2-20-9620/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-9620

Tsiviilasi

Holm Bank AS-i hagi Peeter Kroonbergi ja Foorum

Puit OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela vastu

nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Kroonbergi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja II): Peeter Kroonberg (isikukood

XXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): Holm Bank AS (registrikood

14080830), esindaja Sarmi Värv

Kostja I: Foorum Puit OÜ (pankrotis, registrikood

11533171)

Kostja III: Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje

Tael

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 17. märtsi 2021. a otsus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Peeter Kroonbergi apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta vastu võtmata apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Holm Bank AS (hageja) esitas 3. juulil 2020 Tartu Maakohtule Foorum Puit OÜ (pankrotis)

(kostja I), Peeter Kroonbergi (kostja II) ja Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje

Taela (kostja III) vastu hagi nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena summas 23 438 eurot 18 senti (rendimaksed

22 971 eurot 93 senti, viivis 473 eurot 25 senti ja trahvid 50 eurot).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 3. märtsil 2017 rendilepingu nr NOR 17-

0019, mille kohaselt andis hageja kostjale I rendile kauba hinnaga 27 000 eurot (ilma

käibemaksuta). Kostja I ei täitnud rendilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

Rendimaksed on tasutud kuni 30. juuni 2018 rendimakseni. Hilisemad rendimaksed on

tasumata. Hageja edastas kostjale I 28. jaanuaril 2019 rendilepingu ülesütlemisavalduse.

Ülesütlemise avalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud võlg 23 495 eurot 18

senti. Poolte kokkuleppel jäi rendiobjekt kostja I valdusesse hoiule.

Tartu Maakohtu 11. detsembri 2019. a määrusega kuulutati tsiviilasjas nr 2-19-10335 välja

kostja I pankrot ja pankrotihalduriks nimetati kostja III. Hageja esitas pankrotihaldurile

tähtaegselt nõudeavalduse, mis jäeti võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata, kuna kostja I

ja kostja II esitasid vastuväite hageja kogunõudele 23 945 eurot 18 senti ning kostja III vaidles

hageja nõudele vastu summas 523 eurot 27 senti.

Lepingu sõlmimise hetkel ei saanud kostjal I või tema esindajatel tekkida kahtlust võlausaldaja

osas. Leping on kolmepoolne rendileping, rendiobjekti finantseerijaks on hageja, kes saab

rendiobjekti omandiõiguse ja lepingujärgsed igakuised rendimaksed. Rendiobjekti müüjaks on

Nord Varaliising OÜ, kes on kontaktisikuks lepinguga seotud küsimustes. Kostja I on

kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu põhitingimuste ja üldtingimustega. Kogu

senise rendiperioodi on kostja I esindaja saanud hagejalt arveid rendimaksete tasumiseks ning

meeldetuletuskirju, kui rendimakse on jäänud tähtaegselt tasumata. Tasumata rendimaksete

võlg lepingu ülesütlemise seisuga on 22 971 eurot 93 senti.

Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras 0,15% päevas, perioodi 30. august 2018

kuni 28. jaanuar 2019 eest 473 eurot 25 senti.

Hageja esitas 9. augustil 2018 kostjale I võla meeldetuletuse ja leppetrahvi nõude 50 eurot.

2. Kostja II vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kuna tegemist on kasutuslepinguga, siis on kostja II nõus nõudega kuni lepingu ülesütlemiseni.

Rendilepingu juurde lisatud üldtingimused on tüüptingimused, mis on sisulises vastuolus

kokkulepituga, sh kasutusrendi olemusega ning on ebamõistlikult kahjustavad.

Kostja II hinnangul on müüjaks Haapsalu Metal OÜ, kellega on sõlmitud ka allkirjastatud

müügileping, mistõttu on ebaõige väide, et leping on kolmepoolne ning müüjaks on Nord

Varaliising OÜ.

Hageja nõue sisaldab ka käibemaksu, millelt omakorda arvestatakse viivist, mille suurus on

ebaõige. Viivise suurus peaks olema üldtingimuste tühisuse tõttu seadusjärgne. Käivet ei ole

tekkinud ega teki, kuna hageja ütles lepingu üles, mistõttu ei ole ka selle pealt kõrvalnõuete

arvutamine õige ja korrektne.

Rendilepingu üldtingimused on tühised, kuna lähevad seadusega vastuollu, sest lepingus

keelatakse rentnikul kõige elementaarsemad õigused - kui leping on allkirjastatud, siis puudub

igasugune õigus taganeda.

Kostja II oli seisukohal, et lepingute üleandmise/jagunemiste teateid ei ole kostjale II edastatud.

3. Kostja III esitas nõudele vastuväite summas 523 eurot 27 senti, ülejäänud nõude osas kostja

III vastu ei vaielnud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja I võlg hageja ees 4582 eurot 16 senti.

Kostja III leidis, et hageja kõrvalnõuded ja leppetrahv on ebamõistlikud ning esitas vastuväite

tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 162. Enne lepingu ülesütlemist tekkinud võla kohta on

hageja esitanud arved koos käibemaksuga. Hageja nõue peaks olema käibemaksu võrra, s.o

3826 eurot väiksem, kuna hageja ei ole esitanud kostjale arvet, et kostjal I tekiks võimalus

käibemaks tagasi küsida. Kostja III esitas taotluse kõrvalnõuete vähendamiseks summas 523

eurot 27 senti.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 17. märtsi 2021. a otsusega hagi ja tunnustas hageja rendilepingust

tulenevat nõuet Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu

(pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2) nõudena summas 23 438 eurot 18 senti. Maakohus

jättis menetluskulud 49% ulatuses kostja I kanda, 49% ulatuses kostja II kanda ja 2% ulatuses

kostja III kanda ning mõistis kostja I pankrotivarast 147 eurot, kostjalt II 147 eurot ja kostjalt

III 6 eurot hageja kasuks välja menetluskulude katteks.

Pooled vaidlevad selle üle, kes olid lepingupooled, kas üldtingimuste tüüptingimused on

tühised ja kas hagejal on õigus nõuda tasumata rendimakseid koos käibemaksuga ilma

sellekohast arvet esitamata.

Kohus ei nõustunud kostjatega selles, et pole aru saada, kes on lepingu pooleks. Asja

materjalidest nähtuvalt on Nord Varaliising OÜ teinud kostjale I 28. veebruaril 2017

pakkumuse (tl 53, 65), mille sisuks oli seadme rent vastavalt Haapsalu Metal OÜ pakkumisele

ning sisuliselt samadel tingimustel on 3. märtsil 2017 sõlminud Nord Varaliising OÜ (müüja),

Koduliising OÜ (rendileandja) ja Foorum Puit OÜ (rentnik) rendilepingu nr NOR17-0019

kappimismasina rentimiseks vastavalt Haapsalu Metal OÜ pakkumisele. Lepingu

üldtingimuste (tl 12) p-d 1.1 ja 1.2 sätestavad, et rendileandja finantseerib rentniku poolt välja

valitud rendiobjekti kasutamist lepingus sätestatud tingimustel ja korras ning garanteerib

kokkulepitud ulatuses rendiobjekti ostuhinna tasumise tingimusel, et rentnik on tasunud

müüjale avansilise makse ning p 2.1. järgi kuulub rendiobjekti omandiõigus lepingu perioodi

kestel rendileandjale, kes müüb selle lepingu perioodi lõppedes tagasi müüjale.

Kohus leidis, et eelpool viidatud rendileping vastab oma sisult ja olemuselt VÕS §-s 361

sätestatud liisingulepingu tunnustele.

Lepingu p 9.1 kohaselt kinnitavad lepingu allkirjastamisega rentnik ning tema esindaja ja

käendaja, et on lepingu ja üldtingimustega tutvunud ja nõus. Seega pidi kostja I tolleaegne

ainuke juhatuse liige Priit Kroonberg rendilepingut allkirjastades ning rendiobjekti vastu võttes

mõistma ja saama aru, kellega ja millistel tingimustel ta tehingu sõlmis. Samuti nähtub Peeter

Kroonbergi 5. aprilli 2017 e-kirjast Nord Varaliising OÜ-le (tl 69), milles kostja I annab teada,

et rendiobjekt on komplektselt kohal ning küsis liisingu graafiku kohta, et oldi teadlikud kes on

tehingu pooled. Kostja I konto väljavõttest (tl 73-74) nähtuvalt tasuti igakuised rendimaksed

Koduliising

AS-ile.

Viimane

oli

nähtuvalt

äriregistrist,

mille

kohaselt

on

OÜ Koduliising (registrikood 10892531) varad jagunemise käigus (jõustus 26. aprillil 2017

registrikaardile jagunemiskande tegemisega) läinud üle Koduliising AS-ile ja ning alates

8. aprillist 2020 on hageja nimeks Holm Bank AS, hageja õiguseellane.

Kohus nõustus kostjaga, et rendilepingu üldtingimused (tl 12) võivad olla tüüptingimused

VÕS § 35 mõttes, mistõttu tuleb kostja II viidatud üldtingimuste p-de 9.1, 9.5 ja 3.5.2 kehtivust

hinnata VÕS § 42 järgi.

Kohus ei nõustunud kostjaga II, et lepingut ei ole võimalik p 9.1 järgi lõpetada. Üldtingimuste

p 9.4 ja 9.5 näevad rentnikule ette võimalused, mis tingimustel on võimalik leping

ennetähtaegselt lõpetada. Kostja II viidatud p 9.5 näeb ette, et kui rentnik soovib lepingu

lõpetada ennetähtaegselt, aga ei soovi rendiobjekti omandada, kohustub ta tagastama

rendiobjekti müüjale lepingu ennetähtaegse lõppemise päeval ja tasuma rendileandjale lepingus

sätestatud rendiperioodi kõik rendimaksed kuni perioodi lõpuni. Üldtingimuste p 3.5.2, millele

kostja II viitab, kohaldatakse rendiobjekti valduse üleandmise kohta ning näeb ette, et kui

rentnik keeldub rendiobjekti vastu võtmast ja lepingu täitmisest, on rendileandjal õigus leping

etteteatamata üles öelda ja rentnik kohustub hüvitama lepingu järgi saamata tulu ja muud

lepingujärgsed tasud arvestusega, kui lepingut oleks täidetud esimesed 10 kuud.

Kohus leidis, et kostja II ei ole põhjendanud eelviidatud lepingu punktide ebamõistlikult

kahjustavat iseloomu ning arvestades lepingu sõlmise eesmärki, olemust ning kaaludes

lepingupoolte huve, ei saa pidada kostja II viidatud üldtingimusi ühte lepingupoolt

ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult kahjustavaks.

Kostja III on viidanud, et hageja rikkus lepingut seoses vara tagastamisega. Vaidlust ei ole

selles, et hageja on rendilepingu üldtingimuste p 9.6.2 järgi üles öelnud 28. jaanuaril 2019 (tl

18-19). Kostjad ei ole vaidlustanud ülesütlemise avalduse kättesaamist, samuti ei ole vaidlust

selle üle, et rendiobjekt on poolte kokkuleppel (tl 81) endiselt kostja I valduses. Asjaolu, et

kostja I ei ole hagejale rendiobjekti tagastanud ei tähenda seda, et kostjal ei tuleks tasuda

rendimakseid lepingu p 4.3 ja üldtingimuste p 9.7.4 järgi, mis näeb ette, et lepingu lõppemise

või ülesütlemise korral on rentnik kohustatud maksma kõik tasumata rendimaksed perioodi

lõpuni.

VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Lepingu p-s 4.3 märgitud rendimaksele lisandub käibemaks ning asjaolu,

et hageja ei ole kostjale I võla kohta arveid esitanud ei tähenda seda, et kostjal I ei ole

lepingujärgset kohustust tasuda rendimakseid koos käibemaksuga. Üldtingimuste p 6.2 näeb

ette, et arve mitte kättesaamine ei vabasta rentnikku rendimakse tasumisest. Asja materjalidest

ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud lepingu muudatuses käibemaksu osas või et kostja I

oleks käibemaksu tasumise kohustusest vabastatud.

Maksekorraldustest (tl 67-69) nähtuvalt on kostja I tasunud vastavalt lepingu p-le 4.4 ja

üldtingimuste p-le 1.1 24. märtsil 2017 müüjale 5500 eurot ja 1080 eurot (tl 67-68). Lepingu p

4.1 ja 4.3 järgi oli rendiperiood 48 kuud ja kostja I kohustuseks oli tasuda igakuine rendimakse

617 eurot 53 senti, millele lisandub käibemaks. Kostja I konto väljavõttest (tl 73-74) nähtuvalt

on kostja I tasunud perioodil 27. aprill 2017 kuni 10. september 2018 hagejale kokku

12 597 eurot 51 senti ehk 17 rendimakset. Seega on kostjal tasumata 31 rendimakset summas

22 971 eurot 93 senti koos käibemaksuga.

Kostja III on esitanud kõrvalnõuete vähendamise taotluse. Kohus oli seisukohal, et viivise ja

leppetrahvi vähendamine, arvestades hageja õigustatud huve, võlgnevuses oldud perioodi

pikkust, võlgnetava summa suurust ning põhivõlgniku majanduslikku seisundit (pankrotis), ei

ole põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja II palus mitte arvestada jaotusettepanekus hageja nõudega ning alternatiivselt analüüsida

lepingu olemust, sh käibemaksu kohaldamise seaduspärasust ja protseduuri pärast pankroti

väljakuulutamist.

Hageja nimi oli rendilepingus märgitud väikeses kirjas ja eraldi lepingu muust olulisest osast.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ei käsitle hagiavalduses, milline pakkumus

hagejale tehti (kas kasutusrent või kapitalirent).

Kohus ei ole hinnanud asjaolu, et kostja I vara ei tagastanud ning hageja ei andnud juhiseid,

kuidas vara tagastada.

Hageja ei esitanud arveid, kuid nõudele on lisatud käibemaks. Nõue peaks olema

käibemaksusumma võrra väiksem. Või alternatiivselt peaks hageja esitama arve ning kostja I

saab käibemaksu tagasi küsida ning kajastada rendimakseid kui oma kulu.

Kostja I ei ole teinud takistusi asja äraviimisele ega mõistlikule müügikiirusele, mistõttu tuleb

vähendada nõude summat vähemalt käibemaksu ning kõrvalnõuete osas ning arvestada juba

makstud summasid.

Rendilepingu tüüptingimused on tühised VÕS § 42 lg 1 ja § 44 alusel, sest need on

ebamõistlikult kahjustavad.

Müüjaks on Haapsalu Metal AS, kellega on sõlmitud ka allkirjastatud müügileping, mistõttu on

ebaõige väide, et leping on kolmepoolne ning müüjaks Nord Varaliising OÜ. Lepingut

allkirjastades ei olnud Nord Varaliising OÜ-l seadet, mida müüa.

Antud seadet ei kasutatud majandustegevuseks enne lepingu lõpetamist enam kui pool aastat,

niisiis ei ole kostja I ka alusetult rikastunud.

Viivise arvestus on ebaõige. Tüüptingimuste tühisuse tõttu kuulub kohaldamisele seadusjärgne

viivis. Kõrvalnõuete arvestus (sh intressi arvestamine) on ebaõige.

Arved peavad sisaldama kindlustust, kuid ei sisaldanud, mistõttu on hageja rikkunud

kindlustuskohustust.

Rendimakseid ei saa käsitleda saamata jäänud tuluna. Hageja soovib alusetult rikastuda.

Maakohus on rikkunud lepingu määratlemisel põhjendamise kohustust. Kohus ei ole võtnud

seisukohta pankrotihalduri alternatiivse taotluse osas. Hageja ei esitanud arveid kostjale I ning

vastavalt käibemaksuseadusele ei saa ilma alusdokumendita käibemaksu tagastust nõuda.

Puudub informatsioon intressiarvestuse kohta.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Nord Varaliising OÜ ja hageja roll konkreetses finantseerimistehingus ei saanud jääda

märkamatuks ega selgusetuks. Pärast positiivset finantseerimisotsust saadeti kostja I esindajale

tutvumiseks kolmepoolne rendileping, millest nähtusid nii tehingu osapooled kui ka nende

õigused ja kohustused (rollid). Pärast rendilepingu sõlmimist on kostja I mitme kuu vältel

tasunud hagejale rendimakseid vastavalt hageja esitatud arvetele ning väljendanud seeläbi

arusaamist tehingu olemusest.

Viited ebamõistlikele tehingutingimustele ei ole asjakohased, kuivõrd kostja I on rendilepingu

tingimusi aktsepteerinud. Rendilepingu tingimustega nõustumist väljendab kostja I esindaja

allkiri rendilepingul.

Koduliising AS-i õigused ja kohustused on läinud üle hagejale, lisaks on kehtiv ka

käenduslepingust tulenev kohustus hageja ees.

Selle finantseerimistoote puhul ei väljastata maksegraafikut. Igakuise rendimakse suurus ja

muud tehinguga kaasnevad tasud on välja toodud rendilepingu esilehel (põhitingimuste punktid

4.2 kuni 4.4), võimalike kõrvalnõuete (nt viivis ja leppetrahv) suurus tuleneb üldtingimustest.

Hageja arvestatav intress on õiglane ning lähtub eelkõige kapitali omahinnast,

konkurentsitingimustest ja turuseisust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on olulises ulatuses jätnud tegemata eelmenetluse

toimingud ning jätnud välja selgitamata poolte seisukohad ja esitatavad tõendid hageja nõude

eelduseks olevate asjaolude kohta. Samuti ei ole maakohus selgitanud pooltele

tõendamiskoormist. Kuivõrd sisuliselt tuleb asjas eelmenetlus tervikuna uuesti läbi viia, ei ole

asja lahendamine ringkonnakohtu menetluses otstarbekas, mistõttu asi tuleb saata maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ja kostja I sõlmitud leping on liisinguleping.

VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt

määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub

aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisingulepingule tüüpilised kohustused

nähtuvad selgelt kohtule esitatud hageja ja kostja I vahelisest lepingust (tl 11-13). Lepingu

üldtingimuste p-st 1.1 nähtub, et lepingu ese antakse kostja I kasutusse, hageja finantseerib seda

ja tagab ostuhinna tasumise. Kostja I omakorda kohustus maksma selle eest hagejale tasu.

10. Vaatamata sellele, et maakohus kvalifitseeris hageja ja kostja I sõlmitud lepingu õigesti,

jättis ta välja selgitamata liisingulepingu järgi hageja nõude eelduseks olevad asjaolud, poolte

seisukohad nende asjaolude kohta ning tõendid, mida pooled selle kohta soovivad esitada.

Maakohtu menetlus piirdus sisuliselt üksnes sellega, et maakohus küsis kostjatelt vastuse hagile

ning hageja seisukoha esitatud vastusele. Olukorras, kus poolte esitatud seisukohtadest nähtub,

et pooltel ei olnud isegi üheselt selge, millise lepinguga tegemist oli (pooled nimetasid lepingut

rendilepinguks), rääkimata sellest, et pooled oleksid välja toonud asja lahendamiseks olulised

asjaolud ja tõendid, ei vasta maakohtu menetlus TsMS § 392 nõuetele.

11. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 367 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab liisingulepingu

ülesütlemisel liisinguandja, st hageja nõuda kulude hüvitamist, mida liisinguandja kandis

seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude

hüvitamist ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude

kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud

liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad,

mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Poolte seisukohtadest nähtub,

et lepingu eseme ostuhind oli 27 000 eurot, millest kostja I tasus otse müüjale 5400 eurot. Seega

finantseeris hageja lepingu eseme omandamist 21 600 euro ulatuses. Lepingu kohaselt pidi

kostja I hagejale tasuma aga 48 osamakset suurusega 617 eurot 53 senti, s.o kokku 29 641 eurot

44 senti. Järelikult hõlmasid kostja I lepingujärgsed maksed ka intressi, mida hagejal pärast

lepingu ülesütlemist VÕS § 367 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei ole õigust nõuda. Hageja ei ole

maakohtus esitanud nõude arvestust selliselt, et kohtul oleks võimalik kindlaks teha, millises

ulatuses hageja nõue sisaldab intressi.

Ringkonnakohus leiab, et lepingu üldtingimuste p 9.7.4, mille kohaselt peab kostja I ka lepingu

ülesütlemisel tasuma lepingujärgseid makseid kuni lepinguperioodi lõpuni, on VÕS § 42 lg 1

kohaselt kostjat I ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus, kuivõrd sellega

rikutakse oluliselt lepingupoolte lepingu ülesütlemisest tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu. Nimelt peaks selle tingimuse kohaselt kostja I jätkama vaatamata ülesütlemisele

lepingust tuleneva põhikohustuse täitmist, samas kui hagejal on õigus nõuda lepingu eseme

tagastamist, st lõpetada enda põhikohustuse täitmine.

12. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist

liisinguandja, s.o hageja omandisse, tuleb hageja nõudest maha arvata ka liisingueseme väärtus

selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Maakohtus esitatud poolte seisukohtadest võib

järeldada, et lepingu eseme omand jäi hagejale. Küll aga on poolte seisukohad ebaselged selles

osas, kas ja millal on eseme valdus hagejale üle antud ning milline oli liisingueseme väärtus

üleandmise ajal. Hagi kohaselt jäi liisinguese poolte kokkuleppel kostja I kätte hoiule. Samas

ei ole selge, millised olid poolte kokkuleppe tingimused (nt kas hageja sai kaudse valduse).

Samuti ei ole selge, kas lepingu ese on jätkuvalt kostja I valduses. Kostja II vastuse kohaselt ei

ole hageja ise teinud midagi lepingu eseme tagasisaamiseks. Kostja III ei ole lepingu eseme

valduse kohta üldse seisukohta väljendanud. Hageja 9. septembri 2020. a menetlusdokumendist

võib pigem järeldada, et hageja on valduse saanud, kuna ta väidetsavalt tegeleb lepingu eseme

müügiga. Ringkonnakohus rõhutab, et olukorras, kus hageja on saanud lepingu eseme valduse,

ei ole asja lahendamisel oluline, kas ta on selle müünud. VÕS § 367 lg 3 kohaselt on oluline

eseme väärtus ajal, mil hageja valduse sai. Sama tuleneb ka lepingu üldtingimuste p-st 9.7.5.

13. Kokkuvõttes saab hageja liisingulepingujärgne nõue hõlmata endas eelkõige lepingu

ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud ja tasumata osamakseid ning VÕS § 367 kohaselt

ülesütlemise ajale järgnevate osamaksete põhivõla osast, millest on lahutatud liisingueseme

väärtus selle tagastamise aja seisuga. Viivist saab hageja nõuda VÕS § 113 lg 6 järgi põhivõla,

mitte aga intressi tasumisega viivitamise eest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hagejale

võimalus selgitada enda nõude kujunemise aluseks olevaid asjaolusid ning kostjatel võimaldada

selle kohta seisukoht esitada. Kõigi hageja nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis

on TsMS § 230 lg 1 järgi hagejal (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-157-14, p 12).

14. Kostja II on lisanud apellatsioonkaebusele tõendid. Ringkonnakohus märgib, et kõik

esitatud tõendid on juba esitatud maakohtu menetluses, mistõttu puudub vajadus neid topelt

asja juurde võtta.

15. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin