2-20-16452/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-16452

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16452

Tsiviilasi

NKK Finance LTD hagi K.K. vastu 13 415,61 euro ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 488,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

NKK Finance LTD

(Inglismaa

ja

Walesi

registrikood 08479948; asukoht 1-2 Davy Road, Gorse Lane,

CO15 4XD,

Suurbritannia),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid L.K. ja M.K, e-post XXX ja XXX;

kostja K.K. (isikukood XXX; elukoht XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat E.V, e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada NKK Finance LTD hagi solidaarvõlgniku K.K. vastu.

2. Välja mõista solidaarvõlgnikult K.K. NKK Finance LTD kasuks põhinõude katteks

13 415,61 eurot.

3. Välja mõista solidaarvõlgnikult K.K. NKK Finance LTD kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 13 415,61 eurot alates 6. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte poolte esindajatele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud solidaarvõlgniku K.K. kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-16452 NKK Finance LTD menetluskulude rahaliseks

suuruseks 7150 eurot, millest 2750 eurot on riigilõiv ja 4400 eurot lepingulise esindaja

kulud.

6. Välja mõista solidaarvõlgnikult K.K. NKK Finance LTD kasuks menetluskulud

7150 eurot.

7. Välja

mõista

solidaarvõlgnikult

K.K.

NKK Finance LTD

kasuks

viivis

menetluskuludelt 7150 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

2(10)

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue

1. NKK Finance LTD (hageja) esitas 9. novembril 2020 Tartu Maakohtule hagi K.K. (kostja) ja

M.M.O. vastu (I kd tl 3-8), milles palus solidaarselt kostjalt ja M.M.O. välja mõista hageja

kasuks põhinõude katteks 295 000 eurot ja põhinõudelt lisanduva viivise seadusjärgses määras

alates 9. novembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni.

2. 10. novembri 2020 määrusega (I kd tl 149-150) rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse

ning arestis hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-20-16452 M.M.O. AS SEB Pank arvelduskontol

nr XXX olevad rahalised vahendid kokku 295 000 euro ulatuses hageja kasuks kuni käesolevas

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Kohus rahuldas 21. detsembri 2020 tagaseljaotsusega (I kd tl 179) hageja hagi

solidaarvõlgniku M.M.O. vastu, mõistis solidaarvõlgnikult hageja kasuks välja 295 000 eurot

(põhinõue), põhinõudelt seadusjärgses määras viivise alates 9. novembrist 2020 kuni põhinõude

täitmiseni, jättis kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 10. novembri

2020 hagi tagamise määrusega rakendatud AS SEB Pank arvelduskontol olevate rahaliste

vahendite

arestimise,

jättis

menetluskulud

solidaarvõlgniku

kanda,

määras

hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 5228 eurot ning mõistis solidaarvõlgnikult hageja kasuks

välja menetluskulud ühes seadusjärgses määras viivisega alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni.

4. 9. veebruari 2021 menetlusdokumendis (II kd tl 2-3) vähendas hageja oma nõuet kostja vastu

seoses nõude osalise rahuldamisega summas 287 329,55 eurot M.M.O. suhtes algatatud

täitemenetluses. Kuna nimetatud summast arvestati 5745,16 eurot 5. veebruari 2021 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja 281 584,39 eurot põhinõude katteks, nõuab hageja

kostjalt 13 415,61 euro (295 000 – 281 584,39) väljamõistmist koos lisanduva viivisega

seadusjärgses määras alates 6. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Kohus võttis 30. märtsi 2021 määrusega (II kd tl 34) vastu hageja osalise loobumise hagist

kostja vastu summas 287 329,55 eurot ning lõpetas selles osas tsiviilasja nr 2-20-16452

menetluse.

6. Hagiavalduse (II kd tl 10-12) kohaselt on hageja XXX registreeritud äriühing, kes pakub

„Flender“ nimelise platvormi vahendusel äriühingutele laenude kaasamise teenust. Tegemist on

kaasrahastusplatvormiga, mille vahendusel saavad äriühingud nii anda kui ka võtta teistelt

ühingutelt

projektis

näidatud

finantseeringuid.

Hageja

kasutab

oma

igapäevases

majandustegevuses Eestis LHV Pank AS-s avatud arvelduskontot nr XXX, mis on seotud

„Flender“ platvormiga ning kuhu kantakse investorite raha ning tehakse väljamakseid projektide

rahastamiseks.

Kuni 29. oktoobrini 2020 oli hageja juhatuse liige kostja, kes tegutses hageja tegevjuhina ja

omas juurdepääsu hageja arvelduskontole, sh internetipangale. Hagejale sai 28. oktoobril 2020

teatavaks, et hageja arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid on 2020. aasta oktoobrikuu

jooksul kostja poolt korduvalt kuritarvitatud ja arvelduskontol olev raha on lühikese aja jooksul

suurtes summades kantud kas kostjaga seotud isikule (T.H.L. kokku 250 000 eurot) või

kolmandatele osapooltele (B.E.S. kokku 495 000 eurot ja M.M.O. kokku 295 000 eurot) ilma

õigusliku aluseta (isikud ei ole hageja kliendid ega koostööpartnerid, mis õigustaks vastavate

ülekannete tegemist). Sellistes summades ülekannete tegemist võimaldas kostja poolt

internetipanga vahendusel hageja teadmata 21. septembril 2020 pangale esitatud taotlus

arvelduskonto limiitide suurendamiseks seniselt 100 000 eurolt päevas kuni 1 000 000 euroni

3(10)

päevas, seda olukorras, kus limiitide suurendamiseks puudus mistahes põhjus või vajadus.

28. oktoobril 2020 palus kostja eelduslikult internetipanga vahendusel peatada pangal ka hageja

krediidijuhi C.B. kasutajaõigused arvelduskontole, misjärel tekkis ajutiselt olukord, kus kostja

ainukese isikuna omas juurdepääsu hageja arvelduskontole ja internetipangale.

Kohe pärast maksete avastamist internetipangas 28. oktoobril 2020 teavitas hageja LHV Pank

AS-i võimalikust toimepandud pettusest ja palus arvelduskonto edasiste kannete tegemise

vältimiseks blokeerida, mida pank ka tegi. Lisaks üritas hageja ühendust saada kostjaga, mis ei

õnnestunud, sest kostja ei vastanud esialgu telefonikõnedele ega sõnumitele ja asus hiljem

väitma, et ta esitas 28. oktoobri 2020 õhtul politseile avalduse, et temale kuuluvast sõidukist on

varastatud tema sülearvuti ning koodid hageja internetipanka sisselogimiseks. Samas on

väidetava sissemurdmise toimumine tõendamata. Uurimine on selles osas 16. detsembril 2020

lõpetatud, kuna väidetavat kuritegu ega kuriteo toime pannud isikut ei suudetud tuvastada.

Samuti ei olnud videosalvestiste põhjal tuvastatav, kas kostja auto üldse asus kostja väidetud ajal

kostja väidetud kohas.

29. oktoobril 2020 kutsusid hageja osanikud kostja hageja juhatusest tagasi, mistõttu kostja

volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid 29. oktoobril 2020. Kuna ülekanded on tehtud

internetipangas kostja paroole kasutades ja hageja on seetõttu jäänud ilma 295 000 eurost, on

asjaolude uurimiseks algatatud ka kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr XXX.

Hageja esitab kostja vastu hagi summas 13 415,61 eurot, kuna esialgsest kahjunõudest

295 000 eurot on arvatud maha 287 329,55 eurot (sellest 281 584,39 eurot põhinõude katteks),

mille ulatuses õnnestus täitemenetluses pöörata sissenõue solidaarvõlgniku

M.M.O.

arvelduskontole. Samuti nõuab hageja kostjalt põhinõudelt arvestatavat seadusjärgses määras

viivist 6. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja hinnangul on kostja alusetuid

ülekandeid tehes: 1) rikkunud hageja omandiõigust (VÕS § 1045 lg 1 p 5); 2) rikkunud seadusest

(KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 217² lg 1 ning ÄS § 187 lg 1 ja 2) tulenevat kaitsenormi (VÕS § 1045

lg 1 p 7) ning 3) käitunud heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Hageja leiab, et

alternatiivselt vastutab kostja hageja ees juhatuse endise liikmena, kuna rikkus arvutit ja

internetipanga koode autosse jättes juhatuse liikme hoolsuskohustust.

Hageja märgib, et kostja on VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi rikkunud hageja omandiõigust sellega, et

on alusetult kandnud hageja arvelduskontolt 295 000 eurot M.M.O. arvelduskontole. Maksed on

tehtud internetipanga vahendusel kostja kasutajanime ja paroole kasutades. Seega on alust arvata,

et ülekanded tegi kostja. Vastupidist väites, et kostja ülekandeid ei teinud ja maksed tegi kolmas

isik kostja paroole kasutades, peab kostja seda ka tõendama. Hageja on kostja tegevuse

tulemusena jäänud ilma 295 000 eurost, millest on jätkuvalt tagastamata 13 415,61 eurot.

Kostja on VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses rikkunud mitmeid seadusest tulenevaid kaitsenorme,

sh nii KarS § 201 lg 2 p 2 (omastamine) kui § 217² lg 1 (usalduse kuritarvitamine) sätteid.

Kriminaalmenetlus seoses hageja arvelduskontolt tehtud ebaseaduslike ülekannetega käib

kriminaalasjas nr XXX. Lisaks on kostja rikkunud ÄS § 187 lg 1 ja 2 sätteid, kuna tema tegevus

alusetute maksete tegemisel ja/või maksete tegemist võimaldavate internetipanga paroolide

valveta jätmises enda sõidukisse ei ole kooskõlas korraliku ja ausa ettevõtja hoolsusstandardiga.

Kostja käitumine on ka heade kommete vastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes, kuna kostja

tegutses selge eesmärgiga tekitada hagejale kahju ja rikastuda hageja arvelt. Kostja valmistumist

õigusvastaste maksete tegemiseks kinnitab kostja poolt arvelduskonto limiitide suurendamine.

Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Kostja vastutab hageja endise juhatuse liikmena hageja ees alternatiivselt ka ÄS § 187 lg 1

alusel, mille kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.

ÄS § 187 lg 2 järgi peavad kohustuste rikkumisega äriühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed

selle hüvitama. Kostja õigusvastane tegevus ja hoolsuskohustuse rikkumine seisneb juba

ainuüksi selles, et kostja jättis väidetavalt XXX parklas enda autosse hooletult nii enda arvuti,

4(10)

hageja internetipanga koodid, kasutajanime kui PIN kalkulaatori, mis võimaldasid hageja

arvelduskontolt ebaseaduslikke ülekandeid teha mistahes kolmandatel isikutel. Hoolas ja

mõistlik juhatuse liige peab tagama, et kolmandatel isikutel puuduks juurdepääs ühingu varale.

Juhul, kui kostja väidab, et on juhatuse liikme hoolsuskohustust täitnud, peab kostja seda

tõendama. Hageja märgib, et internetipangas ülekannete tegemiseks on mh vaja korraga teada nii

internetipanga kodulehe aadressi, kliendi kasutajanime, PIN kalkulaatorit kui PIN koode, aga

lisaks ka oskust eeltoodut kasutada. Vaidlusalused ülekanded M.M.O. tehti 28. oktoobril 2020

nelja minuti jooksul. Et seda tegi väidetav varas, ei ole eluliselt usutav. Maksete kiire tegemine

lühikese aja jooksul näitab, et maksete tegija on isik, kes oskas oskuslikult kasutada hageja

internetipanka (sh teadis vajalikke veebiaadresse ja kasutajanimesid ning oskas PIN kalkulaatori

abil internetipanka logida). Hageja arvates ei saa välistada, et autosse sissemurdmine on „lugu“,

mille kostja on välja mõelnud, et üritada õigustada 28. oktoobril 2020 tehtud õigusvastaseid

ülekandeid ning jätta muljet, et kostja on ohver, kes pole ise vaidlusaluseid ülekandeid teinud.

Hageja hinnangul on kostja kohustatud kahju hüvitama ka juhul, kui väidab, et tema ei ole ise

vaidlusaluseid ülekandeid M.M.O. teinud ja need tegi keegi teine, kes tema autost juurdepääsuks

vajalikud andmed varastas (kuigi sissemurdmise toimumise fakt on tõendamata).

Hageja rahuldamata põhinõue (kahju suurus) on 13 415,61 eurot. Kostja on kahju tekitamises

süüdi (VÕS § 1050) ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hageja hinnangul tegutsesid kostja

ja M.M.O. vaidlusaluste ülekannete tegemisel ühiselt ja kooskõlastatult eesmärgiga hagejale

kahju tekitada, mistõttu on nad kahju hüvitamise eest solidaarselt vastutavad. Viidatud isikute

ühist ja kooskõlastatud tegevust kinnitab ka asjaolu, et kostja on kohtumenetluses kinnitanud, et

tema teada on M.M.O. arvelduskontol olevad rahalised vahendid kohtutäituri kontrolli all.

Sellise teabe pidi kostja saama ainult M.M.O.

Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuse osas märgib hageja, et kostja on võtnud omaks hageja pangakonto ülekande

limiitide suurendamise internetipangas 21. septembril 2020. Vale on seejuures aga kostja

käsitlus, et ta pidi limiite suurendama oma tööülesannete täitmiseks. Kostja pole selgitanud ka

seda, milliseid tööülesandeid ta suurendatud limiitide abil täitis. Hageja jääb selle juurde, et

limiitide suurendamisega valmistus kostja vaidlusaluste ülekannete tegemiseks ja limiitide

suurendamisest ei teadnud hageja juhtkond ega töötajad. Asjaolu, et kostja esitas 28. oktoobril

2020 internetipanga vahendusel taotluse hageja krediidijuhi C.B. internetipanga kasutajaõiguste

lõpetamiseks, tõendab panga 5. aprilli 2021 kinnituskiri. Viimasest nähtub ka asjaolu, et

28. oktoobril 2020 on internetipangas M.M.O. kõik kolm makset kokku summas 295 000 eurot

tehtud kasutaja K.K. poolt. Kostja on oma vastuses võtnud omaks ka asjaolu, et jättis enda

autosse kõik vajalikud andmed ja seadmed hageja arvelduskontolt ülekannete tegemiseks koos

sülearvutiga. Kostja väited selle kohta, kuidas ta tavapäraselt taolisel viisil andmeid ja arvutit

laokile ei jätnud, ei ole asjakohased. Kostjal tuleb hagejale kahju hüvitada ka siis, kui ta

vaidlusaluseid makseid ise ei teinud, ja seda põhjusel, et ta jättis korraga autosse kõik andmed ja

vahendid, mis hageja kontolt ülekannete tegemist võimaldasid. Hageja leiab, et tema nõue kostja

vastu on tõendatud. Hageja ei ole oma menetlusdokumentides esitanud ebaõigeid väiteid ning

ükski kostja esitatud tõend ei tõenda vastupidist. Hoopis kostja üritab kohut eksitada, kui esitab

elektronkirjadest ja sõnumivahetustest osalisi väljavõtteid, sisustades neid ebaõigesti ja vastuolus

sõnumivahetuse tegeliku mõttega.

Hageja lisas oma nõude tõendamiseks hageja registrikaardi väljavõtte; väljavõtte hageja

veebilehest XXX; hageja pangakonto väljavõtte perioodil 1. oktoober 2020 kuni 5. november

2020; 2. oktoobri 2020, 15. oktoobri 2020 ja 28. oktoobri 2020 maksekorraldused; T.H.L.

majandusaasta aruande; M.M.O. registrikaardi väljavõtte; 28. oktoobri 2020 elektronkirja

pangale; kostja süüteoteate; hageja osanike 29. oktoobri 2020 otsuse; kinnistusraamatu ja

kinnisvaraportaalide väljavõtted; teatmik.ee väljavõtte M.M.O. kohta; 5. veebruari 2021

maksekorralduse; viiviseraporti; N.F.O. ja N.H.O. registrikaardi väljavõtted; LHV Pank AS

5(10)

5. aprilli 2021 kinnituskirja ja tabeli hageja konto kasutajatest (I kd tl 10-147, II kd tl 5-6, 14-17,

47-53).

Kostja vastus hagile

7. Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid ja palus jätta hagi rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei ole õige hageja väide, nagu oleks kostja 2020. aasta septembris suurendanud

pangakonto ülekande limiite selleks, et „valmistuda“ hagis viidatud ülekannete tegemiseks.

Kostja suurendas ülekande limiite põhjusel, et täita oma tööülesandeid. Seoses XXX J.D.

lahkumisega äriühingust 2020. aasta augustis, määrati tema tööülesanded kostjale. Teiste hageja

töötajate poolt sisestatud ülekannete kinnitamiseks oli vaja suuremat ülekande limiiti. Vastasel

korral oleks limiidi piiratuse tõttu jäänud ülekanded kinnitamata. Vale on seejuures ka hageja

väide, nagu oleks kostja limiite salaja suurendanud. J.D. juhendas kostjat limiitide

suurendamisel, kui ta oma tööülesandeid kostjale üle andis ning sellest teadis kogu hageja

juhtkond. Samuti ei vasta tõele hageja väide selle kohta, nagu oleks kostja 28. oktoobril 2020

palunud pangal peatada hageja krediidijuhi C.B. kasutajaõigused arvelduskontole. Kostja ei ole

seda teinud. Põhjendamatu on hageja etteheide kostjale, et hageja ei saanud 28. oktoobril 2020

kohe pärast maksete avastamist kostjaga telefoni teel ühendust. Kostja helistas viivitusega

hagejale tagasi. Lisaks asus kostja varguse avastamisel koheselt tõkestama hagejale kahju

tekkimist – teatas vargusest pangale ja politseile ning esitas viimasele viivituseta kuriteoteate.

Kostja vaidlustab asjaolu, et ülekanded on tehtud internetipangas tema paroole kasutades. Kostja

seda ei tea ja hageja ei ole selle asjaolu kohta tõendeid esitanud.

Kostja märkis, et ei ole pannud toime hagi aluseks olevat tegu, st 28. oktoobril 2020 M.M.O.

kontole vaidlusaluseid ülekandeid teinud. Seega ei ole kostja hageja omandiõigust rikkunud.

Samuti ei ole kostja rikkunud karistusõiguses sätestatud kaitsenorme. Kriminaalmenetluse

toimumise faktist ei saa tuletada kostja rikkumist. Alles kriminaalmenetluses tehtava

kohtulahendiga selgub, kas kostja on pannud toime KarS-s sätestatud teo. Kostja ei ole käitunud

heade kommete vastaselt ega „valmistunud“ õigusvastaste maksete tegemiseks. Kostjale ei ole

teada, kes vaidlusalused maksed tegi. Hageja ei ole ka sisustanud, millise heade kommete

vastase tahtliku käitumisega on kostja hagejale kahju tekitanud.

Kostja hinnangul ei saa hageja poolt esitatud asjaoludest järeldada, et kostja rikkus juhatuse

liikme hoolsuskohustust ja tekitas sellega hagejale kahju. Kostja selgitab, et ei hoidnud

tavaolukorras internetipanga kasutamist võimaldavaid andmeid/seadmeid ühes ja samas kohas.

Tavaliselt olid internetipanga paroolid kostjaga kaasas (arvutikotis) ja PIN kalkulaator kontoris

lukustatud sahtlis. Internetipanga kasutamist võimaldavate andmete/seadmete ühes ja samas

kohas hoidmine oli erand ja juhuslik ning tingitud sellest, et kostja oli Eestis reisil ja pidi

tööülesannete tõttu ka sellel ajal hageja pangakonto kasutamiseks vajalikud andmed ja PIN

kalkulaatori kaasa võtma. Ebaõige on hageja väide, et maksete tegemiseks kulus vaid neli

minutit. Kostja ei tea, mis kell tema autosse sisse murti. Süüteoteatesse tuli mingi kellaaeg

lihtsalt märkida. Puuduvad tõendid selle kohta, kui suur oli ajavahemik sissemurdmise ja

ülekannete tegemise vahel. Kostja ei oska vastata hageja esitatud põhjendusele, et vastutab ka

juhul, kui ülekanded on teinud keegi teine.

Hageja seisukoha osas märkis kostja, et täiendavatele hageja pangakontodele kasutajaõiguste

andmist kostjale kinnitab kostja ning hageja XXX J.D. elektronikirjavahetus panga

kliendihalduriga 18. septembril 2020, kus kliendihaldur nii kostjale kui XXX saadetud ühises

kirjas juhendab viimast,

kuidas anda internetipangas

kostjale täiendavate kontode

kasutajaõigused. Seega toimus kostjale hageja pangakontodele ligipääsu andmine hageja

teadmisel. Kostja ja hageja XXX F.P. vaheline elektronkirjavahetus 28. septembril 2020

tõendab, et kostjal oli vaja pangakontodele ligipääsu igapäevaste tööülesannete täitmiseks,

sh ajal, mil kostja viibis reisil. Kostja sõnumivestluses hageja krediidijuhiga C.B. teeb kostja

viimasele ettepaneku kostja ülekandelimiitide suurendamiseks, millele C.B. vastab

nõustumiseks nn pöidla märgiga. Seega teadsid hageja juhtkond ja töötajad limiitide

suurendamisest.

6(10)

Kostja lisas vastusele 16. detsembri 2020 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse ja

27. jaanuari 2021 põhistused viidatud määruse juurde; kostja ja hageja XXX J.D.

elektronikirjavahetuse panga kliendihalduriga 18. septembril 2020; kostja ja hageja XXX F.P.

vahelise elektronkirjavahetuse 28. septembril 2020 ning kostja ja hageja krediidijuhi C.B.

sõnumivestluse 22. oktoobril 2020 (I kd tl 197-198, II kd tl 60-62).

Kohtu põhjendused

8. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja kui hageja juhatuse liige 28. oktoobril 2020 põhjustanud

hagejale Eestis kahju juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisega. Hageja nõue kostja vastu on

äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue.

10. Kohus märgib, et sellise nõude õiguslik alus on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimene lause.

Kuna äriühingu juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme

vahel, sarnanedes olemuslikult enim käsunduslepingule võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes,

siis arvestades äriühingu ja juhatuse liikme õigussuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega,

kohaldub kehtiva kohtupraktika kohaselt äriühingu kahju hüvitamise nõuetele juhatuse liikme

vastu analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete

esitamise. Seega juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule

lepinguväliselt õigusvastaselt kahju ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa

kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. Järelikult saab hageja nõuda

kostjalt kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 esimese lause alusel, mille järgi juhatuse liige, kes on

oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju äriühingule, vastutab tekitatud kahju eest.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hindamata deliktiõigusliku vastutuse (VÕS § 1043jj) kohta

esitatud poolte väited ja tõendid.

11. Kuivõrd juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste

rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab äriühing tõendama,

et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud (ÄS § 187 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus

(TsÜS) § 35), äriühing on saanud varalist kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise

eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

12. Kuigi äriühingu juhatuse liikmetel on seadusest, äriühingu põhikirjast, osanike või juhatuse

otsustest ja võimalikust lepingust tulenevad konkreetsed kohustused, on äriühingu ja juhatuse

liikme õigussuhte sisuks muu hulgas ka juhatuse liikme üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus

äriühingu vastu (TsÜS § 35). Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.

Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1. Viidatud sätte järgi peab juhatuse liige

oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab

juhatuse liige kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhul, kui

juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel

ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks.

13. Kohus märgib, et lahendab hagi nende asjaolude põhjal, mis hageja on hagi alusena välja

toonud. Praegusel juhul on hageja ÄS § 187 lg 2 esimese lause järgi nõuet esitades hagi alusena

tuginenud sellele, et kostja jättis 28. oktoobril 2020 XXX parklas enda autosse järelevalveta nii

enda arvuti, hageja internetipanga koodid, kasutajanime kui PIN kalkulaatori, võimaldades

sedasi oma tegevusega kolmandatel isikutel seadmete ja andmete varguse ning hageja

arvelduskontolt alusetute ülekannete tegemise M.M.O. arvelduskontole kokku summas

295 000 eurot.

7(10)

Vaidlust ei ole selles, et kostja oli 28. oktoobril 2020 hageja juhatuse liige (I kd tl 10-17), kes

tegutses tegevjuhina ja omas juurdepääsu hageja arvelduskontole, sh internetipangale. Kostja on

hageja juhatusest osanike poolt tagasi kutsutud 29. oktoobril 2020 (I kd tl 88-91).

Kohtu hinnangul on kostja kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2

mõttes võtnud omaks, et hoidis 28. oktoobril 2020 Eestis reisil olles arvutikotis koos oma

sülearvutiga hageja internetipanga kasutamist võimaldavaid andmeid ja seadmeid (II kd tl 20-22,

p 2.8). Samuti on kostja kinnitanud, et sattus nimetatud kuupäeval varguse ohvriks ning temale

kuuluvast sõidukist varastati tema sülearvuti ja koodid hageja internetipanka sisselogimiseks

(I kd tl 156, p 1.5, I kd tl 166 ja 168, p 1.1.1). Asjaolu, et kostja süüteoteate (I kd tl 85-87) põhjal

alustatud menetlus kriminaalasjas nr XXX lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 2001 ja § 206 tunnustel, so kuriteo toime pannud isiku tuvastamatuse tõttu (I kd tl 197-198), ei

välista kohtu hinnangul kostja tsiviilõiguslikku vastutust hageja ees. Kas lisaks kostja

tsiviilõiguslikule vastutusele võib kostja oma sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega olla

ühtlasi täitnud ka süüteo koosseisu ning olla karistusõiguslikult vastutav hageja ees, selgub

kriminaalmenetluses nr XXX.

14. Kohus on seisukohal, et kostja hageja juhatuse liikmena ei rakendanud 28. oktoobril 2020

optimaalseid abinõusid ja viise oma kohustuste täitmisel, kui jättis oma arvutikoti koos sülearvuti

ning hageja internetipanga kasutamist võimaldavate andmete ja seadmetega avalikus kohas

(Ülemiste parklas) isikliku järelevalveta sõiduauto salongi, kust on oht arvutikoti varastamiseks.

Kostjale kui selle ettevõtte asutajale ja tegevjuhile oli teada hageja tegevusala ja tegevuse ulatus,

samuti asjaolu, et limiitide suurendamise ja hageja krediidijuhi C.B. kasutajaõiguste peatamise

(II kd tl 47-53) tõttu oli vaidlusalusel ajal ohu realiseerumisel (varguse korral) internetipangas

kostja paroole ja ülekannete tegemiseks muid vajalikke andmeid teades ja seadmeid kasutades

võimalik teha hageja pangakontolt ülekandeid kuni 1 000 000 euro ulatuses päevas. Mõistlik

inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ei oleks hoidnud ülekannete tegemist võimaldavaid

andmeid ja seadmeid koos ega jätnud neid parklas järelevalveta sõiduki salongi. Kohtu arvates

piisanuks selgelt äratuntava ohu maandamiseks ja kahju ärahoidmiseks sõiduautost lahkumisel

sülearvuti lukustatud pagasiruumi jätmisest ning hageja internetipanga koodide, kasutajanime ja

PIN kalkulaatori endaga kaasa võtmisest. Antud juhul ei käitunud kostja äriühingu parimates

huvides, rikkudes hageja varaliste huvide järgimise kohustust. Hageja on tõendanud, et

28. oktoobril 2020 M.M.O. arvelduskontole tehtud väljamaksed kokku summas 295 000 eurot

on tehtud kasutaja K.K. (ID XXX) poolt (II kd tl 47-48), st tema kasutajanime ja paroole

kasutades. Juhatuse liige, kes teeb kolmandale isikule võimalikuks ettevõtte arvelduskontolt

õigusliku aluseta (ülekanded ei seondunud hageja majandustegevusega) väljamaksete tegemise,

ei ole kohtu hinnangul oma kohustuste täitmisel näidanud üles vajalikku hoolt ning teda tuleb

pidada hoolsuskohustust rikkunuks.

15. Juhatuse liikme poolt oma kohustuse rikkumisega äriühingule kahju tekitamise korral

eeldatakse, et juhatuse liige vastutab tekitatud kahju eest. Juhatuse liikmel on võimalik nimetatud

eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et järgis korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187

lg 1, lg 2 teine lause). Juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse järgimiseks ei piisa sellest, kui ta

tegutseb kohustuste täitmisel vastavalt oma teadmistele ja võimetele, vaid ta peab tegutsema

objektiivses tähenduses korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsusega

tegutsemine eeldab, et juhatuse liige rakendab oma kohustuste täitmisel nimetatud

hoolsusmääraga kooskõlas olevaid abinõusid. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemine

mistahes kohustuse rikkumise juhtumil on juhatuse liikme vastutust välistavaks asjaoluks.

Kohtu arvates ei ole kostja antud juhul tõendanud, et on oma kohustuste täitmisel rakendanud

korraliku ettevõtja hoolsuse määra. Kostja poolt väidetu, et hageja internetipanga kasutamist

võimaldavate andmete ning seadmete ühes ja samas kohas hoidmine oli erand ja juhuslik ning

tingitud vajadusest täita reisil olles tööülesandeid, ei ole vastutust välistavaks asjaoluks ÄS § 187

lg 2 teise lause mõttes. Kohus märgib, et kostjale etteheidetav ei ole üksnes hageja internetipanga

kasutamist võimaldavate andmete ja seadmete ühes ning samas kohas hoidmine, vaid ka

8(10)

samaaegselt nende järelevalveta jätmine avalikus kohas. Juhatuse liikme poolt temale usaldatud

ettevõtte arvelduskonto kasutamist võimaldavate andmete ja seadmete hoidmine isikliku

järelevalve all kontorist väljaspool on veel olulisem kui kontoris.

16. Kahju, mida arvestatakse VÕS § 127 lg 1 järgi, on ÄS § 187 lg 2 kaitsealas, st selline kahju

on juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral hüvitatav. Äriühingu arvelduskontolt õigusliku

aluseta tehtud ülekannete korral väheneb ühingu vara ja see tähendab varalist diferentsi VÕS

§ 127 lg 1 mõttes ehk varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing satub juhatuse liikme

kohutuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud,

kui rikkumist ei oleks toimunud.

Vaidlust ei ole selles, et hageja arvelduskontolt kanti 28. oktoobril 2020 M.M.O.

arvelduskontole kokku 295 000 eurot (I kd tl 41, 75-79). Hagejale hüvitatavaks kahjuks on VÕS

§ 128 lg-te 2 ja 3 ning § 132 lg 2 järgi otsene varaline kahju summas 13 415,61 eurot. Hageja on

selgitanud oma nõude kujunemist ja ulatust. Kostja ei ole kahju suurust vaidlustanud.

Kohtu hinnangul on kostja poolne juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine toonud antud

juhul kaasa hagejale kahjuliku tagajärje tekkimise. Kohtu arvates on kostja hoolsuskohustuse

rikkumine kahju vajalikuks põhjuseks VÕS § 127 lg 4 mõttes, sest kostjale etteheidetava

rikkumise ärajäämise tagajärjel oleks ära jäänud hagejal antud kahjuliku tagajärje tekkimine.

Hagejale ei oleks antud kahju ilma juhatuse liikme poolse oma kohustusi rikkuva käitumiseta

tekkinud. Selline kahju oli kohtu hinnangul rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ka

ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Arvestades kohtu põhjenduste punktides 13 – 16 toodut kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele põhinõude (kahju) katteks 13 415,61 eurot.

17. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 367 alusel viivise nõude, taotledes

kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates 6. veebruarist 2021 kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivise nõude osas oma seisukohta esitanud.

Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei taga viivis võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on

sõltunud kostjast enesest.

Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja viivise 13 415,61 eurolt

(põhinõudelt) alates 6. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

18. Eeltoodud kohtu põhjendustel rahuldab kohus NKK Finance LTD hagi solidaarvõlgniku

K.K. vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13 415,61 eurot (põhinõue) koos

seadusjärgses määras viivisega alates 6. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni.

19. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ja M.M.O. vastutavad hageja ees solidaarselt

erinevatel alustel hagejale tekitatud sama kahju eest (VÕS § 65 lg 1 ja § 137 lg 1). Kuna

solidaarvõlgnike osas on tehtud erineval ajal eraldiseisvad otsused, on selguse huvides

kohtuotsustes märgitud, et tegemist on solidaarvõlgnikuga nii põhi- ja kõrvalnõude kui

menetluskulude suhtes. Hagejal tuleb kohtuotsuste täitmisel eeltooduga arvestada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude kostja vastu täies ulatuses, jätab kohus kõik menetluskulud

kostja kanda.

9(10)

21. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Menetluskulude nimekirjast (II kd tl 64) nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

2750 eurot ning lepingulise esindaja kulud 7183 eurot, kokku 9933 eurot.

21.1. Kuna hageja poolt hagi tagamise avalduselt ja haginõudelt tasutud riigilõiv kokku

2750 eurot (50 + 2700) on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates menetlustoimingule

ettenähtud ja tsiviilasja hinnale, on hageja riigilõivu tasunud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd

riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja

menetluskulu 2750 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

21.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175

lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja

kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste

kulude hüvitamise eest.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite

hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule

võimaluse hinnata esindaja töö

mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud

menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade

esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei

kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna

(so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise

esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Antud tsiviilasjas on hagejat esindanud E.R. XXX vandeadvokaadid M.K. ja L.K, olles hageja

lepingulisteks esindajateks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja lepinguliste esindajate kulud kokku 7183 eurot ilma käibemaksuta

(32,65 tundi × 220 eurot).

Kostja hinnangul saab põhjendatud ajakuluks lugeda maksimaalselt 24,45 tundi ning mõistlikuks

tunnitasu suuruseks 175 eurot ilma käibemaksuta, mistõttu ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud

esindaja kulud ületada 4278,75 eurot (24,45 tundi × 175 eurot).

Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on peetud põhjendatud tunnitasuks 170 eurot,

millele lisandub käibemaks (Riigikohtu 16. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr XXX, p 20),

samuti 200 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. aprilli 2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-

3785, p 31.4). Seega on hageja esindajate õigusabiteenuse tunnihind 220 eurot ilma

käibemaksuta kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuna ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda antud asjas keskmisest

mõnevõrra kõrgemast esindajate tunnitasust (220 eurot ilma käibemaksuta), arvestades siinjuures

ka asja keerukust ja mahtu, samuti esindajate kvalifikatsiooni ja menetluse kestust.

21.3. Õigusabiteenus on peamiselt seisnenud asjaolude ja materjalidega tutvumises, hagiavalduse

ja hagi tagamise taotluse koostamises ning tõendite komplekteerimises, hagiavalduse tervikteksti

koostamises, kostja seisukohtadega tutvumises ja neile vastuste koostamises, kohtuistungil

osalemises, kliendiga suhtlemises (sh kliendile kostja seisukohtade tõlkimises inglise keelde) ja

menetluskulude nimekirja koostamises (ajakulu kokku 32,65 tundi).

10(10)

Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust

ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine), hageja

nõude olemust (kahju hüvitamise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (antud asi ei olnud

tavapärasest õiguslikult ja tõenduslikult keskmisest keerukam, asjas toimus üks kohtuistung),

hageja esindajate (kohtumenetluses on menetlusdokumendid allkirjastanud ja kohtuga suhelnud

üksnes vandeadvokaat L.K. ) poolt tehtud menetlustoiminguid (vastavad toimingud olid hageja

nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud), hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke

põhjendusi ning hageja esindajate tunnitasu hinda, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja

vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 4400 eurot (20 tundi × 220 eurot). Kohus märgib, et

lähtub menetluskulude rahalist suurust vähendades asjaolust, et hageja on hilisemalt esitatud

menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti ja õiguslikke põhjendusi

võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumentidega. Lisaks eeltoodule lähtub kohus

siinjuures ka asjaolust, et hageja esindajate kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et

menetlusdokumendi

koostamise

ajakulu

on

pigem

väiksem

kui

suurem

ja

et

menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajatele olnud õiguslikult keerukas. Kohtu

hinnangul

ei

ole

põhjendatud

jätta

kostja

kanda

hageja

jaoks

esindajate

poolt

menetlusdokumentide (kostja seisukohtade) tõlkimisele kulunud ajakulu, mis sisaldub

spetsifikatsioonis märgitud toimingute juures. Kohus leiab, et kostja seisukohtade tõlkimise näol

ei ole tegemist hagejale sellise otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda

vastaspoolelt.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 7150 eurot (2750 + 4400).

22. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ja vastavalt hageja

taotlusele menetluskuludelt viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik