2-21-121814/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt V. K. hageja A. B. kasuks põhivõlgnevus 6 500 eurot ja Välja mõista kostjalt V. K. hageja A. B. kasuks viivis põhinõudelt (6 500 eurot) määras
Legislator headnote
AI generated2-21-121814/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt V. K. hageja A. B. kasuks põhivõlgnevus 6 500 eurot ja Välja mõista kostjalt V. K. hageja A. B. kasuks viivis põhinõudelt (6 500 eurot) määras
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.11.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-121814
Tsiviilasi
A. B. hagi V. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7 226,58 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: A. B. (isikukood xxxx; elukoht xxxx);
Hageja lepinguline esindaja: Kaspar Noor (Nordlight
Advisor OÜ; e-post: kaspar.noor@consensus.ee);
Kostja: V. K. (isikukood xxxx; registreeritud elukoht
puudub; registrijärgne lisa-aadress xxxx; tegelik elu- või
viibimiskoht teadmata; e-post: xxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt V. K. hageja A. B. kasuks põhivõlgnevus 6 500 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivis 206,58 eurot.
3. Välja mõista kostjalt V. K. hageja A. B. kasuks viivis põhinõudelt (6 500 eurot) määras
8% aastas alates 23.09.2021 kuni põhinõude (6 500 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam
kui 6 293,42 eurot.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1 Jätta menetluskulud kostja V. K. kanda.
4.2 Mõista kostjalt V. K. hageja A. B. kasuks välja menetluskulud 635 eurot.
4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (635 eurot) tuleb kostjal V. K. tasuda
hagejale A. B. käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
6. Toimetada tagaseljaotsus kostjale V. K. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
2-21-121814
2 (3)
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtul
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500
eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229
AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS
LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada
andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
− TsMS § 407 lg 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui
hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3).
− Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet
põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka
Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat
kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse
ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
2-21-121814
3 (3)
− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab
menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning
§ 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja
kohtutoimiku materjalide põhjal.
− Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv
kogusummas 475 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse eest
summas 100 eurot ja õigusabikulu hagiavalduse esitamise eest summas 240 eurot, kokku
815 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni.
− TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 475 eurot. TsMS § 484 2 järgi määrab kohus maksekäsu
kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid menetluskulusid maksekäsu
kiirmenetluses ei hüvitata (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3). Seega on
põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses üksnes 20 euro ulatuses.
Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid
hageja lepingulise esindaja hagimenetluse kulude taotletud suuruses väljamõistmist, mh
hageja lepinguline esindaja pole vandeadvokaat. Hageja lepingulise esindaja sisuline
õigusabi hagimenetluses on piirdunud hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse
esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse
koostamisele lugeda 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h ei pea kohus
mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas
asjas 70 eurot/h (hageja esindaja on kinnitanud, et õigusteenusele käibemaksu ei lisandu).
Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks
hagimenetluses 140 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (475+20+140) 635
eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 635
eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik