3-21-1899/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-1899

Haldusasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 16. augusti

2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 täitmise peatamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. augusti 2021.

a määruse resolutsiooni p 4 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. augusti 2021. a määruse

resolutsiooni punkt 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 16. augusti 2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/159 kinnipeetava Xi

suhtes samast päevast alates vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja Vangla

sisekorraeeskirja § 12 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist,

kehakultuuriga

tegelemise

keelamist

ning

vanglasisese

liikumis-

ja

suhtlemisvabaduse piiramist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude

äralangemiseni.

2. X esitas 16. augustil 2021 Tartu Vangla eeltoodud käskkirja peale vaide.

3. X esitas 16. augustil 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla

16. augusti 2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 täitmise peatamiseks ja vangla kohustamiseks

taastada Xi õigused kuni lõpliku kohtuliku arutamiseni.

X selgitas, et 11. augustil 2021 toimus kambris nr 3006 situatsioon, kus osalesid X ja kaks

kinnipeetavat. Need kaks kinnipeetavat viidi teistesse sektsioonidesse ja nende osas ei

kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vanglal ei ole alust pidada süüdlaseks ainult Xit

ja piirata tema õigusi ja vabadusi. Xil ei ole teiste kinnipeetavate ega ametnikega mingeid

situatsioone olnud aga käskkirjas leitakse, et X kujutab ohtu teistele kinnipeetavatele ja

ametnikele. Kahjulikud tagajärjed on juba saabunud, kuna X jäeti ilma võimalusest tegeleda

spordiga, ringi liikuda ja suhelda. Xil on diagnoositud psüühilised haigused, ta saab ravi, kuid

seoses täiendavate julgeoluabinõude kohaldamisega võib tema psüühiline seisund oluliselt

halveneda. Samuti ei saa X enam helistada igapäevaselt oma perele, mistõttu kaotas ta osaliselt

võimaluse kontakteeruda perega.

4. Tartu Halduskohus kuulutas 19. augusti 2021. a määrusega menetluse kinniseks

(resolutsiooni p 1) ja jättis Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).

Kohus leidis, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata.

Asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks.

Arvestades taotleja põhjendusi, mille kohaselt oli tal konflikt üksnes kahe konkreetse

kinnipeetavaga ning varasemalt ei ole tal teiste kinnipeetavatega ega ametnikega sarnaseid

olukordi esinenud, ei ole kaebuse perspektiiv välistatud.

Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist, mida tuleb

arvestada koos muude asjaoludega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma

olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja

jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist.

Taotleja suhtes kohalduvad piirangud ei ole oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid

esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuigi taotleja sai varasemalt igapäevaselt helistada oma

perekonnale, on talle praegusel juhul tagatud telefoni kasutamise võimalus üks kord nädalas,

s.t tal on säilinud võimalus kontakteeruda oma perekonnaga. Lisaks ei esine Tartu Vangla

meditsiiniosakonna juhata ja psühhiaatri selgitustest ning Xi tervisekaardist vastunäidustusi

üksikvangistuses viibimiseks.

Toimunud konflikti käigus kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda,

põhjustades teineteisele erinevaid kehavigastusi. Vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise

vajadus on kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive. Taotleja

ohtlikkust ei välista tema väide, et tal oli konflikt üksnes kahe konkreetse kinnipeetavaga ning

teiste kinnipeetavate ja ametnike suhtes ei ole mingeid situatsioone olnud.

5. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada.

Taotleja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuste arvu alusel ei saa teha järeldust inimese

ohtlikkuse kohta. Täiendavate julgeolumeetmete kohaldamine on vangla diskretsiooniline

otsus. Vaidlusalusest käskkirjast ei nähtu, kuidas kaebaja distsiplinaarrikkumised, mis ta pani

toime 10 kuud tagasi, mõjutavad kellegi julgeolekut vanglas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldatakse kaebaja suhtes karistusena, kättemaksuks kohtule esitatud kaebuste eest.

Täiendavaid julgeoluabinõusid kohaldati ainult kaebaja suhtes, teised kaks kinnipeetavat

saavad vabalt liikuda ja tegeleda spordiga. Kaebaja psüühiline seisund muutub aina halvemaks,

psühhotroopsete ravimite hulka on suurendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks.

7. Määruskaebuses ei nõustu kaebaja eelkõige sellega, et tema suhtes kohaldati täiendavaid

julgeolekumeetmeid ning kahe kinnipeetava osas, kellega kaebajal füüsiline konflikt toimus,

täiendavaid julgeolekumeetmeid kaebajale teadaolevalt ei kohaldatud.

Ringkonnakohus selgitab, et vaatab läbi määruskaebust halduskohtu määruse peale, millega ei

rahuldatud kaebaja taotlust esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 16. augusti 2021. a

käskkirja täitmise peatamiseks ehk kaebaja soovis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

peatamist, kuid halduskohus leidis, et see pole põhjendatud. Kohus ei analüüsi praeguses

menetlusetapis nimetatud käskkirja õiguspärasust. Asjaolu, kas vangla kohaldas täiendavaid

julgeolekuabinõusid õiguspäraselt, saab lahendada käskkirja õiguspärasuse üle peetava

vaidluse raames. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud 29. augustil 2021

halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 16. augusti 2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 ja 26. augusti

2021. a vaideotsuse nr 1-11/240-2 vaidlustamiseks ning halduskohus võttis käskkirja ja

vaideotsuse tühistamisnõude menetlusse. Haldusasi on registreeritud numbriga 3-21-1977.

8. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla halduskohtu seisukohta, et kaebajal on esialgse

õiguskaitse vajadus, kuna ta paigutati lukustatud kambrisse, keelati tegeleda kehakultuuriga ja

piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning ta kaotas võimaluse helistada

igapäevaselt oma perekonnale.

9. Halduskohus on kaevatava määruse p-s 17 jõudnud järeldusele, et vangla julgeoleku

tagamise ja ohu ennetamise vajadus on kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja

õiguste riive. Ringkonnakohus jagab nimetatud halduskohtu seisukohta. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine on vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 järgi lubatud üksnes

ohuolukorras. Ohuolukorra möödudes tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine

viivitamatult lõpetada (VangS § 69 lg 3). Seetõttu saab täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldada üksnes ajutiselt olukorras kui isik on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule.

Kaebaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta osales konfliktis teiste kinnipeetavatega, mis

päädis füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuste tekitamisega. Kaebaja vägivaldne käitumine ja

vangla sisekorraeeskirjade rikkumine omavad kohtu hinnangul suurt kaalu kaebaja taotletud

esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendamatusele. Eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine ning vanglasisesed liikumis- ja suhtlemispiirangud on sobivad vahendid

vägivaldsete konfliktide ärahoidmiseks. Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus füüsilise

vägivalla ärahoidmise eesmärki määravaks esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel.

10. Esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja täitmise

peatamine on kohtupraktikas erandlik. Käesoleval juhul ei ole see põhjendatud seetõttu, et

vastasel juhul oleks ohus nii vangla julgeolek kui ka teised kinnipeetavad ja vanglaametnikud.

Ringkonnakohus toetab halduskohtu seisukohta, et oluline on see, et täiendavate julgeoleku

abinõude kohaldamine ei ole välistatud taotleja terviseandmeid ja meditsiiniosakonna juhataja

ning psühhiaatri seisukohti arvestades. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et lukustatud

kambris viibimine võib avaldada kahjulikku mõju kaebaja tervisele, kuid sellisel juhul on

taotlejal võimalus pöörduda vangla tervishoiutöötaja poole.

11. Täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamise ajaks ei võetud kaebajalt võimalust suhelda

oma perekonnaga telefoni teel. Nagu halduskohus õigesti märkis, on Tartu Vangla kodukorra p

13.8.1 kohaselt kaebajale tagatud telefoni kasutamine üks kord nädalas.

12. Eeltoodud asjaoludel peab ringkonnakohus mitte põhjendatuks kohaldada esialgse

õiguskaitse abinõusid kaebaja suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamise

peatamiseks, mistõttu jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. augusti

2021. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)