2-20-15123/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-15123

Tsiviilasi

Credit.ee hagi Baltkilp OÜ ja Aleksei Mamtšenkovi

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

19 637 eurot 65 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. märtsi 2021 osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Ruusi (end. Mamtšenkov) apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/kostja

II:

Aleksei

Ruus

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Viktor Särgava

Vastustaja/hageja:

Credit.ee

OÜ

(registrikood

1189079),

seaduslik

esindaja

Jelena

Bogdanova,

volitatud esindaja Rasmus Vaher

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. märtsi 2021 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud seitse dokumentaalset tõendit Baltkilp OÜ

maksevõime hindamise kohta tsiviilasja materjalide juurde võtmata.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aleksei Ruusi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Credit.ee OÜ (hageja) esitas 15.10.2020 hagi Baltkilp OÜ (kostja I) ja Aleksei Ruusi (end.

Mamtšenkov) (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja

kasuks välja laenu põhiosa 9127,69 eurot ja intressi 1035,98 eurot ning 15.10.2020 seisuga

arvestatud viivise 1099,96 eurot ja edasiulatuva viivise viivisemääraga 0,25% päevas alates

16.10.2020 kuni põhinõude tasumiseni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot.

Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt välja

menetluskulud 750 eurot ning menetluskulu tasumisega viivitamise korral viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 06.02.2020 laenulepingu nr

XXXXXXXXXXX, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu 10 000 eurot perioodiga 10

kuud. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II

06.02.2020 käenduslepingu nr XXXXXXXXXXX. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli

lepingu sõlmimise tasu 100 eurot, laenu kogusumma (s.o laenu põhiosa koos laenu kasutamise

eest tasutava intressiga) 11 823,10 eurot, aastane intressimäär 36%, krediidi kulukuse määr

45,96%, viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, osamaksete arv 10

ning viimase osamakse tähtpäev 06.12.2020.

Kostja I tasus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisena kokku 1868,25 eurot. Kostja II

laenumakseid ei tasunud. Kuivõrd kostja I oli sissenõutavaks muutunud laenumakse

tagastamisega viivituses kauem kui kolm kuud ning ei tasunud ka ühtegi sellele järgnevat

osamakset, ütles hageja 23.09.2020 laenulepingu üles.

Käenduslepingu p-de 1, 7 ja 9 kohaselt vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenulepingust

tulenevate laenuvõtja kohustuste täitmise eest solidaarselt laenuvõtjaga oma vastutuse

maksimummäära ulatuses. Käenduslepingu järgi on kostja II vastutuse maksimumsumma

22 150 eurot.

Hagejal on kostjate vastu nõue laenu põhiosa tasumiseks 9127,69 eurot. Laenulepingu

eritingimuste kohaselt on aastane intressimäär 36%. Seega hagejal on kostjate vastu nõue

intressi tasumiseks 1035,98 euro suuruses. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on viivisemäär

0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Seega hagejal on kostjate vastu nõue

viivise tasumiseks 1099,96 euro suuruses. Kostjad sõlmisid laenulepingu oma majandus- ja

kutsetegevuse raames ning puudub alus lugeda viivisemäära ebaproportsionaalselt suureks.

Puuduvad sellised tõendid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks.

Hageja selgitas, et tegi enne laenu- ja käenduslepingute sõlmimist laenuanalüüsi kostja I ja

kostja II krediidivõimelisuse väljaselgitamiseks. Kostja I on varasemalt laenu võtnud 11 korda

ja alati on käendajaks olnud kostja II. Kõik eelnevatest lepingutest tulenevad kohustused on

täidetud.

2. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja II leidis, et on alusetu nõuda perioodil 06.06.2020 kuni 23.09.2020 põhivõlalt

paralleelselt nii intressi (36% aastas) kui viivist (0,25% päevas).

Kostja II ei vaidlustanud sissenõutavaks muutunud viivist. Kostja II palus vähendada hageja

poolt nõutava viivise 0,25% päevas (st 90% aastas) alates hagiavalduse esitamisest nullini.

Vastasel juhul peaks kostja II hagi rahuldamisel hakkama hagejale tasuma laenusumma pealt

laenuintressi 90% aastas olukorras, kus VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär on juba alates

01.06.2016 määraga 0%. Sealjuures kostja II on eraisik ehk tarbija, kelle puhul laenuintress

90% aastas on ilmselgelt ülemäärane.

Hageja ei ole kostja I krediidivõimekust välja ei selgitanud. Kui hageja oleks seda teinud, siis

oleks selgunud, et kostja I ei olnud krediidikõlbulik. Hageja rikkus krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 47 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Eelnimetatud kohustuse

rikkumisega on hageja kostjale II kahju tekitanud käenduskohustuse tekkimise näol. Kui hageja

oleks kostjale I laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei oleks

kostjale I laenu antud. Sellest tulenevalt ei oleks ka kostjal II tekkinud käendusest tulenevaid

kohustusi (VÕS § 127 lg 4). Hageja nõue on kokku 13 362,43 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

hageja oma kohustuse (KAVS § 47 lg 1) rikkumisega tekitanud kostjale II kahju summas 13

362,43 eurot. Kostja II tasaarvestas omapoolse nõude 13 362,43 eurot hageja vastu kattuvas

osas hageja nõudega kostja vastu ehk summas 13 362,43 eurot.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 11.03.2020 osaotsusega hagi kostja II vastu osaliselt ja mõistis

kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 9127,69 eurot, intressi 1035,98 eurot, viivise

15.10.2020 seisuga 1099,96 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot, kokku 11 308,63 eurot,

ning alates 16.10.2020 viivise põhivõlgnevuselt 0,25% päevas, kuid mitte rohkem kui

10 841,37 eurot (22 150 eurot - 11 308,63 eurot). Maakohus mõistis välja menetluskulud hageja

kasuks 750 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud korras

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Kuna hagis kostja I vastu oli menetlus pankrotiseaduse § 20 lg 3 alusel peatunud, lahendas

maakohus hageja nõude kostja II vastu, tehes kostja II vastu esitatud hagi osas asjas osaotsuse.

Maakohus leidis, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise, sh viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulude eest, käendaja vastutuse

maksimumsumma ulatuses.

Hageja sissenõutava viivise arvestus 15.10.2020 seisuga on seaduslik ja põhjendatud. Hageja

on arvestanud intressi lepingu kehtivuse ajal vastavalt maksegraafikule kuni lepingu

ülesütlemiseni 23.09.2020. Lepingu kehtivuse ajal on hagejal õigus nõuda viivist iga üksiku

osamakse tasumisega viivitamise eest ning alates lepingu ülesütlemisest kogu tasumata

põhivõlalt.

Hageja on esitanud viivisenõude selliselt, et nõuab lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivisele viivist alates 16.10.2020 kuni põhivõlgnevuse summas 9127,69 euro

lõpliku tasumiseni viivisemääraga 0,25% päevas. Hageja ei ole nõuet kostja II vastutuse

maksimumsummat arvestades piiranud. Kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud,

siis saaks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis

ületab käendaja vastutuse piirmäära VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleval

juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostja II kui käendaja enda viivitusele. Hagis

on tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumistele, mille eest kostja II vastutab

käendajana solidaarselt kostjaga I. Seetõttu leidis maakohus, et käendajalt välja mõistetavat

edasiulatuvat viivist tuleb piirata käendaja vastutuse maksimumsummaga.

Edasiulatuva viivisenõude puhul taotles kostja II viivise vähendamist. Maakohus selgitas, et

kohus ei saa viivise vähendamisel arvestada seda, et kostja II käendajana on eraisik ehk tarbija.

Kostja II ei ole esile toonud põhivõlgnikust tulenevaid asjaolusid, mis annaksid alust viivist

vähendada. Kuna kostja II vastutus on piiratud käendaja maksimumsummaga, ei saa tekkida ka

olukorda, kus viivisenõue ületaks kordades põhinõuet.

Hageja sõnul on kostja I varasemalt võtnud hagejalt laenu veel 11 korral ning esitanud kohtule

andmed selle kohta, et need kohustused on täidetud. Kostja II on märkinud üldsõnaliselt, et kui

hageja oleks kostja I krediidivõimekust kontrollinud, siis oleks selgunud, et kostja I ei olnud

krediidikõlbulik. Samas ei ole kostja II oma seisukohta põhjendanud ning toonud välja

konkreetseid asjaolusid, mille tõttu kostjale I ei oleks tohtinud laenu anda. Maakohus ei

nõustunud kostjaga II, et kostjale I on laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja II esitas 12.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja

teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Krediidiandjal on kohustus krediidi andmisel järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja II selgitas hagivastuses, et enne kostjale I laenu andmist hageja kostja I

krediidivõimekust ei kontrollinud. Tegemist oli negatiivse asjaoluga ja kostja II ei saanud seda

kuidagi tõendada. Seetõttu oleks pidanud hageja tõendama, et ta kontrollis laenu andmisel

kostja I krediidivõimekust. Kui hageja oleks kontrollinud kostja 1 laenukõlblikkust, siis oleks

selgunud, et kostja 1 ei olnud krediidikõlbulik ja talle ei oleks tohtinud laenu anda. Kuivõrd

maakohus jättis selle asjaolu õigesti tuvastamata, jättis maakohus ebaõigesti ka käsitlemata

kostja II põhjendused kahjunõude ja selle tasaarveldamise kohta hagi aluseks oleva nõudega.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohustuse rikkumisega on hageja kostjale II kahju

tekitanud käenduskohustuse tekkimise näol. Kostja II tasaarvestas 15.12.2020 hagivastuses

omapoolse nõude 13 362,43 eurot hageja vastu kattuvas osas hageja nõudega kostja vastu

13 362,43 eurot. Seega nõuded kostja II vastu lõppesid.

Maakohus on ekslikult leidnud, et kui laenulepingu kehtivuse ajal laenuvõlgnik viivitab laenu

tagasimaksmisega, siis on laenuandjal õigus nõuda võlgnevatelt summadelt samaaegselt nii

intressi kui viivist. Kuivõrd kohtuotsuse põhjendatavas osas puuduvad nii intressi kui

viivisearvutused, siis ei saa kostja II numbrilisi vastuväiteid kõrvanõuete osas esitada.

Maakohtu arvutuskäik on teadmata.

Kostja II on eraisik ehk tarbija, kelle puhul laenuintress 90% aastas on ilmselgelt ülemäärane.

Maakohus selgitas, et viivise vähendamist võiks õigustada vaid kostjast I tulenevad põhjused

ja selliseid asjaolusid ei esine. Arvestades asjaolu, et maakohus tuvastas (maakohtu otsuse p.

17), et kostja I on koheselt pankrotistumas, siis maakohus leidis ebaõigesti, et viivise

vähendamiseks alused puuduvad.

Kostja II leiab, et kogu nõue kostja II vastu on alusetu ja seega on alusetu ka

sissenõudmiskulude väljamõistmine 45 eurot. Hageja hagi kostja II vastu baseerub

VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäenduslepingul. VÕS § 1131 tarbijast võlgnikule ei kohaldu.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning

menetluskulud kostja II kanda.

Vastutustundliku laenamise regulatsioon ei kohaldu seetõttu, et põhi- ja käendusleping on

sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses. Seega puudub ka tasaarvestav nõue.

Hageja hindas laenu andmisel nii põhivõlgniku kui käendaja krediidivõimelisust. Lähtudes

andmetest, mida hageja sai avalikest andmekogudest ning kostjate esitatud dokumentidest, ei

tuvastanud hageja kostjate puhul ühtegi ajutisele ega ka pikaajalisele maksevõimetusele viitavat

asjaolu.

Käendusleping on sõlmitud apellandi majandustegevuses ja sellest tulenevalt ei saa lähtuda

tarbijatele kohalduvast ja lubatud intressimäärast.

Sissenõudmiskulud on tekkinud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku viivituse tõttu,

kelle kohustusi kostja II käendab. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt II võla

sissenõudmiskulusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja II apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

menetluskulud jätta kostja II kanda.

Kostja II vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas täies ulatuses. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on tuvastatud faktiliste asjaolude alusel kohaldanud seadust õigesti ja teinud

õiged järeldused ning ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse

põhjendusi.

7. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebusele lisatud 7 dokumentaalset tõendit kostja

I maksevõime hindamise kohta asja juurde võtmata TsMS § 652 lg 4 alusel ja loeb need hagejale

tagastatuks. Hageja ei ole põhjendanud tõendite asja juurde võtmise vajalikkust ega ole esitanud

uute tõendite juurdevõtmise taotlust.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata tema

vastuväiteid seoses hageja nõude tasaarvestamisega

Maakohus jättis õigesti kostja II tasarvestusavaldusega arvestamata, kuna kostjal II puudus

tasaarvestatav nõue hageja vastu.

Ringkonnakohus märgib, et laenuvõtja (kostja I) oli juriidiline isik, kes võttis laenu oma kutse-

ja majandustegevuses. Kostja II laiendab tarbijakrediidile kohaldatavaid tingimusi ekslikult

juriidilise isiku laenulepingule. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks siduda vastutustundliku

laenamise printsiipi juriidiliste isikutega (ettevõtjatega). Erandina on VÕS § 403 lg 2 kohaselt

laiendatud tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid nõudeid ka füüsilistele isikutele, kes

võtavad laenu iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks. Seaduse eesmärk on kaitsta

tarbijat ja erandina ka iseseisvat majandustegevust alustavat isikut krediidi võtmisel samal viisil

kui tarbijat. Kostja I ei ole tarbija ning talle ei kohaldu ka VÕS § 403 lg 2 regulatsioon.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas, et hageja

kontrollis seadusega ettenähtud ulatuses kostja I krediidikõlbulikkust (maakohtu otsuse p. 30)

ning ei korda neid põhjendusi.

Ringkonnakohus märgib, et kui kostja II leidis, et hageja on kostjale I andnud laenu seadust

rikkudes, pidi ta esile tooma, milles konkreetselt rikkumine seisnes. Kostja II väited maakohtus

olid üldsõnalised, viited vastustustundliku laenamise printsiibile ei olnud põhjendatud ning

nende alusel ei tekkinud hagejal kohustust täiendavate tõendite esitamiseks. Kui kostja II oli

seisukohal, et tal puudub võimalus tõendite esitamiseks, kuna need asuvad hageja käes, siis pidi

kostja II esitama TsMS § 236 lg 2 alusel maakohtule taotluse.

9. Kostja II väide, et hageja on arvestanud viivist ja intressi samaaegselt, ei ole täpne.

VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral.

Hageja on arvestanud intressi lepingu kehtivuse ajal vastavalt maksegraafikule põhivõlalt kuni

lepingu ülesütlemiseni 23.09.2020. Põhivõlaga tasumise viivitamise korral oli hagejal õigus

viivist nõuda ning tegemist ei ole VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keelu rikkumisega.

Põhjendamatu on kostja II väide, et kuna kohtulahendis puudub viivise arvestus ei saa ta

vastuväiteid viivise arvestusele esitada. Hageja esitas viivise arvestuse hagis, kostja II vastas

hagile ja esitas viivise osas kaks vastuväidet: esiteks enne lepingu ülesütlemist arvestatud viivis

on ebaseaduslik, teiseks tuleks viivist vähendada. Kostja II ei vaidlustanud maakohtus hageja

arvestusi Kui kostjal II oli selles osas ebaselgus, pidi ta seda maakohus esile tooma.

Ringkonnakohus märgib ka, et maakohtu otsuse kirjeldavas osas on hageja viivise arvestus

esitatud tabeli kujul.

10. Kostja II taotlus vähendada edasiulatuvat viivist ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtuga (maakohtu otsuse p 28). Kostja II ei ole maakohtule esitanud

väiteid, mis annaksid alust vähendada viivist alla põhinõude summa. Viivise nõudmise õigus

tuleneb võlausaldajale seadusest (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Viivise määr tulenes

praegusel juhul kostjaga I sõlmitud lepingust. Kostjal II ei ole kohustust edasiulatuvat viivist

tasuda, kui ta täidab kohtuotsusega väljamõistetud nõuded. Viivise rakendumine sõltub

kostjast II ning võlausaldaja ei pea võlgnikule ega käendajale kohustuse täitmist eraldi meelde

tuletama. Praegusel juhul oli kostjal II huvi käendada juriidilisest isikust põhivõlgniku

kohustust ning tal pidi olema ülevaade võlgniku majanduslikust olukorrast ning täitmata

kohustustest.

11. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel kostja II kanda. Hageja on ringkonnakohtule avaldanud, et temal apellatsioonimenetluses

kulusid ei ole.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi