebust

lahendades lähtub kolleegium aga kaebuse piiridest, milles hageja taotleb kostjalt täiendavalt

2044,50 euro väljamõistmist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles

viidatud varasem praktika).

11.1. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Kuigi maakohus on

iseenesest õigesti märkinud, et tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja

raames eraldiseisvalt ja kõnealust kohtuasja ei saa pidada keskmisest keerukamaks, on ekslik

maakohtu sedastus, mille kohaselt võis 2020. aastal praktikas tavaliseks pidada vandeadvokaadi

tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse pigem

vähest keerukust arvestades peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja tasumäära

põhjendatuks 144 euro ulatuses (käibemaksuga).

11.2. Kaebaja väiteid esindaja ajakulu põhjendamatu vähendamise kohta peab kolleegium

õigustatuks osaliselt. Menetluses esitatud dokumentide sisu ja lisade mahtu, aga ka vaidluse

korduvust arvestades tuleb hagiavalduse koostamise ja kostja vastusele kohtu nõutud seisukoha

esitamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikku ajakulu suurendada kokku 3 tunni võrra. Ka

hageja esindaja kogemusi ja varasemat kokkupuudet vaidluse aluseks olevate materjalidega

arvestades ei saa 2 tundi pidada piisavaks, et koostada ja esitada kohtule korrektne hagiavaldus

ega vastata 8-lehelisele arvukate lisadega hagivastusele. Kolleegium nõustub hagejaga, et

nimetatud osas ei ole maakohtu põhjendused põhjendatud ja vajaliku ajakulu märkimisväärseks

vähendamiseks piisavad. Ülejäänud osas ei ole maakohus kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

2-20-3284

hindamisel kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohus jagab maakohtu arusaama, et vaidluse sisu

ja mahtu arvestades on 19.03.2020 menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud

ajakuluks 15 minutit ning kohtuistungiks valmistumiseks 1 tund.

Kokkuvõtvalt on menetluse käigu ja asja keerukusega kooskõlas hageja esindaja ajakulu 9

tunni ja 15 minuti ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude

hüvitamiseks 1332 eurot (=9,25×144), millele lisandub riigilõiv 300 eurot. Ringkonnakohus

suurendab hagejale hüvitatavaid menetluskulusid 582 euro (=1332–750) võrra. Kokku kuulub

hageja kasuks kostjalt välja mõistmisele 1632 eurot (=1332+300).

Hageja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib kohus TsMS

§ 177 lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et kostjal tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras. Viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta kostjalt 1050 euro

väljamõistmise osas maakohtu määruse varasemat jõustumise aega.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause ning TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm