2-18-6586/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-6586

Kohtuasi

Hooneühistu Retke 19 hagi H, Q, Y ja W vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Hooneühistu Retke 19 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

23 829,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Hooneühistu Retke 19 (registrikood 80032758),

lepinguline esindaja Aleksandr Nauts

Kostja I H (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostjate I–III lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Ainla

Kostja IV W (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12. oktoobri 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6586 osas,

milles maakohus jättis Hooneühistu Retke 19 hagi H, Q ja W vastu solidaarselt

kahjuhüvitise 2418,99 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning jaotas Hooneühistu

Retke 19, H, Q ja W menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

selles

osas

rahuldada

ja

jaotada

menetluskulud

vastavalt

kohtuotsuse

tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas (s.o hagi Y vastu kahjuhüvitise 23 829,70

euro, millest H, Q ja W vastutavad Y-ga solidaarselt 21 410,71 euro ulatuses,

rahuldamata jätmise osas) jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 13. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6586 on jõustunud osas,

millega jäeti Hooneühistu Retke 19 hagi H, Q, Y ja W vastu solidaarselt

kahjuhüvitise 3438,10 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Hooneühistu Retke 19 apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud H, Q ja W menetluskuludest 90% Hooneühistu

Retke 19 kanda ning Hooneühistu Retke 19 menetluskuludest 10% solidaarselt H,

Q ja W kanda. Y menetluskulud jätta Hooneühistu Retke 19 kanda.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Välja mõista H-lt, Q-lt ja W-lt Hooneühistu Retke 19 kasuks solidaarselt

kahjuhüvitis 2418,99 eurot.

5.3. Jätta Hooneühistu Retke 19 hagi Y vastu kahjuhüvitise 27 267,80 euro

väljamõistmiseks rahuldamata.

5.4. Jätta maakohtus kantud Hooneühistu Retke 19 menetluskuludest 8,9%

solidaarselt H, Q ja W kanda ning H, Q ja W menetluskuludest 91,1%

Hooneühistu Retke 19 kanda. Y menetluskulud jätta Hooneühistu Retke 19

kanda.

5.5. Jätta ringkonnakohtus kantud Hooneühistu Retke 19 menetluskuludest 10%

solidaarselt H, Q ja W kanda ning H, Q ja W menetluskuludest 90%

Hooneühistu Retke 19 kanda. Y menetluskulud jätta Hooneühistu Retke 19

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hooneühistu Retke 19 (hageja, ühistu) esitas 26. aprillil 2018 (täpsustatud 4. juunil 2018)

Harju Maakohtule H (kostja I), Q (kostja II), Y (kostja III) ja C pärija W (kostja IV) (koos

kostjad) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks kahjuhüvitis

27 267,80 eurot ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli C, kes suri 16. detsembril 2017, hageja juhatuse

liige 15. aprillist 1998 kuni 16. detsembrini 2017, kostja I oli juhatuse liige 19. maist 2008 kuni

18. jaanuarini 2018, kostja II oli juhatuse liige 24. märtsist 2014 kuni 12. detsembrini 2016 ja

30. juunist 2017 kuni 18. jaanuarini 2018 ning kostja III oli juhatuse liige 12. detsembrist 2016

kuni 30. juunini 2017. Viimane oli lisaks alates 16. veebruarist 2014 kuni juhatusse valimiseni

hageja revisjonikomisjoni liige ning teised juhatuse liikmed volitasid teda erinevate toimingute

tegemiseks. Puudus tööjaotus juhatuse liikmete vahel. Kostjad ja C (endine juhatus) ei andnud

hagejale üle nende tegevust puudutavaid dokumente.

Ajal, mil juhatuse liikmed olid kostjad I–II ja C, esitati põhikirja p-s 6.13.4 nõutud kehtiva

üldkoosoleku otsuseta hagid tsiviilasjades nr 2-15-12405 ja 2-15-5884, millised jäeti

rahuldamata. Sellega seotud kulude kandmiseks kasutati alusetult hageja rahalisi vahendeid,

mistõttu tekkis hagejale kahju summas 2587,11 eurot. Samuti tasuti ajavahemikus 24. märts

2014. a kuni 17. jaanuar 2018. a alusetult kostjaga III seotud Bestfox Auctions OÜ-le ja OÜ-le

AF Haldus vastavalt 2276,80 eurot ja 3294,97 eurot. Hagejale tekkis sellega kahju, sest

nimetatud äriühingud hagejale teenust ei osutanud ega saanudki seda teha, sest neil puudus

vastav tööjõud ja tegevus.

Ajal, mil juhatuse liikmed olid kostjad I–II ja C, tehti alusetult makseid järgmistele isikutele,

kuigi nad ei ole teenust hagejale osutanud ning nõuetekohased alusdokumendid puuduvad: 16.

juulil 2014 U-le 125 eurot; 28. veebruaril 2015 V-le 75 eurot; 28. augustil 2015 U-le 317,70

eurot; 4. novembril 2015 kostjale II 75 eurot; 14., 15. ja 30. juulil 2016 ning 1. ja 2. augustil

2016 vastavalt 1000 eurot, 300 eurot, 500 eurot, 1000 eurot ja 519 eurot Osaühingule Tark

Ekspert, kus puudusid töötajad kuni 2017. a I kvartalini; ning 9. oktoobril 2016 180 eurot

osaühingule Vakker, kus kuni 2017. a I kvartalini puudusid töötajad ja alates 2016. a aprillist

on juhatuse liige kostja I sugulane. Sellega tekitati hagejale kahju summas 4091,70 eurot.

Ajal, mil juhatuse liikmed olid kostjad I–II ja C, jäeti vastamata kahele alusetule

makseettepanekule tsiviilasjades nr 2-17-119948 ja 2-17-124407, millega tekitati hagejale

kahju summas 15 017,22 eurot. Nõuded põhinevad kahel arvel kumbki summas 6399 eurot.

Hageja põhikirja p 6.13.10 järgi puudus endisel juhatusel pädevus võtta niivõrd suures summas

kohustusi. Vastuväidete esitamata jätmise tõttu tuleb hagejal tasuda Bestfox Auctions OÜ-le ja

OÜ-le AF Haldus, kuigi teenust ei osutatud. Isegi kui töid teostati, siis ei vasta need nõuetele,

mistõttu ei olnud alust tööde vastuvõtmiseks ega tasumiseks. Töid oleks saanud tellida ka

odavamalt ning hageja põhikirja p 6.13.10 järgi pidi tööde vajaduse otsustama üldkoosolek.

Kostjate I–III vastuväited

2. Kostjad I–III palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjate I–III vastuväidete kohaselt on nad juhatuse liikmetena täitnud seadusest ja põhikirjast

tulenevad kohustused. Hageja käsitlus seoses väidetava raamatupidamisdokumentide üle

andmata jätmisega on asjakohatu, sest see ei seondu tema esitatud nõuetega ega tõenda

põhjusliku seose esinemist. Samuti on kriminaalmenetlus selles osas lõpetatud.

Bestfox Auctions OÜ-le tehti maksed katuse parandustööde eest, mis otsustati hageja

üldkoosoleku otsusega. OÜ-ga AF Haldus sõlmiti suuline teenuse osutamise leping. OÜ AF

Haldus eraldi avatud arvele kanti liikmemaksudest saadud raha ja OÜ AF Haldus tasus hageja

kulusid. Aastaaruannete koostamise eest tuli spetsialistile tasuda. U-le tasuti suulise

töövõtulepingu alusel teostatud elektritööde eest. V-le tagastati aastamaks, sest ta müüs ühe

talle kuulunud kahest garaažiboksist. Kostjale II tagastati raha, mille ta oli laenuna hageja arvele

kandnud, et hageja saaks paigaldada videokaamerad. Osaühing Tark Ekspert teostas 2016. a

katuse parandustöid üldkoosoleku otsuse alusel. Osaühing Vakker teostas 2015. a

drenaažisüsteemi parandustöid ja 2016. a suvel kaevetöid.

Tsiviilasjadega nr 2-15-12405 ja 2-15-5884 seoses tehtud kulutused on põhjendatud. Vaidluse

tulemus ei olnud tõsikindlalt teada. Seejuures otsustati hagi esitamine tsiviilasjas nr 2-15-12405

üldkoosoleku otsusega. Samuti olid Bestfox Auctions OÜ ja OÜ AF Haldus maksekäsu

kiirmenetluses esitatud nõuded põhjendatud, sest tööd teostati ning puudus alus nende vastu

võtmata jätmiseks ja arvete tasumisest keeldumiseks. Perspektiivitu kohtuvaidluse algatamine

oleks tekitanud hagejale kahju. Töö kõrge hind on põhjendatud vajadusega kiiresti tegutseda

tekkida võiva kahju vältimiseks.

Kostja IV vastuväited

3. Kostja IV palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja IV vastuväidete kohaselt ei suutnud C alates 2017. a veebruarist seoses raske haigusega

osaleda juhatuse tegevuses. Tema haigusest olid teised juhatuse liikmed teadlikud. C eluajal

hageja tema vastu nõudeid ei esitanud ega olnud ka pärandi avanemise seisuga teavet C

väidetavalt täitmata kohustuste kohta. C on alati täitnud seadusest ja põhikirjast tulenevaid

kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja lojaalselt. C juhatuse liikmeks

oleku ajal arutati juhatuse aruanded koos revidendi arvamusega hageja üldkoosolekul iga aasta

läbi ja kiideti heaks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 13. aprilli 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda, kuid kostjatele hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei

määranud.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et endine juhatus rikkus kohustust

dokumenteerida tehingud ja säilitada raamatupidamise dokumendid. Samas ei saa sellest

järeldada, et hageja arvelduskontolt tehtud ülekanded ei olnud hageja huvides ega ole see

põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kuigi hageja on seadnud kahtluse alla, kas kõik

tehingud olid vajalikud hageja majandustegevuses, ei anna see alust asuda seisukohale, et teatud

tehing ei oleks pidanud toimuma ja seeläbi oleks hagejale tekkinud kahju.

Mis puudutab tsiviilasjades nr 2-15-12405 ja nr 2-15-5884 esitatud hagisid, siis on hageja

põhikirja p 6.13.4 kohaselt nõude esitamise otsustamine üldkoosoleku pädevuses. Hagid jäeti

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda tsiviilasjas nr 2-15-12405 põhjusel, et hagi

esitamiseks puudus üldkoosoleku otsus ning tsiviilasjas nr 2-15-5884 põhjusel, et hageja

üldkoosoleku 27. aprilli 2014. a otsus, mille alusel kohtusse pöörduti, on tühine, sest koosoleku

teates ei olnud märgitud päevakorrapunkti kohtusse pöördumise küsimuse arutamiseks. Seega

on hagejal tekkinud kahju, mis seisneb tsiviilasjade menetlemisega seoses hageja kantud

kuludes 2587,11 eurot. Kuna aga kohtusse pöörduti juristi nõustamisel ja vahendusel ning

kohtuvaidluse tulemus ei olnud 100% ettenähtav, siis on endine juhatus käitunud juhatuse

liikmelt oodatava hoolsusega ja ei vastuta kahju eest. Endine juhatus ei ole rikkunud

hoolsuskohustust maksekäsu kiirmenetlustes vastuväite esitamata jätmisega. Asjaolu, et

maksekäsu kiirmenetluses olid nõuded esitatud arvete alusel, mis hageja põhikirja p-st 6.13.10

tulenevalt oleksid nõudnud üldkoosoleku otsust, ei anna alust jätta neid tasumata. Tõendatud

on, et tööd olid tehtud. Hoolsuskohustuse rikkumiseks ei saa pidada seda, kui nõudele, mida

juhatuse liikmed peavad põhjendatuks, vastu ei vaielda.

Endine juhatus ei rikkunud kohustusi Bestfox Auctions OÜ-le ja OÜ-le AF Haldus tasumisega.

Bestfox Auctions OÜ-le tasuti kokkulepitud ja tehtud töö eest. Kuna majandusaasta aruanne on

koostatud, siis on osutatud teenust. Samuti on tõendatud katuse parandustööde teostamine ja

üldkoosolekul selle vajaduse üle otsustamine. Asjaolu, et kõnealust päevakorrapunkti ei olnud

koosoleku kutses nimetatud, ei välista, et leping sõlmiti ja see on kehtiv. Bestfox Auctions OÜ-

ga lepiti kokku katuse parandustööde teostamises. Bestfox Auctions OÜ tegevusalade, töötajate

ja ehitusloa puudumise või tööde dokumenteerimata jätmise ega ka seose põhjal hageja endise

juhatuse liikmega ei saa järeldada, et töid ei tehtud. Hageja ja OÜ AF Haldus vahel sõlmiti

suuline teenuse osutamise leping, mille kohaselt oli OÜ AF Haldus poolt avatud eraldi arve,

kuhu kanti liikmemaksudest saadud raha ja OÜ AF Haldus tasus sellelt ühistu kulusid.

Majandusaasta aruanded said esitatud, mistõttu on põhjendatult töö eest tasutud. Asjaolu, et

OÜ-le AF Haldus on tasutud ajavahemikus 16. kuni 19. august 2016. a teostatud kaevetööde

eest 15. augustil 2016 esitatud arve alusel, ei välista maksmise kohustust. Kuna arved on tasutud

osutatud teenuste eest, siis ei ole põhjendatud etteheide, et jäeti kindlaks tegemata, kas

lepingupartner on võimeline teenust osutama.

U-le tehti maksed kokkuleppe alusel osutatud töö eest. Järeldust ei muudaks ka see, kui

ülekannete selgitusse on märgitud vale töö. Samuti on tõendatud, et V-le tagastati raha seoses

garaažiboksi omaniku vahetusega. Asjaolu, et V võõrandas notari juures garaažiboksi hiljem,

kui juhatus otsustas liikmemaksu tagastamise, ei muuda olematuks hageja kohustust tagastada

liikmemaks. Lisaks tehti hageja arvelduskontolt ülekanne Q-le kokkuleppe alusel, mille järgi

tuli varasemalt panustatud summa hiljem tagastada. Veel on tõendatud, et Osaühingule Tark

Ekspert tasuti töövõtulepingu ja arvete alusel katuse parandustööde eest, mis otsustati

üldkoosoleku otsuse alusel, ning tööd on tehtud. Täiendavalt on tasutud mullatööde eest

osaühingule Vakker. Kaevetööde tegemine on tõendatud, mistõttu on põhjendamatu väide, et

osaühing Vakker ei tohtinud töid teha või ei saanud neid teha.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 23 829,70 eurot ja jätta

menetluskulud kostjate kanda või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebuses kordas hageja suures osas maakohtus väljatoodut. Hageja väitel leidis

maakohus ebaõigesti, et endine juhatus ei rikkunud oma kohustusi. Kollegiaalselt otsustati

esitada vastuolus hageja põhikirja p-ga 6.13.4 hagid asjas nr 2-15-12405 ja 2-15-5884. Puudus

nõutav üldkoosoleku otsus hagi esitamise, õigusnõustaja poole pöördumise ja esindaja valimise

kohta. Menetluse ajal kulutati alusetult raha ning hagejat kohustati hüvitama vastaspoole

menetluskulud. Samuti on ebausutav, et kostjaga III seotud Bestfox Auctions OÜ ja OÜ AF

Haldus olid nende tegevusalasid ja töötajate puudumist arvestades võimelised osutama teenust.

Esitatud ei ole ühtegi nõuetekohast lepingut või arvet ning need on allkirjastamata. Maakohus

on otsuses liialt üldsõnaline, jättes põhjendamata, milline konkreetne summa, mille eest ja mis

alusel on põhjendatud. Sealjuures on kostja III teinud ülekandeid ka pärast seda, kui ta ei olnud

juhatuse liige. Majandusaasta aruande koostamise eest tasumine oli alusetu, sest see on juhatuse

ülesanne ja hageja kasutab aastaid raamatupidajat.

Osaühingult Tark Ekspert ei ole teenust tellitud ning arved, tööde kirjeldus ja leping puuduvad.

Osaühinguga Tark Ekspert sõlmitud töövõtulepingu nr R/19-07-07-16 allkirjastanud kostjal III

puudus lepingu sõlmimisel esindusõigus. Arusaamatu on, miks oli vaja teostada katuse korduv

remont 2016. a kolmanda isiku poolt, kui käesoleva asja maakohtu istungil väideti, et 2015. a

teostas katuse parandustööd kostja III ja vee läbijooksu enam ei olnud. Esinevad ka puudused,

mis viitavad sellele, et ei olnud võimalik alustada, jätkata ega lõpetada töid, mistõttu puudub

alus teenuse eest tasumiseks. Tunnistaja on kohtuistungil kinnitanud, et katust ei ole parandatud

rahaliste vahendite puudumise tõttu. Samuti puudub V-le tasutu osas arve ega ole selle kohta

mingeid otsuseid tehtud. Tasutud liikmemaks peaks jääma hagejale. Lisaks, mis puudutab

kostjale II tehtud ülekannet, siis videoteenust ei tellitud, puudub leping ja arved ning

videovalvesüsteemiga ja valvekaamera müügiga tegeles U.

Osaühing Vakker ei osutanud hagejale teenust. Arved, tööde kirjeldus ja leping puuduvad. Kui

lähtuda sellest, et OÜ AF Haldus kõrvaldas elektrikaabli avarii likvideerimise tagajärjed, siis

jääb arusaamatuks, mis alusel asus maakohus seisukohale, et osaühingule Vakker tasuti

kaevetööde eest. Lisaks puuduvad kolmandatele isikutele tehtud maksete osas raamatupidamise

seaduses nõutud dokumendid. Veel leidis maakohus ebaõigesti, et maksekäsu ettepanekutele

vastu vaidlemata jätmisega ei rikutud kohustusi. Maksekäsud põhinevad arvetel, millised on

esitatud vastuolus põhikirja p-ga 6.13 võetud kohustuste eest, tegelikkuses teenust ei osutatud

või isegi kui osutati, siis mitte nõuetekohaselt ja oleks saanud odavamalt. Seejuures ei ole

Bestfox Auctions OÜ aastaid tasunud liikmetasu, mistõttu kui Bestfox Auctions OÜ teostas

tööd, siis oli võimalik tasaarvestada tema nõue liikmetasu maksmise nõudega või vaidlustada

makseettepanek ja esitada vastuhagi võlgnevuse ja alusetult saadud üüritasude sisse

nõudmiseks.

Vastustajate seisukoht

6. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas,

milles maakohus jättis hagi kostjate I–II ja IV vastu solidaarselt kahjuhüvitise 2418,99 euro

väljamõistmiseks rahuldamata ning jaotas hageja ja kostjate I–II ja IV menetluskulud.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega hagi selles osas rahuldab ja jaotab

menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jääb maakohtu

otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata hageja hagi kostjate vastu solidaarselt

kahjuhüvitise 23 829,70 eurot väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotust puudutavas

osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles hagi jäeti kostjate vastu solidaarselt

kahjuhüvitise 3438,10 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

9. Hageja esitas kostjate vastu hagi solidaarselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hageja tugineb

sellele, et kostjad on hageja juhatuse liikmetena oma kohustusi rikkunud ning tekitanud

hagejale varalise kahju. Kahjuhüvitis koosneb erinevatest nõude elementidest. Maakohus

hindas neid elemente ning leidis kokkuvõtvalt, et kostjad I–III ja C rikkusid hageja juhatuse

liikmetena oma kohustust dokumenteerida tehinguid ja säilitada raamatupidamise dokumente,

kuid sellest ei saa järeldada, et hageja arvelduskontolt tehtud ülekanded ei olnud hageja huvides

ega ole see põhjuslikus seoses hagiavalduses märgitud kahjuga. Ka muude etteheidetavate

rikkumiste osas leidis maakohus, et juhatuse liikme vastutuse realiseerumiseks on nõude

eeldused täitmata ja jättis hagi rahuldamata.

Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebuse väidetega, mis puudutavad tsiviilasjade nr 2-

15-12405 ja nr 2-15-5884 menetlemisega seoses hageja kantud kulusid 2418,99 eurot (hageja

on hagiavalduses märkinud summaks kokku 2587,11 eurot, mis sisaldab endas ka tsiviilasjas

nr 2-15-12405 vastuhagiga hagejalt L kasuks välja mõistetud viivist 168,12 eurot, vt otsuse

p 15). Selles osas tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu

tühistada. Muude nõude elementide osas nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega.

Maakohtu poolsed menetlusõiguse normi rikkumised (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4) on

apellatsiooniastmes kõrvaldatud (kd III, tl 158–160) ning need ei mõjutanud maakohtu otsuse

lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Kolleegium märgib, et kuigi maakohtule saab

ette heita eelmenetluse ülesannete nõuetekohast täitmata jätmist, siis ka hageja enda maakohtu

menetluses esitatud väited ja menetlusdokumendid on raskesti jälgitavad. Ka pärast

ringkonnakohtu selgitusi ei ole hageja suutnud nõude eeldusi iga kostja suhtes eraldi välja tuua,

jättes tähelepanuta, et hagiavalduses märgitud kahju osas ei saa kostja III vastutus tuleneda

üksnes ametisuhtest. Ringkonnakohus palus hagejal oma väiteid täpsustada ja vastuolud

maakohtu menetluses esitatud väidete osas kõrvaldada.

10. Pooled ei vaidle, et C, kes suri 16. detsembril 2017, oli hageja juhatuse liige 15. aprillist

1998 kuni 16. detsembrini 2017, kostja I oli juhatuse liige 19. maist 2008 kuni 18. jaanuarini

2018, kostja II oli juhatuse liige 24. märtsist 2014 kuni 12. detsembrini 2016 ja 30. juunist 2017

kuni 18. jaanuarini 2018 ning kostja III oli juhatuse liige 12. detsembrist 2016 kuni 30. juunini

2017. Viimane oli lisaks alates 16. veebruarist 2014 kuni juhatusse valimiseni hageja

revisjonikomisjoni liige. Juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormideks on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning tulundusühistuseadus (TÜS) § 63¹ lg 2 (koosmõjus

hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg-ga 2). Ringkonnakohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et

oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab hageja

tõendama nelja eelduse olemasolu: a) kehtiv võlasuhe (ametisuhe); b) kohustuse rikkumine; c)

hagejale on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128); d) rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); e) puuduvad vastutust välistavad asjaolud, st

ei ole tõendatud, et juhatuse liige on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega

(TÜS § 63¹ lg 2 teine lause). Neid nõude eeldusi tuleb hinnata iga kostja puhul eraldi.

11. Tulenevalt kostja IV apellatsioonkaebuse vastuse väidetest hindab kolleegium, kas hageja

saab esitada hagi oma kohustusi rikkunud hooneühistu juhatuse liikme õigusjärglase vastu.

Kuigi maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu maakohtu seisukohta, siis saab otsuses

kajastatust järeldada, et maakohus jaatas juhatuse liikme pärija vastutust. Kolleegium nõustub

selle järeldusega. Hageja nõue kostja IV vastu ei ole välistatud seetõttu, et C vastu ei esitatud

nõuet tema eluajal, samuti ei ole kohustus hüvitada oma ametiajal tekitatud kahju lahutamatult

seotud juhatuse liikme isikuga ning see kohustus kuulub juhatuse liikme surma korral tema

pärandvara hulka ja läheb üle juhatuse liikme pärijatele (pärimisseaduse § 130 lg 1) (vt

Riigikohtu 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 13).

12. Maakohus leidis, et kostjad rikkusid kohustust dokumenteerida tehinguid ja säilitada

raamatupidamise dokumente perioodil 24. märts 2014. a kuni 17. jaanuar 2018. a tehtud

tehingute kohta. Maakohus tugines raamatupidamise seadusele. Kolleegium täiendab, et

seadusest tulenev raamatupidamise korraldamise kohustus hooneühistu juhatuse liikmetele

tuleneb TÜS §-st 59 (koosmõjus HÜS § 1 lg-ga 2), mis sätestab, et juhatus korraldab ühistu

raamatupidamist. Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid

vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust.

Kostjad I–III maakohtu tuvastatut apellatsiooniastmes ei vaidlusta.

Ringkonnakohus peab vajalikuks maakohtu seisukohti osaliselt muuta C osas, mis aga ei muuda

maakohtu otsuse lõppjärelduse õigsust. Kostja IV on apellatsioonkaebuse vastuses korranud

maakohtus esitatud väiteid, et alates 2017. a veebruarist ei suutnud C oma juhatuse liikme

kohustusi täita ja juhatuse liikmeks oleku ajal olid juhatuse aruanded koos revidendi

arvamusega igal aastal hooneühistu üldkoosolekul läbi arutatud ja heaks kiidetud (vt nt

kostja IV 24. jaanuari 2020. a seisukoht; kd III, tl 60–62). Maakohus ei ole neid väiteid

TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 järgi kohtuotsuses nõuetekohaselt hinnanud ega arvestanud, et

hageja võttis TsMS § 231 lg 2 järgi omaks, et C haigestus, mistõttu ta ei saanud osaleda

juhatuse töös (vt nt apellatsioonkaebus; kd III, tl 103). Selle asjaolu omaksvõtu tagasivõtmise

eelduseid TsMS § 231 lg 3 järgi ei esine. Samas ei ole kostja IV tõendanud, et enne C

haigestumist oli ta raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt täinud.

13. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus kostja III vastutusega seotud asjaolusid. Pooled ei

vaidle, et hageja juhatus on 27. aprilli 2014. a koosolekul andnud kostjale III järgmise sisuga

volituse: raamatupidamine ja selle korraldamine; koosolekute korraldamine ja vormistamine;

sisedokumentide vormistamine ja trükkimine; avalik suhtlemine (Hooneühistu Retke 19

esindamine kohtus, riigiasutustes, pankades jne) (kd III, tl 6). Hageja leiab, et kostja III tegutses

pahauskselt ning kostjad I–II ja C rikkusid juhatuse liikme hoolsuskohustust alates 24. märtsist

2014. Kolleegium märgib, et ainuüksi asjaolu, et juhatuse liikmed volitasid kolmandat isikut

juhatuse liikme kohustuste täitmiseks, ei vabastanud see neid ennast juhatuse liikmete

kohustuste täitmisest. Samas ei saa ainuüksi kolmanda isiku volitamine ja tema tegevuse

talumine tekitada ühistule varalist kahju, selleks tuleb hinnata iga konkreetset toimingut eraldi.

13.1. Juhatuse liikme kohustusi faktiliselt täitva isiku ja hooneühistu vahel saab olla sõlmitud

leping (nt käsundusleping) juhatuse liikme kohustuste täitmiseks, millest tulenevalt saab

faktiline ühistujuht vastutada selle lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1

järgi. Juhul kui isik tegutseb faktilise ühistujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud

võib tema tegevus olla kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes. Samas

tuleb arvestada, et kostjale III volituse andmine oli üldkoosoleku pädevuses, sest üldkoosolek

on organ, kellel on õigus juhatuse liikmeid valida (TÜS § 39 p 2; põhikirja p 6.13.2). Kui

üldkoosolek ei ole kostja III poolt asjaajamise ülevõtmiseks nõusolekut andnud ega kostja III

asjaajamist heaks kiitnud (puudub VÕS § 1018 lg 1 p 1 järgne eeldus), siis sellisel juhul ei saa

ka eeldada, et faktiline ühistujuhtimine vastab hooneühistu avaldatud tahtele ja on eeldatavasti

kooskõlas ka tema huvidega (VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgne eeldus). Kostja III ei ole esitanud

asjaolusid ega tõendeid nimetatud eelduse ümberlükkamiseks. Faktilise ühistujuhina

tegutsemine kui käsundita asjaajamine ei saa üldjuhul olla õigustatud olulise avaliku huvi tõttu,

mistõttu ei saa esineda ka VÕS § 1018 lg 1 p 3 järgset eeldust.

13.2. Kui isik tegutseb faktilise ühistujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud, kuid ei

esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud eeldust, kuid faktiline ühistujuht siiski

tegutses hooneühistu soodustamise eesmärgil VÕS § 1018 lg 2 mõttes, on tegemist

mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes. Praegusel

juhul väidab hageja, et kostja III oli pahauskne asjaajaja, kuid ei ole välja toonud asjaolusid,

millest tulenevalt võiks seda järeldada (VÕS § 1022 lg 4, § 1024 lg 1). Seega saab kostja III

vastutuse aluseks käsundita asjaajamise käigus hooneühistule tekitatud kahju eest olla

VÕS § 115 lg 1 ja § 1024 lg 2 (heauskse asjaajaja vastutus). VÕS § 1024 lg 2 esimeses lauses

nimetatud hoolsusstandardi sisustamisel tuleb samuti lähtuda TÜS § 631 lg-s 1 sätestatud

juhatuse liikme hoolsusstandardist, kui faktiline ühistujuht juhtis asjaajamisel hooneühistut

nagu juhatuse liige (vt pikemalt faktilise ühingujuhi vastutuse põhimõtete kohta nt Riigikohtu

13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 38, mis kohalduvad kolleegiumi arvates

ka hooneühistu faktilise ühistujuhi vastutuse hindamise puhul).

14. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjatele etteheidetav seadusest tulenev

raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine ei ole põhjuslikus seoses hagiavalduses

märgitud kahjuga. Kohtupraktikas on leitud, et kui juhatuse liige jätab tehingud

dokumenteerimata (mh kirjalikud müügilepingud sõlmimata) ja tekib kahju (nt ei tasu kauba

saaja ostuhinda), siis ei ole sellise rikkumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslikku seost, kui

lepingu sõlmimist ja kauba üleandmist saab tõendada ka muul viisil (vt Riigikohtu 6. mai

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16). Nimetatud põhimõte kohaldub kolleegiumi

arvates ka praeguses vaidluses hooneühistu juhatuse liikmete vastutuse hindamisel. Ainuüksi

asjaolust, et hooneühistu majandustehing on dokumenteerimata ja puuduvad tehingute

tõendamiseks vajalikud algdokumendid, ei saa eeldada, et sellel perioodil tehtud rahaliste

maksetega on tekitatud hooneühistule kahju. Majandustehingu toimumist, vaatamata selle

dokumenteerimata jätmisele, on võimalik tõendada ka muul viisil, ning seda peab tõendama

pool, kes sellisele väitele tugineb. Seega tuleb iga tehingu juures hinnata, kas tehingud toimusid

ning kas nende alusel väljamaksete osas sattus hageja varaliselt halvemasse olukorda ja tekkis

varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes.

15. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjate I–II ja C juhatuse liikmete ametiajal esitati kohtule

hagid tsiviilasjades nr 2-15-12405 ja 2-15-5884. Hagid jäeti rahuldamata ja hageja kanda jäid

menetlustega seotud menetluskulud 2418,99 eurot ning hagejalt mõisteti tsiviilasjas nr 2-15-

5884 Vassili Li kasuks välja viivis 168,12 eurot, mida hageja peab samuti kostjate poolt endale

tekitatud kahjuks (kd I, tl 33–42). Maakohus jättis selles osas hagi rahuldamata, sest leidis, et

kohtusse pöördumine professionaalse õigusnõustaja vahendusel oli mõistlik ning kostjad

käitusid juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega ja ei vastuta kahju eest. Kolleegium nõustub

maakohtu seisukohaga, et kostjad I–II ja C on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuid ei

nõustu, et on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendatud, et nad on oma kohustusi täitnud korraliku

ettevõtja hoolsusega. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja hagi kahjuhüvitise 2418,99

euro saamiseks kostjate I–II ja IV vastu rahuldada.

15.1. Pooled ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-15-12405 hagi esitamiseks puudus

üldkoosoleku otsus. Hageja põhikirja p 6.13.4 järgi on üldkoosoleku pädevuses mh juhatuse

liikme või ühistu liikme vastu varalise nõude esitamise otsustamine, samuti ka selle nõude järgi

ühistu esindaja määramine. Tsiviilasjas nr 2-15-5884 otsustati hagi esitamine 27. aprilli 2014. a

üldkoosolekul, kuid samas otsuses maakohus tuvastas, et üldkoosoleku otsus on tühine, sest

üldkoosoleku kokkukutsumise teates polnud märgitud päevakorrapunkti kohtusse pöördumise

küsimuse arutamiseks.

15.2. Hageja leiab, et kuigi hagide esitamise ajal olid juhatuse liikmeteks kostjad I–II ja C, siis

vastutab nendega koos solidaarselt ka kostja III, sest ta osales hagide esitamise

otsustusprotsessis. Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hagi kostja III vastu

2418,99 euro väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud 10. juuni 2015. a juhatuse koosoleku protokolli,

mille kohaselt otsustasid kostjad I–III ja C L vastu hagi esitamise tsiviilajas nr 2-15-12405, ja

27. aprilli 2014. a juhatuse koosoleku protokolli volituse andmise kohta (kd II, tl 118; kd III, tl

6). Hageja on apellatsiooniastmes oma väiteid täpsustanud, leides, et kostja III vastutab, sest ta

on koos teiste juhatuse liikmetega otsustanud tsiviilasjas nr 2-15-12405 hagi esitamise (vt

hageja 11. oktoobri 2021. a menetlusdokument; kd III, tl 164 pöördel –165). Kolleegiumi

hinnangul ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, et kõnealuste tsiviilasjade kohtule

esitamisel tegutses kostja III faktilise ühistujuhina või õigustamatu käsundita asjaajajana (vt

ringkonnakohtu selgitusi kostja III vastutuse võimaliku kvalifikatsiooni kohta; kd III, tl 158–

160). Ainuüksi kostja III allkiri juhatuse koosoleku protokollil ja talle üldise volituse andmine

ei ole konkreetse rikkumise puhul kostja III vastutuse tekkimiseks piisav. Hagejal tulnuks esile

tuua ja tõendada, et kostja III oli hagide esitamisega otseselt seotud (nt pidas lepingulise

esindajaga läbirääkimisi ja andis talle volituse hooneühistu esindamiseks kohtus).

15.3. Edasi hindab kolleegium kostjate I–II ja C vastutuse eeldusi. TÜS § 631 lg 1 järgi peab

juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtupraktikas on leitud, et

korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemine tähendab, et juhatuse liige peab oma kohustuste

täitmisel ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel

ilmutaks (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31). Korraliku

ettevõtja hoolsuse järgimine nõuab juhatuse liikmelt käitumist sama moodi, nagu sarnases

olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev professionaal (vt Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 18). Juhatuse liikme ametisuhte sisusse kuuluvad kohustused

tulenevad seadusest ja põhikirjast. Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada ühistut selliste

tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi

üldkoosolek või nõukogu (TÜS § 58 lg 4). TÜS § 39 p-s 8 on sätestatud, et üldkoosoleku

pädevuses on juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste

määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühistu

esindaja määramine. Sama sätte p 9 järgi on üldkoosoleku pädevuses seaduse või põhikirjaga

üldkoosoleku pädevusse antud muude küsimuste otsustamine. Täiendavalt on hageja põhikirja

p-s 6.13.4 antud üldkoosoleku pädevusse ühistu liikme vastu varalise nõude esitamise

otsustamine ja selles ühistu esindaja määramine.

15.4. Maakohus leidis, et kuna hagid esitati kohtule juristi nõustamisel ja vahendusel ning

kohtuvaidluse tulemus ei olnud kostjatele 100% ettenähtav, siis kostjad käitusid juhatuse

liikmelt oodatava hoolsusega. Kolleegium selle põhjendusega ei nõustu. Käsundussuhte

olemusest tulenevalt peab juhatuse liige täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele

hooneühistu jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise hooneühistu varale

(VÕS § 620 lg 2). Asjaolu, et hooneühistu üldkoosoleku pädevuses on nii juhatuse liikme kui

ka ühistu liikme vastu õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses

ühistu esindaja määramine, on selgelt välja toodud hageja põhikirjas ning kolleegium nõustub

hageja seisukohaga, et selle asjaolu teadmine ei vajanud õigusnõustaja poole pöördumist.

Juhatuse liikme pädevus on asjaolu, mida iga juhatuse liige, rakendades selleks korraliku

ettevõtja hoolsust, peab teadma.

Kolleegium leiab, et isegi kui hagi esitamiseks tsiviilasjas nr 2-15-5884 oli üldkoosoleku otsus,

siis ei vabasta see juhatuse liiget ametisuhtest tulenevast vastutusest. Kõrgemalseisva organi

otsus peab olema nii materiaalselt kui ka formaalselt kehtiv. Kolleegium hinnangul peavad

juhatuse liikmed, rakendades selleks korraliku ettevõtja hoolsust, aru saama, kui üldkoosoleku

otsus on tühine koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu. Seega pidid ka kostjad

I–II ja C aru saama, et 27. aprilli 2014. a üldkoosoleku otsus on L vastu hagi esitamise osas

tühine. Kolleegium märgib, et juhatuse liikmed ei saa vabaneda vastutusest üksnes seetõttu, et

kohtusse pöörduti õigusnõustaja vahendusel. Õigusnõustaja sai hagide esitamisel täita juhatuse

poolt antud käsundit. Esialgse hinnangu, kas kohtusse pöördumise formaalsed eeldused on

täidetud, pidi andma juhatus ise ning praegusel juhul jäid hagid rahuldamata seetõttu, et puudus

kehtiv üldkoosoleku otsus.

15.5. Kolleegiumi hinnangul on ka teised kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud –

hooneühistu sattus juhatuse liikmete kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda

võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Tegemist on

kostjate I–II ja C poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega ja kuna ükski neist ei ole

tõendanud, et ta täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, siis vastutavad kostjad I–

II ja IV TÜS § 631 lg 2 esimese lause järgi solidaarselt.

15.6. Lisaks nõuab hageja kostjatelt kahjuna tsiviilasjas nr 2-15-5884 Vassili Li kasuks välja

mõistetud viivist 168,12 eurot. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et viivise nõuet ei oleks

tekkinud, kui juhatuse liikmed oleksid õigeaegselt ettenähtud tasud L-le välja maksnud.

Kolleegium nõustub nimetatud nõude rahuldamata jätmise osas maakohtuga, et L vastuhagi

puhul ei olnud kohtuvaidluse tulemus juhatuse liikmetele 100% ettenähtav ning hageja ei ole

välja toonud ega tõendanud asjaolusid, et L-le tasude maksmata jätmisel ei järginud juhatuse

liikmed korraliku ettevõtja hoolsuskohustust. Kostja III vastutuse osas ei ole hageja välja

toonud ega tõendanud kostja III vastutuse eeldusi. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt

hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita

ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate

asjaolude tõendamiseks.

16. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjate I–II ja C ametiajal jätsid juhatuse liikmed

vaidlustamata maksekäsu kiirmenetluse avaldused tsiviilasjades nr 2-17-119948 ja 2-17-

124407. Selle tulemusena mõisteti hagejalt maksekäsu kiirmenetlustes välja 15 017,22 eurot.

Maakohus jättis selles osas hagi rahuldamata, sest leidis, et Bestfox Auctions OÜ-le ja OÜ-le

AF Haldus tuli teostatud tööde eest tasuda. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et

hageja nõue kahjuhüvitise 15 017,22 eurot kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata, kuid peab vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi osaliselt muuta ja täiendada.

16.1. Kostjate I–II ja C juhatuse liikme kohustuste rikkumine saab seisneda nii selles, et nad ei

järginud põhikirja p-i 6.13.10 kui ka selles, et kui tegemist oli alusetute maksekäsu

kiirmenetluse avaldustega, siis jätsid nad need vaidlustamata. Põhikirja p-i 6.13.10 järgi on

üldkoosoleku pädevuses ühistule varaliste kohustuste, mille suurus ületab kõigist

liikmemaksudest aasta jooksul laekuva summa, võtmine. Pooled ei vaidle selle üle, et

liikmemaksude aasta jooksul laekuv summa on 3967,50 eurot. TÜS § 58 lg 2 järgi on juhatuse

liikmed ühistu nimel tehingute tegemisel kohustatud ühistu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud

või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei

kehti kolmandate isikute suhtes. Seega ei mõjuta sisesuhtest tuleneva esindusõiguse piirangu

rikkumine tehtud tehingu kehtivust.

Mõlemates maksekäsu kiirmenetluse avaldustes esitatud kohustused olid suuremad kui 3967,50

eurot. Seega on juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks see, kui juhatuse liige teeb tehingu ilma

üldkoosoleku nõusolekuta, sest hageja põhikirja p 6.13.10 sätestab, et sellises olukorras on

vajalik nõusolek. Kolleegium leiab, et kostjad I–II ja C rikkusid juhatuse liikme kohustusi ning

nii nagu hagide kohtule esitamisel (otsuse p 15.4), pidid nad teadma põhikirjas sätestatud

juhatuse pädevuse piirangut. Juhatuse liikmed, rakendades selleks korraliku ettevõtja hoolsust,

pidid aru saama, et tehingute tegemisel kohaldub põhikirja p-s 6.13.10 ette nähtud piirang

hooneühistule suuremas ulatuses kui 3967,50 eurot kohustuste võtmisel. Samas märgib

kolleegium, et see on vaid üks kahju hüvitamise nõude eeldustest. Hinnates hooneühistu kahju

hüvitamise nõude rahuldamise võimalikkust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh

teha kindlaks, kas hooneühistul tekkis selle rikkumise tulemusena kahju (vt nt Riigikohtu

30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12).

16.2. Hageja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid, mille kohaselt Bestfox

Auctions OÜ ja OÜ AF Haldus hagejale töid ei teostanud, alternatiivselt, et tellitud tööd olid

ebakvaliteetsed või neid oleks saanud odavamalt. Lisaks sellele toob hageja välja, et viidatud

äriühingud on kostja III täieliku kontrolli all olevad ettevõtted ning neil on esitamata

majandusaasta aruanded.

Kolleegium leiab, et kuigi kostjad I–II ja C rikkusid juhatuse liikme kohustusi, siis on nad

tõendanud, et hagejale ei tekkinud varalist kahju, st hageja ei sattunud juhatuse liikmete

kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks

olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Maakohus tuvastas, et Bestfox Auctions OÜ poolt töid

teostati ning 17. septembri 2017. a arve nr 24/4 summas 6399 eurot oli põhjendatud (kd II, tl

125). Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda

(TsMS § 654 lg 6). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Selles osas esitatud apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

16.3. Maakohus ei ole hinnanud hageja väidet, et tehingud tehti lähikondsetega, mis aga ei

muuda maakohtu otsuse lõppjärelduse õigsust. Ringkonnakohus selgitas hagejale vajadust välja

tuua asjaolud, et kohus saaks kontrollida tehingute tühisust TÜS § 58 lg 3 järgi. Samuti pööras

ringkonnakohus hageja tähelepanu sellele, et kui tehingud on tehtud, siis eelkõige on oluline

tehingute tegemise aeg, sest raha maksmine on sooritus, mitte tehing. Kolleegium täiendab

selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

Hageja toob välja, et Bestfox Auctions OÜ juhatuse liige ja osanik on kostja III. TÜS § 39 p 8

järgi üldkoosoleku pädevuses on juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine,

tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või

vaidluses ühistu esindaja määramine. Sama on sätestatud hageja põhikirja p-s 6.13.4. TÜS § 58

lg 3 järgi ühistu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud

üldkoosolek või nõukogu. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse ühistu igapäevases

majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohtupraktikas on leitud, et osanike

nõusolek on samamoodi vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema

abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-26-17, p 11). Sama põhimõte, mis kohaldub osaühingute puhul, on kolleegiumi

hinnangul kohaldatav ka praeguses asjas. Maakohus tuvastas, et Bestfox Auctions OÜ tasunõue

oli 2014. a maist kuni 2017. a jaanuarini teostatud tööde eest. Kostja III oli hageja juhatuse liige

12. detsembrist 2016 kuni 30. juunini 2017. Samas tõi hageja kohtu ette üksnes raha maksmise

ajad ja maksete tegijad ning puuduvad asjaolud selle kohta, millal ja kes Bestfox Auctions OÜ-

ga tehingu tegi. Oluline on tehingu tegemise aeg, mitte aga raha ülekannete aeg, sest raha

maksmine on sooritus, mitte tehing (vt nt Riigikohtu 22. mai 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-

8142/38, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika), mistõttu ei saa see olla tühine. Kui hageja väitis,

et tehing on tühine, tulnuks tal tehingu tühisuse hindamiseks välja tuua asjaolud ja esitada

tõendid. Asjaolude ja tõendite puudumisel ei saa kohus tehingu tühisust tuvastada.

16.4. Maakohus tuvastas, et OÜ AF Haldus poolt töid teostati ning 15. augusti 2016. a arve

nr 0815 summas 6399 eurot oli põhjendatud (kd II, tl 128). Kolleegium nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6). Kolleegiumi hinnangul

on maakohus kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

hinnanud. Selles osas esitatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et avariiolukorra likvideerimine ei olnud

põhjendatud, sest ühistul oli olemas kaks toitekaablit, märgib kolleegium, et hageja väide ei ole

tõendatud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tuleb poolel oma väidet tõendada ning asja

materjalidest ei nähtu selle väite osas TsMS § 231 lg 2 järgi kostja omaksvõttu.

16.5. Ka selle nõude juures ei ole maakohus hinnanud hageja väidet, et tehing tehti

lähikondsetega. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus

tuvastas, et OÜ AF Haldus tasunõue tulenes 11. augusti 2016. a elektrikatkestuse likvideerimise

töödest (kaeve-, kaabli- ja haljastustööd). Hageja toob välja, et OÜ AF Haldus juhatuse liige oli

M (kostja III abikaasa). Vaidlusalusel perioodil ei olnud kostja III hageja juhatuse liige ning

ainuüksi seetõttu ei saa esineda TÜS § 58 lg 3 järgi võimalikku tehingu tühisust.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja arvelduskontolt tasuti ajavahemikus 24. märts 2014. a

kuni 17. jaanuar 2018. a Bestfox Auctions OÜ-le 2276,80 eurot ja OÜ-le AF Haldus 3294,97

eurot; 28. veebruaril 2015 V-le 75 eurot; 4. novembril 2015 kostjale II 75 eurot; 14., 15. ja 30.

juulil 2016 ning 1. ja 2. augustil 2016 vastavalt 1000 eurot, 300 eurot, 500 eurot, 1000 eurot ja

519 eurot Osaühingule Tark Ekspert; ning 9. oktoobril 2016 180 eurot osaühingule Vakker (kd

I, tl 12–23). Maakohus leidis, et kuigi tehingud on perioodil 24. märtsist 2014 kuni

17. jaanuarini 2018 nõuetekohaselt dokumenteerimata, on kolmandatele isikutele tehtud

maksete aluseks reaalsed tehingud ning see rikkumine ei saa olla põhjuslikus seoses

hagiavalduses märgitud kahjuga. Kolleegium nõustub maakohtuga.

Nii nagu kolleegium on varasemalt välja toonud, siis tuleb hagejal kostjate vastu nõude

maksmapanekul tõendada kahju hüvitamise üldiseid eelduseid ning kostjad peavad tõendama,

et nad on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja III puhul tuleb silmas pidada, et

juhatuse liige vastutab ametisuhtest tulenevate kohustuste rikkumise eest üksnes juhul, kui

rikkumised on toime pandud tema ametisuhte kehtivuse ajal. Enne või pärast ametiaja

lõppemist tekitatud kahju eest vastutab endine juhatuse liige muu õigussuhte alusel, sh nii

lepingulisel kui ka lepinguvälisel alusel. Samuti tuleb hinnata võimalikku tehingu tühisust, kui

rikutud on TÜS § 58 lg-s 3 sätestatud ühistu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehingu piirangut.

Selle asjaolu hindamisel on oluline tehingute tegemise aeg, sest raha maksmine on sooritus,

mitte tehing, mistõttu see ei saa olla tühine. Mõningal juhul saab juhatuse liikme kohustuse

rikkumiseks pidada ka seda, kui juhatuse liige teeb hooneühistu nimel ja arvel lepingu või muu

õigusliku aluse olemasolul makseid kolmandale isikule ja ta teab või peab teadma, et leping,

mille alusel ta makse teeb on nt tühine, selle saaks tühistada või majanduslikult oleks mõistlik

sellest taganeda või see üles öelda. Kui juhatuse liige ei tee makseid ise, võib tema kohustuste

rikkumist näha selles, et ta talub põhjendamatute maksete tegemist ega võta midagi ette nende

takistamiseks (vt pikemalt lepingu alusel maksete tegemisel aktsiaseltsi juhatuse liikme

kohustuste rikkumise eelduste kohta, mis kohaldub kolleegiumi arvates ka tulundusühistu

puhul, nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 26). Juhatuse liikmelt

nõutava kahju puhul peab arvestama ka seda, kas hooneühistu on teinud omalt poolt mõistlikult

vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui hooneühistul on võimalik nõuda

kolmandalt isikult tagasi juhatuse liikme rikkumise tõttu hooneühistu poolt tasutu, siis tuleb

seda juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Neid põhimõtteid

arvestades hindab kolleegium hooneühistu poolt kolmandatele isikutele tehtud makseid

hagiavalduses toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1 ja 2).

17.1. Kuna maksed Bestfox Auctions OÜ-le on tehtud enne 12. detsembrit 2016 ning hageja ei

ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et tehingud Bestfox Auctions OÜ-le oleksid tehtud

kostja III ametiajal, siis ei esine TÜS § 58 lg 3 järgi tehingute võimalikku tühisust. Bestfox

Auctions OÜ-ga tehingute või maksete tegemisel kohustuste rikkumise eest saavad vastutavad

olla kostjad I–II ja C. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks vastutada

ka kostja III. Kolleegium kordab, et ainuüksi 27. aprilli 2014. a juhatuse koosoleku protokolliga

kostjale III antud volitus ei ole vastutuse tekkimiseks piisav. Hageja on märkinud, et kostja III

oli hooneühistu revident, kuid ei ole täpsustanud sellest tulenevaid kostja III vastutuse eeldusi.

17.2. Maakohus tuvastas, et Bestfox Auctions OÜ-le tehti makseid katuse remonditööde eest ja

hooneühistu majandusaasta aruande koostamise eest. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu

otsuse põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6). Kolleegiumi hinnangul

on maakohus kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

hinnanud. Selles osas esitatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks.

Kolleegium märgib, et hooneühistu kahjuna ei saa automaatselt käsitada kolmandale isikule

väljamakstud summat, sest kui kolmas isik tegi vastusoorituse, siis ei teki varalist diferentsi.

Nagu eespool märgitud, siis varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra

võrreldavat halvenemist. Kui hooneühistu maksab kolmandale isikule teostatud tööde või

osutatud teenuse eest, siis ei satu hooneühistu selle väljamakse osas varaliselt halvemasse

olukorda. Kuna kostjad I–II ja C tõendasid, et väljamaksed on tehtud tehingute alusel, tulnuks

hagejal tõendada, et talle on vaatamata sellele tekkinud kahju (nt puudustega töö). Hageja ei

ole neid asjaolusid välja toonud ega tõendanud.

17.3. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjad I–II ja C ei ole rikkunud oma

juhatuse liikme kohustusi ega tekitanud kahju sellega, et tellisid 2015. a majandusaasta aruande

koostamise ja maksid selle teenuse eest 200 eurot. Hageja ei sattunud 200 euro väljamakse osas

varaliselt halvemasse olukorda, sest ta sai väljamakse eest vastusoorituse. Kolleegium märgib,

et kuigi juhatus on kohustatud korraldama hooneühistu raamatupidamist, siis ei tähenda see, et

juhatus peaks ise vahetult raamatupidamisega tegelema. Kostjad I–II ja C pidid tagama, et

hooneühistu poolt oleksid nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise seadusest tulenevad

kohustused. Raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmiseks võib juhatus kasutada

professionaalse raamatupidaja teenuseid.

17.4. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et kuigi kostjate esitatud

dokumentaalsed tõendid on osaliselt allkirjastamata ja koostatud tagantjärele (väidetav

intellektuaalne võltsimine), siis ei ole alust jätta neid TsMS § 238 lg 5 järgi ebausaldusväärsuse

tõttu arvestamata. Kui kirjalik dokument on koostatud tagantjärele ja dokumendi koostaja on

märkinud sellele ebaõigeid andmeid, nt dokumendi koostamise kohta ebaõige kuupäev, on

tegemist dokumendi võltsimisega (intellektuaalne võltsimine), ja tekib küsimus selle tõendi

usaldusväärsusest. Sellisel juhul tuleb kontrollida dokumendi koostaja usaldusväärsust ning

võrrelda dokumendist tulenevat teavet muude tõenditega. Maakohus on seda ka teinud, hinnates

kostjate esitatud dokumentaalseid tõendeid koos teiste asjas esitatud ja kogutud tõenditega ning

leidnud põhjendatult, et need tõendavad kostjate väiteid. Samuti ei ole põhjendatud jätta kõrvale

tunnistajate ütluseid, sest hageja väited tunnistajate ütluste ebausaldusväärsuse kohta on

esmakordselt esitatud apellatsiooniastmes ning need on ka põhistamata. Nii maakohtu

menetluses kui ka apellatsioonkaebuses välja toodud lepingu ja arvete teksti ebakõla ei välista

tööde teostamist ega nende eest maksmise kohustust.

17.5. OÜ-le AF Haldus tehtud ülekandeid vaidlustab hageja summas 299,57 eurot (10. juulil

2016 summas 32 eurot, 25. juulil 2017 summas 53,64 eurot ja 13. augustil 2017 summas 213,93

eurot). Maakohus tuvastas, et hageja ja OÜ AF Haldus vahel oli sõlmitud suuline teenuse

osutamise leping. Hageja seda asjaolu apellatsiooniastmes ei vaidlusta. Küll aga vaidlustab ta

ülekandeid, kus ei ole selgituses viidet lepingule, s.o töövõtuleping nr 1312 (kd I, tl 143–147).

Samuti viitab hageja sellele, et kostja III tegi kaks vaidlustatud ülekannet pärast oma ametiaega

(kd II, tl 119). Esimese ülekande tegi kostja I.

Hageja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väidet, mille kohaselt oli kostja III

abikaasa OÜ AF Haldus juhatuse liige. Maakohus jättis selle väite käsitlemata. Kolleegium

märgib, et kostja III esitatud abielutõendist nähtuvalt sõlmiti abielu 21. jaanuaril 2017 (kd I, tl

148). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid TÜS § 58 lg 3 järgi võimalikule

tehingu tühisusele (vt otsuse p 16.3).

17.6. Hageja nõustus, et maksed, mille selgituses on viide töövõtulepingule nr 1312, on tehtud

hageja kohustuste täitmiseks. Apellatsiooniastmes vaidlustab hageja kolme makset. Kostjad I–

III kordavad vastuses apellatsioonkaebusele maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtus tuginesid

kostjad I–III suulisele teenuse osutamise lepingule, väites, et kõik maksed tehti ühistu kulutuste

katteks ning leidsid, et see on tõendatud makseid kajastatavate pangakonto väljavõtete ja

tabeliga. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda OÜ AF Haldus pangakonto väljavõte ja tabel, et

tehingud on tehtud hageja kohustuste täitmiseks (kd I, tl 144–147). Seda asjaolu ei tõenda

ülekannete selgitused ega nende põhjal koostatud saldo.

Samas ei muuda see maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks, sest kolleegiumi hinnangul ei

ole hageja tõendanud kahju tekkimist. Siinjuures lisab kohus, et kostja III poolt tehtud maksete

puhul tuleb tema vastutust hinnata TÜS § 631 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme

hoolsusstandardist lähtuvalt, sest kostja III tegutses õigustamatu käsundita asjaajajana (vt

otsuse p-d 13.1 ja 13.2). C osas leiab kolleegium, et kuna pooled ei vaidle, et ta ei saanud oma

haiguse tõttu juhatuse töös osaleda, siis ta ei vastuta 25. juulil 2017 ja 13. augustil 2017 tehtud

ülekannete eest (vt otsuse p 12).

Kuna OÜ-le AF Haldus tehti 299,57 euro suurune ülekanne olematu kohustuse täitmiseks, siis

on juhatuse liikme vastutuse kontekstis oluline, et hooneühistu kahjuks saab olla rahasumma,

mis osas on tema VÕS § 1028 jj tulenev nõue OÜ AF Haldus vastu väärtusetu. Kolleegium

leiab, et hageja ei ole teinud omalt poolt mõistlikult vajalikku, et kahju ära hoida või seda

vähendada. Hageja ei ole tõendanud, et ta on nõudnud kolmandalt isikult tagasi juhatuse liikme

rikkumise tõttu hooneühistu poolt tasutu. Kohtupraktikas on leitud, et kahjuna saab käsitada

vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra osaühingu tagasinõudeõiguse väärtus kolmanda

isiku vastu on väiksem juhatuse liikme vastu kahjuna nõutavast summast (vt nt Riigikohtu

3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 30). Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2021. a

istungil ei vaielnud pooled selle üle, et OÜ AF Haldus osas ei ole pankrotti välja kuulutatud (kd

III, tl 176 pöördel). Hageja põhjendas ringkonnakohtu istungil, et otstarbekas oli esitada hagi

kostjate vastu. See aga tähendab, et hageja ei ole teinud omalt poolt mõistlikult vajaliku, et

kahju ära hoida või seda vähendada, sest kui hagejal on võimalik juhatuse liikmelt kahju

hüvitamise nõudega paralleelselt nõuda kolmandalt isikult tagasi juhatuse liikme rikkumise

tõttu hooneühistu poolt tasutu, siis tuleb seda juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise

nõude puhul arvestada. Hageja ei ole ka tõendanud, et kolmanda isiku vastu olev nõue oleks

perspektiivitu või väärtusetu.

17.7. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja arvelduskontolt V-le 28. veebruaril 2015

tehtud 75 euro suurune ülekanne selgitusega „retke 19 boks nr 39 tagastamine“ on tehtud hageja

huvides. Ülekande aluseks on garaažiboksi müük ning seda tõendab juhatuse 1. märtsi 2015. a

koosoleku protokoll ja liikmesuse müügileping (kd I, tl 164–169). Asjaolu, et ülekanne teostati

enne müüki ja viitega teisele garaažiboksi numbrile, ei muuda praegustel asjaoludel makset

alusetuks. V müüs ühe talle kuulunud garaažiboksist, mistõttu tuli talle ühe boksi eest tasutud

liikmemaks tagastada. Kuigi kostja III on juhatuse koosolekul osalenud ja hääletanud, siis

kostja III vastutus ei saa tuleneda ametisuhtest, sest ta ei olnud juhatuse liige. Hageja ei ole

välja toonud teisi kostja III võimaliku vastutuse aluseks olevaid asjaolusid. Kuigi hageja väidab,

et endine juhatus ei andnud üle kande aluseks olevaid dokumente, siis raha tagastamise ajal

hageja juhatuse liikmeteks olnud kostjad I–II ja C on tõendanud, et ülekande tegemiseks oli

õiguslik alus – enammakstud liikmemaks tuli tagastada. Tegemist ei ole osamaksega, mida

põhikirja p-i 5.6 järgi ühistust väljumisel lahkuvale liikmele ei tagastata (põhikirja p-i 5.2 järgi

tuleb osamaks maksta liikmeks astumisel; p-i 5.7 järgi korjatakse liikmemaksu

korrashoidmisega ja juhtimisega seonduvate ühises kasutuses olevate osade kulutuste

katmiseks).

17.8. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja arvelduskontolt kostjale II 4. novembril 2015

tehtud 75 euro suuruse ülekande aluseks oli kokkulepe, mis ei tekitanud hagejale kahju. Kuigi

ülekande aluseks olev tehing on nõuetekohaselt dokumenteerimata ja see on tehtud hageja

juhatuse liikmega (tõusetub TÜS § 58 lg 3 järgi tehingu tühisuse küsimus, kui tehinguga ei

nõustunud üldkoosolek ning see ei ole tehtud ühistu igapäevases majandustegevuses kauba või

teenuse turuhinna alusel), siis nähtub 9. juuli 2014. a maksekorraldusest nr 24, et esmalt on

kostja II kandnud hageja arvelduskontole 75 eurot ning see on 4. novembril 2015 talle

tagastatud (kd I, tl 170).

17.9. Hageja leiab, et Osaühing Tark Ekspert ei ole hagejale teenuseid osutanud ega töid

teostanud. Maakohus tuvastas, et Osaühing Tark Ekspert teostas töövõtulepingu nr R/19-07-

07-16 alusel katuseremondi töid ning esitatud arved olid põhjendatud (kd I, tl 173–183).

Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda

(TsMS § 654 lg 6). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Nii maakohtu menetluses kui ka

apellatsioonkaebuses välja toodud lepingu ja hinnapakkumise teksti ebakõla ei välista

töövõtulepingu sõlmimist, tööde teostamist ega nende eest maksmise kohustust. Selles osas

esitatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Täiendavalt märgib kolleegium, et ainuüksi asjaoludest, et üldkoosoleku 9. aprilli 2016. a

koosoleku protokoll katuse remondi kohta otsuse vastuvõtmist ei sisalda (kd I, tl 189–191

pöördel) ning töövõtulepingu allkirjastas hageja nimel kostja III (leping on kostja III poolt

digitaalselt allkirjastatud 8. juulil 2016; kd I, tl 180), ei saanud hagejale kahju tekkida. Kostja

II vande all antud seletuse kohaselt jooksis garaažibokside katus pidevalt läbi ja remondi

teostajaks valiti pakkumine, mis oli kõige odavam (kd III, tl 47 ja pöördel). Kolleegium nõustub

maakohtu seisukohaga, et kui töövõtulepingu alusel on töö tehtud, siis on põhjendatud ka selle

eest tasumine.

17.10. Maakohus tuvastas, et osaühingule Vakker on 9. oktoobril 2016 tehtud ülekanne 180

eurot hagejale osutatud kaevetööde eest. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega

ja neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Selles osas

esitatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Maakohus ei ole vastanud hageja väitele, mille kohaselt on osaühingu Vakker juhatuse liige

kostja I sugulane (kostja I poeg; vt maakohtu 27. jaanuari 2020. a istungi protokoll; kd III, tl 47

pöördel). Kolleegium märgib, et sugulasega tehingu tegemine ei ole seadusega keelatud, küll

aga võib see viidata lojaalsuskohustuse rikkumisele. Selleks, et lojaalsuskohustuse rikkumist

juhatuse liikmetele ette heita, peaksid nad olema tehingu tegemisel mingil viisil eelistanud

isiklikke (või endaga seotud kolmanda isiku) huve hooneühistu huvidele. Selliseid asjaolusid

ei ole hageja esile toonud ega tõendanud.

Menetluskulude jaotus

18. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-

tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse

kulude jaotuse. Menetluskulude jaotamisel lähtub ringkonnakohus kostjate I–II ja IV osas

TsMS § 163 lg-s 1 ja § 165 lg-s 3 sätestatust ning kostja III osas TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust.

18.1. Kolleegiumi hinnangul ei esine TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, et jätta

menetluskulud osas, milles hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud, solidaarselt kostjate kanda.

Kolleegium selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest, vaid selleks peab menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, eeldades erandlike asjaolude

olemasolu. Kolleegium leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa hageja põhjendusest,

et kui kostjad oleksid rahaülekannete aluseks olevad dokumendid esitanud varem, siis oleks ka

hagiavalduses märgitud nõue väiksem. Ka pärast seda, kui kostjad esitasid maakohtus vastuse

koos tõenditega, jäi hageja oma nõude juurde kuni maakohtu otsuse tegemiseni.

18.2. Hagi kuulub kostjate I–II ja IV vastu rahuldamisele arvestades hagi ja kaebuse hinda

maakohtus 8,9% ulatuses ja ringkonnakohtus 10% ulatuses. Seega jäävad maakohtus kantud

hageja menetluskuludest 8,9% solidaarselt kostjate I–II ja IV kanda ning kostjate I–II ja IV

menetluskuludest 91,1% hageja kanda. Ringkonnakohtus kantud hageja menetluskuludest

jäävad 10% solidaarselt kostjate I–II ja IV kanda ning kostjate I–II ja IV menetluskuludest 90%

hageja kanda. Kuna hagi kostja III vastu jääb rahuldamata, siis jäävad tema maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

19. Poolte hüvitatavad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi

kindlaks maakohus.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)