2-21-6178/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

3. november 2021, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-21-6178

Tsiviilasi

A.O. hagi I.O. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.O, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja seaduslik esindaja: K.K, isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post XXX

Kostja: I.O, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.O. hagi I.O. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista I.O. elatis A.O. kasuks järgmiselt:

1.1. 1760 eurot 20.04.2021 kuni 30.11.2021 eest;

1.2. 240 eurot kuus alates 01.12.2021 kuni A.O. täisealiseks saamiseni

XX.XX.XXXX.

2. Jätta rahuldamata A.O. hagi I.O. elatise väljamõistmiseks perioodi 01.09.2021 kuni

19.04.2021 eest.

3. I.O. tasuda elatis A.O. arveldusarvele XXX. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest

ette (PKS § 100 lg 4).

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

5. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

2/5

6. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on A.O. (hageja) 20.04.2021 hagi I.O. (kostja) vastu

elatise nõudes (tl 1-2).

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates 2020. aasta juunikuust kokkulepitud elatist

tasunud. Hageja seaduslikul esindajal vara puudub, igakuine sissetulek on ca XXX

eurot. Kostjal teadaolevalt vara puudub. Hageja igakuistele vajadustele kulub kokku

XXX eurot järgmiselt: eluase XXX eurot, toit 150 eurot, transport 5 eurot, sidekulu 20

eurot, tervishoid 5 eurot, hügieenitarbed XXX eurot, riided ja jalanõud XXX eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 300 eurot alates juunist

2020.a. Hageja palub elatis kanda hageja arveldusarvele XXX.

2. Kostja palub 10.05.2021 vastuses jätta hagi rahuldamata (tl 8-9). Kostja kinnitab, et

temal vara puudub. Kostjal puudub hetkel töö. Kostja on sotsiaalmeedias ära

blokeeritud ning tema telefoni numbrid on ära blokeeritud. Kostja on kahe aasta

jooksul kuni juunini 2020.a vabatahtlikult omavahelise kokkuleppe alusel iga kuu

tasunud hageja seadusliku esindaja nõutud summa 300 eurot ja tihti rohkemgi. Kostja

andis nii autoremondi, kütuse, reisirahasid, andis tekkinud kommunaalvõlgade jaoks,

ostis riideid, jalanõusid jne 2-3 korda rohkem kui nõutud elatisraha. 2020.a juunikuus

ostis kostja hagejale riideid ja jalanõusid 300 euro eest ning andis veel 100 eurot

hagejale muudeks kulutusteks. Hageja seadusliku esindaja vastus oli, et tema tahab

lisaks veel 300 eurot. Kostja ei olnud sellega nõus. Peale seda ei ole hageja seaduslik

esindaja kostjaga suhelnud ega kostjale vastanud. Kostja ei nõustu selle summaga,

mida hagiavalduses nõutakse, ega nende kulutustega, mis on hagiavaldusse märgitud.

3. Kohus korraldas 03.06.2021 eelistungi (tl 14), kuhu kostja ei ilmunud (kohtukutset ei

õnnestunud kätte toimetada). Kohus korraldas 22.06.2021 uue eelistungi, kuhu ei

ilmunud kumbki pooltest (tl 19). 01.07.2021 määrusega jätkas kohus asja arutamist

kirjalikus menetluses, selgitas asjas olulisi õigusnorme ja tõendamiskoormist ning

andis pooltele vastamiseks tähtajad (tl 20).

4. Hageja teatas 24.08.2021 kohtule (tl 25-26), et vähendab nõutava elatise summat 240

euroni kuus. Hageja ei loobu tagasiulatuvast nõudest alates juuni 2020.a, kuid

vähendab seda 3 kuu võrra kostja poolt hagejale ostetud riiete ja telefonide arvelt.

5. Kostja ei esitanud hageja 24.08.2021 seisukohale omapoolset vastust.

6. Kohus andis 05.10.2021 määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks

ning määras kindlaks otsuse tegemise aja (tl 29). Pooled kohtule lõplikke seisukohti ei

esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3/5

7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning poolte menetluskulud tuleb jätta

poolte endi kanda.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel

on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt

antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS §

100 lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

9. XX.XX.XXXX sündinud A.O. (hageja) vanemad on K.K. (hageja seaduslik

esindaja) ja I.O. (kostja) (rahvastikuregistri väljavõte, tl 3). Vaidlust ei ole selle üle, et

hageja vanemate kooselu on lõppenud ning hageja elab hageja seadusliku esindaja

juures. Seega tuleb kostjal PKS § 100 lg 2 I lause järgi täita lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel.

10. Lapse

ülalpidamiskohustuse

täitmine

tähendab

lapse

igapäevaste

vajaduste

rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Hagiavalduse kohaselt ei

ole kostja alates 2020. aasta juunikuust vabatahtlikult kokkulepitud elatist tasunud.

Kostja on kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et kuni 2020. aasta juunikuuni tasus ta

vabatahtlikult omavahelise kokkuleppe alusel elatiseks 300 eurot ja tihti rohkemgi.

Seega pole poolte vahel vaidlust selles, et kostja ei ole alates 2020. aasta juunikuust

hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Eeltooduga on kostja rikkunud seadusest

tulenevat lapse ülalpidamise kohustust. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjalt

hageja kasuks elatise väljamõistmine on põhjendatud.

11. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 101

lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Töötasu alammäär on alates 01.01.2020 Vabariigi

Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 alusel kuus 584 eurot. Seega on PKS § 101

lg 1 kohane minimaalne elatis 292 eurot. Ka Riigikohus on oma praktikas leidnud, et

eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada

(vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13; 26.11.2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14; 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

12. Hagiavalduse järgi on hageja kulutused kuus kokku 490 eurot ning koosnevad

järgmisest: eluase XXX eurot, toit XXX eurot, transport 5 eurot, sidekulu 20 eurot,

tervishoid 5 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot. Kostja on oma

vastuses hagiavalduses märgitud kulutustele vastu vaielnud ning leidnud, et hagejal

tuleb kulutusi tõendada. Hageja on edasise menetluse kestel nõutavat elatise summat

vähendanud 300 eurolt 240 euroni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206

lg 1 järgi on hagejal menetluse kestel õigus suurendada või vähendada oma nõuet ning

eeltoodut ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel hagi muutmiseks. Seega nõuab hageja

kostjalt elatist isegi vähem kui on kehtiv elatise miinimumsuurus. Kuna vaidlust ei ole

selles, et hagi esitamise seisuga kandis hageja regulaarsed ülalpidamiskulud vaid

hageja seaduslik esindaja ning hageja palub elatise kostjalt välja mõista

miinimumsummast väiksemas summas, ei ole hagejal kohustust tõendada hageja

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.

4/5

13. Ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb arvestada PKS § 102 ja

§ 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 105 lg 3 alusel täidavad mitu sama

astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka

tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 2 I ja III

lause järgi ei vabane vanemad PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuleb eeldada,

et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p

17). Riigikohus on 29.04.2015 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 p-s 14 märkinud, et

vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut

ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

14. Kostja on vastuses hagiavaldusele küll väitnud, et temal puudub vara ning hetkel ka

töö, kuid ta ei ole oma väidete kinnituseks esitanud kohtule ühtki tõendit. Tõendamata

väited on paljasõnalised ning kohus ei saa nendega otsuse tegemisel arvestada. Kohus

on kostjale 01.07.2021 määrusega selgitanud PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 1 ja lg 2 sisu

ning tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole esitanud kohtule seisukohta ega tõendeid

selle kohta, et temal esineks mõjuv põhjus nõutava elatise summa vähendamiseks.

Seega ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et ta ei suuda nõutava 240 euro

ulatuses hageja ülalpidamises igakuiselt osaleda.

15. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

igakuine elatis summas 240 eurot alates hagiavalduse esitamisest.

16. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi 20.04.2021.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja elatise tasumist tagasiulatuvalt alates 2020. aasta

juunikuust. Menetluse kestel on hageja elatise tasumise tagasiulatuvat perioodi

lühendanud kolme kuu võrra. Seega nõuab hageja kostjalt elatise tasumist

tagasiulatuvalt alates 2020. aasta septembrikuust.

17. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist

nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla

kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud

ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (vt nt Riigikohtu

25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20).

18. Kostja väitel on ta üritanud hageja seadusliku esindajaga saada elatise küsimuses

kokkuleppele, kuid hageja temaga ei suhtle ning on ta sotsiaalmeedias ära blokeerinud

ning samuti blokeerinud tema telefoninumbri. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et ta on alates 2020. aasta juunikuust järjepidevalt kostjalt elatise tasumist

nõudnud, kuigi kohus pani hagejale 01.07.2021 kohtumäärusega selle kohustuse.

Kuigi kumbki pool ei ole kohtule esitanud tõendeid kostja varalise seisu kohta, on

hageja hagiavalduses märkinud, et kostjal vara puudub, ning kostja on hageja

sellekohase väite oma vastuses omaksvõtnud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et

elatise tagasiulatuv väljamõistmine oleks kostjale äärmiselt koormav ja asetaks ta

raskesse olukorda. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks perioodi 01.09.2020 kuni

19.04.2021 eest tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

5/5

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta

nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik