Legislator Case Law & Legislation
2-20-129831/17 AI generated

2-20-129831/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-129831/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks S. A. ja B OÜ vahel 11.11.2019 Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõudmiskulude hüvitis

Legislator headnote

AI generated

2-20-129831/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks S. A. ja B OÜ vahel 11.11.2019 Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõudmiskulude hüvitis

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-129831

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi S. A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4468,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja S. A. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Kostja

lepinguline

esindaja

Suido

Västra

(e-post:

suido.vastra@hotmail.com)

Asja läbivaatamine

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi osaliselt.

2. Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks S. A. ja B OÜ vahel 11.11.2019

sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 3010 eurot, intress 57,65 eurot ja

sissenõutavaks muutnud viivised 403,85 eurot.

3. Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõudmiskulude hüvitis

15 eurot.

4. Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivised põhinõudelt (3010 eurolt)

alates 30.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Menetluskulud jätta 24% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda ning 76%

ulatuses S. A. kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 12.08.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

08.10.2020 hagi S. A. vastu. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 3010 euro, intressi

299,99 eurot, viivist 762,04 eurot, lepingutasu 105,35 eurot ning sissenõudmiskulu

50 eurot.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt S. A. ja B OÜ sõlmisid 11.11.2019 laenulepingu nr

xxxx. Laenulepingu alusel sai S. A. laenu 3010 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

osamaksetena maksegraafiku alusel perioodil 11.12.2019-31.10.2021. Kostja ei tasunud

ühtegi osamakset. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 41% aastas, mida

kostja pidi maksma maksegraafiku alusel. Kostja ei ole intressi maksnud alates esimesest

osamaksest 11.12.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud kolmanda osamakseni

09.02.2020.

3. Laenulepingus leppisid pooled kokku lepingutasus 105,35 eurot, mida kostja tasunud ei ole.

4. Hageja nõuab viivist põhivõlalt summas 3010 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates

25.02.2020 kuni hagi esitamiseni 08.10.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras s.o 41%.

5. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid. Laenuandja ja hageja saatsid kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot on kujunenud järgmiselt: 1.

tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot.

Samuti nõuab hageja makseviivitusega tekkinud muid kulusid summas 15 eurot (nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

6. B OÜ loovutas 17.04.2020 nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Kostja vastuväited

7. S. A. vaidles hageja nõudele vastu. Hageja nõue ei ole tõendatud. Puudub kostja allkirjaga

tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks ning laenusumma ülekandmist ei ole hageja

tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et B OÜ andis kostjale laenu 3010 eurot 24 kuuks

krediidi kulukuse määraga 56,42%. Kostja palub jätta hagi viivise nõude osas rahuldamata,

sest B OÜ ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja krediidivõimelisust

ei ole välja selgitatud, tõendeid selle kohta ei ole kohtule esitatud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi poolte

nõusolekul kirjalikus menetluses.

9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab,

et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse,

et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Kohus tuvastab, et 17.04.2020 teatisega (dtl 56) on B OÜ kostjale

teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale.

Seega on B OÜ nõue kostja vastu loovutatud hagejale.

10. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt sõlmisid S. A. ja B OÜ tarbijakrediidilepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses (dtl 33-54). VÕS § 402 lg 1 kohaselt

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja väitel ei ole ta

(digitaalselt) allkirjastanud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Seega ei ole ta lepingut

sõlminud laenulepingus esitatud tingimustel.

11. Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid S. A. ja B OÜ tarbijakrediidilepingu sidevahendi abil

(arvutis) VÕS § 52 lg 1 tähenduses. VÕS § 52 lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud

lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste

lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; ettevõtja ja tarbija ei

viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused

lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused

(edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Kostja esitas

laenutaotluse elektrooniliselt B OÜ kodulehel xxxx. Hageja selgituste kohaselt

laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal end registreerida laenuandja koduleheküljel ning

laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma

laenulepingu tingimustega, need kinnitama, peale mida tekkis võimalus esitada

laenutaotlus.

12. Kohtule esitatud B OÜ poolt väljastatud andmete kohaselt kostja registreeris konto

15.01.2014 ning on sellest ajast võtnud laenu korduvalt (vähemalt 20 korral) (tl 176-182).

Viimase laenutaotluse esitas kostja 11.11.2019 ning selle alusel sai ta laenu 3010 eurot (dtl

175). Enne laenulepingu sõlmimist sai kostja tutvuda laenulepingu tingimustega (dtl 133).

13. VÕS § 404 lg 1 ls 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 410 lg 1 ls 1 kohaselt

VÕS § 404 lg-s 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist

sidevahendi abil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 kohaselt kui seaduses on

sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud

püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute

nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Eeltoodust johtuvalt saab esitatud

asjaoludest üheselt järeldada, et laenusumma ülekandmisele eelnes sidevahendi abil

laenulepingu sõlmimine ning millele omakorda eelnes sidevahendi kaudu kostja

tahteavalduse esitamine laenulepingu sõlmimiseks. Laenusumma ülekandmist tõendab

väljavõte laenu väljamakse kohta (dtl 57) ja AS Xxxx maksekorraldus (dtl 236), milledelt

nähtub, et B OÜ kandis S. A.le kogu laenusumma üle 11.11.2019, s.o lepingu sõlmimise

päeval. Seega ei nõustu kohus kosja vastuväitega, et laenulepingut ta ei sõlminud ning

laenusummat ei ole talle üle kantud.

14. Hageja teatas 10.02.2020 laenulepingu ülesütlemisest alates 25.02.2020, kuna kostja rikkus

korduvalt lepingujärgseid kohustusi (dtl 55). Laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku

alusel pidi kostja esimese osamakse tasuma hiljemalt 11.12.2019 (dtl 34). Kostja oli jätnud

tasumata kolm järjestikust osamakset. Vastupidist kostja tõendanud ei ole. VÕS § 416 lg 1

kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 416 lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda

kokkuleppele. Lepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et B OÜ andis kostjale võimaluse ja

tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks või muu kokkuleppe saavutamiseks. Kohtu hinnangul

vastab tarbijakrediidilepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-dele 1 ja 2. Laenulepingu

ülesütlemise kehtivust kostja ei ole ka vaidlustanud.

15. Kohtule esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et laenuleping oleks tühine või tühistatud või

et laenulepingu ülesütlemine ei kehtiks. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et

laenuleping ja selle ülesütlemine kehtivad.

16. Kostja esitatud asjaoludel rikkus hageja temaga laenulepingut sõlmides kohustust selgitada

välja kostja krediidivõimelisus. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt krediidiandja on kohustatud

seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise regulatsiooni eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija sõlmib lepingu, mis ei

vasta tema krediidivõimele ning mida ta seega tegelikkuses täita ei suuda. Kuna

tarbijakrediidilepingu mittekohase täitmisega kaasnevad tarbijale tõsised majanduslikud

tagajärjed, kõige äärmuslikumal juhul võib tarbija täitemenetluse tulemusel kaotada oma

eluaseme. Eesmärk on vältida ülelaenamist ning sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi

tarbijale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, mh ainult krediidivõimeliste

tarbijatega tarbijakrediidilepingute sõlmimine on kasulik ka krediidiandjale, kuna ka

krediidiandja huvides peaks olema sõlmida lepinguid selliste tarbijatega, kes oma kohustusi

kohaselt täita suudavad. Sel viisil on krediidiandjal võimalik maandada lepingu

mittekohasest täitmisest tuleneva kahju tekkimise riski.1

17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse

suurusele. Täpsemalt sätestab tarbija krediidivõime kontrollile ettenähtavad nõuded

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

1 Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 152 SE, seletuskiri

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja (VÕS § 4034

lg 13).

18. Hageja esitas krediidianalüüsi aluseks olevad andmed (dtl 268) ning selgitas, et kostja

edastas B OÜ-le andmed, mille põhjal luges B OÜ kostja laenuvõimeliseks ning samuti

kontrollis B OÜ laenuvõimelisuse hindamisel avalikke andmebaase. Hageja esitatud

krediidianalüüsist nähtub, et kostja netosissetulek on pärast kohustuste mahaarvamist

vähemalt 857 eurot (dtl 268). Andmebaaside kontrollimist hageja ei tõendanud. Seejuures

pidi hageja KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollima kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Lisaks kohus tuvastas, et kostja esitas B OÜ-le taotluse 11.11.2019 kell 17:32:14 ning see

kinnitati samal ajal (dtl 268). Maksekorralduselt nähtub, et B OÜ kandis kostjale laenusumma

üle 11.11.2019 kell 17:33:57 (dtl 236). Eeltoodu tähendab, et B OÜ hindas kostja võimalusi

krediidisumma tagasimaksmiseks ja tema krediidivõimelisust alla kahe minuti. Ainuüksi

kohtule esitatud tõendite analüüsile kulus kohtul üle kahe minuti. Lisaks kontrollis hageja

väidetavalt

ca

1,5

minuti

jooksul

varasemalt

sõlmitud

krediidilepingute

finantsdistsipliini ja avalikke andmebaase. Hageja sellekohased väited ei ole usutavad.

19. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõime

hindamiseks. Hageja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja

krediidivõimet. Hageja ei ole seega tõendanud, et ta oleks üldse enne vaidlusaluse lepingu

sõlmimist kostja krediidivõimet kontrollinud, mistõttu saab teha järelduse, et hageja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 järgi see, et

laenulepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Muid tasusid

kostja hagejale ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist. Kuna kostja ei ole tasunud ühtegi osamakset,

on leping üles öeldud õiguspäraselt. 26.06.2021 kohtukirjas kohustas kohus hagejat esitama

lepingujärgsete tagasimaksete arvestuse, arvestades üksnes seadusjärgset intressimäära

(võlaõigusseaduse § 403⁴ lg 7 kolmas lause). Hageja ei esitanud kohtule uut tagasimaksete

arvestust. Seega lähtub kohus sellest, et kostja kohustuseks oli tasuda üksnes lepingujärgne

põhivõlg ja seadusjärgne intressimäär.

20. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja põhinõude 3010 eurot ning mõistab selle

summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus rahuldab hageja intressinõude osaliselt ning

VÕS § 4034 lg 7 alusel lähtub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast 8% aastas. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 57,65 eurot2. Kohus jätab VÕS § 4034 lg 7 ls 2

alusel rahuldamata lepingutasu nõude 105,35 eurot.

21. Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS 4034 lg 7 kohaselt

loetakse lepingujärgseks intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, saab hageja nõuda kostjalt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.02.2020 kuni hagi

Osamakse nr

Osamakse tähtaeg

Laenu põhiosa osamakse

laenujääk Päevi

Intress

11.12.2019

82,95

3010

19,79

10.01.2020

85,79

2927,05

19,23

09.02.2020

88,73

2841,26

18,63

esitamiseni 07.10.2020, s.o 226 päeva eest 148,69 eurot (viivisesumma päevas 0,657923

eurot) .

22. Kohus rahuldab osaliselt hageja tuleviku viivisenõude ja mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt

hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisest (08.10.2020) kuni kohtuotsuse tegemiseni

(29.10.2021) 387 päeva eest 255, 16 eurot (viivisisesumma päevas 0,659726.)

23. Kohus rahuldab hageja tuleviku viivisenõude ja mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhinõudelt (3010 eurolt) alates otsuse tegemisest (30.10.2021) VÕS §

113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses.

24. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 50 eurot pärast lepingu lõppemist (24.02.2020).

Hageja sissenõudekulu koosneb kolme tasulise kirja saatmisest (25 + 5 + 5) ning

makseviivitusega tekkinud muudest kuludest 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

25. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

üle 1000 euro.

26. Hageja esitas tõendina kuvatõmmise kostjale saadetud esimesest tasuta kirjast, mille kohaselt

saadeti kostjale 02.03.2020 tekstisõnum laenutähtaja ületamise kohta (dtl 58). B OÜ saatis

kostjale 18.12.2019, 17.01.2020, 16.02.2020, 26.02.2020 ja 05.03.2020 korduvad

võlgnevuse teated (dtl 59-67). Esmalt märgib kohus, et 18.12.2019, 17.01.2020 ja

16.02.2020 teated on saadetud enne lepingu lõppemist. Hageja ei ole nõudnud hüvitist

lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudekulusid (VÕS § 1132 lg 1). B OÜ 26.02.2020 ja

05.03.2020 kirjad olid saadetud enne tasuta kirja (02.03.2020). Isegi kui lugeda 26.02.2020

saadetud kirja esimeseks tasuta kirjaks, siis teise ja kolmanda kirja vahele ei jää seitset

päeva. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem

seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib

võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Seega

ei ole täidetud VÕS § 1132 lg-des 2 ja 3 sätestatud tingimused. Kohu jätab rahuldamata

hageja sissenõudekulu hüvitamise nõude 35 euro ulatuses.

27. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuet hüvitada makseviivitusega tekkinud muud kulud

15 euro ulatuses. Kohus rahuldab selles osas hagi.

28. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla summas 3100 eurot, intressi 57,65 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga

(29.10.2021) sissenõutavaks muutunud viivised summas 403,85 eurot (148,69+255,16),

sissenõudmisekulude hüvitise 15 eurot ja viivised põhinõudelt 3010 eurot alates 30.10.2021

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hagi 76%

ulatuses ja seetõttu jätab kohus menetluskulud 76 % ulatuses kostja kanda ja 24% ulatuses

hageja kanda.

30. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik