2-20-129831/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks S. A. ja B OÜ vahel 11.11.2019 Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõudmiskulude hüvitis
Legislator headnote
AI generated2-20-129831/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks S. A. ja B OÜ vahel 11.11.2019 Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõudmiskulude hüvitis
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.10.2021. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-129831
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi S. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4468,18 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;
aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post:
jurist@julianus.ee)
Kostja S. A. (isikukood xxxx, aadress xxxx)
Kostja
lepinguline
esindaja
Suido
Västra
(e-post:
suido.vastra@hotmail.com)
Asja läbivaatamine
TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi osaliselt.
2. Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks S. A. ja B OÜ vahel 11.11.2019
sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 3010 eurot, intress 57,65 eurot ja
sissenõutavaks muutnud viivised 403,85 eurot.
3. Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõudmiskulude hüvitis
15 eurot.
4. Välja mõista S. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivised põhinõudelt (3010 eurolt)
alates 30.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
5. Menetluskulud jätta 24% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda ning 76%
ulatuses S. A. kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses
ei taotleta selle lahendamist istungil.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei
pikenda menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1. Osaühing Aktiva Finants esitas 12.08.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja
08.10.2020 hagi S. A. vastu. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 3010 euro, intressi
299,99 eurot, viivist 762,04 eurot, lepingutasu 105,35 eurot ning sissenõudmiskulu
50 eurot.
2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt S. A. ja B OÜ sõlmisid 11.11.2019 laenulepingu nr
xxxx. Laenulepingu alusel sai S. A. laenu 3010 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama
osamaksetena maksegraafiku alusel perioodil 11.12.2019-31.10.2021. Kostja ei tasunud
ühtegi osamakset. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 41% aastas, mida
kostja pidi maksma maksegraafiku alusel. Kostja ei ole intressi maksnud alates esimesest
osamaksest 11.12.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud kolmanda osamakseni
09.02.2020.
3. Laenulepingus leppisid pooled kokku lepingutasus 105,35 eurot, mida kostja tasunud ei ole.
4. Hageja nõuab viivist põhivõlalt summas 3010 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates
25.02.2020 kuni hagi esitamiseni 08.10.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase
määraga võrdses viivisemääras s.o 41%.
5. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid. Laenuandja ja hageja saatsid kostjale kolm tasulist
meeldetuletuskirja. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot on kujunenud järgmiselt: 1.
tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot.
Samuti nõuab hageja makseviivitusega tekkinud muid kulusid summas 15 eurot (nõude andmete
töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega
seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule
tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
6. B OÜ loovutas 17.04.2020 nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda
kõrvalnõudeid.
Kostja vastuväited
7. S. A. vaidles hageja nõudele vastu. Hageja nõue ei ole tõendatud. Puudub kostja allkirjaga
tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks ning laenusumma ülekandmist ei ole hageja
tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et B OÜ andis kostjale laenu 3010 eurot 24 kuuks
krediidi kulukuse määraga 56,42%. Kostja palub jätta hagi viivise nõude osas rahuldamata,
sest B OÜ ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja krediidivõimelisust
ei ole välja selgitatud, tõendeid selle kohta ei ole kohtule esitatud.
Kohtuotsuse põhjendused
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi poolte
nõusolekul kirjalikus menetluses.
9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata
anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei
või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa
selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab,
et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse,
et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui
loovutamine ei ole kehtiv. Kohus tuvastab, et 17.04.2020 teatisega (dtl 56) on B OÜ kostjale
teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale.
Seega on B OÜ nõue kostja vastu loovutatud hagejale.
10. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt sõlmisid S. A. ja B OÜ tarbijakrediidilepingu
võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses (dtl 33-54). VÕS § 402 lg 1 kohaselt
tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev
krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja väitel ei ole ta
(digitaalselt) allkirjastanud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Seega ei ole ta lepingut
sõlminud laenulepingus esitatud tingimustel.
11. Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid S. A. ja B OÜ tarbijakrediidilepingu sidevahendi abil
(arvutis) VÕS § 52 lg 1 tähenduses. VÕS § 52 lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud
lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste
lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; ettevõtja ja tarbija ei
viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused
lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused
(edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Kostja esitas
laenutaotluse elektrooniliselt B OÜ kodulehel xxxx. Hageja selgituste kohaselt
laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal end registreerida laenuandja koduleheküljel ning
laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma
laenulepingu tingimustega, need kinnitama, peale mida tekkis võimalus esitada
laenutaotlus.
12. Kohtule esitatud B OÜ poolt väljastatud andmete kohaselt kostja registreeris konto
15.01.2014 ning on sellest ajast võtnud laenu korduvalt (vähemalt 20 korral) (tl 176-182).
Viimase laenutaotluse esitas kostja 11.11.2019 ning selle alusel sai ta laenu 3010 eurot (dtl
175). Enne laenulepingu sõlmimist sai kostja tutvuda laenulepingu tingimustega (dtl 133).
13. VÕS § 404 lg 1 ls 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste
võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 410 lg 1 ls 1 kohaselt
VÕS § 404 lg-s 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist
sidevahendi abil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 kohaselt kui seaduses on
sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud
püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute
nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Eeltoodust johtuvalt saab esitatud
asjaoludest üheselt järeldada, et laenusumma ülekandmisele eelnes sidevahendi abil
laenulepingu sõlmimine ning millele omakorda eelnes sidevahendi kaudu kostja
tahteavalduse esitamine laenulepingu sõlmimiseks. Laenusumma ülekandmist tõendab
väljavõte laenu väljamakse kohta (dtl 57) ja AS Xxxx maksekorraldus (dtl 236), milledelt
nähtub, et B OÜ kandis S. A.le kogu laenusumma üle 11.11.2019, s.o lepingu sõlmimise
päeval. Seega ei nõustu kohus kosja vastuväitega, et laenulepingut ta ei sõlminud ning
laenusummat ei ole talle üle kantud.
14. Hageja teatas 10.02.2020 laenulepingu ülesütlemisest alates 25.02.2020, kuna kostja rikkus
korduvalt lepingujärgseid kohustusi (dtl 55). Laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku
alusel pidi kostja esimese osamakse tasuma hiljemalt 11.12.2019 (dtl 34). Kostja oli jätnud
tasumata kolm järjestikust osamakset. Vastupidist kostja tõendanud ei ole. VÕS § 416 lg 1
kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija
makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses
vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale
edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos
avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu
üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
VÕS § 416 lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda
kokkuleppele. Lepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et B OÜ andis kostjale võimaluse ja
tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks või muu kokkuleppe saavutamiseks. Kohtu hinnangul
vastab tarbijakrediidilepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-dele 1 ja 2. Laenulepingu
ülesütlemise kehtivust kostja ei ole ka vaidlustanud.
15. Kohtule esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et laenuleping oleks tühine või tühistatud või
et laenulepingu ülesütlemine ei kehtiks. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et
laenuleping ja selle ülesütlemine kehtivad.
16. Kostja esitatud asjaoludel rikkus hageja temaga laenulepingut sõlmides kohustust selgitada
välja kostja krediidivõimelisus. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt krediidiandja on kohustatud
seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist
kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi
lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja
hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Vastutustundliku laenamise põhimõtte
rakendamise regulatsiooni eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija sõlmib lepingu, mis ei
vasta tema krediidivõimele ning mida ta seega tegelikkuses täita ei suuda. Kuna
tarbijakrediidilepingu mittekohase täitmisega kaasnevad tarbijale tõsised majanduslikud
tagajärjed, kõige äärmuslikumal juhul võib tarbija täitemenetluse tulemusel kaotada oma
eluaseme. Eesmärk on vältida ülelaenamist ning sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi
tarbijale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, mh ainult krediidivõimeliste
tarbijatega tarbijakrediidilepingute sõlmimine on kasulik ka krediidiandjale, kuna ka
krediidiandja huvides peaks olema sõlmida lepinguid selliste tarbijatega, kes oma kohustusi
kohaselt täita suudavad. Sel viisil on krediidiandjal võimalik maandada lepingu
mittekohasest täitmisest tuleneva kahju tekkimise riski.1
17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab
krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija
võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise
seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste
täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise
mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu
tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse
suurusele. Täpsemalt sätestab tarbija krediidivõime kontrollile ettenähtavad nõuded
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt
krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
1 Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 152 SE, seletuskiri
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja (VÕS § 4034
lg 13).
18. Hageja esitas krediidianalüüsi aluseks olevad andmed (dtl 268) ning selgitas, et kostja
edastas B OÜ-le andmed, mille põhjal luges B OÜ kostja laenuvõimeliseks ning samuti
kontrollis B OÜ laenuvõimelisuse hindamisel avalikke andmebaase. Hageja esitatud
krediidianalüüsist nähtub, et kostja netosissetulek on pärast kohustuste mahaarvamist
vähemalt 857 eurot (dtl 268). Andmebaaside kontrollimist hageja ei tõendanud. Seejuures
pidi hageja KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollima kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja
kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto
väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Lisaks kohus tuvastas, et kostja esitas B OÜ-le taotluse 11.11.2019 kell 17:32:14 ning see
kinnitati samal ajal (dtl 268). Maksekorralduselt nähtub, et B OÜ kandis kostjale laenusumma
üle 11.11.2019 kell 17:33:57 (dtl 236). Eeltoodu tähendab, et B OÜ hindas kostja võimalusi
krediidisumma tagasimaksmiseks ja tema krediidivõimelisust alla kahe minuti. Ainuüksi
kohtule esitatud tõendite analüüsile kulus kohtul üle kahe minuti. Lisaks kontrollis hageja
väidetavalt
ca
1,5
minuti
jooksul
varasemalt
sõlmitud
krediidilepingute
finantsdistsipliini ja avalikke andmebaase. Hageja sellekohased väited ei ole usutavad.
19. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõime
hindamiseks. Hageja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto
väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja
krediidivõimet. Hageja ei ole seega tõendanud, et ta oleks üldse enne vaidlusaluse lepingu
sõlmimist kostja krediidivõimet kontrollinud, mistõttu saab teha järelduse, et hageja rikkus
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 järgi see, et
laenulepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Muid tasusid
kostja hagejale ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist. Kuna kostja ei ole tasunud ühtegi osamakset,
on leping üles öeldud õiguspäraselt. 26.06.2021 kohtukirjas kohustas kohus hagejat esitama
lepingujärgsete tagasimaksete arvestuse, arvestades üksnes seadusjärgset intressimäära
(võlaõigusseaduse § 403⁴ lg 7 kolmas lause). Hageja ei esitanud kohtule uut tagasimaksete
arvestust. Seega lähtub kohus sellest, et kostja kohustuseks oli tasuda üksnes lepingujärgne
põhivõlg ja seadusjärgne intressimäär.
20. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja põhinõude 3010 eurot ning mõistab selle
summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus rahuldab hageja intressinõude osaliselt ning
VÕS § 4034 lg 7 alusel lähtub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast 8% aastas. Kohus
mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 57,65 eurot2. Kohus jätab VÕS § 4034 lg 7 ls 2
alusel rahuldamata lepingutasu nõude 105,35 eurot.
21. Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS 4034 lg 7 kohaselt
loetakse lepingujärgseks intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, saab hageja nõuda kostjalt
viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude
osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.02.2020 kuni hagi
Osamakse nr
Osamakse tähtaeg
Laenu põhiosa osamakse
laenujääk Päevi
Intress
11.12.2019
82,95
3010
19,79
10.01.2020
85,79
2927,05
19,23
09.02.2020
88,73
2841,26
18,63
esitamiseni 07.10.2020, s.o 226 päeva eest 148,69 eurot (viivisesumma päevas 0,657923
eurot) .
22. Kohus rahuldab osaliselt hageja tuleviku viivisenõude ja mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt
hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisest (08.10.2020) kuni kohtuotsuse tegemiseni
(29.10.2021) 387 päeva eest 255, 16 eurot (viivisisesumma päevas 0,659726.)
23. Kohus rahuldab hageja tuleviku viivisenõude ja mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja
kasuks välja viivise põhinõudelt (3010 eurolt) alates otsuse tegemisest (30.10.2021) VÕS §
113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui
põhinõude ulatuses.
24. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 50 eurot pärast lepingu lõppemist (24.02.2020).
Hageja sissenõudekulu koosneb kolme tasulise kirja saatmisest (25 + 5 + 5) ning
makseviivitusega tekkinud muudest kuludest 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise
kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete
selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;
võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
25. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses
tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga
solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni
50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda
kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on
üle 1000 euro.
26. Hageja esitas tõendina kuvatõmmise kostjale saadetud esimesest tasuta kirjast, mille kohaselt
saadeti kostjale 02.03.2020 tekstisõnum laenutähtaja ületamise kohta (dtl 58). B OÜ saatis
kostjale 18.12.2019, 17.01.2020, 16.02.2020, 26.02.2020 ja 05.03.2020 korduvad
võlgnevuse teated (dtl 59-67). Esmalt märgib kohus, et 18.12.2019, 17.01.2020 ja
16.02.2020 teated on saadetud enne lepingu lõppemist. Hageja ei ole nõudnud hüvitist
lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudekulusid (VÕS § 1132 lg 1). B OÜ 26.02.2020 ja
05.03.2020 kirjad olid saadetud enne tasuta kirja (02.03.2020). Isegi kui lugeda 26.02.2020
saadetud kirja esimeseks tasuta kirjaks, siis teise ja kolmanda kirja vahele ei jää seitset
päeva. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem
seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib
võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Seega
ei ole täidetud VÕS § 1132 lg-des 2 ja 3 sätestatud tingimused. Kohu jätab rahuldamata
hageja sissenõudekulu hüvitamise nõude 35 euro ulatuses.
27. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuet hüvitada makseviivitusega tekkinud muud kulud
15 euro ulatuses. Kohus rahuldab selles osas hagi.
28. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks
välja põhivõla summas 3100 eurot, intressi 57,65 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga
(29.10.2021) sissenõutavaks muutunud viivised summas 403,85 eurot (148,69+255,16),
sissenõudmisekulude hüvitise 15 eurot ja viivised põhinõudelt 3010 eurot alates 30.10.2021
kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulud
29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1
kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,
kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta
menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hagi 76%
ulatuses ja seetõttu jätab kohus menetluskulud 76 % ulatuses kostja kanda ja 24% ulatuses
hageja kanda.
30. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul
kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marget Henriksen
kohtunik