2-16-4856/162 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-4856

Kohtuasi

Osaühingu Texlin ja RIAB Teedeehitus OÜ hagi Y, C,

X ja Q vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise ja sellest

hoidumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.01.2021 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Q määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: Osaühing Texlin (registrikood 10002572)

Hageja II: RIAB Teedeehitus osaühing (registrikood

10632043)

ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto;

Kostja III: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus

Kostja IV: Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Meelis Krautmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.01.2021 määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 20.01.2021 määrus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles

maakohus määras kindlaks kostja I menetluskulud ja mõistis need koos viivisega

hagejatelt välja ning osas, milles maakohus määras kindlaks W menetluskulud ja

mõistis need kostjalt IV välja.

3. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.

4. Rahuldada X taotlus ja asendada kohtumääruse jõustumisel selle arvutivõrgus

avaldamisel tema nimi initsiaalidega.

2-16-4856

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 23.03.2017 otsusega hagi rahuldamata ja

menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Maakohtu 23.03.2017 otsus jõustus hageja II

ja kostja II osas 19.05.2017. Kostja II menetluskulud määras maakohus rahaliselt kindlaks

10.07.2017 määrusega.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.11.2017 otsusega Harju Maakohtu 23.03.2017 otsuse

muutmata. Riigikohus tühistas 02.05.2018 otsusega ringkonnakohtu 03.11.2017 otsuse ja saatis

asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Uuel läbivaatamisel jättis Tallinna Ringkonnakohus 16.06.2020 otsusega maakohtu

23.03.2017 otsuse resolutsiooni muutmata ja hageja I apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja I kanda. Riigikohus jättis 26.10.2020 määrusega

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja I kanda.

Kostja III menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku

23 522,40 eurot järgmiselt: maakohtus 10 768,80 eurot, ringkonnakohtus 10 821,60 eurot ja

riigikohtus 1932 eurot. Kostjale III osutati õigusabi tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga,

vandeadvokaat Mikk Lõhmus) ja 144 eurot (käibemaksuga, advokaat Indrek Kangur). Samuti

sisaldus kostja III menetluskulude hulgas päringutega seotud kulu 24 eurot.

Kostja IV menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku

6721,20 eurot järgmiselt: maakohtus 3751,20 eurot, ringkonnakohtus 2370 eurot ja riigikohtus

600 eurot. Kostjale IV osutati õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga).

Hagejad vaidlesid kostjate III ja IV menetluskulude suurusele vastu, leides, et menetluskulud

maakohtus on selgelt ebamõistlikud. Kostjate põhjendatud menetluskuludeks maakohtus saaks

olla kokku maksimaalselt 3567 eurot. Kostjate III ja IV kulud on olnud kogu menetluse vältel

põhjendamatult ja ebavajalikult dubleeritud. Selgelt ülepaisutatud on ka apellatsioonimenetluse

kulud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 20.01.2021 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks kostja I

menetluskulud 8244 euro ulatuses, kostja III menetluskulud 13 574,40 euro ulatuses ja

kostja IV menetluskulud 4509 euro ulatuses ning mõistis need summad hagejatelt I ja II kostjate

kasuks välja. Ühtlasi kohustas maakohus hagejaid I ja II tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Samuti määras maakohus kindlaks W menetluskulud summas

875,52 eurot ja mõistis need kostjalt IV välja.

2-16-4856

7.1. Hagejate vastuväidet, mille kohaselt kostjate III ja IV kui elukaaslaste menetluskulusid

tuleks vähendada, kuna vaatamata sarnastele vastuväidetele ja menetluslikule positsioonile ei

võtnud nad endale ühist esindajat, ei pidanud maakohus põhjendatuks. Küll aga vähendas kohus

kooskõlas menetluse käiguga hüvitatavaid menetluskulusid järgmiselt.

7.2. Kostja III menetluskulusid hinnates leidis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 175 lg-le 1 tuginedes, et lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud ja kohtupraktikaga

kooskõlas olevaks määraks saab käesolevas asjas lugeda 144 eurot (käibemaksuga). Esindaja

õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega analüüsides pidas maakohus põhjendatuks ja

vajalikuks ajakuluks maakohtus 45,4 tundi, ringkonnakohtus 42,7 tundi ning Riigikohtus

6 tundi. Koos dokumentaalsete tõendite saamise kuluga määras maakohus kostja III vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suuruseks 13 574,40 eurot (= 6537,60 + 24 + 6148,80 + 864).

Kostja III taotlus jäi rahuldamata 9948 euro ulatuses.

7.3. Kostja IV esindaja tunnitasu põhjendatud määraks pidas maakohus kohtupraktikat ja

vaidluse asjaolusid arvestades 108 eurot (käibemaksuga). Esindaja õigusabitoiminguid ja neile

kulunud aega analüüsides hindas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks maakohtus

27 tundi ning ringkonnakohtus 14,75 tundi, määrates kostja IV menetluskulude suuruseks

kokku 4509 eurot (= 2916 + 1593). Kostja IV taotlus jäi rahuldamata 2212,20 euro ulatuses.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

Kostjad esitasid määruskaebused, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada osas, milles

maakohus menetluskulude kindlaksmääramise taotluseid ei rahuldatud ja rahuldada kostjate

taotlused täies ulatuses.

Kostja III määruskaebuse väited olid kokkuvõtvalt järgmised.

9.1. Maakohus on põhjendamatult, esindaja kõrget kvalifikatsiooni, kogemusi ja vaidluse

keerukust arvesse võtmata vähendanud lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määra 168-lt

eurolt 144 euroni. Sealjuures ei ole maakohus arvestanud elukalliduse tõusuga. Lisaks on

maakohus rikkunud diskretsiooni piire ajakulu põhjendamatu vähendamisega. Kõik kostja III

lepingulise esindaja õigusabitoimingud olid põhjendatud ja vajalikud.

Kostja IV määruskaebuse väited olid kokkuvõtvalt järgmised.

10.1. Maakohus on põhjendamatult, esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvesse

võtmata vähendanud lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määra 144-lt eurolt 108 euroni.

Sealjuures ei ole maakohus arvestanud elukalliduse tõusuga. Lisaks on maakohus rikkunud

diskretsiooni piire ajakulu põhjendamatu vähendamisega. Kõik kostja IV lepingulise esindaja

õigusabitoimingud olid põhjendatud ja vajalikud.

Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis hagejatele tähtaja neile vastamiseks.

11.1. Hageja I vaidles määruskaebustele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Ainetud on kaebuste väited seoses tunnitasu määra ja elukalliduse tõusuga. Maakohus on

kostjate tunnitasu hinnates tuginenud kohtupraktikale, mis vastab kohtuasja alguse ajale.

Keskmise brutopalga kasv ei õigusta õigusabiteenuse osutaja tasude samatempolist kasvu.

Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu ei ole pärast menetluse algust tõusnud. Asi ei olnud

keskmisest keerukam ning asja mahukus tulenes üksnes kostjate suurest arvust, mis mõjutas

vaid hageja, mitte aga iga kostja menetluskulusid. Võrdlus hageja õigusabi mahuga on

asjakohatu, kuna hageja pidi vaidlust pidama nelja kostjaga, kellest igaüks osales menetluses

2-16-4856

vaid enda osas. Seejuures on hagejat kogu menetluse esindanud vandeadvokaat tunnihinnaga

144 eurot, mida kohaldati ka kostjate I–III vandeadvokaadist esindajatele. Puudub igasugune

mõistlik põhjendus, miks kostja III lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu peaks olema

kõrgem. Advokaatidele laieneb rida advokatuuriseadusest tulenevaid nõudeid, mistõttu ei ole

kostja IV mitte-advokaadist esindaja puhul advokaadiga võrreldav tunnitasu põhjendatud.

Kostjatele osutatud õigusabi ei ole olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, vaid oli tugevasti

paisutatud. Maakohus on kostjate menetluskulusid hinnates kaalutlusõigust õigesti rakendanud

ega ole kaalutlusvigu teinud.

Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Ringkonnakohtule esitatud määruskaebustes on vaidlustatud maakohtu määruse osa, millega

kostjate III ja IV menetluskulude kindlaksmääramise taotluseid ei rahuldatud. Ülejäänud osas

on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes edasi kaebamata

jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas

seaduslik ja põhjendatud ning kaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles

viidatud varasem praktika). Tutvunud määruskaebuste väidetega, leiab ringkonnakohus, et

maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldused kostjate III ja IV õigusabikulude kohta põhinevad

osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kohus on kulude kindlaksmääramist ja

osalist vähendamist asjakohaselt põhjendanud. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib

kolleegium veel järgmist.

Kaebajate esindajate ajakulu põhjendatus ja vajalikkus ei saa tuleneda sellest, milline oli

menetluskulude nimekirjade kohaselt hageja esindajate ajakulu. Poolte menetluskulud ei pea

olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas

õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte

võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18.05.2010

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Antud juhul ei ole poolte menetluskulud võrreldavad

ainuüksi kostjate paljususest tulenevalt. Hageja I on vastusena määruskaebustele õigesti

märkinud, et iga kostja osales menetluses iseseisvalt, samas kui hageja pidas korraga vaidlust

mitme kostjaga. Teisalt ei ole maakohus tulenevalt menetluskulude jaotusest hageja esindajate

ajakulu hinnanud ning ka see ei tarvitsenud olla tervikuna põhjendatud ja vajalik.

Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest

tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses.

2-16-4856

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Seega võib

esindaja teha osaliselt dubleerivaid toiminguid või tutvuda tsiviilasja toimikuga keskmisest

märksa sagedamalt, kuid sellised menetluskulud ei pea olema vastaspoole poolt piiramatus

ulatuses hüvitatavad. Vaidluse asjaolusid arvestades ei pea ringkonnakohus esindajakulude

hüvitamist maakohtu poolt väljamõistetust suuremas ulatuses põhjendatuks.

Maakohus on õigesti vähendanud ajakulu, mis esindajatel kulus kaaskostjate

menetlusdokumentide analüüsile ja neile vastamisele. Erinevalt hagejast ei olnud kaaskostjad

üksteise suhtes menetluse vastaspooleks, mistõttu ei ole kostjate III ja IV ning hageja

menetluslik roll ja seega ka vastuväidete esitamiseks kuluv vajalik ajakulu võrreldav.

Menetlusosalise ja advokaadi vahelise suhtluse kulud ei ole TsMS § 175 lg 1 tähenduses

eraldiseisvalt hüvitatavaks menetluskuluks (vt Riigikohtu 27.11.2019 määrust tsiviilasjas nr

2-18-10073, p 22 ja 04.03.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 20). Nõupidamised

peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate

toimingutega, mille väljundiks on reeglina kohtule esitatav menetlusdokument. Kuna kaebajaid

esindas kogu menetluse kestel sama esindaja, võib eeldada, et hiljemalt eelmenetluse lõpuks,

aga eeskätt asja läbivaatamisel järgmistes kohtuastmetes, oli esindajal piisav arusaam ja üldpilt

vaidlusega seotud asjaoludest, mistõttu ei saa suuremat ajakulu põhjendada sellega, et esindaja

pidi end järjepidevalt vaidluse asjaoludega kurssi viima. Kolleegiumi hinnangul võtab enam

aega just väite või asjaolu esmakordne analüüs ja sellele vastamine, mitte argumentide

kordamine edasises menetluses.

Maakohus on õigesti jätnud kostja IV kassatsioonimenetluse kulud välja mõistmata.

Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Isegi kui Meelis Krautmann

saanuks Riigikohtus olla kostja IV nõustajaks, siis TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi nõustaja

kulusid ei hüvitata. Kui nõustajal puudub TsMS § 218 järgi vajalik kvalifikatsioon, puuduvad

tal eelduslikult ka piisavad teadmised selleks, et täita menetluses õigusabi andva isiku rolli

viisil, mis õigustab selle välja mõistmist vastaspoolelt.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et tegemist oleks olnud keskmisest

keerukama vaidlusega. Kohtumenetluse kestus iseenesest tsiviilasja keerukust ei kinnita (vt

Riigikohtu 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 16). Kohtuasjas polnud vajadust

kohaldada Euroopa Liidu või välisriigi õigust või välislepinguid ning poolte argumendid jäid

menetluse kestel vaatamata mõningatele menetluslikele keerdkäikudele valdavalt samaks.

Maakohus arvestas esindajakulude hindamisel, et kostjate õiguste kaitseks oli kvalifitseeritud

esindaja kasutamine vajalik. Kuigi vaidluse maht oli tulenevalt menetlusosaliste paljususest

keskmisest suurem, pidi iga kostja vastu vaidlema vaid tema vastu suunatud nõuetele.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma tähtsust kostja III argument, mille kohaselt on

ta füüsilise isikuna tasunud oma menetluskuludelt kõik maksud, kuid hageja saab oma

menetluskulu kanda ettevõtte kuludesse, mis tähendab tulumaksu võrra kokkuhoidu. Samuti ei

oma vaidlustatud määruse kontrollimisel tähendust kostja IV lapseootus ja sellest tulenev

heatahtlikkus. Taotlus W menetlusse kaasamiseks jäi 06.01.2020 määrusega rahuldamata ning

vastavad menetluskulud kostja IV kanda.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ka

kostjate III ja IV esindajate tunnitasu põhjendatuse määramisel diskretsioonipiire ületanud.

2-16-4856

23.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd

keeruline, et rakendada mitte-advokaadist esindajale 108 eurost (käibemaksuga) kõrgemat

tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud määrad

üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku

vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Arvestades asja sisu ja menetluse

alguse aega, peab ka ringkonnakohus kostja IV lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks

108 eurot (käibemaksuga), mis on mitte-advokaadist esindaja kohta ka käesoleval ajal

keskmine või sellest veidi kõrgem. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab teistelt õigusteadmistega

esindajatest advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve.

23.2. Niisamuti on ringkonnakohtu hinnangul asja keerukuse ja menetluse käiguga kooskõlas

maakohtu poolt kostja III esindaja suhtes kohaldatud tunnitasu 144 eurot (käibemaksuga).

Kostja III on kaebuses märkinud, et vajadus kõrgelt kvalifitseeritud esindaja palkamise vastu

tulenes asjaolust, et hagejad olid end esindama palganud valdkonna tippadvokaadid, mistõttu

puuduvad argumendid, miks oleks kostja III pidanud oma õiguste kaitseks valima madalama

kvalifikatsiooniga ning odavama tunnihinnaga advokaadi. Kolleegium nõustub sellega, kuid

märgib, et puudub ka põhjus eeldada, miks peaks kostja III esindaja suhtes kohaldama kõrgemat

tunnitasu kui teiste menetlusosaliste (kostja III kinnitusel) kõrgelt kvalifitseeritud esindajatele.

Hagejat on kogu menetluses esindatud vandeadvokaatide poolt tunnihinnaga 144 eurot

(käibemaksuga), mida maakohus kohaldas ka kostjate vandeadvokaatidest esindajate suhtes.

Keskmise brutopalga kasvust viimasel kümnendil ei saa teha järeldust õigusabiteenuse

osutajate tasude kasvule samas tempos. Eelnevat kinnitab tõsiasi, et kostjale III osutati

õigusteenust sama tunnitasuga nii menetluse alguses 2016. kui menetluse lõppedes 2020. aastal.

Eeltoodust tulenevalt pole ringkonnakohtul alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale ja

lugeda kostja III lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks suuremas ulatuses kui seda tegi

maakohus.

Kokkuvõtvalt ei anna määruskaebuste väited alust vaidlustatud osas maakohtu määruse

tühistamiseks või muutmiseks ega määruskaebuste rahuldamiseks.

TsMS § 462 lg 2 näeb ette, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga. Kostja III taotlusel

asendatakse kohtulahendi avalikustamisel tema nimi initsiaalidega.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Resolutsiooni punkti 3 osas ei

ole määrus edasikaevatav (TsMS § 462 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm