2-21-9064/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-9064

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9064

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks

ja kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.A. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat C.C. (e-

post: XXX)

Kostja B.B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada kostja B.B. kasuks kantud isiklik kasutusõigus korterile aadressil XXX,

registriosa nr XXX.

3. Tuvastada kostja B.B. kohustus anda nõusolek XXX, registriosa nr XXX seatud

isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks.

4. Asendada kostja B.B. tahteavaldus jõustunud kohtuotsusega.

5. Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX

kolmandasse jakku teisele järjekohale kantud isiklik kasutusõigus korterile B.B.

kasuks.

6. Nõuda välja kostja B.B. ebaseaduslikust valdusest A.A. valdusesse XXX

(kinnistusregistri nr XXX, katastritunnus XXX).

7. Jätta menetluskulud kostja B.B. kanda.

8. Välja mõisa kostjalt B.B. riigituludesse riigilõiv 600 eurot, mille tasumisest oli hageja

hagiavalduse esitamisel vabastatud, ning hagejale riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu 453,60 eurot, kokku 1053,60 eurot.

9. Kostjal B.B. tuleb 1053,60 eurot tasuda riigituludesse käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates 90 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole.

Tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

10. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele (v.a riigituludesse

väljamõistetud menetluskulude tasumise osas).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu

asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Hagiavaldusest nähtub, et käesolevaks hetkeks on tekkinud olukord kus B.B. tarvitab

igapäevaselt XXX. Isikul on tugev XXX ning XXX isik oluliselt kodurahu. B.B. kasutab teiste

isikute, kes samuti elavad aadressil XXX, suhtes vaimset ja osaliselt ka füüsilist vägivalda.

Samuti on kostja käitunud lugupidamatult temale isikliku kasutusõigusega seatud korteri

suhtes. Kostja lõhub pidevalt erinevaid esemeid, sh lausa korteri seinu jms. Kostja pole käitunud

XXX korteriomaniku suhtes heauskselt, tema käitumine on tekitanud pingeid ning seetõttu on

kannatanud ka hageja ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejal ja kostjal on kolm ühist XXX:

D.D, kes õpib XXX, D.D, kes õpib XXX ning E.E, kes käib XXX. Kostja ei aita tasuda korteri,

milles ta elab, majapidamisega kaasnevaid kulutusi, lisaks ei aita ta tasuda söögile tehtud

kulutusi ega maksa oma XXX. Kostja käitumine teiste elamus elavate isikute suhtes on

äärmiselt üleolev, pahatahtlik, alkoholisõltuvusest tulenevalt ei hoolitse isik ka oma hügieeni

eest. Olukorra tõsidust näitab asjaolu, et ajavahemikul 01.05.2019 kuni 31.08.2020.a. on

Politsei-ja Piirivalveametis registreeritud seitse juhtumit. Kõik juhtumid on seotud sellega, et

kostja on olnud alkoholijoobes, räuskab, sõimab, lõhkunut korterit, ähvardanud või olnud lausa

vägivaldne. Registreeritud juhtumitest nähtub, et kostja pahatahtliku käitumise tulemusena on

kannatanud ka XXX. Lisaks on ainuüksi aastal 2021 poole maikuu jooksul registreeritud kaks

juhtumit. Registreeritud juhtumitest nähtub, et kostja on käitunud XXX suhtes äärmiselt

pahatahtlikult

ning

kiuslikult.

Taaskord

on

kostja

olnud

alkoholijoobes.

F.F.

sotsiaaltööspetsialist on 17.12.2020.a koostatud vastuskirjas samuti kirjeldanud, et leibkonna

põhiliseks probleemiks on kostja XXX, mille tõttu on negatiivselt mõjutada saanud pere kodune

keskkond. Ka sotsiaaltööspetsialust on kirjeldanud asjaolusid, millest nähtub, et kostja tegevus

on oluliselt halvendanud nii hageja kui ka XXX vaimset heaolu. Vastusest nähtub, et kostja on

tekitanud pidevalt tülisid, tekitanud XXX füüsilist valu ning vägivalda ning kostja käitumise

tõttu on pidanud nii hageja kui ka XXX pöörduma abi saamiseks psühholoogi poole. F.F.

lastekaitsespetsialist on arvamusel, et kostja tugev XXX mõjutab tugevalt kodust keskkonda

negatiivselt, kostja käitumine põhjustab hagejale ning XXX sügavat psühholoogilist kahju,

mille tagajärjel vajavad kõik pereliikmed psühholoogilist abi. Asjaolu, et kostja tegevus mõjub

halvasti ka laste heaolule näitab alaealise lapse D.D. suhtes antud tagasiside, mille kohaselt

esineb XXX olukordades kalduvus ärevuse tõusule. Samuti on D.D. õpiraskuste parandamiseks

vajalik tagada rahulik, minimaalne tähelepanu hajutavate stiimulite mõju. Kuivõrd kostja ei ole

nõus vabatahtlikult kokkuleppega sõlmima tema kasuks seatud isikliku kasutusõigust ega

lahkuma XXX korterist, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole eesmärgiga lõpetada kostja

kasuks seatud isiklik kasutusõigus ning nõuda välja kostja ebaseaduslikust valdusest hageja

valdusesse XXX.

26.10.2021. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ja taotleb

tagaseljaotsuse tegemist. Kostja on ilmunud istungile alkoholijoobes. Kohus tuvastas joobe

politsei kaasabil korrakaitse seaduse § 38 alusel. B.B. viibis kohtuistungil alkoholijoobes,

puhudes alkomeetrisse 2,5 promillise joobe. Politseiautos täpsustavast testist nr XXX

nähtub, et lõplik lugem on 1,08 mg/l - 0,10.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile

(alkoholijoobes avalikule ilmumine on käsitletav mitteilmumisena), muu hulgas eelistungile,

teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või

lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei

rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotlusel teeb kohus asjas tagaseljaotsuse.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks.

Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Hageja on menetlusabi korras vabastatud riigilõivu summas 600 eurot tasumisest ning kohus

on rahuldanud hagejale riigi õigusabi korras määratus esindaja tasutaotluse summas 453,60

eurot.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule

menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Arvestades et kohus rahuldas hagi ning jättis

menetluskulud kostja kanda, tuleb riigilõiv 600 eurot, mille tasumisest oli hageja hagiavalduse

esitamisel vabastatud, ning hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 453,60 eurot,

kokku 1053,60 eurot kostjalt riigituludesse välja mõista.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi

kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates

15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend

näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud

nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

Kostjal tuleb TsMS § 179 lg 5 kohaselt tasuda 1053,60 eurot riigituludesse käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates 90 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole ning

kostjal tuleb TsMS § 179 lg 9 alusel tasumisega viivitamise korral tasuda võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik