4-10-2086/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-10-2086

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. september 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Vaidlustatud lahend

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

14.06.2010.a.

otsus

väärteoasjas nr: 2302,10,005949 L.I karistamiseks

LS § 7422 lg.3 alusel

Kaebuse esitanud isik

L.I (isikukood: xxx, elukoht: xxx, töökoht

D E OÜ)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

LÕPPOSA

Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 14.06.2010.a.

otsusega väärteoasjas nr: 2302,10,005949 Liiklusseaduse § 741

lg.2 järgi.

Teha uus otsus, millega tunnistada L.I süüdi LS §

7422

lg.3 alusel ning määrata karistuseks rahatrahv 70

trahviühiku suuruses summas, s.o. 4200 krooni.

KarS § 66 lg.3 alusel määrata, et rahatrahv kokku summas

6000.00 krooni kuulub tasumisele ositi igakuiselt 12 kuu

jooksul summas 350 krooni, alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse

kättesaadavaks

tegemise

päevast

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaal - viitenumberiga 4100064939.

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras

Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju

Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse

tutvumiseks kättesaadavusest.

Asjaolud ja seisukohad

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liikluspolitseiniku Sirvi Pelonen’i poolt on 22.05.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1062538 selle kohta, et L.I 22.05.2010.a. kella 11:10 ajal juhtis mootorsõidukit BMW X5 reg.nr xxxTallinnas Pärnu mnt/Järvel liikudes Viljandi mnt suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 96+/- 3 km/h lubatud 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palits vaadanud läbi L.I väärteoasja nr 2302,10,005949 leidis, et L.I on rikkunud Liikluseeskirja § 124 p.1 nõudeid ning koostas selle kohta 14.06.2010.a. otsuse ja karistas L.I LS § 74 lg.3 alusel 120 trahviühiku (7200.00 krooni) suuruse rahatrahviga.

Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusalune isik omab kehtivaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest, isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. L.I esitas 07.07.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 14.06.2010.a. otsusele, milles vaidlustab talle koostatud trahvinõuet. Kaebuse kohaselt kahetseb väärteo toimepanemist ja tunnistab kiiruse ületamist, mis on temaga esmakordselt juhtunud erakorraliste asjaolude kokkusattumuse tagajärjel. Samas vaidleb ta määratud rahatrahvi suuruse üle, kuna see on ebamõistlikult suur.

Kaebaja märgib, et otsuses on kirjas: „Menetlusalune isik omab kehtivaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest, isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist" Sellega kaebaja ei nõustunud, kuna antud juhul on tegemist esmase tõsise õigusrikkumisega: Õigusrikkumine seoses kiiruse ületamisega. Tal on sõiduki juhtimisõigused alates 14.04.2003.a. ja seni on olnud vaid mõningad pisirikkumised nagu turvavöö mittekinnitamine või tee ületamine vales kohas, mida kindlasti ei tohi käsitleda kui „samalaadset õigusrikkumist".

Samas on kaebaja seisukohal, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud, et õigusrikkumine on toime pandud erakorraliste asjaolude kokkusattumuse tagajärjel, kuigi kirjeldas seda piisavalt menetlejale esitatud vastulauses. Nimelt, 22.05.2010.a. toimus Levadia koondise korraline jalgpallimäng Türil, kus pidi ründemängijana osalema kaebuse esitaja poeg. 22.05.2010.a. kell 11:00 oli määratud laste kogumine Mustamäes 32. kooli staadionile selleks, et lapsed sõidavad bussiga Türile. Kahjuks jäid nad sellele bussile hiljaks 6 minutit ja buss lahkus ilma nendeta.

Kuna buss oli veel päris lähedal, oli bussijuhil võimalus peatuda lähimas peatuses, mis asub Järve Selveri taga Viljandi mnt poole. Kui nad sõitsid Pärnu maanteele Mustamäe poolt märkasid nad bussi vasakus reas 100 m kaugusel. Ise ta sõitis paremas reas, valgusfooril põles roheline tuli ja ees sõitis veoauto, kõrvalrida oli vaba, sõidukiirus oli 50 km/h. Kuna ta ees nägi bussi, siis oli vaja selleni jõuda. Kaebaja märkis, et sõidukil BMW X5 4.6is 255kW on väga suur võimsus ja kiirus kasvab väga kiiresti, sooritas tema ees seisnud veoautost möödasõitu ja peaaegu jõudis bussi järele, kuid möödasõidu hetkel peatasid ta liikluspolitsei ametnikud lubatud kiiruse ületamise eest.

Peatus kohe ning ei vaielnud vastu, seletades politseiametnikele miks sai kiirus ületatud ja kuhu nad hilinevad. Politseiametnikud kohapeal suhtusid sellesse mõistlikult. Kaebaja ei vaidle õiguserikkumise toimepanemise vastu ja tunnistab ennast süüdi, kuid antud olukorras hädavajaliku möödasõidu tegemine oligi võimalik üksnes kiiruse ületamise teel. Samas leiab kaebaja, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud tema perekonna materiaalset olukorda, st pikemat aega on pere ainuke toitja. Tema ülalpidamisel on abikaasa ja kaks alaealist last: kooliealine poeg ning 9-kuune tütar.

Kaebajal on väike ettevõte Diamant Ehituse OÜ, mille kaudu tema ja veel kaks töötajat teevad remondi-ja ehitustöid. Majandussurutise tulemusel on nende sissetulekud oluliselt langenud, viimase kuue kuu jooksul sai keskmist palka 3000.00 kätte, millest on vaja maksta eluaseme ja muude kohustuste eest. Seetõttu rahatrahvi tasumine summas 7200.00 krooni kahjustab oluliselt tema abikaasa ja laste majanduslikke huve, kes pole süüdi selles, et otsustas keerulises olukorras ületada kiirust ja teha möödasõitu, et laps oleks jõudnud kaebaja jaoks väga tähtsale spordisündmusele.

Kaebaja taotleb 14.06.2010.a. otsuse muutmist rahatrahvi määramise osas ning kergendada karistust kohtu äranägemisel nii, et see oleks kooskõlas kaebuse esitaja majandusliku olukorraga ja ei oleks kahjustatud kaebuse esitaja ülalpidamisel olevate isikute huve. Kohtuvälise menetleja Tallinna Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetluse komissar Aivar Hirs tutvus kaebusega ning selle lisadega ja asub seisukohale, et kaebus kohtuvälise menetleja Tallinna Prefektuuri Korrakaitsebüroo 14.06.2010.a. tehtud otsuse kohta väärteoasjas nr 2302,10,005949 on põhjendatud.

Leides, et L.I poolt toime pandud väärtegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolliga ning tunnistaja ütlustega. Eelnimetatud protokollist nähtub, et isik ületas asulavälisel teel lubatud 50 km/h sõidukiirust + - 43 km/h, sõites kiirusega 96 km/h. Sellisel määral asulasisesel teel kiirust ületades seab sõidukijuht ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ning vara. Vastavalt Liiklusseaduse § 2 lg.1 on kõigil liiklejatel kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Kaebajat on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. L.I on karistatud LS § 7422 lg.3 rikkumise eest rahatrahviga alla keskmise määra. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu kui kohus määrab rahatrahvi tasumisele osade kaupa.

Kohtu seisukoht

Kaebaja kui ka kohtuväline menetleja on andnud nõusoleku lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, samuti kohtuvälise menetleja poolt esitatud kirjaliku seiskohaga jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele karistuse vähendamise osas. L.I on 7 väärteokaristust, mis on õigeaegselt tasutud. Asjaolu, et kaebaja elatise allikaks on töötamine ettevõttes DEOÜ 3000 kroonise keskmise palgaga ning tema ülalpidamisel on abikaasa ja kaks alaealist last, on kergendavaks asjaoluks karistuse muutmiseks. Samas märgib kohus, et seadused on kehtivad kõigile võrdselt ning kaebajal on mootorsõiduki juhtimisõiguse omamisel siiski kohustus järgida liikluseeskirju eriti täpselt. Samas möönab kohus, et kohustades kaebajat tasuma korraga 7200 krooni, võib see kaasa tuua keerulise majandusliku olukorra temale kui ka tema ülalpeetavatele ning peab seetõttu võimalikuks karistuse muutmist, so määrata rahatrahv 70 trahviühikut, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul 350 kroonise kuumaksega. Kõiki eelpool loetletud tõendeid hinnates peab kohus võimalikuks mõjutada edaspidi L.I seaduskuulekalt käituma ka temale väiksema rahatrahvi kohaldamisega ning kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele mõistetud karistuse osas. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 109-111; § 132 p 2; § 133- 135.

Piret Liivo

Kohtunik